Hing (mdM vaimä, mdE oime).
Peale inimeste usuti hing olevat ka loomadel ja taimedel, sealhulgas puudel. Kõige vanem hingekujutelm on seotud hingamisega (mdM vaimon' targama, mdE oimen' tarksema 'hingama'). Algselt saab inimene sündides hinge emalt. Nizhni Novgorodi ersad arvasid, et sündimata inimeste hinged asuvad pilvede taga Ange pat'ai majas. Hilisemate ettekujutuste järgi pärineb hing jumalalt ja asub südames. Oletati, et hing võib une ajal inimese kehast lahkuda, kusjuures nõidade hinged võivad teha selliste rännakute ajal kurja. Uskumuse järgi allub nõia hing kuradile.
Ersade arvates saabub surm siis, kui hing “nukrutsema” hakkab. Kombekohaselt pandi surija juurde klaas veega (mdM vaimä ved', mdE oime ved' 'hinge vesi'), milles hing saab ennast pesta. Klaasi peale asetati puupilbas, tähistamaks silda teise ilma. Hinge heatahtlikkuse tagamiseks pandi veeklaasi münt, selle kõrvale karask või leib. Hing lahkus kehast helesinise pilvena.
Surnuitkudes kujutatakse hinge rohelise liblikana, mis sümboliseerib hinge õhulisust ja kehatust. Ersa itkudes viis jumala poolt kätkis maale saadetud kolmas pühak inimhinge jõe äärde pesema (*Surm). Kui inimene suri, öeldi: mdM vaimots liss' 'hing läks välja'; mdE oimenze noldõze 'lasi hinge välja'.
Usuti, et pärast surma võib hing käituda erinevalt: minna veel sündimata lapse sisse, naise emakasse (naine rasestub), jääda ringi rändama või siirduda kuskil idas, maa all asuvasse hauatagusesse ilma. Nizhni Novgorodi ersad arvasid, et kõik surnute hinged võtab oma kuningriigis vastu Ange pat'ai kolmas poeg Nazarompaz, kes heade ja lahkete inimeste hinged saadab oma vanema venna Nishkepazi juurde, kurjad ja halvad aga Shaitani juurde. Kui koolnu keha läks kirstus karvaseks, usuti, et jumal ei võta tema hinge vastu. Selline hing kolas külas ringi ega leidnud kusagil asu. Pärimuse järgi vaevlevad patused põrgus. Kui inimene oli oma maises elus õiglane, siis rändas tema hing taevasse niiti või juuksesalku pidi. Surnust polnud kombeks halvasti rääkida, kuna usuti, et pärast surma näeb ja kuuleb hing kõike (itkemist, matuseid jne).
Kristluse mõjul hakkas levima arvamus, et surnu hing viibib kodus 40 päeva ja seejärel siirdub ta teise ilma. Siis korraldatakse mälestamine, minnakse hauale ja jäetakse sinna toitu. Laialt levinud uskumuse kohaselt tulevad hinged lihavõttepühadel koju.
Harva, U. Die religiosen Vorstellungen der Mordwinen. Helsinki 1952;
Melnikov, P. I. (Andrei Petshorski). Otsherki mordvy. Saransk 1981;
UPTMN. T. 7, tsh. 1. Erzjanskije pritshitanija-platshi. Saransk 1972;
UPTMN. T. 7, tsh. 2. Mokshanskije pritshitanija. Saransk 1979.