Permi Stefan
-
Stefan Hrap sündis
Ustjugi linnas. XIV sajandil elas seal veel palju komisid.
Arvatakse, et Stefani ema oli komi. Kas see on tõsi või
mitte, kuid juba lapsepõlvest saadik on Stefan osanud komi
keelt. Rostovi kloostris elades valmistus Stefan aktiivselt
misjonäritööks komide seas. Ta luges palju, õppis
vanakomi keelt, kirjutas 24-tähelise aabitsa, tõlkis komi
keelde usutekste. Samal ajal õppis ta ka kreeka keelt, luges
kreeka- ja venekeelseid raamatuid. Lühidalt öeldes oli
Stefan tark ja tolle aja kohta väga haritud inimene. Ta läks
komide juurde mitte ainult oma tahtest, tema misjonäritööd
toetati ka Moskvas, tema poolt olid kõrgelseisvad
kirikuametnikud ja ka suurvürst Doni Dmitri.
Hästi
ettevalmistatuna jõudis Stefan juba 1379. aastal Komimaale.
Misjonikeskuse rajas ta Jemdinis (vn Ust-Võm). Peab ütlema,
et see oli hästi läbimõeldud samm, kuna Jemdin
paiknes just komide elualade keskel, siit sai kergemini Ezhva alam-
ja ülemjooksu maadele, Jemva, Sõktõvi ja Vishera
äärsetele maadele, Udorasse.
Jemdinis hakkas Stefan levitama ristiusku. Ta hävitas komide
palvemaju, puuslikke, ehitas kirikuid. Stefan tõlkis pidevalt
komi keelde usutekste, õpetas komisid, koolitas preestreid
komide seast, et toimetada jumalateenistusi komi keeles.
Peab mainima, et Stefani
töö polnud kerge, ristiusu levitamine ei kulgenud alati
takistusteta. Ristiusu ja Stefani vastu olid siinsed valitsejad ja
nende pooldajad lihtrahva seast. Juba 1380. aastal ründasid nad
Jemdinit. Sotnik Permi Pama, põhjapoolsete maade suurim nõid,
püüdis 1389. aastal manside abil vallutada Jemdinit, kuid ei
suutnud seda teha. 1392. aastal tehti uus vallutuskatse, kuid linnust
hävitada ei õnnestunud. Paljud komid, kes olid uue usu
vastu, põgenesid Vashka ja Pinega äärde, Uurali taha
ja asusid sinna elama.
Stefani töö ei meeldinud ka
novgorodlastele, kes ei tahtnud anda Komimaad Moskva riigile, vaid
tahtsid endale saada ka tervet Kirde-Euroopat. Sel eesmärgil
siirdusid Novgorodi sõdalased 1385. aastal Komimaale. Stefan
palus Ustjugist abi, ja ka novgorodlastel polnud edu. Uus rünnak
toimus 1386. aastal. Seejärel käis Stefan ise kokkuleppe
saavutamiseks Novgorodis. Tal õnnestus kokku leppida Novgorodi
valitsejaga ja päästa komi rahvas Novgorodi sõjavägede
rünnakutest.
Veel enne Novgorodi sõitu, 1383.
aastal, käis Stefan Moskvas palumas, et Komimaale määrataks
piiskop. Suurvürst Doni Dmitri ja Moskva metropoliit määrasid
piiskopiks Stefani enda. Sellest ajast hakati teda
nimetama Permi Stefaniks.
Moskvas käis Stefan veel kaks
korda ning viimase sõidu ajal, 1396. aasta 26. aprillil
Moskvas ta ka suri. On oletusi, et Stefan tapeti. Ta on maetud Kremlisse,
Spassk-na-Boru kirikusse, kuhu maetakse kõige austatumad
inimesed. Aastal 1549 kuulutati ta pühakuks.
Stefani töö, komide ristimine
aitas kaasa Komimaa arenemisele, lõi oma kirjakeele, ühendas
Komimaa Moskva riigiga.