Permi Stefan


[Stefan]" Stefan Hrap sündis Ustjugi linnas. XIV sajandil elas seal veel palju komisid. Arvatakse, et Stefani ema oli komi. Kas see on tõsi või mitte, kuid juba lapsepõlvest saadik on Stefan osanud komi keelt. Rostovi kloostris elades valmistus Stefan aktiivselt misjonäritööks komide seas. Ta luges palju, õppis vanakomi keelt, kirjutas 24-tähelise aabitsa, tõlkis komi keelde usutekste. Samal ajal õppis ta ka kreeka keelt, luges kreeka- ja venekeelseid raamatuid. Lühidalt öeldes oli Stefan tark ja tolle aja kohta väga haritud inimene. Ta läks komide juurde mitte ainult oma tahtest, tema misjonäritööd toetati ka Moskvas, tema poolt olid kõrgelseisvad kirikuametnikud ja ka suurvürst Doni Dmitri.

Hästi ettevalmistatuna jõudis Stefan juba 1379. aastal Komimaale. Misjonikeskuse rajas ta Jemdinis (vn Ust-Võm). Peab ütlema, et see oli hästi läbimõeldud samm, kuna Jemdin paiknes just komide elualade keskel, siit sai kergemini Ezhva alam- ja ülemjooksu maadele, Jemva, Sõktõvi ja Vishera äärsetele maadele, Udorasse.

Jemdinis hakkas Stefan levitama ristiusku. Ta hävitas komide palvemaju, puuslikke, ehitas kirikuid. Stefan tõlkis pidevalt komi keelde usutekste, õpetas komisid, koolitas preestreid komide seast, et toimetada jumalateenistusi komi keeles.

Peab mainima, et Stefani töö polnud kerge, ristiusu levitamine ei kulgenud alati takistusteta. Ristiusu ja Stefani vastu olid siinsed valitsejad ja nende pooldajad lihtrahva seast. Juba 1380. aastal ründasid nad Jemdinit. Sotnik Permi Pama, põhjapoolsete maade suurim nõid, püüdis 1389. aastal manside abil vallutada Jemdinit, kuid ei suutnud seda teha. 1392. aastal tehti uus vallutuskatse, kuid linnust hävitada ei õnnestunud. Paljud komid, kes olid uue usu vastu, põgenesid Vashka ja Pinega äärde, Uurali taha ja asusid sinna elama.

Stefani töö ei meeldinud ka novgorodlastele, kes ei tahtnud anda Komimaad Moskva riigile, vaid tahtsid endale saada ka tervet Kirde-Euroopat. Sel eesmärgil siirdusid Novgorodi sõdalased 1385. aastal Komimaale. Stefan palus Ustjugist abi, ja ka novgorodlastel polnud edu. Uus rünnak toimus 1386. aastal. Seejärel käis Stefan ise kokkuleppe saavutamiseks Novgorodis. Tal õnnestus kokku leppida Novgorodi valitsejaga ja päästa komi rahvas Novgorodi sõjavägede rünnakutest.

Veel enne Novgorodi sõitu, 1383. aastal, käis Stefan Moskvas palumas, et Komimaale määrataks piiskop. Suurvürst Doni Dmitri ja Moskva metropoliit määrasid piiskopiks Stefani enda. Sellest ajast hakati teda nimetama Permi Stefaniks.

Moskvas käis Stefan veel kaks korda ning viimase sõidu ajal, 1396. aasta 26. aprillil Moskvas ta ka suri. On oletusi, et Stefan tapeti. Ta on maetud Kremlisse, Spassk-na-Boru kirikusse, kuhu maetakse kõige austatumad inimesed. Aastal 1549 kuulutati ta pühakuks.

Stefani töö, komide ristimine aitas kaasa Komimaa arenemisele, lõi oma kirjakeele, ühendas Komimaa Moskva riigiga.