Komimaa
-
Komimaa
(416 800 km2) asub Vene Föderatsiooni Euroopa osa
kirdenurgas. Komimaa piirneb idas, loodes ja põhjas
Arhangelski oblasti ja Neenetsi autonoomse ringkonna, idas Tjumeni
oblasti Jamali-Neenetsi rahvusringkonna ja Handi-Mansi autonoomse
ringkonna, kaguosas Sverdlovi oblasti, lõunas Permi oblasti ja
Permi-Komi autonoomse ringkonna ning edelas Kirovi oblastiga.
Komimaal on
kõige rohkem alasid (72,7%) metsade peamiselt
okasmetsade all, 9,8% territooriumist on sood ja 9,5% tundra,
1,5% on vete all, 1,1% põllud ja 5,7% muud maad.
Komimaa
suurim jõgi on Petshora, kuhu suubuvad Usa ja Izva (vn
Izhma). Suuruselt teine on Ezhva (vn Võtshegda), mille
lisajõgedeks on Sõktõv (vn Sõssola) ja
Jemva. Pikkuse poolest kolmas on Mezen. Suuremate jõgede
hulka kuuluvad ka Vashka, Luza, Kolva jne.
Komimaa on
peamiselt tasane, vaid idaosas põhjast lõunasse
ulatuvad Uurali mäed, mis eraldavadki Komimaad Siberist.
Ühtekokku
elab Komimaal ca 1 200 000 inimest. Umbes kolmandik elab maal,
ülejäänud on linnaelanikud. Vaid 26% elanikkonnast on
komid. Praegu elab Komis üle 80 erineva rahvuse, kõige
rohkem on venelasi.
Kõik
linnad, väljaarvatud Vorkuta, asuvad Komimaa lõunaosas.
Komimaa pealinn on Sõktõvkar. Enne 1930. aastat
nimetati seda Ust-Sõssolskiks. Ust-Sõssolsk sai linnaks
1780. aastal.
Komid on üks
soome-ugri rahvaid. On veel permikomid. Komid ja
permikomid räägivad erinevat keelt, kuid nende keeled on
väga sarnased. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ka udmurdid,
marid, ersalased ja mokshad, eestlased, soomlased, karjalased,
isurid, vepslased, vadjalased, saamid, liivlased, ungarlased, handid
ja mansid. Arvu poolest on komid (sürjalased) seitsmes
soome-ugri rahvas (umbes 330 000 inimest). Peale Komimaa elab komisid
ka Siberis ja Koola poolsaarel.