Rapla
Suur kivi
Rapla alevi lähedal on tee ääres suur kivi. Kivi on Kõpsoni krundis, mispärast ta praegune nimetus [on] Kõpsoni kivi. Selle kivi on Vanapagan visand Ohekatkust. Sõrmejäljed olevat kivis praegugi näha. Vanapagan tahtnud hunti maha visata selle suure kiviga.
ERA II 6, 185 (2) < Rapla khk. ja v., Alu-Metsküla - R. Viidebaum < Jaan Viitberg, 60 a.
(1928). Vt. Kivi Rapla kiriku purustamiseks, muist. 130. Vt. HVM I, muist. 11.
Esimene Rapla kirik katoliku ajal tahetud ehitada Valtu mõisa lähedale (4-5 v. praegusest). Ehitamine aga ei olevat edenenud, ei olevat saadud müüridest kaugemale, sest mis päeva ehitatud, see kantud ööse laiali, ehkki alati vahid väljas olnud. Lõpuks jäetud see mõte ja otsustatud otsida uut kohta. Selleks rakendatud kaks suurt musta härga vankri ette, pandud kivikoorem peale ja lastud härgi minna omapead. Härjad pöörnud Rapla poole. Üle Rapla jõe minnes jäänd härjad mäele seisma. Sinna pandud kiriku nurgakivi. Et krapp härja kaelas krapa-krapa teind, pandud kirikule nimeks Rapla. Kui kirik valmis, tahtnud Vanapagan seda kiviga puruks visata. Kivi aga ei jõudnud Raplani, vaid langes umb. 1 ½ versta Raplast Kõpsoni juure. Seal ta seisab, hiigla suur, praegugi tee ääres kirikuliste imetluseks.
E, StK 11, 40 (13) < Rapla khk. - L. Pärt (1921).
Vrd. Kohanimede tekkimine, muist. 513.
Rapla kirik oli parajasti valmis saand. Kurat istus selga soojendades Kalbu kooli koplis (Kehtnas) kivi otsas. Äkki nägi ta Rapla kiriku, sätendavat kuldristi. Vihaselt võttis ta sauna suuruse kivi, et kiriku torni ühes ristiga puruks visata. Kivi kukkus aga enne Raplat maha, tee ääre, kus teda iga teekäija näha võib. See kivi olnud enne veel palju suurem, nüüd on ta maa sisse vajunud. Kivil, millel Sarvik istus, on praegugi Kuradi jälg. Mõlemaid kiva kutsutakse kuradi kiviks.
E, StK 11, 44 (18) < Rapla khk. - L. Pärt (1921).
Rapla suur kivi.
Kui kirikuid ehitet, siis Kurat öösiti lõhkund selle ära, mis päeval valmis tehtud. Aga kui kirikuid olnud palju ühekorraga ehitusel, siis Vanakurat pole jõudnud enam kõiki lõhkuda. Katsund siis leida tehtud töö hävitamiseks muidki abinõusid.
Kui Rapla kirikut ehitet, siis olnud parajasti ehitusel vist ka Pärnu-Jaagupi kirik. Ühel ööl Kurat pidand Kalbu küla kohal aru, et kumma kiriku juure õige minna, kas Raplasse või Jaagupisse. Mõlemis ära käia, see läind talle paljuks. Võtnud siis maast suure kivimüraka ja tahtnud selle Rapla kiriku pääle visata. Arvand ise, et kui see pihta trehvab, siis on kõik laiali, aina sodi ja puru taga.
Aga näe, kivi kukkund natuke maad siinpool Rapla kirikut maha ja on veel praegu sääl tee ääres. Kuradi näpujäljed on kivis näha.
ERA II 6, 711/3 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k. < Raiküla - R. Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928).
Jaama tee Ääres Kõpsuni juures on suur kibi. Vanapagan olla tahtnud sellega Rapla kirikut ää visata, aga käsi olla ää väsind ja kibi olla maha kukkund. Kääjälg olla veel praegugi kibi sees.
ERA II 225, 375 (14) < Rapla khk. ja v., Ridaküla - G. Sillaste < M. Kiitmann, 70 a. (1939).
Rapla vallas Kõpsuni talu maa peal praeguse Loigu talu juures on suur kivi. See kivi olevat ennem Kehtna valla piires olnud. Sel ajal kui Rapla kirikut õnnistatud, kutsutud kõik sinna, peale Vanapagana. Sellest Vanapagan vihastanud hirmsasti, pole aga leidnud muud paremat asja viskamiseks kui suur kivi Kehtna rajal, sest teist nii suurt kivi pole ümbruses leida. Oma viha kustutamiseks haaranudki kivi, et visata Rapla kirikule. Pole tal aga nii palju jõudu olnud, et oleks jõudnud Kehtnast visata kivi Rapla kirikule. Kivi kukkunud siiapoole Rapla kirikut. "Sellel kivil on veel praegugi Vanapagana käease," tõendab Aadu Jürna.
ERA II 225, 424/5 (8) <Rapla khk. ja v., Väljataguse k. - S. Lokota < Aadu Jürna, 59 a. (1939).
Kui Rapla vana kirikut ehitati, tahtnud Vanapagan kirikut kiviga puruks visata. Vanapagan läinud Ohekatku Liu mägedele, võtnud suure kivi ja visanud, kuid kivi kukkunud maha ühe kilomeetri võrra kirikust. Kivi on praegu alles näha Rapla-Viljandi maantee ääres Kõpsuni teliskivitehase juures. Kivi pääl võib näha Vanapagana käejälge veel praegugi.
ERA II 225, 645/7 (2) < Rapla khk. ja v., Oela k. - Õ. Aas < Maria Aas, 50 a. (1939).
[Kivid]
Teine suur kivi, madal ja lame, vist meetert 4 läbi mõõta, on Rapla alevist üks kilomeeter Viljandi maanteed Rapla jaama poole minna just tee ääres. Selle kivi kohta on rahvasuus muistend-jutt. Kui Rapla endist kirikut oli ehitatud Taani valitsuse ajal 1300-1330 aastate vahel, siis olnud Vanakurat selle üle pahane, võtnud selle kivi 15 kilomeetert kirikust eemal Keava vaherajalt maast üles, pannud lingu peale ja tahtnud Rapla ehitusel oleva kiriku puruks ja pihuks lüüa, see olnud jaanipäeva laupäeva öösi. Lingupael aga rebenenud ja kivi kukkunud enneaegu maha, üks kilomeeter jäi puudu. Kohal, kus kivi kukkunud, söönud hobune, mära, kelle all just varss imenud. Märal olnud kell kaelas. Kivi surmanud need mõlemad. Selle kivi külgedel on suured, paar-kolm tolli sügavad pikergused augud, justkui inimese sõrmeotste ja küünte augud sees, mida olen ise vaadelnud. Rahvasuus oli ennemalt vanemate inimeste jutt, et iga jaanipäeva ööse kell 12 võida veel kuulata selle hobuse kella helinat, kes kivi alla jäänud, kui 7 korda 70 sammu kivist südaöö suunas edasi lähed, maha laskud ja kõrva vastu maad paned. See kivi võeti juba kodanliku Eesti valitsuse ajal muinsuskaitse alla. Tsaarivalits[use] ajal 1910. a. tahtsid teetegijad kivi teematerjaliks ära kasutada, puurisid augu sisse ja lasksid ka ühe klombi küllelt lahti. Rahvas astus aga vahele, ka see lahti lastud klomp jäi seisma selle kivi najale, kus ta praegu asub.
RKM II 82, 145/7 (2) < Rapla raj., Tõrma k. - A. Elming (1958).
Kõpsoni kivi
Räägitakse, et Vanakurat olla Rapla kellatorni visanud. Visanud tüki ää ja kivi olla maha kukkunud. Lugesin lehest, et Kalevipoeg taht hunti visata, kes hobust varsaga varitses.
EKRK I 37, 455 (2,3) < Rapla raj., Juuru k/n., Paeküla [Juuru khk. ja v.] - E. Oja < Jüri Poud (1961).
Ruila mõisa väljal on suur kivi. Selle oli visanud Vanapagan. Vanapagan oli tahtnud hävitada Oleviste kirikut. Käsi oli aga vääratanud ja kivi kukkunud mõisa põllule.
RKM II 83, 290/1 (2) < Rapla raj., kolh. "Tulevik", Hageri k/n. - S. Kreisberg < A. Torilo (1958).
Rapla kirikul oli seesama saatus. Raplast jaama poole minna on tee ääres suur kivi. Kivil on küljel kaks auku. Need pidid Vanatondi küünejäljed olema. Järvakandi pool hüütud üht metsa Tondi metsaks. Säält võtnud Tont kivi ja tahtnud Rapla kiriku puruks visata, aga kivi langes enne maha.
EKRK I 2, 263/4 (18) < Rapla raj.< Harju raj., Hageri - M. Jääger < Juuli Koplimets, sünd. 1896. a. (1951).
[Kivi Hageri kiriku pihta]
Minu isa jutustus
Kui ta elas, näitas ta Hageri kiriku lähedal suurt kivi põllu peal. Selle olla Vanapagan visanud vihaga, kui kirikut ehitatatud. Tahtunud ta kirikule visata, aga kivi oli enne maha kukkunud ja jäänud põllu peale ja nüüd seisab sääl.
EKRK I 2, 263 (17) < Rapla raj. < Harju raj., Hageri - M. Jääger < Juuli Koplimets, sünd. 1896. a. (1951).
Kõpsoni kivi
Vanapagan taht Rapla kiriku pihta visata, kivi kukkunud aga enne maha, pole sinnamaale ulatunud.
EKRK I 37, 460 (3) < Rapla raj., Juuru k/n., Paeküla - E. Oja < Mihkel Kuuselaas, 79 a. (1961).
Kõpsoni kivi
Pikal mäel olla olnud kirik. Vanapagan viskas kivi. See kukkus Kõpsoni alla maha. Tahtis Rapla kirikut visata. Vanarahvas räägib, et seal on kirik olnud Pikal mäel Kumma külas.
EKRK I 37, 220 (7) < Rapla raj., kolh. "Tee Kommunismile", Kaerepere k. - V. Metstak < Emilie Lepik, 74 a. (1961).
Kõpsoni kivi
Vanaõelus tahtis Ohekatku Liumägedelt kivi kiriku peale visata. Aga see kukkus enne maha. Seal sõi hobune varsaga, need jäid alla mõlemad. Jaanilauba õhtul pidi kell varsa kaelas kõlisema.
EKRK I 37, 228 (5) < Rapla raj., kolh. "Tee Kommunismile" - V. Metstak < Hans Kõrtsin, 74 a. (1961).
Kõpsoni kibi
Vanakuri oli visand selle kibi. Ennem olid kabel ja kirik olnud Kumma külas Muusika juures. Tahetud Raplasse kirikut teha. Võeti sõel, pandi vankrisse. Sial, kus tolm kinni jäi, [jäi] vesi sõela pidama, tuli kirik. Ehitati kirik. Vanasaadan tahtis sinna kibi visata. See kukkus kõrvale ja Vanasaadana sõrmejäljed praegu sees.
EKRK I 37, 248/9 (1) < Rapla raj., kolh. "Tee Kommunismile", Kumma k. - V. Metstak < Mari Schmit, 86 a. (1961).
Kõpsoni kivi
Kui Rapla vana kirikut 600-700 a. tagasi ehitati, siis Keavast Lellapera vahepealt Vanakurat võttis kivi. Oli vihane, pigistas küüneaugud sisse. Kivi kukkus enne maha. Seal sõi mära varsaga, kell kaelas. Kivi kukkus nende peale. Kui seitse korda seitse sammu tagupidi astuda põhja suunas kesköösel ja panna kõrv vastu maad, siis kuuleb kellahelinat. Seda juttu kuulsin poisikesestpõlvest, 60 aastat tagasi.
EKRK I 37, 386/7 (7) < Rapla raj., Kodila sovh., Tõrma k. - V. Metstak < Anton Elming, 75 a. (1961).
Sest on palju aega tagasi, kui Kumma külas oli Hiie kabel. Seda ehitati niipalju kui päeval jõuti, õhtul Vanakurat lõhkus kõik maha. See on praeguse Muusika talu põllu peal. Inimesed otsustasid selle ehituse pooleli jätta ja uus kirik ehitada. Sobiva koha leidmiseks rakendati härjad vankri ette, vankrile pandi kivi. Kuhu kivi maha kukkus, ehitati uus kirik. Vanakurat võttis siis hiiemäelt kivi ja viskas kiriku poole. Kivi kirikuni ei jõudnud, vähe maad enne kukkus maha. Kivil on praegugi sõrmejäljed sees. Vanakuradil on tsipa suurem käsi kui meil.
Nimetatud Vanakuradi viskekivi asub Rapla alevikus Viljandi maantee ääres.
EKRK I 37, 59 (2) < Rapla raj., Valtu k/n. - I. Madissoo < Aadu Põder, 59 a. (1961).
[Kivid Ärtu mõisa heinamaal]
Valtu lähedal asub Ärtu mõis. Ärtu mõisa juures on heinamaal palju suuri kive põõsaste varjus. Mõnedel kividel on istumisease sees. Mõnedel on jälle jalajäljed sees. Kui Jumal loonud kivid, olnud need pehmed. Vanapagan tahtnud ta tööd rikkuda ning ta istunud pehmele kivile, kuhu jäänud lohk järgi. Vanapagan saanud vihaseks, et auk kivvi järgi jäänud, ning ta hüpanud vihahoos järgmistele kividele jalgadega otsa, kuhu jäänud sisse ta jalajäljed. Praegugi on need jäljed kividel näha.
ERA II 225, 129/30 (12) < Rapla khk. (?), Valtu v. (?), Nurme k. - S. Vainu < Madli Mudi, 63 a. (1939).
Mina olin siis väike poisike, kui isa rääkis, kuidas ennemuiste Ertu karjamõisa ehitati. See oli 1700. aastal. Vanakurat oli istunud heinamaal suure kivi otsa, jalad ristis, ja naernud: "See mõis saab nüüd mulle!" Jalajäljed ja istumisekoht kõik näha.
EKRK I 37, 57/8 (1) < Rapla raj., Valtu k/n. - I. Madissoo < Aadu Põder, 59 a. (1961).
[Kivi Rapla kiriku pihta]
(Kalba kooli koplis on kivil, kus Sarvik istus, praegugi Kuradi jälg.)
E, StK 11, 44 (18) < Rapla khk. - L. Pärt (1921).
Vt. muist. 45 D.
[Sõrve säär]
(Vanapagana visatud liivast tekib Sõrve säär.)
ERA II 207, 439/40 (28) < Märjamaa < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k. - E. Poom < Albert Mariste, sünd. 1905. a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 162 C.
[Rapla kirik]
(Härjad otsivad Rapla kiriku jaoks sobivat paika. Krapid nende kaelas teevad krapa-krapa. Sellepärast pannakse ehitatavale kirikule nimeks Rapla.)
E, StK 11, 40 (13) < Rapla khk. - L. Pärt (1921). Vt. muist. 45 C.
[Kivi Rapla kiriku pihta]
A.
Rapla kirik
Nagu ma kuulnud olen, pidada Rapla kirik teise kihelkonna ääre peal olema. Aga ennemalt tahetud seda kirikut Kuusiku või Raiküla valla maa peale ehitada, aga see polla ehitajatel korda läinud. Esiteks saanud mõned jalad maast kõrgele teha, kuid selle peale alati, mis päeval ehitatud, see ööse lõhutud. Kord saadud juba kaunis kõrgele, see on, katus olnd juba peal, torn valmis, aga rist jäend otsa panemata, eestuleval päeval tahetud see otsa panna, aga ööse jällegi lõhutud kõik valmis tehtud töö ära. Nüüd olnd asi kõige pahem; materjal raisatud, töötegijad väsind. Mis nüid teha. Nõnda jäend siis töö mõneks ajaks seisma, kunni nõu peaks leidma, kuidamoodi tööd uueste algada. Aga viimaks üks mees ehitajatest näind unes: Võetagu üks paar musti härgi, rakendagu vankre ette ja pandagu kivikoorm peale ja siis hakatagu neid edasi ajama nõnda kaugele, kuhu nad iganes aga peaks minema, ja kuhu härjad seisma jäevad, senna paika ehitagu siis kerik.
Mees pannud selle plaani teistele ette ja et muud paremad plaani polla teada olnud, siis hakatud seda täitma. Otsitud mustad härjad ja hakatud neid edasi ajama. Sennikaua läind härjad ühe joonega, kunni selleaegse Rapla mõisast mööda ja jõest üle, no siis jäenud seisma. Et küll tahetud härgasid koormaga natuke enam jõe kaldast eemale ajada, aga see polla kõige valjema piitsalöökide mõjul korda läinud. Siis sellesse paika võetud nõuks jällegi uut kirikut ehitama hakata. Jällegi veetud tarviline materjal kokku, õnnistadud plats ära, pandud nurgakivi paigale ja töö hakand peale. Kõikide rõõmuks edenes uue paiga peal uus töö ja tegemine üsna jõudsaste ja varsti oli uus kirik juba valmis ja kõik imetlesivad, et enam lõhkumist ette ei tulnud. Pea kuulutatud rahvale, et õnnistamist saab ühel pühal toimetadud, milleks pööratu hulk rahvast igalt poolt õnnistuse pühaks kokku vooland, nõnda et küll Rapla kirik 3 tuhat inimest enese sisse mahutada, nõnda siis muist sellest rahvast välja jäema [pidanud]. Need rahvad, kes õnnistuse ajal õues olnud, kuulnud just õnnistuse ajal taeva all suurt kohinat, ülesse vaadates näinud inimesed, et üle kiriku linnand üks must kogu, mis kõikide imeks umbes versta kaks Raplast Valtu poole maha kukkunud. Kõik jooksnuvad vaatama, mis asi see on. Juure saades näinud, et see üks suur raudkivi olnud. Seda kivi tahnd Vanaõelus kiriku peale visata, aga natuke kõvaste visanud, et kivi kirikust üle läinud. Päris tõeste on küll üks suur kivi (peaaegu nõnda suur, nagu Peeterburgis Peeter Suure all on) Raplast Valtu poole tulles just tee ääres Kõpsoni poe juures maas. Kivil olla suured Kuradi küineasemed sees, mis ta sel ajal, kui ta [kivi] peusse võtnud, pikistanud. Sellegi pärast jäend Rapla kirik Kuradi kiusatusest terveks ja teeb oma õnnistavad tööd edasi.
H I 6, 828/9 (5) < Tveri kub. - M. J. Riste (1893).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 339; Kivid hundi pihta, muist. 14.
Vrd. ka HVM I, muist. 11 ja 42.
Trükitud: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 130-132.
RKM II 82, 145/7 (2) < Rapla raj., Kumma k. - V. Metstak < Mari Schmit, 86 a. (1961).
Vt. muist. 45 O.