Hanila

[Kivi laulva kuke pihta]
Massu vallas Poanse külas Kiviste talu õues on üks suur hall kivi. Selle kivi sinnasattumise kohta räägitakse järgmist.
Kord vedanud Vanakurat ühe Poanse küla mehega kihla. Kurat lubanud ehitada omale linnuse. Mees, kes temaga kihla vedanud, ütelnud, et Kurat ei saa linnust ehitatud. Jõudnud kätte vana-aasta õhtu. Hulk Poanse küla elanikke olnud ühte tallu kokku tulnud, et üheskoos vanaaastat ära saata ja uutaastat vastu võtta. Nad teinud seal mitmesuguseid nalju ja viimaks hakanud nad õnne valama. Korraga läinud toauks lahti ja sisse astunud Vanakurat. Kurat ütelnud, et valatagu ka temale õnne. Keegi aga meelitanud Kuradit, et see heidaks pingile selili, et siis on parem õnne valada. Kurat pole teadnud midagi halba aimata ja heitnudki pingile seliti. Siis seotud Kurat köitega kinni ja valatud talle tina silma. Kurat suure valuga tahtnud kohe pingilt tõusta. Et ta aga pingi külge kinni seotud olnud, pole ta lahti saanud ja tõusnud ühes pingiga. Kurat hakanud valjusti karjuma ja jooksnud välja. Parajasti laulnud kukk. Et kell pole veel kaksteist olnud ja Kuradil veel õigus maa pääl olla olnud, haaranud ta kivi ja tahtnud kukke sellega visata. Kurat visanud kukke, aga õnneks pole ta pihta saanud ja kivi kukkunud õue maha, Nii sattunud see kivi Kiviste talu õue ja sellest saanud ka talu omale Kiviste nimeks.
ERA II 227, 437/9 (32) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. - A. Kull < Milli Tähe, 12 a. (1939).
Vt. Kivikandja, muist. 157 B.

[Kiireste mägi]
Massu vallas Sepamaa külas Jõe talu karjamaal on üks küngas. Selle kohta räägib vana jutt järgmist. Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla suurelt maalt Kesselaiule. Ta toonud esimese seljatäie kive ja prahti ja pannud selle paigale. See on praegugi selgesti näha meres, kus teda Uisu sääreks kutsutakse. Siis läinud Vanapagan uuesti teist seljatäit tooma. Ta saanud seljatäie kätte ja läinud ka seda kohale viima. Aga parajasti kukk laulnud. Vanapagan lasknud seljatäie maha kukkuda ja teinud ise sääred. Kuhu ta seljatäis, hunnikusse maha kukkus, tekkis küngas, millele nimeks on pandud Kiireste mägi.
ERA II 227, 563/4 (1) < Hanila khk., Massu v., Rannaküla < Käina khk. ja v. - A. Velt < Johannes Velt, 55 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 101.

Kord tahtnud Vanapagan üle väina Muhumaale silda ehitada. Tulnud ka suure põlletäie kividega. Praeguse Kiireste mäe kohal katkenud aga Vanapaganal põllepaelad ja kivid kukkunud ta varvastele. Sellest vihastanud Vanapagan ja jätnud sillaehitamise pooleli. Nii tekkinud Kiireste mägi, mis asub Kuke mere ääres. Selle mäe peale ehitanud Vanapagan hiljem maja ja asunud sinna oma naisega elama. Ühel jaanilaupäeva öösel pistnud aga kurjad inimesed selle maja põlema. Kui suits Vanapaganale ninna tunginud, aevastanud see nii tugevasti, et tuli nagu kiired laiali pursanud. Peale selle olevat Vanapagan suurelt maalt, s. t. mandrilt ära läinud. Selle sündmuse tähisena tehakse igal jaanilaupäeval tuld ja sellest ajast peale Hüütakse seda mäge Kiireste mäeks.
ERA II 229, 15/6 (1) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. < Sepamaa k. - V. Uusküla < Leenu Uusküla, 77 a. (1939).

[Kivi Sepamaa külas
]
Mitte üksi Kiireste mäe kohalt polevat tahtnud Vanapagan silda üle väina ehitada, vaid ka Sepamaa külast Abaja juurest, kus praegu suur kivi mere rannal seisab. Ka siin olevat Vanapaganal põllepaelad katkenud, kivi sinnapaika jäänud ja ehitamine katkenud.
ERA II 229, 16 (2) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. < Sepamaa k. - V. Uusküla < Leenu Uusküla, 77 a. (1939).

Virtsu sild

Vanalpaganal olnud Muhus tihti tegemist. Väin Virtsu ja Kuivaste vahel pahandanud teda. Ei muud kui võtnud nõuks Virtsust Muhumaale silda ehitada, et hõlpsamini suurelt maalt Muhusse pääseks.
Varsti Vanapagan sobivaid kiva otsima. Kannud neid mõnda kuuehõlmatäit kokku Virtsusse, kust neid silla kohale merre loopinud. Juba tekkinud kividest mitme sülla laiune sild Virtsu poole külge.
Ühed arvavad, et Vanapagan määranud: ühe ööpäeva jooksul saagu sild valmis, kuid kukk laulnud varem, kui sild valmis saanud. Muist kive jäänud Virtsu poole kaldale. Kukelaul igatahes peletanud Vanapagana plehku; töö jäänud pooleli.
Varsti tekkinud kange maru. See maru purustanud Vanapagana tehtud silla, jah, viinud isegi kivid merde laiali, Vanapagana sillast mälestuseks on ainult Raunamaa kivisilm järele jäänud.
Pärast ei ole Vanapagan ega keegi muu enam katsunud Virtsu ja Muhu vahele silda ehitada. Paremini õnnestunud Vanalpaganal sillaehitus Muhu ja Saaremaa vahel. Sellegi silla purustanud hiljem maru. Uuemal ajal on ometi Muhu ja Saaremaa vahele kindel sild ehitatud, mis vee väele seni vasta pannud.
E VII 22 (66) < Hanila khk. - M. J. Eisen < Jaan Treumann.

Kurivaim Saaremaa ja Muhu vahele silda ehitamas
Rebaskibi
Korra tahtnud Kurivain Saaremaa ja Muhu vahele silda ehitada, suur kivi olnud põllepaelaga seljas. Põllepael katkenud ja kivi kukkund Rõuste küla ligidale maha ja seisab praegugi sääl, tuttav Rebaskibi nime all.
ERA II 83, 547 (20) < Hanila khk., Massu v., Rõusto k. - A. Tiitsmaa (1924).

Rebasekibi
Kuradi naise põllepaelad läin katki ja kivi kukkun maha. Kurat tahtnud silda ehitada.
ERA II 4, 93 (70) < Hanila khk., Rõuste k. - V. Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928).

Ridase kivi
Ridase külas Jaakomihkli põllal on suur kibi, kelle tõi sinna Kurjavaimu naene, kes tahtn kibi viia Uisu sillaks, kuit põllepael läin katti ja kibi kukkunud maha. See kibi on naa suur, et saab tantsi peal kuus paari.
ERA II 227, 343 (5) < Hanila khk., Massu v., Kaitu k. - R. Schröder < Miina Schröder, 54 a. (1939).

Kurjavaimu naise magamisase
Hanila kihelkonnas Massu vallas Kaseküla karjamaal Suurekibi mäel on umbes 2 m kõrgune kivi, millel vanasti Kurjavaimu naine olla maganud.
Kivi on päält lai, sääl otsas olla ka tantsit.
ERA II 83, 543 (18) < Hanila khk. - A. Tiitsmaa (1932).

[Salumägede tekkimine]
(Tõll viskab kepiga Vanapagana sarved peast, neist tekivad Salevere Salumägi ja Mõisaküla Salumägi.)
ERA II 227, 473/5 (4) < Hanila khk., Massu v., Ullaste k. - A. Kelder < Ann Puusepp, 75 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 165 C.

[Kiireste mägi]
(Vanapagan ehitab silda Suure väina kaldal. Tulemus - Kiireste mägi.)
ERA II 227, 469/73 (3) < Hanila khk., Massu v., Ullaste k. - A. Kelder < Ann Puusepp, 75 a. (1939).
Vt. HVM II, Muist. 101 A.

ERA II 227, 475/7 (5) < Hanila khk., Massu v., Sepamaa k. - A. Kelder < Henrik Vessenberg, 73 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 101 B.

[Mõisaküla raba]
(Vanapagan tahab põrgut ehitada, tambib Mõisaküla raba.)
ERA II 227, 473/5 (4) < Hanila khk., Massu v., Ullaste k. - A. Kelder < Ann Puusepp, 75 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 165 C.

[Naissaar]
(Naissaar on tekkinud Vanapagana surmasaanud naise kehast.)
ERA II 227, 469/73 (3) < Hanila khk., Massu v., Ullaste k. - A. Kelder < Ann Puusepp, 75 a.
Vt. HVM II, muist. 101 A.

Kui vanasti tulnud ristirüütlid meie maale, heitnud nad oma alla juba terve Eestimaa. Ka Muhumaa olnud juba nende võimuses. Igal pool, kus rahvas oli alla heidetud, pöörati inimesed ka ristiusku.
Vanapaganale ristiusk mitte põrmugi ei olevat meeldinud. Ta tahtnud, et vähemalt Sõrve säär Saaremaal jääks ristirüütlitest ja ristiusust puutumatuks. Et ristirüütlid Sõrve säärele ei pääseks, selleks tahtnud Vanapagan selle eraldada suure kraaviga Saaremaast.
Pool kraavi olnud juba valmis kaevatud. Ühel päeval olnud väga kuum ilm. Päike kõrvetanud palavasti. Et Vanapaganal väga palav olnud töötada, võtnud ta riided seljast ära, et oleks vilum kraavi kaevata. Seal tulnud aga mesilane ja nõelanud Vanapaganat hellast kohast. Vanapagan pistnud kange valu pärast plagama ja kaevatav kraav jäänudki pooleli.
ERA II 227, 584/6 (14) < Hanila khk., Massu v., Mõisaküla < Rannaküla - A. Velt < Nikolai Velt, 24 a. (1939).

B.
(Vanapagana tegevuse tõttu tekkisid väinad Saare-, Hiiu- ja Muhumaa vahele.)
ERA II 227, 469/73 (3) < Hanila khk., Massu v., Ullaste k. - A. Kelder < Anu Puusepp, 75 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 101.

[Kiireste mägi]

(Vanapagan kosib naise ja elab Kiireste mäel.)
ERA II 227, 475/7 (5) < Hanila khk., Massu v., Sepamaa k. - A. Kelder < Hendrik Vessenberg, 73 a. (1939). Vt. HVM II, muist, 101 B.

[Vanapagana mesipuust kasvanud mänd]
Vanasti oli Vanapaganal Muhus Soanda külas väike maja. Vanapaganal oli selles muidu küll päris kena olla, aga üks viga oli ka seal juures. Öösel, kui Vanapagan maganud, kippunud mesilased majja ja tülitanud Vanapoissi kurjasti. Vanapagan olnud mures ja mõtelnud, kuidas neist rahu saada. Arvanud siis viimaks, et ehitab mesipuu, ajab mesilased sellesse ja viib mesipuu siis merre ja uputab mesilased.
Eks meisterdanudki siis Vanapoiss männipakust mesipuu valmis.
Õhtul, kui mesilased jälle Vanapagana majasse öömajale kippunud, ajanud ta need mesipuusse. Õnnetuseks olnud aga mesilasi nii palju, et pole kõik korraga puusse mahtunud, muist jäänud välja. Vanapagan viinud mesilased mesipuuga mere äärde, pannud mesipuu merekaldale maha ja läinud ise tagasi ülejäänud mesilasi ära tooma. Korjanud siis mesilasi kuuehõlma sisse, et ka neid, mis mesipuusse ei mahtunud, uputamisele viia.
Samal ajal aga, kui Vanapagan kodus mesilasi kuuehõlmasse noppis, läks üks tüdruk mööda merekallast ja märkas Vanapagana poolt sinna on mahapandud mesipuud. Ta läks seda lähemalt vaatama ja tõmbas punni lennuaugu eest ära. Nüüd mesilased pääsesid jälle vabadusesse. Kui Vanapagan tagasi tuli, nägi ta, et mesilased olid kõik läinud.
Nii jäid mesilased Vanapagana poolt uputamata. Vanapagana meisterdatud mesipuust aga sai suur mänd, mis kasvab veel praegugi samal kohal merekaldal.
ERA II 227, 450/2 (38) < Hanila khk., Massu v., Rannaküla < Muhu khk., Soonda k. - A. Kull < Liine Loos, 38 a. (1939).