MÄGEDE TEKKIMINE
98. Kuidas tekkis Voorepera mägi
Muistel ajal läinud Suur Tõll inimestele abiks Peterpori linna ehitama.Ta kandnud põlles kive ja läinud parajasti kivikoormaga Tallinna juurest läbi. Kõht oli olnud tühi ja oli astunud siis Tallinna linna lõunat sööma, pistnud kõhu siis täis ja astunud jälle kivisületäiega edasi. Jõudnud parajasti Voorepera kohale, kui nina hakanud tilkuma ja Tõll hakanud siis nina pühkima ning põllenurgast libisenud mõni kivi maha. Sellest tekkinud pool Voorepera mäge. Samas tulnud Tõllule viinavoor vastu, suu, sinder, hakanud viina järele vett jooksma, ega nüüd muud kui Tõli pühkinud suud ja siis veerenud jälle teisest põllenurgast kive maha. Siis sellest tekkinud teine pool Voorepera mäge.
ERA II 215, 523 (27) < Jõhvi, Järve v., Saka k. — O. Lekk < Salme Vool, 40 a. (1939).
Vt. Tõll kivikandjana, muist. 17—34.
99. Veskisaadu mäed
Kui kord Suur Tõll ja ta abiline Pöide ja Muhu kirikuid ehitanud, olnud neil kahe peale üksainus vasar. Suur Tõll ehitanud Pöide kirikut ja ta abiline Muhu kirikut. Kui näiteks vasar Tõllu abilise käes olnud ja Tõllul endal seda tarvis läinud, hõiganud ta Muhusse oma abilisele, et see vasara temale tooks. Et aga tee pikk oli ja aega käimiseks palju kulus ja et meestel jõudu küllalt olnud, visanud nad vasarat kordamööda teineteisele. Sellest vasarapildumisest olevat tekkinud Pöide kiriku lähedale, umbes pool kilomeetrit või natuke vähem, ida poole künkad, mis vahelduvad orgudega. Et nad just kiriku lähedal ei olevat, seletatakse sellega, et Tõllu abiline ei olevat tahtnud väga kiriku lähedale visata, sest ta kartnud, et kogemata võib vasar ka kiriku pihta sattuda. Tekkinud mägede nimeks on Veskisaadu mäed ja neid on kaunis suur hulk ja nad levivad kiriku lähedalt Uuemõisa poole.
ERA II 232, 18/9 (4) < Pöide khk. ja v., Tumala k. < Palamuse — J. Ratassepp < Liisa Schasmin, 70 a. (1939).
Vt. Pöide ja Muhu kiriku ehitamisest, muist. 44 D, 61, 135; ka Vanapagana viskamisest tekkinud mäed, muist. 100.
100.
[Vanapagana viskamisest tekkinud mäed]
Paokünkad
Pöide kiriku juurest kirde ja ida poole levib tasandik, soine heinamaa, mille keskel laiali asetsevad hulk künkaid, mõned suuremad, mõned väiksemad. Künkaid kutsutakse rahvasuus mägedeks (Rebastemägi, Naistemägi, Varestemägi jne.). Mäed on kujult kõik peagu ümmargused ja kõrgus on neil keskmiselt kolm meetrit. Ümberringi on soine heinamaa, künkad aga on vähese rohukasvuga ja täiesti seda moodi, kui oleks nende kamara all suured kivid. Need mäed ehk künkad olla sinna tekkinud Vanapagana visatud kivide peale. Kui Tõll ja ta abiline kirikuid ehitanud ja Vanapagan nende peale pahaseks saanud, hakanud ta Tõllu ja ta abilist kividega vinnima. Need kivid olnud, teadagi, väga suured. Vanapagana visatud kivid polevat aga märki trehvanud ja olla langenud Pao metsa, mis on soine väikeste metsasalkudega heinamaa. Metsa olevat langenud üsna hulk kive ja pärastpoole kasvanud nendele sammal ja lõpuks tekkinud nende peale ka mullakord. Sellest olevatki tekkinud sinna praegused künkad. Neis künkais pidavat olema ka rahvajutu järele kulda, mida endise Aru küla elanikud sõja ajal sinna olevat peitnud. Sellest kullast aga rohkem midagi teada ei ole.
ERA II 232, 20/2 (5) < Pöide khk. ja v., Tumala k. < Palamuse — J. Ratassepp < Liisa Schasmin, 70 a. (1939).
Vt. ka: Kivid Tõllu pihta, muist. 3—5; samuti muist. 99.
101. [Kiireste mägi]
A.
Massu vallas Sepamaa külas Jõe talu krundil leidub üksik küngas, mis kohalikkude elanikkude seas on tuntud Kiireste mäe nime all. See mägi asub Suure väina kaldal, umbes pool kilomeetrit rannajoonest eemal Uisu neeme kohal. Mäe kõrgus võib olla umbes kümmekond meetrit. Selle mäe tekkimisest ja nimesaamisest kõneleb muistend järgmist. Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla suurelt maalt läbi väina saarele. Ta hakanud selleks kivimürakaid kokku kandma. Olles nii hulk aega kibedasti töötanud, väsinud Vanapoiss viimaks ja istunud maha sööma. Pärast söömist heitnud leiba luusse laskma. Oma surmaoda, mida Vanapagan alati kaasas kannud, torganud ta maasse püsti. Suur Tõll olnud parajasti kõndimas Muhu- ja Saaremaal. Ta näinud üle väina, et Vanapagana surmaoda on püsti mere kaldal. Lähemal silmitsemisel märganud ta ka Vanapoissi ennast merekaldal päiksepaistel põõnutamas. Vanapagana ja Tõllu vahel olnud alati tüli. Tõll pole Vanapaganat kunagi lasknud omi tumedaid toimetusi läbi viia. Nüüd, nähes Vanapaganat mere kaldal põõnutamas, kahmanud Suur Tõll merekaldalt pihutäie liiva ja kruusa ning visanud sellega üle väina Vanapaganat. Peotäis tabanud märki ja matnud Vanapoisi liiva alla, kuhu see surnudki. Seda Suure Tõlli peotäit näeme veel praegugi Suure väina kaldal. See on Vanapagana haud. Sealsamas näeme ka tema alustatud silda, mille ehitamine ta surma tõttu pooleli jäi. Vanapagana leseks jäänud naine läinud oma kadunud kaasa hauda vaatama. Olnud parajasti jaanipäev ja kõikjal olnud käsil jaanitulede põletamine. Ka Vanapagana naine teinud oma mehe hauakünkale tema mälestuseks ja austuseks tule. Suits ja ving läinud aga mäes puhkavale Vanapaganale ninasse. Ta aevastanud nii tugevasti, et leegid ja kiirded paiskusid kõrgele üles. «Kiires» tähendab siinses murdes umbes sama, mis tulesäde. Hiiu-, Saare- ja Muhumaa olnud sel ajal veel koos ühe ühise tervikuna, üks saar. Nüüd aga Vanapagana aevastuse läbi kõrgele paisatud tulelondid ja leegid kukkusid üle väina sinna maha. Kuhu tuli maha langes, sealt põlenud maa ära ja meri asunud asemele. Nii tekkinudki need kolm saart: Saare-, Muhu- ja Hiiumaa; Et sellelt mäelt siis tõusnud niipalju kiirdeid (sädemeid), hakanud rahvas seda Vanapagana hauda kutsuma Kiireste mäeks. Vanapagana naine, kes seda tuld mehe haual teinud, ehmunud Vanapagana aevastamisest ja selletõttu tekkinud tulelontidest ja põgenenud suures hirmus minema. Suur-Tõlli poeg, kes parajasti koduõuel mänginud, silmanud põgenevat Vanapagana eite, haaranud kivi ja visanud talle järele. Kivi tabanud märki. Vanapagana naine saanud surma ja kukkunud merre. Temast tekkinud saar, mida hakatud nimetama Naissaareks.
ERA II 227, 469/73 (3) < Hanila, Massu v., Üllaste k. — A. Kelder < Ann Puusepp, 75 a. (1939).
Vt. Salumägede tekkimisest, muist. 165 C; Saarte ja laidude tekkimine, muist. 104—109; Kivid Vanapagana pihta, muist. 2 B; Võitlus Vanapagana vastu, muist. 161—166; Vanapagana haud, muist. 187, ka 107 B. Sildade ehitamisest vt. muist. 6 L, 33, 107 A, 150, 161 B, C, 162 A, 163. Vrd. Harilaiu tekkimine, Leiger, muist. 8.
B.
Suure väina kaldal asuva Kiireste mäe tekkimise kohta on olemas veel sarnane muistend. Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla Muhu ja mandri vahele. Ta vedanud juba hulga kive kokku ja istunud viimaks lõunat sööma. Süües ta mõtelnud, et oleks vaja võtta naine, kes keedaks sooja sööki. Nagu mõeldud, nii ka tehtud. Kõigepealt Vanapoiss ehitanud enesele maja. Selle teinud ta poolelioleva silla alguse lähedale. Kui maja valmis, läinud Vanapoiss kosja ja toonud naise koju. Naine hakanud Vanapaganale süüa keetma ja teinud pliidi alla suure tule. Selle tagajärjel aga hakanud korsten paksu musta suitsu välja ajama. Suits tõusnud kõrgele ja paistnud kaugele.
Seda juhtunud nägema Suur Tõll Saaremaalt. Ta rutanud kohe vaatama, mida siin õige tehakse. Kui Suur Tõll näinud, et Vanapagan siia enesele maja ehitanud, lükanud ta selle ümber. Vanapagan, kes ise ka parajasti juhtunud toas viibima, jäänud maja rusude alla. Nendest Vanapagana maja varemetest tekkis aga Kiireste mägi.
ERA II 227, 475/7 (5) < Hanila, Mässu v., Sepamaa k. — A. Kelder < Hendrik Vessenberg, 73 a. (1939).