361. PÕRGU

[Kalevipoja võitlus Kuradiga]

A.
Kallewi poegs Kampf mit dem Teufel, der bis zu Knien gestampft wird in die Erde. Er verschwindet u[nd] blaues Wasser bleibt nach. Kallewi poeg geht bis zur Hölle nach. Mord aller Teufel. Kampf auf dem Damm, Höllenbrücke. Im Vorhof findet er ein webendes Weib. 2 Krüge mit stark u[nd] schwach machendem Wasser. K[alewipoeg] trinkt vom starkmachenden. Er erschlägt 30 Trabanten des Teufels, der vor Schreck das schwächende Wasser enthielt. Kampf u[nd] Ketten anlegen.
ÕES, EK 233, 4 (2) — [G. J. Schultz].
Vrd. eespool lk. 106: G. Schultz-Bertram, Esthnische Sagen.
Ka muist. 363.
[TÕLGE.]
Kalevipoja võitlus kuradiga, kes põlvini maase lüüakse. Tema [=Kurat] kaob ja sinine vesi jääb järele. Kalevipoeg läheb talle põrgusse järele. Kõikide kuradite tapmine. Võitlus põrgusillal. Eesõues leiab ta [=Kalevipoeg] kuduva naise. Kaks kruusi tugevaks ja nõrgaks tegeva veega. Kalevipoeg joob tugevaks tegevat. Ta tapab Kuradi 30 trabanti. Kurat joob hirmuga vett nõrgakstegevast kruusist. Võitlus ja ahelaisse panemine.

B.
Beim ringen stampft er [=Kalevipoeg] den Teufel bis an die Knöchel in die Erde, jener ihn bis an die Knie, nach Anderen geschah es umgekehrt.
F. J. Wiedemann, Aus dem inneren u. äusseren Leben den Ehsten, lk 421-422
[TÕLGE.]
Maadlemise juures lööb ta [== Kalevipoeg] Kuradi pahkluuni maasse, see ta põlvini,, teiste järgi toimus see ümberpöördult.

362.
[Kalevipoja põrguskäik]
Teine jutt teatab, et Vanapagan Vaivara mäel leent keetnud. Kalevipoeg tulnud vist Soomest, kõht olnud tühi. Ta tahtnud süüa, aga Vanapagan pole annud. Mis muud kui mehed ramu katsuma. Võideldud kolm päeva ja kolm ööd, et higi jooksnud. Viimaks saanud Kalevipoja hing täis. Ta virutanud Vanapagana nii vasta maad, et see sealt põrgusse vajunud. Kalevipoeg järele. Põrgus võideldud veelgi, kus Kalevipoeg Vanapagana täieste võitnud. Põrgust tagasitulemise tee teinud aga põrgukutsikad vaheajal kinni. Kalevipoeg teinud aga ise omale väljakäigu. Läinud aga niipalju viltu, et mäe alt välja tulnud. Seal on tänapäevani mudalomp. Põrgust toonud Kalevipoeg kaasa kolm neidu ja palju kulda. Mis veel Kalevipoja põrgusolemisest räägitakse, läheb Kreutzwaldi Kalevipojaga ühte. Kuid seitset põrgut usub rahvas niisama kui seitset taevastki. Põrgute kohta käivad minu teada järgmised rahva ütelused: Eespõrgu — hea põrgu, tagapõrgu — tapapõrgu; eespõrgu — hea põrgu, viimne põrgu — vilets põrgu, ehk: seitsmes põrgu — sitapõrgu. Viimist kutsutakse ka kitsepõrguks. Vaivara mäe augud on vist vanad kraaterid.
E 44498/501 < Kadrina — Joh. Sõster (1904).

363.
Natuke Kalevipojast
Kalevipoeg läks ühekorra põrgu. Vanapagana ema küsis Kalevipoja kääst: «Kas tahad, pojake, minu poegadega võitlema hakata?» Kalevipoeg vastas: «Küll tahan!» Vanaema käsu pääle tõi üks tüdruk Kalevipojale süüa. Kalevipoeg söönud terve leeva ja liha. Vanadpaganad naernuvad Kalevipoega: «Meie kärpsed söövad kui sina.» Kui Kalevi põrgu läks, siis tuli tal ristipoeg vasta. Selle pistis Kalevi omale tasku. Kui Kalevipoeg söönud, siis tulid vanapaganad Kalevipojaga võitlema, veskikivid piitsade otsas, ja tantsivad Kalevipoega ära tappa. Kalevipoja ema vari näitas, kudaviisi vanapaganatega võidelda ja jalakannaga pöörda. Kalevipoeg tegi nõnna, kuda ema vari õppas, siis võitis Kalevi vanapaganad ära.
H II 28, 652/4 (8) < Maarja-Magdaleena — M. Pool < Kaarel Värtsin (1889). Vrd. muist. 361 A; Vastaseotsija.

364.
[Põgenemine Kalevipoja eest põrgusse]
Keset põldu asetseb suur kivi, mille juures olnud auk, see olnud põrgu avaus. Vanapagan käinud päälmaailmas siinset elu vaatamas. Kord näinud vanakuri Kalevipoega, mehike hakanud Kalevipoega kartma, sest tal olnud mõõk käes. Vanakuri jooksnud kõigest jõust kivi poole, ei olevat mitte taha saanud aega vaadata, sest elu on kallis. Saanud kivini, otse auku ja käike mööda põrgu. Sest juhtumusest teatatud kellegile julgele noormehele, see läinud põrgu, kuid ta ei olevat Vanapaganat mitte kusagilt leidnud. pääle selle pole Vanapaganat enam maa peal nähtud.
ERA II 241, 428/9 (4) < Kambja, Kodijärve v., Unipiha as. — O. Paap < Juhan Paap, 62 a. (1939).
Vt. ka: H II 13, 450/6 (3) < Koeru — H. A. Schultz (1890).

365.
(Kalevipoeg mängib kaarte hingede peale, kurat, tema vastasmängija, kaotab ja Kalevipoeg läheb vägivaldselt põrgusse ning päästab hinged.)
M. J. Eisen, Kristlikud ained Kalevipojas. EKirj. VI (1911), lk. 311 < Pärnu — A. Karu.

366.
(Lõpuks veel üks sõna reisi kohta allmaailma, mis võeti ette julgete hiiupoegade—Kallewi poead—ja teiste ettevõtlikkude seiklejate poolt, et pimeduse vürsti tema kodus tundma õppida. On tähelepandav, et kunagi ei kuule nimetatavat nime põrgu: reisitakse kas ma[a] alla või ma[a] põhja. Sissekäik maa-alusesse müsteeriasse tuleb sooritada kas kavalusega või jõuga, kusjuures allmaailma viib juhus ka mõne mittekangelase, kes seal kindlasti oleks kadunud, kui mitte üks valitseja kolmest tütrest, kes kõik olid väga armuva loomuga, poleks haaratud kirest maapealse «rumala nooruki» vastu. Niipea kui Sarvik kannab mingit silmapaistvat asja oma riiete küljes, võib seda kindlasti arvestada, et tema üleloomulikud omadused selle pisiasjaga, nimelt amuletiga, on seotud. Kui meil õnnestub seda tema isikult eemaldada, siis on korraga kogu tema imejõud röövitud, ja ta langeb võimetu inimliku mittemillegi tasemele tagasi. Mida võib siis oodata suuremat ühelt kuradilt, kelle jõud sellise juhuslikkusega on seotud? Ligemalt veel maa-aluste reiside kohta avaneb võib-olla juhus kõnelda mõnes hilisemas saadetises.)
ÕES, SK 101, 18/9 — Fr. R. Kreutzwald (1845/7),