240. KALEVIPOJA JÄLJED

[Kalevipoja jäljed Väike-Maarjas]
Meie heinamaadelt tulevad suured augud, need pidid olema Kalevipoja jäljed. Kaks tükki on ligistikku, siis on jälle suur vahe. Metsast tulevad, tea kui kaugelt, Assamalla külani lähvad. Seal on suur lage heinamaa, seal oli Kalevipoja hobune lõhki läind, pidi hobuse nahk olema. See on vanarahva jutt. Vao küla juurest tulevad jäljed. Kalevipoeg pidi olema üks suur mees, ja suur hobune old.
ERA II 38, 181/2 (29) < Väike-Maarja, Vao v., Väike-Maarja al. — R. Põldmäe < Anna Martens (1931).
Vrd. Kalevipoja hobuse jäänused Assamallas, muist. 268.

241.
[Kalevipoja jäljed Vohnjast Neerutini]
Kalevipoja jäljed algavad Vohnjast, lähevad Jõeperest, Nierutist ja mõjalt läbi künni Porkuni. Mägine ja aukline maa.
H II 46, 491 (3) < Rakvere, Kloodi v., Paatna k. — J. Lilienbach (1892) = E 8302/3 (3) < Rakvere, Kloodi v. — J. Lilienbach < Mart Treial (1892). Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 18—19.

242.
[Jäljed Saksi metsas]
Kalevipoja jalajäljed [on] Saksi metsas.
EÜS X 2603 (78) < Kadrina, Saksi v. — K. Viijak ja V. Rosenstrauch < Mai Lepp, 68 a. (1913).
Vrd. muist. 260.

243.
[Nägemus Kalevipoja jälgedel]
Kord läinud ühel sügisesel laupäeva õhtul keegi meie küla noormees pruuti koju saatma. Tagasi tulles tulnud ta metsast läbi. Ta on tulnud teelt ära ja läinud otsekohe. Möllipealse kallastel, kus asuvad väikesed lohtd ja mida rahvas nimetab Kalevipoja jälgedeks, näinud ta äkki, et keegi näitab ta ees elektrilambist tuld. Vaadanud taha, seal samuti, ka vasakul ja paremal pool. Päris ära ehmatanud. Iga tule vahel olnud kümme väikest meest. Tema ees aga seisnud üks suurem mees. See käskinud hakata väikseid mehi tantsima. Ise aga küsinud ta tollelt noormehelt: «Anna raha!» Noormees võtnudki taskust rahakoti ja ulatanud mehikesele raha. Samal ajal aga kustusid tuled ja pimedus laotanud oma laiu tiibu. See lugu paistab küll imelik, kuid selle noormehe jutu järele olevat see sõna-sõnalt tõsi. Ka on tõenduseks see, et noormees on karsklane ja tegemist ei saa olla alkoholi mõjuga.
ERA II 220, 46/7. (11) < Järva-Jaani, Vajangu v., Kuie k. — E. Vask < Rudolf Okas. 36 a. (1939).

244.
[Kalevipoja jäljed Väätsal]
Väätsa vallas Järvamaal Aasuvälja asundustalude põllul on näha kõrgendiku seljal kahte tiigikest, mida arvatakse Kalevipoja jalajälgedeks.
ERA II 238, 1,15 (16) < Türi, Väätsa v. — A. Peet < Asta Lohvart, 16 a. (1939). Vrd. Järvede ja loikude tekkimine, muist. 286—297.

245.
[Kalevipoja jäljed Ohekatkus]

A.
Ohekatkus Kingamäel [on] lohk — Kalevipoja jälg. Kingamäelt [astus] Kalevipoeg ühe sammuga Lelle. Seda maad [on] 4—5 versta. Lähedal Laugulepimäed; seal [on] 3 Kalevi jälge.
E 57343 < [Rapla] — M. J. Eisen. Vt. ka muist. 11 B.

B.
Keava Linnaaluste külas asuvad kaks suurekujulist lohku, mis on väga sarnased inimese jalajälgedele. Jäljed asuvad umbes 0,5 km kaugusel teineteisest. Nende jälgede kohta räägitakse:
«Kord tulnud Kalevipoeg põhja poolt. Ta olevat olnud väga väsinud, polevat aga leidnud kohast puhkepaika. Vaadanud ringi ja näinud, et Ohekatkus olnud kohane paik selleks. Hakanud siis ruttama. Aga jõudes Keava, tundnud end nii väsinuna, et otsustanud veidi seisatada. Ehkki ta olnud väga lähedal Ohekatkule, seisatanud ta siiski hulga aega. Puhanult rutanud edasi Ohekatku, kuhu heitnud magama. Tollest Keavas seisatamisest siis tekkinudki tema suured jalajäljed.»
ERA II 225, 225 (2) < Rapla, Kehtna v., Keava k. < Juuru, Ingliste v., Kädva k.— A. Veiserik < Mari Veiserik, 72 a. (1939).

246.
[Kalevipoja jälg Keravere küla põllul]
Keravere küla põllul on jälg olnud, mis nimetati Kalevipoja jäljeks. Sinna jälge on viidud vanu rahasid, mis sel ajal on maksnud. Need on sinna ohtks viidud kõigi haiguste vastu. Ja ka üheksat seltsi vilja on viskehaiguste vastu sinna jälge viidud.
ERA II 228, 303 (2) < Martna khk. ja v., Tuka k. — S. Sarapik < Mari Randpõld, 77 a. (1939).
Vrd. Tervendav kivi, muist. 168—178.

247.
[Kalevipoja jalajäljed Karaski ja Risu talu põllul]
(Vana-Karistest viskab Kalevipoeg kividega sortsi kõige nooremat poega Sindis, tabab teda, koos sellega virutab maha ka Sindi kiriku torni. Kalevipoja jalajäljed on praegugi näha Karaski ja Risu talu põllul.)
ERA II 236, 33 (5) < Säärde, Voltveti v. — H. Vene < Liisa Vene, 51 a. (1939). Vt. Kivid sortside pihta, muist. 26, samuti muist. 248.

248.
[Kalevipoja jalajälg Vana-Karistes]
Vana-Kariste (Halliste kihelkonnas) Risu talu oja kaldas on suur sügav auk, mida siin Kalevipoja jalajäljeks kutsutakse. Kui muiste Kalevipoeg Hallistest läbi läinud, siis olla tema kõndimisest see jalajälg järele jäänud.
E 47410 (l) < Säärde, Voltveti v. ja m. — J. P. Sõggel < Priidik Kull (1910). Vt muist. 247.

249.
[Kalevipoja jalajäljed Peipsini]

A.
Kalevipoeg olevat kord Peipsi äärest tulnud suure kiirusega jookstes, olevat tema jalgade all maa vajunud, need kohad muutunuvad tümadeks soodeks. Esimene samm — jalajälg Torma kiriku all, madal soo ja mets; teine samm — jalajälg Kaude ja Teilma (Torma khk.) külade all olev soo; kolmas samm — jalajälg Kivijärve küla all olev soo (Laiuse khk.); neljas samm — jalajälg Patjala ja Potsepa soo (Palamuse khk.); viies samm — jalajälg Pakaste mõisa, Karusoo (Laiuse ja Põltsamaa khk. piiril); kuues samm — jalajälg Lustivere soo, ja seitsmes — Parika, ja kaheksas samm — Halliste soo ning Pärnu mere kaldale välja.
E 47854 (5) < Palamuse — H. Karro (1911). Vt. ka: M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 323.

B.
Kost on Kassisuu saanud
Kalõvipoig tulle lavvakuurmaga Võnnu liinast. Haanist, ütest mäest alla tullõh, vaijo lavvakuurma väega sisse. Kost Kalõvipoig läts, sääl um nüüd jõgi, ja jõõ ümbre oli suur suu. Peräst sai suust niit ja mõnõh paigah um nii mäda, et lammast pääl ei kanna. parhilla um viil Kalõvipoja astmõ tunda, sääl um suur võnnuvõõras . Jäle lõpõsõ Peipsi järveh.
E 44630/1 .(6) < Võru — O. Jõgeva (1904).

250.
[Jalajäljed Rannu ja Tartu vahel]

A.
Rannu kirikumõisa taga seisab Suursoo, seda olevat Kalevipoeg sünnitanud, kui tema Virtsjärvest läbi tulnud ja õigest sealt edasi otsekohe Tartusse tahtnud minna. Et aga juba pimedaks hakanud minema ja öö kätte tulema, pööranud tema Emajõe kallastele, et need talle teejuhiks oleks. Tema jalgade all vajunud maa ja neist jalajälgedest tekkinud suur soo ja raba, mis Emajõe kaldal künni Tartuni ulatab.
E 46868/9 (6) < Tartu — H. Karro < H Vaino (1909).
Vt. M. J. Eisen, Mis teadis rahvas. EKirj. VI (1911), lk. 32.3.
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 8.

B.
Kalevipoeg
Ei tea, kust Kalevipoeg kord Rannu tulnud, aga igatahes olnud Rannus Võrstjärve ääres. Siit tahtnud Tartu minna. Tal olnud ei tea mis koorm seljas. Kui Kalevipoeg sammu astunud, vajunud maa ta jalge all lohku, asemele tekkinud soo ja raba. Sest ajast peale on Rannu pool sood ja raba.
E 8° 12, 36 (100) < Rannu — M. J. Eisen (1932/3).

251.
[Kalevipoja käejäljed Kassinurmes]
Ükskord olla teda [== Kalevipoega] vanatont taga hakkanud ajama, siis olla ta omast sängist hommiku poole jooksnud. Umbes arvata verst maad sängist eemal olla ta, mehike, komistanud ja kukkunud käpuli maha, kus praegu kaks sügavat käeauku kõva põllumaa sees on, kus kõige kuivemal ajal vesi sees on ja rahvas linu sees leotavad. Nende kahe augu vahelt käib aga maandi läbi, mis Kassinurmest Palamusele läheb. Rahvas kutsub neid aukusid Kalevipoja käeaugud. Sealt olla ta Maarja kihelkonda läinud. Keapa jõkke olla ta oma mõega pillanud, ja seal peab ta praegu olema.Sealt olla ta veel edasi künni Kodavere kihelkonda läinud ja seal ümber käinud. Seal olla ta linguga ühe suure kivi Peipsisse visanud. Nüüd aga jää selle kivi kevadete kuivale valla ajanud, mis Rannamõisast Kodaveresse minnes tee ääres näha on, mida Kalevipoja kiviks kutsutakse, veikse heinakuhja suurune. Ennevanast olnud Kassinurme küla all järv, aga Kalevipoeg olla selle järve kuivaks joonud, ja ei ole enam söögi- ega joogivett saanud, siis vihastanud ja läinud Kassinurme mailt ära. Korra olla ta ka Kassinurme küla järve otsas niita katsunud, kus künkad praegu ilusti kaares on. Järve põhi on muidugi ilus tasane ja pruugitakse heinamaaks. Muud mina ei tea.
E 43173/4 < Laiuse — H, Tiedemann (1902).
Vt. muist. 59; Heinaniitmine, muist. 225—228; Kalevipoja mõõk, muist. 367—368.
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 4—6.

252.
[Kalevipoja istmease]
Suursaare istub Kalevipoeg keskelt nõkku, ja sinna, kus Kalevipoja jalad puhkavad, tekib koguni Suursaare sadam.
M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 324.