Kuusalu


MIDI


			Peremies, peremihikäne,
		perenaine, naisukane,
		kas lubad tubaje tulla,
		uosta oueje ajada,
		valju panna varnaasse,
		kirstu panna kindaaida?
			Kui lubad tubaje tulla,
		uosta oueje ajada,
		valju panna varnaase,
		kirstu panna kindaaida,			   Kaart
		peretütär, neitsikäne,
		talutütär, tammekane,
		puhu siis tuli tubaje,
		lietsu lokke pormandalle!
			Kui pole pirguja peressä,
		pühi sa pinnad pormandasta;
		kui ei pole pindu pormandassa,
		votta siis kildu künniksistä;
		kui pole kildu künniksissä,
		tomma siis tohi laesta;
		kui pole tohtuda laessa,
		votta siis ruogu räüstäästä!
		Kui pole ruogu räüstäässa,
		votta siis korvi kuuri alta,
		laastuvakka lauste alta,
		mene sina mieste laastumaale,
		tuo sield laastud tullessa!
		Kui pole laastu laastumaala,
		tuo siis suosta suured kuused,
		mäe alta laiad männid,
		laanest latvata pedakad,
		külä alta haarapäidä,
		kisu sialda pikked pierud,
		laiad lommuksed lahuta,
		puhu siis tuli tubaje,
		lietsu lokke pormandalle!
		Puhu sina tulda kuke suusta,
		karuta kana ninasta,
		lietsu linnu leugaluusta!
			Votke istmed iestä,
		järid laatiuld laduge,
		peitke lapsed pingi alla,
		säädke sängi servä alla - 
		mart tuleb tuppa tantsimaie!
	
                                                              



Tuppa astudes teretatakse:


MIDI


					Tere, jumal teie tuppa,
				Maria teie majasse!
				[Siin on Maria maganud,]
				pühä rist on ringutannud - 
				Maria ase maassa,
				pühä risti pää-alune.




Mardid pilluvad teri põrandale, seejuures laulavad:


MIDI



			Ripputelen, rapputelen,
		ripputelen rippeeida,
		rapputelen rappeeida.
		Siia viskan sia-onne,
		oue jätsin huoste onne,
		verävälle veiste onne,
		lauta jätsin lambaonne.
		





Mardi-isa hakkab vitsakimbuga, mis tal vöö vahel, peksma, keda aga kätte saab, ning lausub: "Tuoreks, terveks!" nii kaua, kui peksmine kestab. Seejärel laulavad mardid [A-viisil]:



					Peremies, peremihikäne,
				perenaine, naisukane,
				touse üles vuodiesta,
				vuodiesta, vaatesta,
				sirgu riiete siestä,
				vaata sinne vaarna piale,
				katsu sinne kappi otsa,
				kus nied vottimed magavad!
					Votta vottimed vorusta,
				napputimmed naela pialda,
				kepsu mennä kelderisse,
				katsu mennä kamberisse,
				üle oue huoneesse,
				tuo sield mardi tuobikane,
				kalla mardi kannukane,
				leika sield lihad laesta,
				katku kanad kattuksesta,
				maksa mardi vaevapalka -
				mart on üösel ulkumassa,
				kuuvalulla kondimassa,
				ratsa valjaste valulla! [ - - - ]
					Marti tuleb ja marti tuisub,
				marti lähäb ja marti läigib,
				mardil on pungad puusillani,
				kilimittud künsissäni,
				vakkad varvaste nenissä.





Seejärel tantsitakse, lauldes:


MIDI


		Hüppä, marti, karga, marti,
	hüppä, marti, üksipäini,
	karga, marti, kaksipäidi!
	Marti kargab makkaraida,
	kargab kapsajuurikaida,
	siäpäidä puolikaida.
		Marti tantsib, maa mügiseb, 
	Tallinna koda kumiseb,
	Harju akkunad tärisid,
	linna müürid müksätäsid
	meie mardi tantsiessa. [ - - - ]
		Ups, ups, mardikene,
	sier, sier, sandikene!






Kui pererahvas annab ande, tänatakse [C-viisil]:




				Tänäme, tänätelemme
			hüäste pietudamme!
			Aitima pereisale,
			aitima pereemäle!
			Andsid tua tullakseni
			ja kua konnidellakseni - 
			juba meil andi annetiie,
			känkär kätte käänetiie.
				Mis suoban pereisale?
			Kukkur kuhjaga rahada,
			aita harjani üvijä,
			kirves kirju härjä kukla,
			nuga sie orika rinda -
			sie suoban pereisale.
				Mis suoban pereemäle?
			Lehm tehku lehmäse vasika,
			siga tehku seitse porsukasta,
			lammas tehku kaksi uttetalle -
			sie suoban pereemäle.
				Mis suoban perepojale?
			Hobu tehku halli täkkuvarsa,
			tua pääld saab toussa selgä,
			pinu pääld saab piirdä lakka -
			sie suoban perepojale.
				Mis suoban pereneidiselle?
			Vallas valvas poisikane,
			[sormed täüsi sormuksida,]
			käerandmed rahuja
			rinnad Riia taalderida -
			sie suoban pereneidiselle.
				Mis suoban sulasmihele?
			Kuer tehku kuusi kutsikaida,
			neist saavad hüäd ülgekuerad,
			jälgiväd jäneksekuerad:
			suvel tuob sued kuoje,
			talvel jälgiväd jäneksed,
			kevädel kenäd rebäsed;
			hunti ollerdab olalla,
			karu kieräb kainelasse -
			sie suoban sulasmihele.  [ - - - ]






EÜS II 734 (46) ja 589/96 (97) < Jamburi maakond, Simititsa as. < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k. - P. Penna, K. Luud < Mikk Trehvelt, s. 1834. a. (1905).
Ilmunud: H. Tampere. Eesti rahvalaule viisidega II. Tallinn 1960, lk. 66-70.