Laske märti lämmeessa, märti!
		Märdil küüdse külmeteve,
		jalavarba valuteve,
		sõrme otsa sõeldeve.
			Peremees, peremehekene,		
		perenaine, linnukene,
		tõuse üles uudiesta,
		sinipadjade seasta,
		valge padjade vahelta!
		Säe sängu veere pääle,
		istu kuldatooli pääle,
		kuldatuuli, õbeõrsi,
		puhka sii tuli toasse,
		lõõtsu lõke koldeessa!
		Tõmba valla tõlgu-usse,
		ava nii auväräti!  [ - - - ]
			Tuhat näi ma tulleenna,
		sada siiä saieenna.
		Saime siiä, võtīt sadada,
		saime maale, võtīt maratse.
		Parts oli paksuna pajuna,
		suvilinnu lepikunna,
		alli linnu aavikunna -
		obu oli ella erkenella,
		vars oli karssi karteella.
		Aste tuli aavamõtsa,
		kuu ma tuli kuusemõtsa,
		päeva pikka pihlaksmõtsa.
		Tuli vastu tuhveljalga,
		sai vastu saabassääri,
		aive märdi allikusse,
		litsev linaleosse,
		tinatsesse teibaesse,
		vaskeesse vardaesse.
		Säält ta üles karganesse.
			Peremees, peremehekene,
		sul o katsi tüterida!
		Aa Anne, käse Leenat,
		aa Anne aida manu,
		käse Leenat kellerisse:
		"Ann, tuu aidast andeida,
		Leena, tuu keldrist lehakingu!"
		Tääsid märti tullenessa,
		otsi märdil orstikesta,
		kae märdil karaskida!
			Märdil tahav minna minema.
		Mis jätäm perepojale?
		Ladermusse laiku täku,
		musta ruuna ruhve pääle,
		perenaisel põhku põrsid,
		peretütrel lauta lambit.