Seoses üha enam hoogustuva linnastumisega muutub loomade positsioon: tarbeloomast saab lemmikloom. Koduloomade positsioonimuutus avaldub mitmel erineval moel, sh ka loomanimedes.
Kasutatav materjal on pärit rahvaluulearhiivist, juurde on kogutud interneti jututubadest ning tuttavatelt lemmikloomapidajatelt.
Pärisnime saavad nii traditsioonilises kui kaasaegses kultuuriruumis ainult inimese jaoks olulised loomad, vähemolulisi kõnetatakse liiginimetuse või sellest tuletatud (hüüd)nimega. Näiteks akvaariumikalad on kas kalad või siis täpsustatult neoonid, kupid, põhjakoristajad, kassi aga hüütakse väga harva lihtsalt Kassiks või Kõutsiks, koera aga Koeraks, Dogiks või Krantsiks (viimane on tõlgendatav nii segaverelise koera üldnimetusena kui ka välimusest tuleneva pärisnimena).
Kassilehe (nr 13, 2002) andmetel kannab 50% kassidest inimnimesid või nende lühivariante, viiendik kasse on saanud nime oma välimuse või iseloomu järgi, fantaasiaküllasemate nimedena on kasutusel nimed (multi)filmi-, tehnika-, kokandus- või moemaailmast. Võib arvata, et sama kehtib ka teiste lemmikloomade puhul.
1998. aastal olid USAs ja Austraalias populaarsemad isakasside nimed Oscar, Max, Felix, Milo, Sam, Jack, Thomas, Jake, Sylvester, Billy, Charlie, Oliver, George, Tom; emased olid Mitsy, Coco, Sassy, Samantha, Lucy, Chloe, Molly, Bella, Daisy, Ginger, Jessie, Sophie, Lily, Maggie, Katie. Eesti kohta pole edetabelit tehtud, kuid Kassilehe arhiivi põhjal on isikunimedest levinud Kusti, Joosep, Atu, Miku, Matu; Lilly, Triinu, Mari, Krõõt, Barbi, tüüpilised kassinimed on Kõssu, Tigri, Kiska, Kiti, Kiku, Kurri, Käti, Murri.
Tundub, et Eestis on trendikas lihtsamatki nime väga keeruliselt kirja panna.
Loomad reageerivad paremini ühe- ja kahesilbilistele sõnadele. Pikkade ja keeruliste nimede puhul tuleb kasutusele võtta ka lühike variant.