Ma üle igaviku jõe
Sul silla ehitan
Vaid Sulle üle igaviku jõe ma silla ehitan...
(Corlile: Koer nr. 4/2003:23)
Erinevate rahvaste traditsioonilised uskumused väidavad, et vikerkaar on see sild, mis viib elavate maailmast teispoolsusesse. Sama kujundit kasutavad paljud lemmikloomade pidajad tänapäeval, kõneldes oma neljajalgse sõbra lahkumisest igavikku.
Eestis on lemmikloomade matmiskombestik ja kalmistukultuur suhteliselt uue nähtusena pälvinud senini suuresti vaid kirjutava ja kõneleva pressi tähelepanu. Siinkirjutajalt ilmus lemmikloomade kalmistukultuurist ülevaatlik artikkel ajakirja Mäetagused 25. numbris (http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr25/loomaklmitud.pdf).
Kuigi rohkem või vähem suurejoonelised loomamatused on tuttavad juba muistsetes kõrgkultuurides ning lemmikloomade hauatähiseid võib leida Eestimaa mõisaparkidest ja mõisnike matuseplatsidelt, rajati esimene loomakalmistu Eestisse 1995. aastal. 2004. aasta oktoobris toimus Tallinnas heategev kontsert lemmikloomadele krematooriumiahju soetamiseks ja mälestusmüüri rajamiseks - Tallinna lähedal asuv Jõelähtme loomakalmistu ei suuda enam kõigi loomaomanike vajadusi rahuldada.
Ettekandes käsitletaksegi lemmikloomakultuuri üht marginaalsemat tahku - loomade matmiskombestikku, teemakohast usundilist pärimust ning loomakalmistute tegutsemispõhimõtteid. Põgusalt peatutakse lemmikloomakultuuril laiemaltki: selle tekkepõhjustel, seotusel modernse tööstusühiskonna ja kristliku kultuuriruumiga jne.