Erinevused kahe ulatusliku Karjala kaljutaideleiuala (Äänisjärve ja Valge mere) temaatikas on väga suured. Äänisjärve kaljutaides domineerivad veelindude (eelkõige luikede) ja nn astromorfide kujutised. Sealsete kaljujooniste temaatiliseks eripäraks on kahepäised veelinnumärgendid, loomsete tunnustega antropomorfid, antropomorfsete elementidega luige- ning vaal-luige liitkujutised. Valge mere kaljujoonistes on väga rohkesti paadi- ja vaalalaadseid petroglüüfe, mis seostuvad merelise temaatikaga. Ulatuslikult esineb veel inim- ja hirvelaadseid petroglüüfe. Mitmed Valge mere joonisrühmadest esitavad jutustavaid kompositsioone. Äänisjärve kaljujooniste seas esineb jutustavat elementi vaid paaril juhul.
Vaatamata põhimõttelistele erinevuste kahe leiuala joonisrühmade kompositsioonis ja tüpoloogias, viitavad mõned spetsiifilised motiivid kontaktidele Äänisjärve ja Valge mere ääres elanud neoliitiliste hõimude vahel. Eriliselt ilmneb see vaalalaadsete ja vaal-luige liitkujutiste esinemisena Äänisjärve Bessov Nossi leiukohas ning Äänisjärve tüüpi luigekujutiste ja kahepäise veelinnumärgendi esinemisena Valge mere Bessovõ Sledki leiukoha kaljujooniste seas.
Äänisjärve antropozoomorfseid kaljujooniseid on tõlgendatud seal elanud hõimude tootemlike esivanematena. Sama tõlgendust on mitmed uurijad laiendanud ka linnu- ja loomalaadsetele kujutistele. Sellest seisukohast lähtudes võivad vaal-luige liitkujutised tähistada luige- ja vaalahõimu liitu või koguni vaal-luigehõimu olemasolu.