Loomadega seotud suhtumised ja hoiakud 1930. aastate maa- ja linnarahva seas ajakirja "Eesti Loomasõber" põhjal.

Loone Ots

Ajakirja "Eesti Loomasõber" kirjastati Tallinnas, see ilmus Eesti Loomakaitse Liidu häälekandjana aastatel 1935-39. Igas numbris esitati näiteid loomade kohtlemisest kodu- ja välismaal. Toodud näidete põhjal on võimalik konstrueerida pilt eestlaste toonasest suhtumisest loomadesse. Maal elas tollal umbes 70%, linnas umbes 30% rahvastikust. Missugused olid kolmekümnendate aastate eestlase loomadega seotud suhtumised ja hoiakud? Kas oli erinevusi maa- ja linnarahva suhtumises? Mis tingis erinevusi? Kuidas haakusid nimetatud suhtumised ja hoiakud üldise mentaliteediga?

Eraldi käsitletakse üldisi suhtumisi ja hoiakuid ning konkreetsete loomaliikidega seotuid, nende erinevusi ja sarnasusi maa- ja linnarahva hulgas. Millised loomad olid "head" ja millised "pahad", milliseid arvati "kasulikeks", milliseid mitte? Milles seisnes eestlase arvates looma kasulikkus, kahjulikkus jne? Hoiakuid manifesteerivad teod. Mida loomadega teiste nähes teha võis ja mida ei tohtinud, s.o, mida ühiskond aktsepteeris ja mida mitte? Kas oli erinevusi suhtumises nt koera ja hobusesse või hunti ja nirki? Kas ajakirjas esitati inimese ja looma suhetest rohkem positiivseid või negatiivseid näiteid? Kuidas kujundasid loomakaitsjad nende näidete abil inimeste suhtumisi ja hoiakuid? Kas ja kuidas osales loomade kaitsmises riik ja kohalik seadusandlik ning täitevvõim ning kuidas see iseloomustab Eesti toonast ühiskonda?