Mänd. Sugukond männilised, perekond mänd. Harilik mänd (Pínus sylvéstris) on kuni 40 m kõrguseks kasvav puu. Mänd on valgusnõudlik puu. Kõige sagedamini võib teda leida liivasel või rabastunud pinnasel, kõige võimsamaks kasvab ta aga saviliivmuldadel. Suure männi tüvi on allosas oksteta, võra on kahar ja lame. Männi kasv lõpeb umbes 120 aastaselt, vanus võib ulatuda 500 aastani. Vana männi koorel on paks pruun korp, vigastuskohtades on näha vaigulaike. Männi okkad on pikad, teravate otstega, enamasti paarikaupa kimpudes. Mänd õitseb mais- juunis, mitte igal aastal. Käbi kasvab umbes 18 kuud, on lühikese varrekesega, rippuvad, 3- 7 cm pikad. Tiivulised seemned lendavad laiali aprillis- mais. Männi puit on ehitusmaterjal, puidust ja kändudest on valmistatud tõrva. Keemiatööstus kasutab toorainena ka männivaiku. Tuntud merevaik on kunagi kasvanud helmemänni kivistunud vaik. Vaigune männilaast kõlbab hästi tulehakatiseks, otsast põlevaid männipilpaid (peerge) on kasutatud valgustuseks. Tuntumad männi rahvasuised nimed on hong, pedajas, pettäi jne.