Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

Andmebaasist päriti 10183 teksti.

RKM II 12, 549 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Anna Sprenk, 77 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuradi võtsõ lellänaasõ latsõ är' Vanast olli' kurja' ao'. Ku' lellänaasõl sündü lats pand timä miis Andre kõgõ inne tähele, et lats om tõist muudu. Latsõl oll egä sõrmõ man viil üts väikene sõrm. Kurat oll latsõ är' vahetanu. Nimä' olli kuulnu küll üüse mütsaüst. Ja kui kaema tulnu', nännü' põrmandul ütte olõkupu, aga õs olõ' tiidnü tuust midägi arvata. Hummogu oll olõkubu är' kaonu'. Tuu oll vanakurat esi'. Mis nüüd tetä'? Õnnõs tull vanainemine sinna' ja käskse lellänaasõl ahu kuumas küttä ja võõra latsõ ahju visata. Aga kui ta nakas last ahju viskama kuuldsõ ahuotsast hellü: "Tuu' mu lats siiä', seh uma lats!" Lellänaanõ kaet ahu otsa ja näkse sääl hirmust vanamuuri. Andsõgi latsõ timäle ja sai uma latsõ tagasi.

RKM II 12, 551 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Julius Nigul, 60 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Neitsiläte Vanast oll olnu' Saksarimäel üts kerik. Säält olõvat juusknu' üts neitsi mäe alla jõkkõ. Sellest aost saadik kutsutakski tuud jõekotust Neitsilättes.

RKM II 12, 551 < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Tuvike, 70 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002
Teisend /Neitsiläte Saksarimäel/ ...Kats neitsit Rootsi sõa aol juusknu' lättehe, sest nimä' es taha', et neid olõs är' tapõt...

RKM II 12, 525 (4) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kolm asja om elutiid käüen. 1. Sõbrade valimine 2. Üle silla sõitmine 3. Naise võtmine Sellepäräst, et mõlõmad: maailma põrgu ja paradiis om sõnan nainõ.

RKM II 12, 527 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laulatuse laul Viisil: Küll on ilus, Et nii noorelt armu süles! Pruudile Rõemupisar pruudi silmas, see on pärl, mis kõrges ilmas. Pruudi süda rõemusäde, tema armastus on tõde, kindel truu ja muutmata. Peiule. Armastaja peiusüda, mis on see, kas mõistad seda? See on puhas armuallik, sulle and nii püha, aulik, kõige puhtam hingekuld.

RKM II 12, 529 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elu mõtteterad Elu on tühi, tervis prügi, pühid higi, haud on ligi.

RKM II 12, 529 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mu jalad on väsind ja süda nii nõrkend; "Kuhu mul minna? Isamaa ütle!" Ma isamaa peale pikali heitsin ja südamega kuulsin sügavat häält: "Tule siia!"

RKM II 12, 531/5 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pulmaseaduse protokoll 0,1. Kõik pulmalised on tahtmise isa pojad nühkimise vabrikust; kes julgeb neid kimbutada langeb tõesti suure kohtu käraku alla, kus vana humalakustas kõik protokollid ette loeb meieka. § 1. Esiteks, et pidulauas peab aurama verivorsti viirakas, kureherne leem, küpsed sibulad ja palju muid purikaid, mis kõhtu püüavad purustada. Vat, siis võivad need mehed iga nelja tuule poole sõita, kus nendele tuul ja torm ninasse puhub. Ja seal peavad vastu võetud saama, kus kandiline maja katus, puust hundamendi ja kivist seintega. § 2. Aga loomadele kulub ära iga hobuse jaoks 8 karnitsat vett ja 9 karnitsat kuivi heinu ja nendel peab olema köetud tuad ja kaetud laudadega. § 3. Aga kui väljasõit tuleb ja pulmad lõpukorrale on jõudmas, sõs peab pruut ligi antama, mis on kaunis iseäraliste tundemärkidega. Hästi pikk ja lühikene, musta pea ja valge juuksega ja hästi klahvkäiguga. Seda nõuab mehelik mehe korgus. Ja kes sekke protokolli tühjaks tunnistab saab uuesti tehtud, et ritsikas pükstes peab seitse päeva vahetpidamata laulma. Protokoll on koostatud dr. Paldroki poolt, kelle elukoht on Tartus Peeter Klimbi söögimajas teisel korral.

RKM II 12, 535/7 (4a) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mis on armastus? Armastus on õnnetus; ta muudab vaba inimese orjaks. Just nagu nooldega läbilastud lind oma küti jalgade ette maha langeb, nõnda ei suuda ka sii neiukene oma kallima jalgade eest ära minna, keda armastus on tabanud. Teiseks, armastus on kurbtus, mil ajal pisarad voolavad, kuna rind raskete ohkamiste pärast tõuseb. Ja kes sügavasti armastab, see unustab iseenese ära ja ühtlaise kõik, kusjuures tema oma nime liiva peale kirjutab. Ja kui tuul tuleb ja seda ära puhub, sõs näitab temale, et see on õnnetus, siis on ta valmis nutma. Armastusetöö tegijad ei väsi iialgi ära. Ja armastusetöö tegijad langevad ka kõige rängema karistuse alla, 5-50.000 rublani. Seda tõendab advokaadihärra. Kuid armastuse põllupinda on 0,99 hektari ja saab tervele maailma rahvale harida. Seda tõendab maamõõtjahärra, kelle elukoht on Nunne tänavas, alt ua, tagant kua, Patsi-Mari sauna mant mööda, kuni kohani jõuad.

RKM II 12, 537/9 (5) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mis on musi? Musi on haigus, seda tõendab professorihärra. Aga musi on ka armastuse käsiraha, seda tõendab lihunikuhärra, kelle elukoht on Rõnga linnas Kreutzwaldi tänav nr. 347 H. Zier. Musu liiv on kõige puhtamb. Seda tõendab korstnapühkijahärra. Musil on kõige ilusamb kokkukõla, seda tähendab helilooja, kes esimesed hääled viiulile pani. Kõik musitavad ega keegi ei oska ära arvata, mikspärast nad musitavad. Abielupaar musitavad õpetajahärra sunduse pärast. Neiu ja peiu teevad seda himu pärast, kuid lapsed teevad seda rumaluse pärast. Kellel nõrgad närvid on, see hoidku ennast musitamise ehk nuusutamise eest.

RKM II 12, 539 (6) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ütskõrd kullõlnu herr rehetarõ pääl, mida rehelise timäst kõnõlasõ. Üts reheline nännu ja tõmmanu herra jalgupiten maha. Kõik pesmä. Herr õks rüüknü: "Ma olen saks!" "Ah teid om kaks!" "Ma olen härra!" "Ah sa' kurrat är' lähät!" Sõs nakat viil õigõ pesmä.

RKM II 12, 541/3 (7) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge kihelkonnas Krabi asunduse Läti piiri äärne maa-ala on mägine, mida kohalik rahvas nimetab Paganamaaks. Paganamaa on Lätimaast eraldatud mitme järjestikku asetsevate nn. Kikkajärvedega. Järvedest eemal Paganamaal leidub kolm süvendit, millest üht nimetatakse Vanapagana magamisasemeks, kahte aga tema jälgedeks. Mainitud süvenditega on ühenduses Kuradi-Maiekõsõ muistend. /joonised/

RKM II 9, 192 (11c) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN
Kõhulahtisuse puhul keedetakse tammekoori, inimestele ja loomadele seda keeduvedelat juua anda olla heaks rohuks.

RKM II 12, 543/7 (1) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Elisabeth Kasak, 38 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Imä pessnü umma tütärd ja ütelnü: "Kurat võtku sinnu!" Kurat võtnugi latsõ, hõõrnu tedä salviga ja muutnu nii nägemätüs. Kandnu last sällän säitse aastat kattõ edesõrmõ piten. Kõgõ inne oll kurat Maiekõsõ veenü' Riia liina, sõs Venemaalõ. Venemaal olnu' Maiekõnõ nälläne, sest veneläse' hiitnü inne süümist risti ette. Niisama kah kon muial jumalat pallõldi, õs saa süüä'. Kõrd pulmõn, kuradil harilik viis, tiindrile jalg ette. Tuu ütelnü: "As sa kurat!" Kuradil süük käen. Peigmehe silmile antu nätä', et kurat midägi tekse. Pruut aga kiildnü peigmehel tuust kõnõlda ja hoiatanu' tedä nõnarätiga. Tuu ao seen löönü' kurat peigmehe tsia ruuhvõga maha'. Kõik pulmalise' aga nännü', et pruut lei peigmehe nõnarätiga kuulus. Kõrd maganu kurat Kurõsuun ja käsknü' Maiekõsõl innast üles herätä' kui Jummal müristäp. Maiekõnõ herätänügi. Kurat astnu katõ sammuga Kikka järve. Tuust aost ommaki' Paganamaal kuradijäle' ja - magamisasõ. Ütskõrd Võru liinan oll kurat Maiekõsõ hindä sälläst maha pandnu, alastõ jätnü' ja ütelnü: "Nüüd om su vanaesä är' koolnu', ma piä toolõ vasta minemä." Maiekõnõ ütelnü aga kuradile: "Vanaesä, sa olõt minnu kandnu ja toitnu säidse aastat, misperäst sa mu' nüüd alastõ jätät?" Sõs oll kurat puuti lännü' ja Maiekõsõle sälgä ostnu ilusa' rõiva'. Peräst saanu' Maiekõnõ viil kellelegi mehele.

RKM II 12, 19 (10) < Otepää khk.
Kui sünnitusvalud suured, siis väriseja lille teed teha ja seda sisse anda. See vaigistavat valusid.

RKM II 12, 117 (48) < Põltsamaa khk.pajusi v., Rutikvere k. < Räpina khk.,. Veriora k. - Salme Lõhmus < Aare Must, s. 1930 (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Entel, tentel, trika trei, ühtsi kahtsi kommerei, siira viira tammis tuts, sina oled sellest süüst prii poiss. Liisklugemine. Kuuldud Rutikveres Verioralt tulnud lastelt.

RKM II 12, 126 (63) < Tartu l. - Salme Lõhmus < Rosalie Parm, 55 a. (1943) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valutavat kohta tuleb kolm korda vajutada vanakuu neljapäeval. Seejuures tuleb öelda: "Mis ma katsun, see kadugu, mis ma vaatan, see seisku."

RKM II 12, 332 (11) < Tartu l. < Räpina khk., Räpina al. - Eduard Laugaste < Enno Värnik, 13 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu, harakale halu, mustale tsirgule muu tõbi, meie haige terveks.

RKM II 12, 355 (8) < Tartu l. < Jõgeva l. - Eduard Laugaste < Benno Dobruðkes, 13 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinu, lepatriinu, lenda ära koju, kodus on sul tulekahi, lapsed üsna üksi.

RKM II 12, 359 (12) < Tartu l. - Eduard Laugaste < Harry Laur, 14 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinu, lepatriinu, ütle, kus mu pruut on.

RKM II 12, 362 (7) < Tartu l. - Eduard Laugaste < Kuno Alt, 14 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinu, lepatriinu, too mulle kirja. Kuhu lendad, kuhu lendad, säält kiri tuleb.

RKM II 12, 375 (10) < Tartu l. - Eduard Laugaste < Johannes Sirg, 14 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu, harakale häda, mustale linnule muu tõbi. Meie poisi põlvekene terveks.

RKM II 12, 386 (5) < Tartu l. - Eduard Laugaste < Ants Hansson, 13 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinu, lepatriinu, näita kuspool sõda, kui sa ei näita, siis löön maha.

RKM II 12, 390 (11) < Tartu l. - Eduard Laugaste < Karl Kuus, 14 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu, harakule häda, mustalinnule muu tõbi! Meie poisi kõhukene terveks.

RKM II 12, 394 (6) < Tartu l. < Koeru khk., Liigvalla v. - Eduard Laugaste < Ülo Laas, 13 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinu, lepatriinu, lenda sinna, kus pool sinu kodu (ehk sõda) on, kui sa ei lenda, siis viskan sind tulisesse ahju.

RKM II 12, 394 (7) < Tartu l. < Koeru khk., Liigvalla v. - Eduard Laugaste < Ülo Laas, 13 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu, harakale halu, mustale linnule muu häda, meie lapse sõrm saab terveks.

RKM II 12, 415 (4) < Tartu l. - Eduard Laugaste < Olaf Tammark, 14 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinu, lepatriinu, too mulle kirja.

RKM II 12, 442 (15) < Tartu l. < Kambja khk., Haaslava v. - Eduard Laugaste < Elmar Grossberg, 13a. (1935). Sisestas Karmen Lummo 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu, harakale haigus, mustale tsirgule muu tõbi.

RKM II 12, 511/3 (1) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Väikene olli, es ma näe, kui mul kuuli imä, esä. Karjan käve, leüdse ma kohe matõt uma imä: suurõ liivamäe sisse, suure hal'la turba alla. "Imäkene, tõsta pääd, ma sul tõsta turbakõst!" "Rist om rassõ rindu pääl, kääbäs rassõ kässi pääl. Rist ei lasõ ringuta, kääbäs kässi küünütä." "Ma sul' kaiba, umaimä, Mis mul' tekse võõrasimä: võõrasimä minnu pess viis kõrd päävän vitsuga. Võõrasimä minnu ai uibuaida vitsu otsma. Mina lätsi uibu ala', nii kui uma imä manu'. Uibust sattõ häiermit, minu silmist pisarit. Kõik neo' silmä pisara' sattõ hõpõ karikahe." Imä viidi ussõst vällä, arm astõ aknast vällä. Immä viidi tiid piten, arm ast' tii viirt piten. Imä viidi kerikuhe, arm astõ altarihe. Ima hauda kaivõti, arm ümbre karõli. Imä hauda kannõti, arm ala' lamõsi. Sääl mind vesi veeretänü ja ma suurõs kasunu. Irvilehm mind imetänü, uma valgõ piimäga.

RKM II 12, 515/7 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tallinnast Rahumäele on umbes versta viis, kus iga õhtul viiakse üks surmaohver uus. Oh, sõber, pane tähele, kui lähed Nõmmele, tee ääres näed üht mända, mis verest punane! See männa külge risti lööb kena neiuke ja ütleb* mälestuseks oma armsal peiule. Kulduuri kõrvarõnga ja kuldse sõrmuse ta sinna maha pandis ja nuttis haledalt. "Oh ütle, kena neiu, miks ristist siia lõid, ja iga õhtu hilja nii kaua palvetad?" Ta ülespoole vaatas ja ütles: "Süüta puu, oh oles' sul ka sõnad, siis räägiks sinu suu. Su okstel üles poodi mu armas peiuke ja surnult koju toodi, mis koormab südame." *"ütleb" - peaks arvatavasti olema "jätab"

ERA II 43, 657 (4) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Helmi Källo, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Veehaldjas viib lapse jõkke./---/

RKM II 12, 519 (3) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tütärlatsõl kuldne elu eläp ilma murrõta.' "Oh ma vaene, kuis ma lätsi joodikulõ mehele. Joodikul saap nälgä nätä, ei saa inäp tagasi. Lähäp kõrtsi, juup ind* purju, kiusap, lärmäp tõistõga. Kui ta kõrtsist koju tulõp, pessäp minnu päälegi. Oh, mu esä, oh, mu imä mis tii' minnu kasvati. Paremb võinu' jõkkõ heitä, või ka jõe kaldale!" *ind - innäst

RKM II 12, 521 (1) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui mõisan kohut mõistõti, sõs nagu tsiku tapõti. Kui kätte tulli liisuaeg, sõs suur mul' saisõ lõikus iin. Sõs rikka massi' rahaga, kuid vaesõ' pidit marssima. Virivumpsassa, virivumpsassa ai, ai, ai, ai, kuid vaesõ' pidit marssima.

RKM II 12, 523 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge mõisa, teomeeste nime? Edimene Everdi Jaan, tõine Tõisi Peetri, kolmas Kolga Juhan, nelläs Nitro Kusta, viies Vile Peetre, kuues Kubijas, säitsmes Saul, katsõs Karru Juut, ütses Ukk, kümnes Kütt, ütstõiskümnes Ite, katstõiskümnes Kannu Jüri.

RKM II 12, 525 (3) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arm ei salli ilma kärä, kadedust ei kannata. Vaikuse ta valib ärä, õite hulgas ilmub ta.

RKM II 11, 522/3 (29) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lihaheiten latse joosiva ümbre tare peripäivä kolm kõrda, puupulk suun, lugesiva: Mina levvä linnupesä, mina levvä linnupesä jne. Muidu ei levva pesä.

RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947)
Võit tõese inimese ära kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatük'k'; serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aijatugi, vitsaga päält kinnitedu; võta too tugi üles, tsuska too rõivatük'k' toe ala, ütle nii: Mädänegu siiä paika, ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tagat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: Saa terves tagasi oma elu manu.

RKM II 11, 534 (2) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Tuule ärä püürmine tulekahjust - pöhäsõna kõik. Ää käega peät näitämä, kos sa tahat, sinnapoole käänä. Kospuul tuul om, ütlet: Jummal Esä, Pojakene, käänä ärä neist sii kuritegu (see om kuritegu, mes tuli tiip), käänä sinnä, kos kahju ei saa. Kui käsi om seräne, selle käe järgi käänäp. Peäp olema kõva usk, jumalik usk, kohe pööräp. Egä pal'la sõna ütsindä ei ole, kõva usk.

RKM II 11, 534/5 (3) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõna Piira kolm kõrda ringi, pane saevas sinna. Ütlet: Ärä enne väl'lä tule, kui ma tanu pähä pane sulle. Sinna otsa manu, kost alustat, panet kepi. Us's om vangin. Ol'li üitskõrd aasta aiga vangin, aend aigu panni. Põõsa sehen ol'li. Mia piirassi ümbre. Tõese haena aigu leesime. Perän tapsiva ärä. Tuu tanu, tuu om tuu pähälöömine. Tuu om kurjast, mes ussi vällä kutsup.

RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947) Sisestas USN, , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võit tõese inimese ärä kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatükk, serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aiatugi vitsaga päält kinnitedu, võta tuu tugi üles, tsuska tuu rõivatükk toe ala, ütle nii: Mädägu siiä paika, ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tahat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: "Saa terves tagasi oma elu manu."

RKM II 11, 535/6 (5) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varga kinni võtmine. Varas ei saa oma kraamiga minnä, jõgi ja kõik om täl ümbre. Piira nüid. Enne om sedäviisi, niisugune piirämise riist, kellega sa ümbre piirad haenakuhjale ehk oma elämise ruumidele, kos varguse asi om. Sii om tettu niimuudu: nahkiirest võetas, tõmmatas temä silmist niit läbi. Egä tõmbamisest pandas sõlm ette, ütsä sõlme, ja pandas korat pääle, vandesõna. Sellega piira - ütest kõrrast om küll, sii peäp siiä jäämä, et varas tedä ärä võtta ei saa. Tuu om joba kurjast, kurjavaenu tüü. Haenamärss - võtnu kõrtsi läve iist ärä endä hobese pääle, lännu suures, ei ole muud, pilla ärä maha. Hobene ei ole jõudnu vedädä kah. Tuu olli tettu.

RKM II 11, 536/7 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raha tagasivõtmise sõna. Viina läbi sai nuu sõna kätte. Tuu opati mulle ärä, et toda ärä ütle kellegile. Sii om joba jumala ära salgamine. Ma ole jumalakartlik mees. Sa nakat pruukma, ku ma ütle. Toda pattu ma ei või endä pääle võtta. Ei tohi tõist sedäviisi sisse vedädä. Enne olli pantu hobeseraud läve kõrvale - tagasipoole, nuk'k olli sissepoole, puuten olli, vene puuten, et raha ei saa vällä minnä. Ja kõrtsileti pääl olli puultõiskopkaline vana suur vaskraha kinni löödü, säält es saa kah raha üle minnä, vällä minnä. Mes letti pannit, olli raha nõia käest, läits tagasi, sis es lää.

RKM II 11, 537/8 (7) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui hobene om ärä varastedu, võta lavvaväits, mes ütesä tsiga om ärä tapnu, võta tuu jälg, mes maha om jäänu, võta siit nuka päält ja tõese nuka päält, nuketi risti, sis om kamumitsan, ei saa koegi minnä. Väedsega võta, käänä kummali, ots kodu poole, võtat niipallu kuipallu sa võtat, ütle sii sõna kah - tule kodu tagasi, aga Jumala nimel. Südä peäp puhas olema, õigede ütlet ja sul om halb miil, tulep iki tagasi. Tuu ei ole patt. Tuusama, kes tegi, võtap jälle säält hobese mant, kos hobene kinni om, väedsega võtap, panep peri - mine nüid, ma ole su lahti lasnu.

RKM II 11, 487 (62) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Leeväkastjale üteldi: "Jakku leibä," nii nigu nüidegina. Sis ütel vasta: "Jakku tarvis." Söömise man kah, kui lavvan isteva, tulli keäki võõras...

RKM II 11, 495 (74) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku k., Täku t. - Liis Pedajas < Miili Viinalass, s. 1876 (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanarahvas palusiva iki, et jummal viia äkilitse surma ja pikälitse tõbe iist.

ERA II 29, 141/9 < Häädemeeste khk. - Leida Lepp (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Mare Kalda
Entseldamine. Sõidab noor meremees esimest korda läbi Taani väina, Guldeni tuletornist mööda, siis entseldatakse teda. Entseldamine on isesugune meremeeste nali, millest võtavad osa ainult madrused. Kapten end asjasse ei sega, vaid vaatab päält. Saadakse laevaga Guldeni tuletorni kohta, siis juhivad vanemad meremehed noore, entseldamisele-tuleva laevuri tähelpanu tuletorni pääle, seletavad talle vilkuvat tuld Kullimammaks, kes lehvitab rätikut, või rätikutlehvitajaks lesknaiseks, kel mees Guldeni kohta merre uppunud. Räägitakse ka neiust, kelle peigmees Guldeni kohta uppunud, või tütarlapsest, kelle meremehed ära eksitanud. Neiu on sünnitanud lapse ning käib nüüd randapidi ning lehvitab igale möödaminevale laevale rätikut ja ootab petist peigu. Räägitakse veel tigedast paagisaksa naisest, Kullimammast, kes tõotanud meremeestele valmistada sedasama valu, mida on tema tütar korra pidanud kannatama. Nimelt on meremehed korra Guldeni paagisaksa tütre kinni võtnud ning temaga viis vana imet ära teinud, mille järeldusel tütarlaps surnud. Räägitakse veel, et nüüd tuleb merejumal laeva ning ristib noored madrused meremeesteks. Selle aja sees ongi üks vanematest meremeestest merejumalaks seatud, muidugi laeva suuremaid naljahambaid. Merejumalale tehakse suur habe suhu, õlimantel pannakse selga, süidvester pähe, nägu määritakse ära ning valatakse merejumal lõpuks veega üle ja lastakse paki päält alla kettide pääle. Säält ronib ta siis ise laeva, habeme veest sorisedes, ning jätab nooresse meremehesse mulje, nagu oleks ta tõesti merest tõusnud. Merejumal kannab kaenla all suurt raamatut, kahest puukaanest moodustatut, millesse on kirjutatud meremehe jutlus ning millesse märgib noorte madruste nimed. Et häälekõla äraandjaks ei saaks, kannab merejumal keele all korki. Noore madruse jaoks (mõnikord on neid mitu) asetatakse laeva veetank, täidetakse veega, pannakse antspakk risti üle ning asetatakse nooruke sellele istuma. Mõnikord seotaks tal ka silmad kinni. Siis tuuakse ta ette kaks suurt puust habemenuga. Üks neist nugadest on sileda teraga, teine hambulise. Hambuline maksab üks naelsterling, sile viis naelsterlingut. Kästakse madrusel endal valida, kumba nuga ta endale habemeajamiseks soovib. Tahab madrus odavamat nuga, siis määritakse entseldataval nägu tõrvaga ning hakatakse hambulise noaga habet ajama. Soovib ta kallimat nuga, siis tehakse pits (laeva pang) seebivahtu täis ning pintseldatakse švaabriga (kaabelkaanist nuustik laevalae pesemiseks) põsed seebivahuga ning aetakse siledama noaga. Üldiselt sünnib siis terve entseldamise toiming pisut kergemini. On habemeajamine lõpetatud, siis tõmmatakse salaja veetangi pääl olev antspakk ära ning madrus kukub ühes tangi pääl oleva purjeriidega tangi. Mõnikord valatakse talle sinna veel vett pääle, et hästi leotada. Tuleb madrus veest välja, siis lastakse tal kolm korda pilli alt läbi pugeda ja ankrul kolm korda suud anda. Vanal ajal on meremees veel trossi otsa seotud ning kolm korda laeva alt läbi tõmmatud. Korra on entseldatud üht kapteni poega ka niisuguse alt läbitõmbamisega. Noormees on aga noaga trossi katki lõiganud ning ära uppunud. Sellest saadik on koledast kombest loobutud. Nüüd tuleb merejumal ja küsib, kas musti, ristimata madruseid veel laevas on. Pootsman ütleb merejumalale kõik ristitud meremeeste nimed, mis suurde raamatusse tähendatakse. Nüüd loeb merejumal meremeeste jutluse. See seisab koos igasugustest vastuoksustest. Meremees peab kirikust mööda minema ja kõrtsi sisse astuma. Kui iial minnakse avalikust majast mööda ning nähakse naisterahvaid aknal, siis peab kohe sisse astuma. Suguhaigus peab meremehel olema. Suguliige peab tal lõhki lõigatama. Kaptenil ei tohi meremees iial vastu hakata. Kui minnakse linna alla, siis peab meremehe esimene küsimus kaptenile olema: kus käib kurss naisterahvaste-maja pääle? Niisugusesse linna peab minema, kus kõige rohkem avalikke naisi. Nälga peab meremees kannatama ning nurisemata kõik kohustused täitma. Jutluse lõpetanud, annab merejumal igale oma-tehtud meremehe tunnistuse ning kaob ise paki taha, läheb merre tagasi. Nüüd võtavad ristitud meremehed antspakud selga ja lähevad kapteni juure kajutisse ning küsivad: "Kus kurss?" Kapten annab siis laeva arvel igale pudeli viina (kiikri). Tullakse meeste juure tagasi ning hakatakse ühiselt kiikert vaatama (jooma). Viie naelsterlinguline jne. nuga aga lunastatakse linna all viina näol. Entseldamine sünnib mitmes kohas: 1) Taani väinas, 2) Gibraltari merekitsuses, 3) ekvaatori all. Entseldamine on väga üldine komme. Ükski kaugeid meresid sõitja laevamees ei pääse sellest. Entseldatakse ka reisijaid, ka naisterahvaid, näit. isegi kapteni abikaasat, kui ta laeval kaasa sõidab. Naisterahvaste puhul loobutakse entseldamisest, kui lubatakse entseldajatele mõni suurem summa viinaraha. Raha nõutakse ka rikkamalt inimeselt, kes pooleliolevat laeva ehitusplatsis huvi pärast vaatama läheb. Tõmmatakse nöör ette, ega lasta enne üle, kui on lubatud mõnesugune summa.

RKM II 11, 538/9 (8) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ristipäeväl lääp riibup tiide päält puru ehk karja jälgi ja söödäp lehmäle sisse ja lehmäle mõjub tuu, tuu om tõste kraam. Tõstel kahanep, kost täl karjatii päält om riibutu. Hommugu enne, kui kari lääb. Kost tä riibnu om, noede piim om halb. Anomit suitsutava ja temä endä käest võtava, jälest võtava, puru vai mes maha jääp, suitsutava. Paneva tule pääle ja annaba eläjile sisse joogiga. Tolle nimi üteldäs, kes tä enne nõid: häätegu kurjateo vasta, häätegu kurjateo vasta, häätegu minule tagasi ja temäle jäägu kuritegu. Sis lääp tälle endäle, nigu tä olli. Emä arst pallu ja om prõlla kah tolle ameti pääl, ärä surnu.

RKM II 12, 13 (1) < Tartu l. - Salme Lõhmus < Kata Steinberg, 64 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui näkku öelda kahjatsejale, siis kaduvat kahetsus ära. Niisama lugu luupainaja puhul. Naabril lats kussi öösi alati alla. Naabrinaine üitskõrd tulli meile ja ütles: "Küll sul om hää lats, ei kuse alla." Tõne ommuk olligi lats alla kusnu. Ku naabrinaine tõne hommuk meile tulli oma latsega, ma ütlei nagu nallä peräst: "Oh sa kuriluum, mu latse ära kahetanu." Ja tõinekõrd laits enam es kuse alla.

RKM II 12, 14/5 (4) < Tartu l. - Salme Lõhmus < Kata Steinberg, 64 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kurja silma vastu on abinõu. Hullem, raskem, kui see on vanatüdruku kuri silm. Ahja metskonnas olnud metsavaht. Keegi mees tulnud metsavahi poole. Metsniku naisel olnud põrsad rehe all, need joosnud sääl. Külaline öelnud: "Võeh, kui ilusad põrsad metsavahi perenaisel om." Mees läinud ära. Perenaine läinud rehe alla põrsastele süüa viima. Põrsad jooksnud vastu seina üles, pasandanud, ei söönud. Perenaine küsinud: "Kes käis? Kus seisis?" Viinud söögi ära. Võtnud korjanud põrsad korvi, kraapinud prahti sealt, kus külaline seisnud ja suitsetanud selle suitsuga põrsaid. Lasknud siis põrsad emise juure. Pannud prahi tuhka söögi sisse ja andnud siis põrsastele süüa. Ja põrsad hakanudki sööma. Metsavaht Vatsar ise jutustanud seda jutustajale.

RKM II 11, 377/8 (17) < Kadrina khk., Vohnja v. < Schlüsselburg - Johannes Valdur (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosisõnad Roosisõnad kirjutatakse pliiatsiga siniselle paberille, terve lause ühes tükis ilma kirjutusabinõu tõstmata, aga nii, et esimine lausete rida moodustaks neljakandilisel paberil ringi nii viisi, et sõna lõpp saaks ühte lause algtähega. Hiljem, kui kõik on valmis kirjutatud kritseltatakse kõik veel kord läbi, et ei saaks keegi lugeda. Roosisõnad ise kõlavad järgmiselt. Meie Issand Jeesus Kristus sel ööl ja kui tema läks üle Keenetsareti järve, Kolm lille oli käes: usk, lootus ja armastus. Kõik, kes laevas olid kartsid tormi kui Jeesus ei kartnud. Ta tõusis rahva keskelt ülesse, tõstis käed taeva poole ja hüüdis: "Tormine järvepind vaiki!" ja rahva poole pöörates hüüdis ta: "Minu isa Joosep ja tema naine Maria, neil on kolm väga väärtuslikku lille alati endaga ühes, sellepärast ka Sina, haige, ära ei iialgi neid kolme lille enesest ära kauta, milledest üks on sinine, teine on punane ja kolmas on valge. Niikaua, kui neid kannad sa endaga, nii kaua on kurjuse võim sinust eemal. Usu aga. Aamen. Roosisõnad õpetas isegi soomlasest velsker minule isiklikult 1915. a Leningradi lähidal paberivabrikus, kus olin teenistuses, kuna tema pidas Virun-poikast palju luku.

RKM II 11, 384/5 (19) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvausundi alalt Paiku ja kohti leidub meie ümbruses palju ja kõikide nende kohta on olemas üks ja sama "nõiutud". Üks niisugustest paikadest on Vohnja mõisa väli. Kolu mõisa asub lõunas, Vohnja mõisa asub idas, põhjas on suur mets ja läänes külad ja rabasood. See vahemaa - pikuti 5-6 kilomeetrit ja laiuti 2-4 kilomeetrit - on paik, kuhu peaaegu iga inimene on ära eksinud, kellel on sääl läbikäimist olnud. Nõiutud maa-alal on haldjad (ka haldjad) isegi päise päeva ajal liikvel. Igaüks, kes sattub haldja jälgedelle, peab tahes või tahtmata käima just nii, kuidas haldjas on eeli käinud. Kui loed "Meie isa" palve sõnad ära, avanevad silmad ja inimene hakkab oma ümbrust märkama ja aru saama.

RKM II 11, 385/8 (20) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur < Jakob Valdur, s. 1850 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äraneetud paiku on leida külade ja mõisate ligiduses, kus on kellelegi tehtud ülekohut. Nii on olemas paik endise Vohnja mõisa viinavabriku lähidal idapool vabrikut, kus igaüht puudutab äraneetud paik. Rahvasuu räägib selle neetud paiga üle järgmist. Vohnja mõisa herra olnud vanasti krahv, temal olnud mitu poega, kõik teeninud St. Peterburgis ohvitseeridena keisrihärra polkudes. Kui need ohvitseeridest pojad koju käima tulnud, siis olnud mõisa naisteenijad kõik nagu ära erutatud linnud. Magatud ööseti korda mööda, et mitte hullunud ohvitseeridelle kätte langeda. Ükskord sattunud üks karjatüdruk, kes olnud noorte sigadega võsastiku äärel kogemata ja märkamata otse ohvitseerist krahvipoja kaisutusesse. Kuid julge ja tugev karjatüdruk kiskunud julgel pealetikkujal silmad lõhki ja pagunid pealt maha, ise jõudnud ohvitseri käest lahti rabeleda, joosnud võsastikku, kust joosnud oja läbi. Paruni või krahvi võsu hüüdnud: "Tüdruk, sa igavene risu, ole ära neetud kõige selle paigaga, millel sa seisad. Saagu surma su sugu sääl, kus kasvab sammal ja rohi." Ohvitserist poeg lahkus varsti kodust ja sõitis oma väeossa. Noorem vend läks mõni päev hiljem järele. Varsti saadeti neid Türgi vastu sõtta, mõlemad vennad sattusid tugeva vaenlasega vastamisi, kus nad mõlemad langesivad (Makedoonia rabas) nii nagu karjatüdruk oli meile vandunud. Äraneetud koht ununes peagi, kuid umbes 40 aastat sellest ajast mööda mõisa teomehed istusivad kord keskhommikut sööma samal kohal võsastiku äärel, mis oli tuntud äraneetud (platsina) paigana. Nende juurde tulnud ka mõisa viinameister (viinapõletaja), kes heitnud sinna seniks pikali kui teomehed keskhommikut söövad, et pärast seltsis mõni sõna ajaviitejuttu ajada. Korraga tunneb nagu jookseksid sipelgad temal nägu mööda, tõusebki ülesse ja kõnnib vähehaaval välja äärt pidi, mehed lõpetanud söömise ja algavad piibutamist kui viinameister nende juurde tuleb tagasi. Mehed märkavad, et viinameistri nägu on üsna iseäralik, kangesti punsunud ja paistetamise moodi, ja küsivad kohe, et mis su näul viga on, kas on hambavalu võeh. "Ei ole," kostab viinameister ja algab ise pool nutuhäälel seletamist, kuidas toast välja tulles olnud nägu harilik ja nüüd äraneetud paigas pikali olles tundnud nagu jookseks sipelgad nägu mööda. Mehed õpetasid kõik igaüks oma moodi, kuid viinameister raputas pead ja ütles:"Minule ei aita keegi muu kui ainult selle suu, kes selle paiga ära needis, kui ta veel elab." Äraneedja elas Vohnja mõisast umbes kahe päevateekonna eemal kusagil alevis. Nädala lõpul tuli jällegi viinameister, silmnägu oli jällegi ilus, ei olnud enam märgata paistetust ega kedagi. Ta oli selle pika maa ära käinud ja temalt andeks palunud ja pakkunud ka raha temale, kuid vahva naiskangelane oli ütelnud: "Ei mul ei ole raha vaja, aga inimesed peavad uskuma, et see, mis mulle tehti ülekohut ei tohi mitte vaka alla varju jääda, vaid äraneetud paik peab olema kõigile hoiatavaks paigaks, et vaba maarahva laps ei lase ennast igast paruni- ega krahvivõsust ega nende sabarakkudest maha rõhuda. Ka maarahvas tahab elada, mitte härrased üksi. Selle loo rääkis minule minu isa Jakob Valdur, sünd. 1850, surnud 1933. a, olles 22 aastat Vohnja parunil teoorjaks. Rääkimine oli sel ajal, kui jäutati mõisad 1919-1922. a. Hiljem planeeriti neetud paik, kui paha kuulsusega koht telliskivitehase maa-alasse, kus ta on kuni tänaseni.

RKM II 11, 402/3 (10) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Karinu as., Hõiskamäe t. - Johannes Einberg, 12 a., Karinu mittetäieliku keskkooli õpilane < Mihkel Tammjärv, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Eksitajad Vanarahvas räägib, et Karinu asunduses Reva metsas elavat eksitajad. Kui inimene läheb üksinda Reva metsa, siis tuleb eksitaja. Kord on ta inimene, kord koer, kord valge hobune. Alati käib ta seni inimese ümber kuni inimene eksib.

RKM II 11, 460/1 (1) < Võnnu khk., Kiidjärve v., Alaotsa II k. - Arnold Voitk < Anna Vassus, 73 a. (1948) Pärit Kutti, Loorits, tampere kogumik, lk 103. Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussikene, hullukene, ära pista pimedalta, ära torka teadmata, ära vaota vaatamata, keri aga ennast kerasse, mata aga ennast mätta'asse! Minu käed on tõrvaokstest, jalad tõrvakandudesta, oimud tõrvaokastesta, ise ole tõrvatoobrikene, tubli tõrvatünnikene.

RKM II 11, 461 (2) < Võnnu khk., Kiidjärve v., Alaotsa II k. - Arnold Voitk < Anna Vassus, 73 a. (1947) Kutti, Loorits, Tampere valimik, lk 103. Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundisõnad Metsasikku, metsasokku, Metsa kuldane kuningas, Metsa halli harvalõuga, Metsapeni, pikkalõuga, ära salva salajalti, ära näppa nägemata, ära puutu minu pulli, ära katsu minu karja! Mine sohu sobistama, mine laande luusimaie, kivi külge kiskumaie.

RKM II 11, 477/8 (5) < Rõngu khk, Puna mõis - Liis Pedajas < Miina Teska (1871-1948) (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabadusele tetti rabadusvett pudeliga. Viidi pudeliga vett, sis tuu arst lugenu sõnu pääle, anti loomale sisse. Inimestele kah tettu vii, viina ja rasva pääle. Ja olliva ka mõne arsti serätse kah, kes mõistnuva rohte kiitä. Palanigu Els mõistnu rohte kiitä, sinna käenu kaugelt inimesi. Tuu olli iki raamatust opitu vai sis ütstõste käest kah... Opati, kes maha taht jättä oma tarkust.

RKM II 11, 487 (60) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui muist inimesi olli sannan ja tulli võõras sisse vai omainimene kah, sis ütel: "Jummal seltsi." Sis vastati: "Jummal häämiis."

RKM II 11, 487 (61) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui siipi keedeti, sis kiitjä küsis: "Kas savikuurmit (mõni ütel - kivikuurmit näijet)." Tuleja ütel: "Näin, tulliva jah."

E 9128 (32) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana taarik tarõ takan, sada pulka persen? Äkk.

RKM II 11, 502 (89) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Jaan Teska, s. 1863 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu esä (Hans Teska) mulle veresõnu es anna. Ütel, et sulle tulep tsiatapmise aigu miilde, sis jääp veri kinni tsial.

RKM II 11, 509/10 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Anna Lina, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Emäjõe kajuja olliva, nuu olliva toonuva piibli - tõene puul saksa keeli ja tõene esti keeli, lugemine sääl lehe pääl. Sis ollu ussisõna kah üte paberi pääle kirjutedu. Kadunud vanaesäl olli nuu sõna ja sis olli minu emäle annu, emä kirjutanu, tä olli ette ütelnu. Vend olli Puhjal kooliopetaja, tolle kätte saeva, ärä palliva Puhjale, jõekajujide piibel ja nuu ussisõna. Vanaesä aigu na olluva Kaldil korterin, Aruanni vanajõe suud kajunuva.

RKM II 11, 517/8 (19) < Puhja khk., Pori k. - Liis Pedajas < Ida Loost, s. 1892 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ollu siin ennemb külän üits vanemb nasterahvas Luisk Kadri. Suula pand vii sisse ja luges vii pääle. Toda temä es avalda kellegile, mes tä sinna luges. Sis antu toda loomale.

RKM II 11, 522 (28) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lasti liugu kelguga, esi laulsime nigu siin Vihavun: Kosujale kolkalutse, Sakermusele ilusa lina Puhja külän jälle, kui olli Konil, laulsime: Kellänile kol'kalutse, Konile ilusa lina, liugu, laugu. Tõese olliva vastan, laulseva tõstele.

RKM II 11, 230/1 (280) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aastat nelikümmend viis tagasi oli meil Nurmsis tavaline seltskonna ajaviide "kompsiva laua" ümber istuda ja lauda enesele tuleviku ette lasta kuulutada. Laud oli tehtud sanglepast - ilma metalllisandu(s)teta, - viis-kuus isikut istusivad laua ümber, käed kergelt laua peal kuni "laud soojaks" sai ja "elektert" võttis. Arvati juba laual paras vaim sees olema, kergitati käed veel veidi kergemale nii, et laua ja käte vahe täieste vaba oli ning üks seltskonnast pani lauale küsimuse ette: "Laud ütle, kui vana ma olen?" Laud mõtles veidi ja hakkas ühe jalaga kopsima. Võis mitme- ja mitmesugusi küsimusi esitada - iga küsimus vastati. /joonis/ Sanglepp - Schwarzerle - Alnus nigra - Ol'ka

RKM II 11, 239/40 (290) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lapsepõlves keegi põngerjatest maha kukkus ja peaga kuhugi vastu põrkas, ööldi: "Tule, laits, siia, ma puhun peale ja vaju/tan/ lauanoaga..." Oli sõnu veel: Varesele valu, harakale haigus ja mustalinnule muu tõbi - meie laps saab terveks. Vahel ka sahmati vitsaga seda eset, mille vastu ihuliige põrkas. (Keskajal olla ka eesli üle, rohutirtsude jm üle kohut mõistet ja vistist anafemat tehtud.) Est modus in rebas.

RKM II 11, 240 (291) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Igaüks soovib, et temal värskelt noort kuud nähes midagit käes oleks, sest siis olla kindel, et varsti raha saab.

RKM II 11, 245/7 (2) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur < Liisu Treimann, 86 a, surn. 1908 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muiste läinud üks vanatüdruk järve äärde pesu virutama, kurikas õlal. Kastnud pesu märjaks ja jäänud korraga kuulatama, järve keskpaigust olnud kuulda hirmus kihinat ja kahinat, korraga kerkinud kesk kihinat järvest ülesse suur vaskkatel ja ujunud kalda poole. Kaldal jäänud vaskkatel just vanatüdruku ette kalda äärde seisma, vanatüdruk pistnud kurika vaskkatla sangast läbi ja hakkanud kalda poole tirima (tõmbama). Katel olnud kole raske ja seest kuuldunud kuldraha kõlinat. Kuna katel ei ole kalda ligemalle sugugi tulnud, hüüdnud vanatüdruk: "Appi," kohe lahkunud vaskkatel kalda äärest ja ujunud suure kiirusega järve keskpaiga poole tagasi, viies kaasa ka sangast läbi pistetud kurika. Kesk järve vajunud katel suure kolinaga järve põhja tagasi, pesukurikas murdunud keskelt pooleks, tükid karganud taeva alla suurele kõrgelle, vahulained veerenud kalda poole, ise kangesti kohisenud. Vanatüdruk näinud vahulaineid kaldale tulema, unustanud oma pesu sinnapaika ja pistnud jooksma. pole enne tagasi vaanud kui kodu õueväravas. Siis ütelnud: "Jumal tänatud, hing on peastetud, tehku pesuga mis tahes," ega ole sellest saadik enam oma jalgu järve kaldalle viinud.

RKM II 11, 247/51 (3) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur < Liisu Treimann, 86 a, surn. 1908 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muistsel ajal olnud Suures järves elamas näkid. Karjapoiss oli näinud hommiku päikesetõusu aegu, et kangesti ilus tüdruk istunud lainete peal järve kaldast paarkümmend sammu eemal ja kamminud kuldkammiga juukseid. Karjapoiss vaadand, vaadand ja kange tahtmine tulnud temale, et kuidas saaks temaga juttu ajada. Ise mõtelnud: "Kui hüüan teda näkineiu, läheb minema, aga ma hüüan teda ilusaks neiuks." Hüüdnudki: "Kuule, ilus neiu, tule kaldalle minuga juttu ajama." Et temale vastust ei tulnud, siis astunud poiss üsna järve kaldale ja hüüdnud õige kõvasti, häälgi värisenud omal: "Ilus neiu, tule kaldalle, tule minuga juttu ajama." Korraga solisenud vesi ja ilus neiu olnud kadunud, ainult lainete ring olnud veel ja vesi keerlenud sääl paigas, kuhu kadus ilus neiu. Karjapoiss jäänud nukrameelselt omaette järvele vahtima, kui korraga keegi puudutanud tema (õlga) õla. Karjapoiss nagu ehmatanud, kui oli näind enda kõrval pea enda suurust tütarlast, kes oli peaaegu sama ilus kui seegi, kes ennist kuldkammiga juukseid silus. Ära nähes, et karjapoiss ei tee temast väljagi, istunud tundmata tütarlaps lähedaloleva kivi otsa, võtnud põuest hõbedase vile ja hakanud seda puhuma. Vile puhumise järele karjapoiss otsekui muudetud ümber, unustades oma karja istunud ta tütarlapse kõrvale kivi otsa ja hakkanud silitama tütarlapse pikki kullakarvalisi juukseid. Tütarlaps lõpetand vilepuhumise ja peitnud vile jällegi põue. Nüüd alles alganud jutud, nende jutuvada kostnud kaugelle, kolmanda päeva õhtul läinud peremees karja ja karjapoissi otsima. Kari olnud karjapoisi läheduses, kõik loomad olnud alles, karjapoiss istunud kivi otsas ja tukkunud. Peremees saanud pahaseks ja hakanud karjapoisile ütlema: "Miks sa enam koju ei tule ega karja koju ei a'a?" (aja). Karjapoiss vastanud: "Mul oli siin ilus tüdruk, ma ajasin temaga vähe aega juttu, kas selle vähe ajaga juba kolm päeva mööda läinud?" Nüüd peremees ütlenud: "Sa oled jo võlutud. Sa aasid juttu näkiga. Lähme nüüd kohe koju ja sa ei tohi enam siia järve kaldalle mitte millalgi tulla." Jõudis sügis, karjapoiss pidi talvel koolis hakkama käima, kuid sinna ei läinud ta enam kunagi. Esimesel koolipäeval nägivad külarahvas, kuidas suvine metsatalu karjapoiss jookstes tõttas järve poole. Nii käis ta kuni sai noormeheks, siis täismeheks ja lõppeks ka vanameheks, kuid igatsetud neidu ei ilmunud enam. Veel raugaeas õppis ta kandlemängu niisama selgeks kui noored mehed ja siis oli tema alatine ajaviide istuda järve kaldal ja mängida ilma lõpmata, tundmata nälga ja jänu ja unustades isegi magamise. Mõne aja pärast ei teadnud keegi, kuhu ta oli saanud, tema kannel leiti teiselt poolt järve kaldalt, kuhu lained olid selle välja viskand, kuid tema oma surnukeha ei tulnud kunagi nähtavalle ega teadnud ka keegi, kuhu ta oli saanud. Palju aastaid läks mööda, ühel päeval istus tuntud kivi otsas kuldjuukseline neiu ja nuttis. Tema nutuhääl oli nii läbilõikav, et iga möödamineja, kes kuulis seda nutuhäält purskas ka nutma. Hilisemal ajal on möödakäijad kuulnud veel nagu salasosistusi, kord nagu vee sulpsatusi ja siis on jäänud kõik vaikseks ja salapäraseks. Uuemal ajal ei ole selles järves enam nähtud ei miskisuguseid viirastuse taolisi asju ega olevusi, kuigi mitmed, kes on käinud Suures järves kalal on lootnud kohata ehk vähemalt oma silmaga näha hommikukoidikul ilusat näkineidu.

RKM II 11, 254/6 (5) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur < Liisu Treimann, 86 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti, kui must surm ehk katk maal möllas, siis ei pääsenud ta igalt poolt veeojadest üle, sest kõik purded olivad ära lõhutud, et takistada katku teise külasse minekut. Korra oli teda nähtud musta kassina ringi jooksvat, ükskord oli ta lihtsa kasevitsana seisnud ukse ees ja ootanud, et keegi majakondsetest toast välja tuleks, et siis inimeste jalgu jääda, kus ta tuppa visatakse, sest tema enda jõud oli uste tõukamiseks liiga kasin. Teine kord oli ta Mareta soone taga haledalt palunud heldeid inimesi, kes aitaks teda üle veesoone, et tema kui vaeslaps ja paljasjalgne ei saa ise sellega hakkama, kuid veel koidu ajal oli katkukisa kuulda. Veel üks teine kord nähti teda metsanurga küla poole liikuvat, kuni ta jällegi põrkas veesoonega kokku, kust tema kisa kuuldi veel teise päeva õhtul. Kuid kolmandama päeva hommikul ei häälitsenud ta enam, külm oli ta ära võtnud. Sellest ajast peale kadus katk meie maalt ära. Kohal, kus katk halises, asutati hilisemal ajal talu, mida nimetatakse tänapäevani Katku taluks. Mareta veesoonik on veel käesoleval ajastul olemas Vohnja vallas ja on suure ja väikese Kõrveküla vahel kevadeti ja sügiseti õige paljuveeline ojakene, kuid vanasti oli ta peaaegu läbipääsmata.

RKM II 11, 305 < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur < oma mälest. järgi (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks teine vanaaegne jutt räägib vana-aasta kohta järgmist. Kui kukk õhtul oma kõige hilisema laulu on lõpetanud, siis loe sajani, siis on paras aeg minna õue. Jookse ümber maja vastupäeva, iga nurga kohal kuulata, jookse niiviisi kolm korda järgimööda ja mida sa sääljuures kuuled ja näed, need kõik ennustavad sulle sinu tulevikku. Kuid meeles pidada, et selle jooksmise korral ei tohi paljalt ka mitte mõtelda Jumala nime nimetamise peale, siis ei avalda teadmatu tulevik midagi, ka vanakurja nime ei tohi nimetada ega ka mitte mõtelda.

RKM II 9, 342 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõnes valdas olid seegimajad, kus vaesed kerjused sees elasid, toitu korjasid kerjamisega. Riidlejatel oli sajatuse sõnaks: "Saagu sa seegisandiks jääma."

ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).

RKM II 11, 358/62 (2) < Kadrina khk., Vohnja v. < Schlüsselburg - Johannes Valdur (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Venemaal, Leningradi oblasti ida osas asub suur meretaoline järv nimega Laadoga. Selle järve kohta rääkis minule üks Schlüsselburgi elanik venelane Afanassi Semjonov 1915. aastal. Sellel ajastul, kui veel ei olnud laevu, kuid kalamehed käisid ikkagi järvel kala püüdmas parvedega. Kord olnud kalameestel saak väga hea ja sellest tekkinud meestel ka hea tuju - tulnud mõttelle, et mõõdame õige ära, kui sügav võiks olla see meie kalakoppel. Sõlmitud nootade nöörid kõik kokku ja saadud sellest mitte rohkem ega vähem kui kolmsada sülda pikk nöör. Üks kalameestest hakkanud siis oma kätega nööri mõõtes teistele andma ikka süld korraga ja kõik see kolmsada sülda pikk köis läinud järve põhja, raskuseks olnud nööri otsa seotud parve ankur, umbes kakskümmend viis naela. Nöör pidi järve põhja ulatuma, selles olivad kalamehed kindlad. Hakati nööri ülesse tõmbama. Kui jõudis viimane osa parvele, oli kõikide kalameeste imestus kole ja jahmatama panev - nööri otsast puudus ankur täielikult ja selle asemelle oli sinna seotud verine oinapea ühes sarvedega. Imestasivad kalamehed ja kui oli suurem imestus neist lahkunud, haarasivad tuurad ja aerud ning hakkasivad metsikus hirmus kui mõne paha vaimu pilke eest ära sõudma, et aga ainult pääseda sellise kollitava vetevaimu võimusest. Sellest päevast saadik kui need Schlüsselburgi kalamehed järvelt tagasi tulivad lõhkusivad nad parve ära ega läinud enam millalgi kala püüdma. Pealegi oli see tolle aja suur püha, suur ristipäev, kui nemad järvele sõitsivad, ja nende kõikide südametesse tulis suur hirm, et suurel pühal püüame kalu. Jumal peab meid kartmatudeks ristiinimesteks ja selle pärast karistab meid selle õudse oinapeaga vetevaimu läbi. Kalamehed uskusivad, et nende mõõdunöör ulatas maa südamesse ehk veel kaugemale. Pealegi oli ju tolleaegsete vene kalameeste arusaamine õige lühike, kuna see teostus sel ajastul, kus veel paate ega laevu ei tuntud. Schlüsselburgi linna õige järve suhu püstitati kabel ja kabeli peasissekäigu kohale müürisse oli kivist väljaraiutud oinapea pandud ja üheksa kalameest noodaga. Järelmärkus. Hilisem aeg on endised väiksed kabelid ära hävitanud ja nende asemelle uued võimsad kirikud ehitanud, nii lõpetas Afanassi Semjonov oma jutustuse, kuid kuri legend on jäänud rahva ajalukku ja kestab ikka edasi kuni ilmalõpuni. 1915. aastal selle loo jutustas Afanassi Semjonov Schlüsselburgi linnast.

RKM II 10, 208/9 < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk oli küll Kihnus. Vanad inimesed rääksid. Üks Pärdü vana Aadam oli, sie läks vesiaole ja sealt leidis jõlusa poleeritud paku, tõi selle kodu - oli kerge, jõudis kodo tõua. Ja siis ütles naistõlõ, kui koo sai: "Ikka ütlete, et põlõ kolgipakku. Ma tõi ete jõlusa kolgipaku." Läksid kõik vuatma, mismuõdi sie pakk ond. Pakk oli kadun, siis nad näin. Sie oli Pärdül, üks vana mies läin, raubad riided selgäs, tied kaodu. Ja ku nad vuatsid: kõik aateibäd nutsid, ulusid tuulõ kää. Ja siis läin Mallõlõ sisse. Mallõ üks vana nainõ ütlen sedävisi: "Oh olõ terve tulõmast, mind patust mitte põlgamast." Ja siis ütlen naisõlõ: "Sie maja jääb rahu." Kaks maja jäid päräst rahu. Pärdü ja Mallõ, nied pered jäid, teesed kõik surn. Egäüks kaevan haua ise valmis, kui tunn, et kondid oln aiged. Siis oli mua tühi. Kolm kord oln Kihnu tühi. Korra sõjaaegas, korra katkuaegas. Sie oli Ruõtsi aegas. Korra oli luõmõ katk. Mio vanaeit oli mõisa korraline. Siis tämä oli karjas. Siis tämä näin: üks suur mustakirja härg, ete suur, sarva põlõ ühtki oln, händä kua, aan lehmä taga okstõ vahõl, võeras härg, põlõmtõ luõm. Siis tuln suur luõmõ katk.

RKM II 10, 213 (47) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ahu piäle viestõti lapsõ hammas, ning laps ütleb: "Kilk, seh luuhammas, anna miole raudhammas jällõ.

RKM II 10, 230/1 (75) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennemält oln merenäkid. Kui ta jões oln, siis oln jõevesi sinine. Siis ei tohes kiegi juõma minna. Ta ikka üks kuriluõm oln, et ta hengesi püüdis.

RKM II 10, 232 (84) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sabaga täht, suur saba taga, sie tähendäb sõda. Üks kord oli suur valgõ mõõk taeva piäl, sestast hulk aega. Siis tuli Türgi sõda.

RKM II 10, 233 (87) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ravandus tulõb luomalõ ja inimesele. Tuulõravandus läbi läin. Mõni ütleb, et teine suadab, tuulõst tulõb. Va Põtõr Tuõmas on suatn Kotri Mardile. Matu vana Uabram suatis kua. Matu vana suatis: "Sia mine siia, sina mine siia," egä tuulõ puõlõ suatis. (Liis on ise näinud ja kuulnud seda olles veel õige pisike laps.)

RKM II 10, 234 (1) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ver'mlasõd vehkleväd ja näütäväd põhjamaa rahvalõ valgust. Tulõb edälätuult.

RKM II 10, 235 (97) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sie põlõmte hiä, kui teene kiidäb last.

RKM II 10, 363 (23) < Kihnu khk. - Andrus Saareste (1920) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paista, paista, pääväkene, paista aga hästi eredaste.

RKM II 10, 485 (7) < Läti, Aloja khk., Rozeni v. - Erna ja Herbert Tampere < J?la Leinasars (dz. Lezdinš), s. 1860 (1943) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kad pirmo reizi laida govis lauk?, tad saimnieks deva ganu b?rniem kul?s zirnus un pupas, un b?rniem bija j?skrien ap ganamo pulku, j?met pupas un zirni un j?sanc: "Lai aug raibi teli, un j?ri k? pupu grandi!"

RKM II 11, 11 (2) < Paide khk., Paide v. - Otto Viide < Ann Viidebaum (1947) Sisestanud Katre Kikas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maa-aluseid (kupulist nahahaigust, umbes kui nõgese kõrvetus), mis pidid olema nakatud kohtadelt, kust "maa hingab", arstis minu ema, lugedes kahtlastel kohtadel - toa seinte lähedal õues, et "maaisandad ja maaemandad ning maa noored neitsid..." isi kraapides noaga, kas vanalt hõberublalt ehk hõbesõlelt sinna "hõbevalget". Harilikult tehti seda tava õhtuhämaruses.

RKM II 11, 23/4 (23) < Paide khk., Paide v. - Otto Viide < Ann Viidebaum (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
"...Oh, ära kohe kõnele... On, on... teisel inimesel kohe paha silm (sant silm)", seletab vahel minu 80-aastane ema Ann Viidebaum, sünd. 1867. "Näe, Raja Triinu käis meil... käisime laudas... kiidab, et küll Teil on ilusad loomad ja lambad... Teine päev, siga kurivaim läks lammaste aeda... ära sõi lamba saba... vana halli lamba saba... on kindlasti teisel inimesel paha silm..."

RKM II 11, 28 (40) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oli kangas üleval, niides, soas ja alustati esimest tallalaudade sõtkumist ja koe viskamist, käratas kuduja: "Laku pe-et, lase kangas lahti!"

RKM II 11, 72 < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
..tema lapsepõlves nende isa - vana soldat - ei olema härgvasika korral lastele ennem piima lubanud emad anda, kui lapsed pidanud vommil s.o ahju peal härja moodi möirgama ja kraapima (est modus in rebus).

RKM II 11, 89 (105) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide < Jaan Anvelt (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Järskuse haigestumise korral oli Nurmsi küla Parmo-Hinno talu kadunud tädi kohe abivalmis aitama ja arstimeid toomas. Arstirohtude seas domineeris mesi (P-Hinnod pidanud vanast ajast mesilasi, samuti Kleemeti Kodaniburgid), sibul, lõngaeli jne. Kui rohuannuse ära võtsid, siis võisid kindel olla, et doosi ka hiiresitta said - tädi luges seda väga tähtsaks parandavaks vahendiks - nagu see minu poisikese-karjase-koolipõlvest meelde on jäänud. Ka mind ennast rohitses ta. Sit sibi terra suffer ossa levia.

RKM II 11, 105 (137) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapsepõlves tarvitasime haudunud varvaste vahele panemiseks pigistatud taimeid, mida nimetati naistepunadeks. (Vistist kindlasti Hypericum perforatum).

RKM II 11, 105 (139) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide (1947) Sisestanud Triin Toome 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui juhtus rukkileikuse ajal kellelgi leikajal (lõikaja) ees (esi) olema suurem tähelepanuäratav kivi, rõõmustas kivikohtaja: "Vaat, mina saan tänavu aasta veel pulmi - minu ees on kivi!"

RKM II 11, 209 (248i) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide < Ann Viidebaum, 79 a (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üheksatsugu lendva, jooksja rohi: puutinkdus.

RKM II 9, 479 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1950) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanu külaaarste pole enam ammugi leidunud, aga mõned vanad arstimisviisid on veel tänapäevani säilinud. Maa-aluste arstimine maa-aluste rohtudega, köha puhul piim tuliseks ajada ja tükike võid sisse, nii palavalt juua kui võib, kohe teeb köha pehmeks ja kaotab hoopis ära.

RKM II 9, 500 (18) < Lihula khk., Lihula v., laulepa k. - Ülo Kreek (1948) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taheti, et mets ei kasvaks (näit põllu äärde), siis raiuti vanakuu ajal, kui taheti, et mets kasvaks, siis raiuti noorekuu ajal.

RKM II 10, 89 < Kihnu khk., Lemsi k., Pullisaare t. - Theodor Saar < Liis Pull, s. 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/---/ Noorik istub istmele, raudkäsi võtab kirju tanu ja lööb sellega noorikule vastu pead ütledes: "Unuta uni, mäletä müts, piä nuõr mies mieles!" Noorik võtab kolm korda tanu peast ja viskab selle maha. Neljandal korral laseb ta tanu pähe panna./---/

RKM II 10, 161 (2) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1946)Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välisõidu laevades oli potõrman. Pääle p/otõrmani/ vaimu ei olnud.

RKM II 10, 162 (3) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kis juhtub, viskab ahju pääle. Kilk, seh luuhammas, anna raudhammas asõmõlõ jälle (tükk rauda otsa) tahotab kiviga mõlõmad pidi.

RKM II 10, 165 (15) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennast liiguta ei saa, kui on painaja. Piab inimese perselt ära tundma. Kui sellele öelda, et ta käib, siis kaob ära.

RKM II 10, 166 (18) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
On nähtud laevades enne hukkumist nähtusi, inimeste väljaminekut. Kutsuti ikka potõrman. Kui alasti, siis on suuremast jaost kõik otsa saanud. Kui riides siis pääsnud. Peris ehituse aegas tulnud. Väikestes laevades ei ole ühti näinud. Suurde laevade mehed on rääkinud. Nähasse, et mastist kukub midagi maha merel, aga midagi ei ole kukkund. Kolmandal päeval läinud mees siältkohalt järgi. Ka teab kuidas see kulub potõrmannisse. Üks suur purjulaev Austraalia sadamas laadinud. Terve meeskond kolm õhtut enne magama minekut kuulnud, et laadung visatakse ühe küljele. Vahest rotid, vaadati, ei midagi. Mehed maha. Kapten, kes laevaomanik, jäi. Kokapoiss salaja. Esimese õhtu vajus samal ajal küliti. Ühtki ei oleks ära pääsnud. üks 60-70 aastat sellest ajast. Just selle sama kellu ajal läinud hukka, kui kuuldud. Raamatust ütleb olevat kuulnud. Riias meremeeste majas seletati ka.

RKM II 10, 170 (41) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennem ikka pandi lastele vanemate vanemate nimed. Osalt ka praegu.

RKM II 10, 179 (2) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Pulli talu peremees, 59 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muinasjutud võivad olla merelehmad, usuga ei räägi enam ükski merelehmä-jutte. Peris harilikud lehmad, olid sinikat karva. Kui palju see nüüd oli. Ühel ikka oli olnud, kangesti hääd seltsi lehmad, pidanud seda seltsi.

RKM II 10, 186 (15) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuri koer tuleb, sülita vastu nägu ja ütle: "Häbi, häbi," läheb ära.

RKM II 10, 187 (16) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui meres karjuvad: varaao, varaao, siis tullõ vägä kangid tormõ, siis pidäde sadamad otsma. Jo nad siäl väljämerel ikka ond. Ülemine puõl ollõ inimene, aluminõ puõl kala. Nad küsiväd laevameeste käest, millal viimnepäev tulõb. Kui laevamehed ütleväd: "Huõme," siis on neil hiä miel, lähtväd ärä. Kui öeldakse: "Ei tea," siis lähevad nutuga. Ei, ei, siin meres pole, need on taga kauges meres, kus nende maa on.

RKM II 10, 187 (17) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mehed lasknud, laevamehed, ankru sisse. Nainõ tuln ütlemä, et koristagõ oma ankur, et nemäd ei sua mitte oma luõmi talitama; ankur läks otse kohe läve alla. Ei kedägi, siis olõs kedägi enäm. Võtsid ankru väljä ja läksid jälle teise kohta.

RKM II 10, 188 (18) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Putõrman. Uiõda Jõnn ise riäkis. On küll riäkin. Nämäd on läin, Taanist tuln Riiä kohe, Jõnn ütlen: "Lae lähäb hukka, aga meie jääme eluse." Tämä nägi, kui putõrmann mere kargas. Kui mere kargas, kummardas kolm korda laeva. Üsä punasõd riided oln selgäs. Tämä ond laeva ingel, laeva kaitsja. Mitte ükski polõ ilma inglitä. Kõigil ond oma vaim piäl. Mehed jäid kõik eluse, tulid koo. See juba... minä olin pissike tüdrik.

RKM II 10, 199 (32) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/---/ Kui kodokäiija hauda läheb, jalgõ ots veike auk, kust läheb. Siis löö sjõnna kolm korda vassaku jala kannaga ja ütle, et jää nii mitu uastad, nii palju kui tahad, elussajass või mitu uastad, kui tahad./---/

E 54913/4 < Tallinn l. < Laiuse khk. - Andrei Ramul (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Parun Nolken, kodukäija Ükskord, ligi viiekümne aasta eest oli Saaremal Kihelkonna kihelkonnas Pilguse mõisas mõned mõisnikud koos ja teiste seas ka Tagamõisa härra parun Bukshewden. Ajasid juttu... Jutu sees rääkis Pilguse mõisa omanik von Rukteschell, et tema näeb mõnel hommikul teises toa otsas kambris üht vanapoole meesterahvast hallis riides, aga kui ta ligemale läheb vaatama, kaob võõras ära. Sel ajal kui Rukteschell seda rääkis, hakkas Tagamõisa Bukshewden hirmsasti värisema. "Mis teie värisete?" küsisid teised mõisnikud Bukshewdenilt. "Hirmus lugu," kostab Bukshewden ning jutustab järgmist lugu. "Minu vanaisa ja Pilguse Nolken olid tülis laevade pärast, mis madalale kinni jooksid. Tegid mõnikord ka valetulesid, et laevu madalale meelitada ja kui laev oli madalale kinni jäänud, siis läksid teda päästma. Ja kumbki ei sallinud, et naaber päästma läheks, sest päästja sai tugevasti tasutud. Viimaks ei jõudnud vana Tagamõisa Bukshewden seda võitlust ära kannatada ning võttis nõuks Pilguse Nolkeni ära uputada. Ta ässitas Pilguse madruseid (talupoegi) Nolkeni uputada, kui nad laeva päästma lähevad, Nolkeni merde lükata. Talupojad, kanged joomamehed, hea maksu eest täitsid Bukshewdeni soovi, viskasid Nolkeni merde ning muidugi ütlesid, et Nolken on ära uppunud ning tema surnudkeha merest ei leidu. Pärast seda on mitmed näinud, et Nolken on hakanud kodu käima, ikka neli päeva enne laevaõnnetust ilmuvat ta Pilguse mõisa herrastemaja ruumides. Seda jutustas mulle tolleagne Pilguse mõisa omanik von Rukteschell, kes mitu korda viirastust oli näinud. Sellest liigub jutt ka Saaremaa talurahva suus. (Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas 1870. aasta ümber) E 54919/21 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Jaan Kukk (1914/1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005/ns/peks/kurat/Rahvasuust üles kirjutanud Mihkel Sild Avinurmes Torma Lohusoo kihelkonnas gr. p. Tshernõi, Lifl. gub. 26.XI.14 Kuidas mõisa taoline peksust pääsis Üks mõisa teoline kuskil saanud tihtipääle peksa. Korra kuulutatud talle jälle niisugune nuhtlus ära. Mehel läinud see asi ka juba välja kannatamataks. Sääl ligidal olnud aga üks tark, kes mõndagi teinud. Mees läinud targa juurde nõu küsima. Tark öelnud mehele: "Kui sind peksma hakatakse, siis karju õige! Siis ei ole häda midagi." Mees läinud nuhtluseplatsile. Peksutoimetus võetud käsile. Mees heitnud vatsuli pingi pääle ja hakatud hoopisid talle kätte jagama. Mees muidugi karjunud nii kui jaksanud. Aga imet, hoobid käinud küll, aga tema külge ei ühtegi! Mees püüdnud vaadata, mis ime see on. Näeb, temal õlekubu kõrval, mida peksjad peksavad. Peksjad aga ei näe õlekubu ühtigi, mõtlevad aga, et mees ikka hoobid saab ega ta muidu ei karju. Tõusnud mees pääle peksmist aga peksupingilt üles, olnud ka õlekubu kadunud. Ühel teisel korral kuulutatud aga mehele jälle peksunuhtlust, sest ta olnud ka üleannetu ja koerusetükkide pääle valmis. Mees läinud jälle targa juurde abi otsima. Tark öelnud: "Või jälle sind tahavad peksa! Sa ehk oled ka ise süüdlane ega nad muidu sind alati peksa. Aga ma tahan katsu, kui kaua nad sind ometi peksavad, kas nad ei jätagi seda peksu korra maha. Mine nüüd julgusega tagasi!" Mees läinud jälle nuhtlust vasta võtma. Heitnud jälle peksupingile maha, kui talle hoopa hakatud laduma. Aga mis imet nüüd! Iga kord, kui hoop antud, ei ole tulnud mehele ühtki hoopi külge, juuresseisja mõisaherra karjunud: "Ai, ai, ai! Ai, ai, ai!", sest hoobid läinud kõik mõisaherra enese külge. Ei muud, kui mõisaherra palunud peksmist maha jätta. Sellest ajast ei ole meest enam millalgi peksetud. Jaan Kukke suust Avinurmest Piilsi külast novembri kuul 1914.

RKM II 10, 201/2 (34) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks vanaeit oln karjas Laiksaarõs. Ja tämä tuln lammastõ karja. Hundikari tuln, tämä mõtlen: "Lambad ärä murdvad." Hundid tuln, üks seokõ kui lehtegä oks oln ies. Vahõl kargan üles, vahõl alla, oln huntõ ies. Kui üles kargan, siis hunt kargan järgi. Juosn ies, nagu tuulõs läin. Aid tuln vasta, siis oln, kolm kord hüüdn abi: "Abi, abi!" Siis hundid murdn ää. Siält üks vana nainõ käin kodo, siis päräst põld kordagi oln.

RKM II 10, 207 (40) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kes salamahti tapõtass, selle luud hakkavad viimseks kisendämä. Minu att on näin. Ligist ei ole ühti kedägi, kaugõlt on. Nämäd läin Riiga. Kirbisel nämäd olid laevaga tuulpius. Ühe õhta oln laevas, hakkan karima: "Mbahh, mbahh." Nad läin ligi, üks jalasiäre luu oln, teene ots tõusn üles, pilvõ puõlõ ots ja niisukest valgõt vahtu tuln. Vana Juosõp oln. Sie tein risti piäle ja lugõn Meie issa (issameie) piäle ja matt liiva alla. Siis põlõ ei ühti kuuln. Matminõ oli piäl.

RKM II 9, 285 (3) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ma olen isi näind asju, mis mulle tänapäävani on arusaamata. Sest on ummes viiskümmend aastat tagasi, ma tulin veskilt koju, oli kahepaikne tee, käidi vankriga ja reega, mina olin vankriga, oli öö aeg. Nägin, Orgita metsa vahel tuleb suur must kogu mulle vastu, oli nagu suur heinakoorm. Mõtlesin, teomehed toovad salaja omale metsast puid. Läksin edasi, kogu läks ikka vähamaks, mida ligemale sain, seda vähamaks läks, ja mul hakkas hirm. Viimaks oli nagu hall aur koos, küll mul oli hirm, kui üsna juure sain oli nagu hall tekk maas, seal tee ääres ligidal oli kolmeharuline kask ja mo hobune vahtis kangeste selle kase poole, ei ma julgend vaadata, kartsin ehk on mõni seal kase taga. Tulin koju, rääkisin testele, ei nad uskund, ütlesid: "Ei tea, mis so silma ees oli." Teene pää läksin jälle veskille, oli tuuleveski, õhtu tuul vaikis ja jahvatus jäi pooleli. Siis läksin reega, vagasem sõita. Vaatasin seda kohta, kus ma öösse olin seda näind, aga ei olnd mitte jälgegi seal näha. Aga öösse ma ometi nägin kõik nii selgeste ja ma kartsin nii kangeste.

RKM II 9, 287 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olen isi seda häda tunda saand. Olin isakodus tüdruk alles, teised olid juba magamas, ma olin veel üleval. Vanaema voodi ees põles pisike lamp, see põles seal iga öösse, ma läksin ka oma aseme ääre peale, et magama heita, korraga nään - tuleb sisse, hall palitu selgas, krae üles tõstetud, nagu ta ikka käis. Ma tahtsin üles tõusta, külalisele istet anda. Mul tuli nii hirmus vaev peale, ei saand tõusta ega liigutada, seda ei mõista rääkidagi, missugune vaev see on. Küll katsusin iga moodi, viimaks sain sõrmi liigutada, siis kadus ää.

RKM II 9, 288 (7) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mo tädi elas ühes peres kortlis, tal oli lehm ka. Tädi jäi ükskord haigeks, siis perenaene toemetas ta lehma. Kui tädi tervemaks sai, siis ta käis isi ka vahest lehma söötmas. Siis ta näind, kui perenaene lehma söötis, siis lehm oli märg, kui ta isi söötis, siis lehm ei olnd märg. Üks öösi tädil ei ole tulnd uni peale, ta läind lehma vaatama. Lehm olnd üleni märg. Ei ta pole osand muud teha, lugend issameie ära, tulnd tuppa ja heitnud magama, jäänd kohe magama. Perenaene tulnd müksand ta külge ja ütelnd: "Mis sa otsisid sinna lauta!" See oli kõik unes ja lehm sai terveks sest ajast peale.

RKM II 9, 294 (14) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maa-aluseid on mul omalgi olnd. Nende vastu on kõege parem soola-leeva puru. Ükskord mo vanamees tuli palava ilmaga ja pesi käevarsi külma veega, pärast kõik käed punasid vistraid täis, kohe kord peal, tegin leevaraasukesi soolaga segamine, tõmmasin ta kääd sellega üle ja kadusid kohe. Enne õpetati, panna hõbevalget ja terast senna hulka, siis ümmer pea keerutada, õue tugiteivaste alla, ja vastutuult visata üle vassaku õla. Aga see on mudu tühi usk, ei sest ole kasu kedagi.

RKM II 9, 295 (17) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Lepiku Kai õpetas tüdrukutele. Korja kolme saksa maa pealt lillesi, pane see lillevihk õhtul veenõusse oma aseme alla, keda siis öösel unes nääd, see on so peimes.

RKM II 9, 321 (9) < Rapla khk., Kabala v. < Rapla khk., Raiküla v. - Emilie Poom < Mart Esner, 50. a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nikastuse sõnad Allenikas ja tallenikas, sinist niiti ja punast niiti, tprutt.

RKM II 9, 338 (248) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Keila khk. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomade kohta ei tohi ütelda ilus. See sõna on loomale pahaks nõiduseks. Ei tohi ütelda ilus hobune, ilus lehm jne. Peab ütlema kena, tragi, tubli, vahva. Siis loomale ei tule midagi tõbe ega häda.

RKM II 9, 338 (249) < Rapla khk., Kabala v. < Rapla khk., Raiküla v. - Emilie Poom < Mart Esner, 50. a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sügise mets vara raagu lähäb, see on kui puud vara lehed maha lasevad, siis tuleb varane kevade. Lumi sulab ja ilmad jäävad soojaks. Aga kui sügise mets veel siis lehtis on kui lumi ja külm tuleb, siis on kevade veel kaua külma ilma, soe ei taha ega taha tulla.

RKM II 9, 340 (1) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui uusi pastled tehti, siis loeti pasteldele neid sõnu peale: Ära karda kassisitta, ära karda koerasitta, pihele peremehe sitta. Siis sulase pastled seisid kaua terved. Pastel ongi nihuke, kui astud sita sisse ja pastel jääb sitaseks, siis lähäb mädanema.

RKM II 9, 340 (2) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühel peremehel surnd vanaema ära, ta võttis vanaema sellast pastlapaari täie nahka, tegi omale pastled. Need pastled ei kulund katki, seisid alati terved. Peremees riidles sulasega, et sellel läks juba mitu paari pastleid läbi, tal ikka alles terved pastled. Peremees võttis õhtul pastled jalast ää, pani ööseks varna peale. Sulane läks salaja luges pasteldele matmise sõnad peale, siis peremehe pastled lagusid ühe päävaga ära.

RKM II 9, 192 (11d) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui maja lähedal mõni vana põline puu ära kuivab, siis tuleb majasse surma, kas inimestele või loomadele.

RKM II 9, 373 (1)< Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Keila khk. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saksa viha vastu loetud sõnu, kui härra oli kuri ja kärkis peale, siis loeti mõttes järgmised sõnad: Sinine siga ja punane põrsas, sina poe põesasse, sinu vitsad alles lõikamata. Kuulsin lapsepõlves, kui üks saunamees seda minu isale rääkis.

RKM II 9, 379 (49) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. - Emilie Poom (1948) Sisestas Kadri Koidumäe 1999, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne tehti jo surnukirstud kodu, ega siis neid kusagilt osta saand. Laastud, mis kirstu hööveldusest tulid pandi kirstu sisse, surnule alla, kaks kaseokstest vihta pandi ristamisi surnu pea alla, ega siis patju olnd. Vihaladvad pandi sissepoole, -tüükad väl´lapoole, ilusad hal´lad vihad olid. Kui liiga pikad olid, siis raiuti tüüka otstest tükid ää. Kui laastusi pal´lu oli, et ei olnd kirstus ruumi, siis võeti muist laasta ää, viidi värava kõrva maha hunikusse, seal nad pidid seisma nii kaua, kui ära mädanesid. Surnukirstu laasta ei pandud ilmaski tulesse. Mis kunts see oli, seda ma ei tea.

RKM II 9, 192/3 (11e) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maja ehituseks võetakse okaspuud noores kuus, lehtpuud vanas kuus, ka okstest puhastakse samaaegselt, siis ei lähe mädanik sisse. Ehituspuud maha võttes lastakse puu põhjapoole kukkuda ja mõni ütleb, et peab põhjatuulega puud maha võtma, mõne ütluse järel olla lõunatuul, põhjatuulega ei saa põhjapoole puud lasta, puu ei kuku vastu tuult. Ehituspuuks ei võeta tulioksaga puud, kui on kogemata mõni tulioksaga puu maha võetud, siis jäetakse see kõrvale põletispuuks. Kui tulioksaga palk on maja seina pandud, siis tuleb selle majale tuleõnnetus. Tulioksaks nimetakse niisugust oksa, mis puu küllest püsti kasvab, nagu kuusel-männil kasvavad oksad puust väljaspoole, aga tulioks kasvab otse ülespoole.

RKM II 9, 193 (11h) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üle ukseläve teretamine, jutuajamine, jumalaga jätmiseks käe andmine on keelatud, see tuua riidu inimeste vahele, millest see on tingitud seda ei ole teada saand.

RKM II 9, 194 (11j) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puid raiutakse maa laastamiseks ja tahetakse, et võsud ei kasva, siis on kõige parem siis raiuda, kui maa on külmetand, siis ei aja võsusid. Lehtpuud, nagu lepad, on kanged võsuma. Öeldakse - raiu üks maha, üheksa tuleb asemele. Kui lehtpuid noore kuu silmas raiuda, siis nad ei võsu.

RKM II 9, 194/5 (11k) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal ajal vanemad keelasid alati lapsi metsapuid rikkumast, ei lubatud noorte puude latvu murda, oksi väänata ega vigastada, puid koorida ega mingisugust paha puudele teha - see olla patt ja kuritegu metsa vastu.

RKM II 9, 195 (12a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal ajal olla ikka puud kõnelnud, sedasi vanad inimesed rääkisid, ei tea ega mäleta änam, mis neist räägiti.

RKM II 9, 195 (12b) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui metsa eksind oled, siis vanakuri on silmad kirjuks teind, et ei tunne tuttavat teedja kohta, kus käid või seisad. Olen isi seda häda tund. Käisin kolm korda ringi ühe koha peal, aga õiget teed ei leidnud, ei saand arugi, millal ma olin ringi keerand, juba olin jälle seal tagasi, kust tulema hakkasin. Siis peab issameie tagaspidi ära lugema, siis silmad lähvad selgeks.

RKM II 9, 195 (12c) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maja ligidal kasvavad vanad puud peeti suure au sees, keelati neile häda teha, olid suure kaitse all.

RKM II 9, 196 (12e) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üle ukse paku ei tohi teretuseks kätt anda, siis tuleb riid majasse.

RKM II 9, 197 (13) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks poiss oli alati koeri loopind kibidega ja kaigastega. Kui ta jälle ükskord kusagile läind, tulnd vastu must koer valge kurgualusega, poiss viskas kibiga koerale kurgu alla, koer kadus ja koera asemel oli suur heenasaad. See hakkas teda peksma, poiss luges issameie tagaspidi ää, siis kadus kõik.

RKM II 9, 202 (17c) < Märjamaa khk., Märjmaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mets nahiseb, siis tuleb talvel sula, sui sadu.

RKM II 9, 203/4 (18) < Harjumaa, Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. - Emilie Poom < Lovise Paaks, s. 1902 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loviise Paaks (s. 1902) jutustas oma eksimisest. Ma olin siis alles plika, vanemate juures, mind saadeti hoost metsa viima. Oli juba õhtune aeg, hobuse päevane töö oli valmis, viisin mõisa metsa ega seal põlnd luba, aga salaja viisid kõik oma hobused ööseks sinna sööma. Teiste hobuseid oli juba enne seal, ma lasksin oma hobuse ka sinna lahti ja tahtsin koju tagasi minna, ühekorraga mets kõik nii võeras, ei tea, kus poole pöörata. See on nii Jumala tõsi, hobusel oli kell kaelas, ma näen, kus hobune sööb, aga ma ei kuule kella. Leidsin ühe tee, see oli sama tee, mis Sõtke mõisa lähab, aga mulle oli see nii võeras, ei teadnud kumma poole minna, rhk ma küll seda teed mööda metsa tulin. Ei ma mõistnud muud teha, lasksin ühe puu alla põlvili, panin käed ümmer puu ja lugesin issameie palve ära, ja tõeste, mo silma ees läks kõik selgeks, tundsin tee ja metsa ära, kuulsin jälle hobuse kella. See on nii tõeste tõsi. Räägitakse, kui eksind oled, siis oled üle metshaldja jälge läind.

RKM II 9, 244 (4) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Looma müümise juures ütleb müüja ostjale õnnistuseks: Üks metsa mingu, üheksa metsast tulgu.

RKM II 9, 246 (10) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. - Emilie Poom < Anna Ree, s. 1888 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kollatõbe vastu rohuks on pihelgakoor väga hea, tuleb võtta pealmine hall koor ära, alumine kollakas koor tuleb keeta, seda vedelat haigele juua anda, aitab ruttu kollatõbest terveks saamiseks. Kollaste karikakrate keedis on ka kollatõbe vastu rohuks.

E 54860 (18) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõnest haigusest terveks pihlakase vihaga viheldes.

RKM II 9, 264 (9) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Rapla khk. - Emilie Poom < Sohvie Tinn, u. 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ma nägin ühe surnuhaua juures, kui muld oli kõik haua peale aetud, siis üks mees tegi labidaga haua peale ristimärgi. Miks ta seda tegi, seda ma ei julgend küsida. Üks mees ütles kuuldavalt, kui ta surnule mulda hauda viskas kolm korda: Isa, Poja, ja Pühavaimu nimel.

RKM II 9, 278 (26) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui loomal täid peale pandud, siis nende kaotamiseks toodud metsast toores pihelgakepp, keeratud süda seest välla ladva poole, sinna kepi auku pandi üheksa täid vastoksi (tagumine ots ees) sisse, samast puust prunt peale ja pandi siis tulisesse tuhka ehk palavasse kerisele. Kis siis tuleb midagi saama, kas juua küsima või muud asja, see on siis see täide tegija, talle ei tohi anda, las ta olla vaevas. Siis täid kaovad ära.

RKM II 8, 583/4 (18) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõhuvalu vasta: Keera kohtu kumera, vatsa vasta- vai peripäi - haiged kohad üläs etsi, venimusi vällä ajja.

RKM II 8, 584 (19) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Räimi eit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Päävalu vasta: Karvullä katsu, nahkallä naksu, muudagi anna, et paranda!

RKM II 8, 589 (43) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui täht taevast maha langeb, tuleb teist ilma. Langeb suur täht (meteor), tuleb soda vai ka ilmaots.

RKM II 9, 43 (4) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi emalt (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kokku, kokku, koorekene, Kokku, koera õnne peale, Minu, vaese, vaeva peale.

RKM II 9, 55/6 (32) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kevadel esmakordselt paaris kured (kaks kurge) näed, siis saad sel aastal pulmad. Kui kured sügisel ära minnes kõrgel lendavad, siis tuleb sügav tali (palju lund). Kui kured madalalt lndavad, tuleb madal tali. Kui kured sügisel ära lennates segamine on ja kruuksuvad, siis öeldakse neile: Teele, teele, linnukesed. Niikaua kui nad iluste riita lähvad. Kui kured iluste reas lendavad ja neid tahetakse ära eksitada, siis öeldakse neile: Sink, sank, seapudru. Siis läheb nende lend segamine ja käivad ringi teed otsides. Lapsepõlvel kuulsin järgmist laulukest: Teele, teele, kurekesed, üle metsa, maa, üle suurte linnade ja üle mere ka. Ikka, ikka lõuna pool, kus Egiptimaa.

RKM II 9, 82/3 (3a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mari Tamm, s. 1845 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talurahva päris- ja teoorjuse ajast on palju aega möödas ja nüüdne põlv ei mäleta vist enam selleaegseid kõnekäände, laule ja vanusõnu, ei ole neid minu kõrvu puutund peaaegu ühtegi. Saja, saja, vihmakene, ära saja minu peale, saja saksalapse peale. Mul pole kodu kuivatajat, tal on kodu kuivatajad, peene särgi pesijad, valge särgi vaalijad.

RKM II 9, 89 (a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valuvõtmise sõnu ei ole kuulnud, saksa viha vastu loetud salajas, et härra ise ei kuule, järgmisi sõnu: Sinine siga ja punane põrsas, sina poe põesasse, so vitsad alles lõikamata.

RKM II 9, 118 (8) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mari Möldre (end Möldermann, s. 1880) (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõrjenõiduseks öeldakse: Hunt sittugu sulle suhu. Riiet selgas, ei tohi katkist kohta, käristust ega nööpi kinni õmmelda, jääd saksa viha alla. Seda kuulutab ka harakas oma kädistamisega.

RKM II 9, 123 (18) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k., - Emilie Poom < mari Möldre, s. 1880 (1947) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel ei tohi lammaid niita, lammad jäävad tõbiseks ja kautavad villa ära.

RKM II 9, 140/1 (9) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1947). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olen marjade korjamisest ennem juba kirjutanud, ei tea midagi traditsioonilisi kombeid seal juures olevat. Pähklite korjamiseks ei peeta miskit tähtpäeva, korjatakse pahatihti juba siis ära, kui pähklid alles noored on, kes kärmem, see läheb varem korjama, kes hiljaks jääb, see ilma jääb. Nüüdsama möödunud sügise kuulsin pähklikorjajaid ütlevad: Nüüd on kõik riigi, olgu kelle maa peal tahes, igaüks võib korjata. Marjul käidi ikka kaugema maa taga hulgakesi, aga nii kaugele ei mindud, et ööks oleks jäänd, ikka sai õhtuks koju tuldud. Kui just juhtus ära eksima, siis pidi paratamata öö metsas olema. Ei tea niisugust juhust siinkandis olnud.

RKM II 9, 177 (32) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pillimängust lõikuspõllul ei tea, torupill on nii vanaaegne, et seda pole nüüdsed inimesed näindki, ainult nime on kuuldud vanaltvanemailt. Töö lõpul on vanal ajal olnud sirpide viskamine. Kuulsin seda oma isalt. Keegi vanem naine võtnud tüdrukute sirbid käe peale, kõigutand sirpe ja laulnud: Sirise, sirise, sirbike, Kõrise, kõrise, kõberrauda, kelle sirp siin ette jõuab, sellel peimes vastu sõuab. Siis naine viskas sirbid kaugele eemale ja mindi vaatama, kelle sirp kõige kaugemale oli lennanud, see sai kõige enne mehele. Uuemal ajal on iga talgu lõpp tantsu ja mänguga peetud, uuemad tantsud ja laulud, mis koolis õpitud, neid üksi nooremad oskavad. Lõpeb ka talgu nüüdsel ajal ilma mingi lõbuta.

RKM II 9, 191 (11a) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Metsas eksimise kohta räägitakse, et on vanakurja jälgedest üle läinud, vanakuri on silmad kirjuks teind. Eksitusest pääsemiseks pööratakse mõni riie pahempidi, kas müts, kinnas, kuub või kasukas. Kui ennast riietades kogemata mõne riide pahempidi paned, siis öeldakse ega siis põle eksimist karta. Eksija loeb issameiet vastoksi, siis silmad lähvad kohe selgeks.

RKM II 9, 192 (11b) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Need puud öeldakse isapuud olevat, kes lehta maha ei lase, emapuud lasevad sügise aegsaste lehed maha. Need tammed, kelle lehed kevadeni külges seisavad, on lesed tammed, lesetamme lehte ja koortega arstitakse haigusi.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härjad, kuusk järel, määravad(?) Tuhala kabeli aset(?).

RKM II 8, 58 (13) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, jutustas 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rouged on kangest pahad. Vanemade vanemad rääkisivate, et ennemuine käind rouged pikki maad ühta pohka ümbar. Inimised old peris plaatas toistega. Ei asu kuski. Senevasta ei aitand ohud eiga rohud üksi, vaid sanad, mida ninda käisivate: Tähniline, tubaje, urbaline, oueste, menga meilta menema, külasta kaugemalle kaduma, jätaga küll jäljad järälä, aivago hengesi seesta vottaga!

RKM II 8, 59 (16) < Rakvere khk., Iila k. - August Krikmann < Rävi eit 1883 (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kee alla kuseb, senel on mitu ja mitu tobe külles. On toine kas noorespolves enese älä verestanud vai muidu oma värgid segamini ajanud vaoi on luhakas vai moni muu lugu. Keige sitem on siis, kui pruut kusiku on vai naine aseme märjast tieb. Sene vasta avidab raudrohuteevee joomine, kasekooridega kubemi haudumine ja mustasestra lehtedega vihtlemine. Kui see en avida, siis kastagu iga päi oma niud (suguosad) külmavee nartsujega märjast. Rävi eit Iilas 1883.

RKM II 8, 59 (17) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Rävi eit Iilas, jut. 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussineulumine on paha. Senevasta avitab hammustu koha mullaga heerumine ja lehmakusega pesemine. Sanade ütlemine avidab oige pali.

RKM II 8, 82/3 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soetõbi arvati pandud olevat. "Tagasi saadi touka," kui haigele kaali(kaalika)kaabet noa otsa täis püssirohuga sisse anti.

RKM II 8, 83 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbes valule avidab tuline sibul pääle panna vai muidu kuumas haudu.

RKM II 8, 84 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vähki (kreepsi) vasta on vaja tihti päälä saunas käia ja sääl hüvast kuumas haudu. Paras abi on teetitte lehega vajutada haiget kohta.

RKM II 8, 84 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katku vastu en olä üläpää miski rohtu kasvand. See on sensuguine tobi, mida en oska tohterda keski ihnimine siin maailmas. Kui tämä vaid tuleb, siis teeb oma töö.

RKM II 8, 251 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Verimi karva päilood (loojaminek) on ägeda aja asja, valge - vihma asja.

RKM II 8, 253 (26) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud Triin Toome 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kivid suveehtal mererannas valendavad, siis on öösel rohke kalasaaki.

RKM II 8, 284 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud Kristin Haugas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
On vikerkaare looka tervena nähä, lähäb sadu ülä, on osa kaupa nähä, kestab sadu edesi. Külarahva suust.

RKM II 8, 329 (9) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vareksele anna valu, mustalinnule muu tõbi.

RKM II 8, 378/9 < Rakvere l. < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, jutust. 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuli ju seda ka ette, et õppinud meistri kääst leib raisku (rikke) läks, mida juhust jällegi teiste inimeste süüks arvati. "Tegi leivaastija vällä, "pani sanad taigina", "viskas segadusse mustaussituhka", "kutsus nari (narritamine) läbi töö ja tiu rikku" jne. Seda viga võidi ainult suurte raskustega seoses olevate kunstidega kõrvaldada. Leivaastja oli "äratehtu". Selle kõrvaldamiseks toodi metsast kadakaoksi ja suitsetati nendega astjat. Taigen rulliti, tõsteti astjast välja ja ööldi selle juures: Pand pandiga, taigen taignaga, suures summas ei ühtagi enamb!

RKM II 8, 407 (3) < Viru-Nigula khk., Mahu k. - August Krikmann < August Krikmann oma mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakombe. Kui keegi suurema summa raha ära kaotab, peab kaotaja ristteele minema ja iga nelja tuule poole hüüdma: Kaoti, mida kaoti, Löida, mida löieta. Too tagasi, tuuletaati, pane paiallä poue sisse.

RKM II 8, 438/9 < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muiidu en saand roosist lahti, kui toodu toisest küla otsast keiduvaha ja senega vajuti kolm kerda vanaema poski, älä kadund vire? roos vällä.

RKM II 8, 534 (16) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pernaine kangaloomisel: Toise, toise, küünar, külge, säädi enese särgi jõusta.

RKM II 8, 537 (32) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi mõnd asja on ärakaotanud: Ots ulule (oma asjale), kahi kandijalle!

RKM II 8, 537 (36) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi sõrme lõikab, siis halatsetakse nõnda: Veri valgu, sorm sirgu, haavale anna abida.

RKM II 8, 537 (38) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kõht valutab, siis: Sooled solmest sirgugu, vatsast valu vottagu!

RKM II 8, 562 (16) < Viru-Jaagupi khk. - August Krikmann (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapsehälli jaoks toa lakke vibupuud pannes: Notku ja painu, lase ja lõngu, hälli ja alle, lapsele, et paremast maga, tihe ja tasa. Kuuldud Vastal 1890. a.

RKM II 8, 583 (15) < Viru-Nigula khk., Iila k. - August Krikmann < Leena Meibaum (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehm piima kätte ei anna, arvati seda äranõidumiseks ning öeldi vastava nõidumise sõnad: Ohuta andijalle, ohuta ninda pali, et piima anda ilma imeta!

RKM II 8, 583 (16) < Viru-Nigula khk., Malla k. - August Krikmann < Mai Puusepp (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõidumissõnad kurja silma vastu: Vaikised tuuled, vaikised tormid, tooga tua tagant teisi tuuli, mida kurja kartama ajab, paha silma pagema.

RKM II 8, 583 (17) < Viru-Nigula khk., Vasta k. - August Krikmann < Mihkala eit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõiasõnu arstimiseks (paise peale): Alta tousi, päälta pandi, avidaga täde aituma eest!

RKM II 8, 19 (7) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Nigulas Matti, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puha nee aigused on tuld senest, et on old napid ajad ja monikaised suured puudused. Ihnimised käisivade ükstoisega läbi ja just andasivade toinetoisele haigusehoogu. Ikke on tobede ees käind päävalud ja seest old lahti, ikke onvade kadund söömitahtemine ja /olnud/ muud murelised, justkui unipuude ja rahulolemine. Ihnimised loksusivade maa ja taiva vahel: teeks tööda, eiga jäksa, magaks ööse, eiga saa saama. Tuli kihikülvaja vai mustsurm - parsikurat - küla, siis jäi puha senest soiku. Justkui nähtu ette, et midagi on maa poolt tulemasa.

RKM II 8, 19/20 (8) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Malle Mai, 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käbitu Kaie vanaema on ise nähänd kihikülvaja kaivu kallal. Mihel old kodiku selles (seljas), oma nägu keldane pääs kui sussipohja nahka ja oige pikkad sormed justkui tondil. Vahtind kaivu ja ööld endamiste: "Kohule kibe, vatsale valus, surma suutäis senele," ja paiski keldast pulpunud (pulbrit) kaivu. Kambris akkand aga pererahval keskpaik ninda kovast valutama, et lähänd vedelalle ja oldki vedelal.

RKM II 8, 20 < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Kötsi eit, 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nii teab rahvas taudide tundemärkidest jutustada. Keige paremb oli sene kerra kovast vihtlemas käia ja soolast süüje. Madikse Villemi vanaisa söönd parajast silku, kui must surm uksest sisse astund. "Jätku!" ööld must surm. "Tarvis," vastand Villemi taat ja viskand silgu parsikuradile vasta nägu. See katsund, et saand vaid uksest vällä. Villemi taat eland päälä sene aja veel paarikümmend aastu.

RKM II 8, 21 < Viru-Nigula khk., Malla v. - August Krikmann < A. Birkenbaum, 1880 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka räägiti mingisugusest vana aja kohtust, mis jälginud katkumärgiga inimesi. Need inimesed olnudki tovetegijad ja kihikülvajad. Kui leitud katkumärk inimese kaula pääl (sündimise märk), voetu inimene kohtu poolt kinni, piinatud ja poodud üles ning maetud sohu. Nende haudadele ei ole kasvanud rohi ega puutaim. Veel praegugi räägitakse soolaukadest siin ja seal, et need on katkurahva hauad.

RKM II 8, 29 (1) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Mai Puusepp, jutustanud 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Küünisvihale: Näbista tuld, vihane old, parane, pahukene, sirgene siitaviisi. Kaksi!

RKM II 8, 29 (2) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Maibaum, jutustanud 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sukavihale: Sääris ta kõrni, laballa lahista, leidavama pauela. Kaksi!

RKM II 8, 29 (3) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Mai Puusepp, jutustanud 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õllevihale: Humala ohtu, kurlemassa kohtum. Aituma andagi abi ja rohtu. Kaksi!

RKM II 8, 30 (1) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Aseri k. - August Krikmann < Eevi Õunas (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nohu puhul, tõmmati pihu pealt söögisoolast sulanud vett ninna, kus juures lausuti: Lebiru tuuli, airista ise kovast kinni! Jooksis veri ninast, pandi jalad külmaveevanni.

RKM II 8, 30 (2) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Aseri k. - August Krikmann < Eevi Õunas (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jooksid kõrvad, tilgutadi kaselehtedest keedetud vett kõrva ja viidi haige kõrvadega inimene ägeda (kuuma) saunaleili, kusjuures lausuti: Maaks maagiga, korv korvaga, leil leiliga - teeb tervest!

RKM II 8, 32 < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kinni sai kõhu panna puusüsi söömisega, mille juures ütles vanarahvas: Kiili kinni, persekene, vääna väädiga, sitaaukku! Kõik muud teised kõhurikked arvati alati vaenu pärast olema, mida mida lihtsalt nõnda oletati. Kiskus tagumikust prundi vällä!

RKM II 8, 34 (7) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lendavahaiguse vastu püssirohtu ja lendavat kulda võeti sisse.

RKM II 8, 36 (20) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabanduse ajal võeti püssirohtu, lõngaõli vett, sibulat ja rõõska piima sisse.

RKM II 8, 53 (2) < Rakvere khk. - August Krikmann (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maast hakanud haigust arstiti sealtsamast kohast, kus keegi maas istus, võeti prügi, põletati, ja selle veega pesti haiget kohta ja vesi visati ristteel vasta põhjakaart. Ära tulles ei tohtinud veeviskaja tagasi vaadata.

RKM II 8, 54 (5) < Rakvere - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elitingale sai koprulehed ja linnumagus (mesi) peale määritud ehk punane siidiriie peale pandud ehk mustad pesemata lambavillad ehk toore sibula sahvti.

RKM II 8, 55 (7) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Malla-Iila külaarst, jutust. 1887 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Titetoomine en ole kuidagi kerge töö. Siis piab ontlikust elama ja olema. Nurkameneja naisel en tohi midagi muud meeles olla, kui seda, et tämä on nüüd surma suutäis. Tämä piab ristselitä sängis olema, tihtipäälä oma jalgu liigutama. Kui väitamised hakkavad, siis triikigu tasa oma kohtu ja kubemi ja öölgu: "Valu, vaigista, paha,parada!" Kutsugu külast abi, kui oma pere sedä en olä. Kui menestab, hoia kadagasuitsu tämä nena ees vai vala vähähaaval külma vetta haige päälaukku (otsaesisele). Keige paremb on sünnitaja saunas vihella. Löil teeb tämä kondid ja naha pehmest. Siis painuvad ümarluud ja nahk venub. Kui tämä (haige) menestab, siis pane tämä südameauku külma vetta kolm kerda ja ütli ise: Laa pööridus pageb, hengamine tuleb, tervist too, veetilgake.

RKM II 8, 57 (12) < Rakvere khk. - August Krikmann (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Metsavahi Liisu jäi keldasetõbe. Nägu oli ees kui pargidu nahk. Muud en old toist karva kui silmamunad ja suu. Küll tämä vainekene oli vahus. Mättä Mai oli korjand suvel kanavarbu ja keldasi karikakru. Keitas neist vedelikku ja andas Liisule juua. Küll oli tegu enne kui seda suhu vottas. Viimast ommetegi. Kui paari korra oli vottand ja hakkas nägu valgendama ja sörmed niisamate. Ninda vottas seda ninda kaua kui viimast ise värvi muutas. Liisu elab präigu veel ja ütli maiele aituma, et tervest tegi.

RKM II 7, 338 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saatin, saatin sajatusi, kovi sanu kamalusi, pali pergeli pajatusi, rooma kaupa kuratisi. Keik nee luhti läksivaie, tühja tuulde tallamaie, pali neist permandulle pugesid suurimassa hulka hukkusid... Haagikohtuniku juures peksa saamine.

RKM II 7, 341 (37) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arstimisvahend, sõnade peale lugemine. Varikselle valu, harakalle haige, musta linnule muu tõbi.

RKM II 7, 383/4 (1) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Palju teati endisest ajast rääkida sellest, kuida varas varguspaigale "kinni pandi". Seda aitas teha Seitsme Moosese raamat. Kuidagi juhtunud, et üks reisija ja rätsepasell on roninud talupere pleekaeda ja tahtnud louendi kanga ära varastada. Perenaine, kellel Seitse Moosest sängis pääaluse koti all, nähes varast ja varguse tahet, ähmas sängist imeliku raamatu, lõi selle koha lahti, kus õpetakse varga "kinnipanemist" ja jooksis lahtine raamat käes ukse pääle. Perenaine näeb - varas on upakile kanga kallal, aga ei pääse minema. Nii seisis varas sealsamas paigas liikumatult õhtuni. Kui peremees koju tuli, nägi varast ja "andas vargale hüva keretäie peksa. Viimast löi polvega toisele perse ja üttli siis: "Kasi nüüd, kurat, menema." Rätsepasell aga ei pääsenud veel kuhugi poole, ennemb kui perenaine raamadu toi ja sene koha lahti lõi, kus ütleb: "Varas, pergelinahk, mene pergu!" Teisel öösel peale seda juhtumist on rätsepasell Rakvere juures Vilgu kõrtsi lakas enese üles poonud.

RKM II 7, 384/5 (2) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toine kerd on külas jutt lahti löönd, et Pärtli-rahval on veedu Rakvere jaanilaadal vankori päält uus tekk menema. Kee vei, en tia. Tuldi koa ja mendi Jüri-rahvale, kus oli Seitse Moosest. Juri rahva perenaine oskas sene raamaduga vilumiste hüvast läbi aja. Rätsebasälli pani kanga vargusel ubakille seisama, ehk avitab tekivarast ka üläs etsi. Perenaine löi raamaduga kolm kerda Rakuvere poole, tegi siis lahti ja luges säält seest tagurpite sanu vällä. Oli lugend, ütli Pärtli-omile: "Tänä ehta enne poolt ööd toob varas teki tagasi." Ninda oligi. Pererahvas heitas magama. Enne poolööd urisi koer oues aga en haukkund. Hommigul löieti tekk vankuril ja tegi pääl puhkas veerast kohast toodu Madi-rahva karjapoiga, kee oli ka laadal käind ja teki vällä varastand. Senest pääle jäi poiga kangest pasale, eiga saand enne senest lahti, kui Jüri-rahva perenaine luges Seitsmest Moosest kinnipanu sanad. Vana Kombi Jaan, igavene pugal ja lorasuu, ütli neidsamu kinnipanu sanu täädama, mida ninda käivad: Paska pane jällä paksu, sittumine siu solme! Nee sanad käivade vanapagana kohta, kee poisi p...e pani sorisema.

RKM II 7, 420 < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sajatamine ja sajatamisesanad olid meie pool rohkem "külgepanemise" kui muu jaoks. Sajatades pandi täid, kirbud, lutikad eluhoonetesse, inimeste ja loomade külge; siis ka kärnad, paised ja muud pahed. Olid nõndanimetatud sajatamise naised, kee oskasivate sanu ükstoise otsa lükki! Paha soovides teisele isikule või tema perele, suguseltsile, sugulastele makseti sajatajale teatud tasu, mida aga enne mitte kätte ei antud, kui kuulda oli, et sellele ja sellele isikule, perele või suguseltsile on "pandu pahu külgä."

RKM II 7, 450 < Rakvere khk. < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Raud (jutustas 1935) (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katkumärgiga inimesed Jutustanud keegi vanake Raud, Rakvere Vallimäel 1935. aastal. Vanal ajal olid vaimulikud mehed väga valjud. Nende kiriklikud karistused ei unune rahva meelest, nende karistuse abinõud samati. Kiriku kohut kardeti palju enam kui ilmalikku kohut. Kui olid nälja- ja katkuajad, siis arvati neid inimesi selles süüdlased olema, kellel sündimise märk oli kaela peal, et nad nälga ja katku maale on toonud. Nendega käidi haledasti ümber: piinati, pekseti, vangistati ja surmati. Oli varandusi, võeti ja anti kerikule, mida see oma huvides kasutas. Pärastpoole läks asi nõnda üleüldiseks, et kõik olid katkumärgiga inimesed, keda karistati kõige karmimalt. See oli niisugune usk ja arvamine.

RKM II 8, 13/4 (1a) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum (jut. 1887) (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ludigu ja prussaki vois tämä majja panna sinna, kes kuidagi viisi oli kas sõnades või tegudes selle perekonnaliikmete kaudu haavatud saanud. Nende pisilaste väljakutsumiseks arvati kasutatama Seitsme Moosese raamatut või ka Aluppi ehk järgmisi lausumissõnu: Atseraadamabariisi - Tulga vällä tuhandiisi!" Nende sõnadega külvati kogu maja lutikaid ehk prussakaid kubinal täis.

RKM II 8, 16/7 (1) < Viru-Nigula khk., Pada v. - August Krikmann < Sagori taat, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Must surm (katk) vodas jalapääld ihnimese maha. Reo Toomase vanavanaisa lähänd pikki teed kärigo poole. Pada Vanaküla juures tuld tämälä must surm vastu. Küsind vanamiheld: "Kuhu sa lähäd?" Vanamees: "Mida see sinulä korda lähäb!" Saand vaid sanad rääki, lähänd silmnäost mustast, kukkund maha ja oldki valminna.

RKM II 8, 17 (2) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Iila k. - August Krikmann < köstrieit, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tisu Liisu vanavanaema lähänd lehmi lüpsämä, must surm tuld lauda uksile ja ööld Liisule: "Joudu surma suutäiele!" Nii kohe langenud vanaemake lüpsigu korvalle maha ja old surnend. Kiha jäänd mustast kui puusüsi.

RKM II 8, 17 (3) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kutsalu k. - August Krikmann < Kristjan Matti, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noorpaari lähänd kärigo. Must surm teel vastus. Ööld: "Kuhu tei lähäta?" "Kärigo." Hiljast oleta jäänd," ööld must surm. Nii kuhe lähänd nämä näust mustast, langend ükstoise korvallä maha ja oldki surnend.

RKM II 8, 18 (5) < Viru-Nigula khk., Iila k. - August Krikmann < Nigulas Matti, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga Pritsuga Mardil käis küll lendava läbi. Raius reitua ees hagu katki, ühäs kirvega kukkus maha ja hakkas oksendama vällä ja vällä. See oli veel onnest, et p..se lahti läkks, siis sai nagu henge lahti, muidu oleks mees mättä lähänd. Nigulas Matti Iila külas 1887.

RKM II 8, 18/9 (6) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Mai Pussepp, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pajustigo eidel old suurest varbast lendav läbi lähänd. Eit kondind ja kondind - ühä korraga paremba jala varvas löönd kovast. Vahtind, varvas punane kui jovikamari. Eit en pääst enamb edesi; hakkand heeruma käsivahel, siis andand järälä. Mai Puusepp Malla-Iilas 1887.

RKM II 6, 28 (67) < Karja khk., Leisi v., Peederga k. - Luule Mägi < Miia Vahu, s. 1874 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanka Ida ühe Sõrve inimest naernud, see ütelnud: "Sa pead eluaja häbi tundma." Korraga tulnud juuksed ära. Rätt ei seisnud enam peas, nii libe oli nahk. Elas mõne aja eest Leisis.

E 54825 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Navesti jõgi kannab ka Palu jõe nime. Palu-Pala-Paala.

RKM II 6, 419 (9) < Pöide khk., Laimjala v., Nõme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui vahest inimesele löövad söukesed villid või vistrikud ihu pääle, kas sedasi hakkavad tuulest või maast. Neid arstitakse siis suitsetamisega. Suitsetamise värki tuakse üheksamast kohast. Küll surnuajast puru ja ristide küljest laastusi, haudade päält kivisi ja teede päält puru ja väravate alt puru. Siis tuakse kolme valla maa päält tuulepesasi puude otsast, änamast ikka kaskede otsast vöötakse. Nee kõik pannakse pölema ja siis lastakse seda suitsu villidele pääle. See peab nad siis äe kautama. Sedasi parandati maast ja veest hakkand villisi ja ka völu saadetutele oli see hea rohi.

RKM II 6, 424 (22) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1946) Sisestas Pille Sääsk , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga vat teisse hoomiku vöta majatöö käsile, siis on önn ja önnistus selle tööl. Teisse on hea päe.

RKM II 6, 434 (53) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sitta suhe, soola perse, söö ise oma sõnad äe.3) 3) Vastus isikule, kes teisele midagi halba soovib.

RKM II 6, 434 (54) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sitta suhe, soola putsi, söö ise oma sönad perse.3) 3) Vastus isikule kes teisele midagi halba soovib.

RKM II 7, 19 (7b) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järgi (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endise Kunda mõisapargis voolab vastu idataevakaart allikas jõkke. Sellest allikast räägitakse, et keegi mustas rõivas naine peseb iga mihklipäeva ööl allikal pesu ja paneb märja pesu kaasa võetud korvi. Nii sünnib see aastasajandid.

RKM II 7, 20 < Rakvere khk. < Lüganuse khk., Kestla k. - August Krikmann < Gustav Stein (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See tulnud sellest, et palju aastaid tagasi - nõnda räägib rahvas - Paubri vanamees teinud koeruse pärast tondi Kohola mõisa viljaaita. Vanamees aga ei olla enam tondist kuidagi lahti saanud. Tont ei püsinud enam mõisaaidas, vaid hakanud Paubri vanamehe leivakotis pesitama, kui mõisateol käinud. Kord tulnud "vunamees" teolt ja viskand leivakoti kogu tondiga Jahupõllu mäele maha. Midagi ei avitand. Enne kui vanamees koju jõudiski, oli tont juba Paubri peres ja irvitas seal vanamehele vastu. Ööseti müranud tont - ja hiljem selgus, et mitu tonti - talupere hoonetes mis hirmus. Muidu ei saadud tontidest lahti, kui Paubri peremees rääkinud sellest kirikuõpetajale. See ütelnud omad sõnad (vist oskas õpetaja tondi vasta sõnu), mille peale kohe tondid Paubriperest kadunud.

RKM II 7, 20/1 < Rakvere khk. < Lüganuse khk., Kestla k. - August Krikmann < Liisa Põldmäe, jutustatud 1935 (1946) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga omad järeldused olid sellegipärast Paubri peres. Üks perekonnaliige, tütar, oli Anija mõisas köögitüdrukuks, kus teda kusagil väljas olles uss hammustas. Tütruku keha läks üleni paiste. Küll pandi nõelamiskohale üheksat seltsi rohtu, aga miski ei avitanud. Paubri vanamees tuli ise Anija mõisa tütart vaatama. Mees oskas tonte teha ja ussisõnu. Ta hüüdis kõva häälega: Must madu, maa alt, kirju madu, keldriurkast, tule välja ja laku mu lapse jalga! Sedamaid ronis toauksest sisse suur, pikk ussivorikas, roomas haige tütruku juure ja lakkus ning imes seni kaua solvatud jalga, kuni ta ise plaksudes lõhki läks... Tütruk aga ei saanud mitte enam sellestki abi, vaid suri.

RKM II 7, 42 (1) < Rakvere khk. - August Krikmann < Keskküla (jutustas 1931) (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luuganid (luu paigalepanijad) Jutustanud vana naisterahvas Kesküla Rakveres 1931 a. Minu jalg väntis ja läks liikmest välja. Tohter tahtis jää sees seda parandama hakati. Olin käed-jalad püsti sellele vasta. Hautab külma kumpressiga jala alt ära... Läksin Vanamõisa peremampseli juure. Tema isa oli luugan ja õpetas enne surma tütrele selle kunsti. Kurtsin, mis viga. Mampsel vaatas tükk aega haiget kohta, pani sülget esimese sõrme näpuga selle peale, ütles paigale panemise sõna: vuupsti, vuupsti, mine paigale pahkaluu, saa sirgeks sääreluu! Siis tõmbas jalakannast kolm korda. Raks käis ja liige oligi endisel asemel. Vanamõisa läksin kepi najal, tagasi tulin tuhatnelja tantsides.

RKM II 7, 93 (15) < Rakvere khk. - August Krikmann < Evi Õunas (1946) Pille Kippar, Eesti loomamuinasjutud, AT 15*, ainuke teisend, Suletopp. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nälginud hunt viis talu õuest kana ära. Teel tuli rebane vastu. "Mis sa tassid?" küsib ta hundilt. "Kana," oli vastus. Rebane: "Ega see tühi suletopp tähenda äratassimist. Viska maha!" Hunt laskiski kana suust maha kukkuda, mida rebane ruttu omale võttis ja ära jooksis.

RKM II 7, 177 (27) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuiste järele (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puusüda on kova, siis on tämä koor ka kova.

RKM II 7, 200/1 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < Mai Sandberg (jutustatud 1920) (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Madu taltsutaja Rootsi ajal elas Rakvere lähedal Rägavere Mullikmäel vana naine, kes oskas ussisõnu. Tulisel, rägetajal heinaajal pugenud uss lõunaund magavate heinaliste hulka, kellede seltsis ka Mullikmäe naine puhkas. Ussi tulekut juhusliselt unes nähes ärkanud naine. Ta tõusnud istukille ja ütelnud ussile: "Kasi minema! Tsiss, tsuss, tsäss!" Jalamaid pööranud uss ümber ja vingerdanud kiiresti ära. Naine heitnud rahulikult pikali ja uinunud uuesti magama, nagu ei oleks midagi iseäralikku vahepeal juhtunud.

RKM II 7, 238 (7) < Rakvere khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vasiga varrud Kui lehma tuleb piima, siis kolm lüpsist piima läheb kokku keitades. Muidu en saa seda pruuki, on kelbamata. Aga kui keideta senest piimast leend, mida kutsuta ternepiim, siis viia naabritelle kausiga terne piima mekki. Kui see kauss on tühjast söödu - vihmine, kee veel lusigaga vottas, senele löödi senega pähä ja ööldi: "Vasigas saagu ninda vanast, kui sina oled!" Kui oli mitu sööja, siis vihmisel sai pali /palju/ vommisi /hoope/.

RKM II 7, 333 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikamnni mälestuste järele (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Miks Uljaste järv Malla Reinuaugust ära pages? Sellepärast, et üks Iila küla naine järve kaldal kalaga lapseperset pühkis. Järv vihastas, tõusis õhku ja lendas 15 kilomeetrit maad eemale Uljastile. Rahvasuust.

RKM II 6, 32 (78) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomi ja inimesi ei toodud reedel

E 54852 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu loomine muudab ilma.

RKM II 6, 354/6 (29) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vädaja Vädajad olid esiti pailudes peredes. Söukste suurde rikastel olid ikka vädajad. Selle rikkuse vädaja köik töi ja vädas maja juure. Sellepärast ta tehti ja peeti. Ööse vädas teiste käest, vädas teised puruvaeseks. Töi köiki, mis omale taris läks, see oli täma amet. Välta külas olnd vastakuti kaks talu. Mandu olnd rikas, Sepa vaene. Mandul olnd vädaja. Sepal polnd kedagi midagi toomas. Ühe jõululaupa õhta Sepa sulane oli juhtund kuulma, kudas Mandu eit saunas vädajad oli teind. Ta kuuland seda seina tagant ja pannund puhas sönad omale meele. Öppend köik käde, läind koju rataste majase ja hakkand eesele ka vädajad tegema. Perele pole ta sellest miski rääkind. Teind ja saand valmis ka. Aga üks söna unund äe, vädaja jäänd vigase jalaga jälle. Sulane vaatand ja ütlend taale: "Sa sõuke vigase jalaga ka, äga sool maksa kaugele ühti minna, too siit samust Mandult, Mandu vädaja järjest, see sool sii köige lisem!" Vädaja teind ka nenda. Aga vot Mandu vädaja saand teise eeselt käde. No siis läind karupidi kogu sääl Sepa ja Mandu vahel kivise aja pääl. Sepa vädaja ikka vöitnd äe, ikka mehe tehtud, olnd tugevam. Köik head jöulutoidud, makid ja ölled, mis-ta puhas oli Sepale toond. Nendel pole eesel miski jöuluks teha olnd, aga mis nüüd viga. Köiki värki olnd kambrist vötta ja kahanemist polnd näha. Esiteks perenaine pole tahtnd seda uskuda, arvand selle muidu olavad, aga nee pole löppend, ikka toodud jälle juure, mis oli äe söödud. Sedaviiti saand siis sönna perese vädaja ja jäänd ka sönna.

RKM II 6, 366/8 (5) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Ivan Rehi, s. 1894 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodukäija Neemilt Andruse vana käis ikka ega ööse kodu. Ma nägi seda ise, et taal oli haava sihes suur auk, rist oli puhas sisse kukkund. Kohe söuke mehesuurune auk oli köik. Siit Nõmme eit oli läind ühe ööse oma tädiga Neemile, läind seda viiti ööse, pole täend aega, arvand et varsti on hoomiku. Aga polla olnd ühti, ööd olnd küll veel, köik magand alles vaast kui olid sönna saand. Puha püme öö olnd alles. Tee käind just Andruse toa tagant läbi. Sääl siis kolistud palgivirna kallal ja öues lautud palkisi, mis oort hirmus olnd kohe. Tulega käidud öues edasi-tagasi hirmus tiitsast. Söuke isemoodi tuluke olnd köik, söuke punane olnd, teind sedasi vinka, vinka ja söuke pitk orajas olnd see tuluke. Eidel olnd kole hirm seda nähes ja kuuldes, ta läind teise pere ukse taha, sääl köik magand alles. Ta ajand nee üles ja rääkind ja näitand nendele ka mis sääl öues sünnib. Nee ütlend: "See on meil sii ega ööse, Andruse vana käib kodu, teda hauda kinni äi saa ükski papp. Seda on mütmed katsund ja oma luud sääl lugend. Aga haud on ikka lahti ja vana käib ikka kodu. Ta oli oma elus üsna va söuke san't mees, sellepärast pole taal ka haudas rahu olla olnd.

RKM II 6, 372/4 (8) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Ivan Rehi, s. 1894 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vädja1) hing See oli sii olnd ma-b tea änam just, kus peres see olnd. Vanamees istund kolde ees paku pääl ja äkist olnd surnd, hing olnd sihest kadund. Teised pere vaatand, et mis see on, küll meite isa ikka vist äe suri. Haketud vaatama, vanamees surnd, mis surnd. Siis pandud pesuvesi tulele ja vana väätud ölgede pääle sirgele kut surm ikka. Äkist tulnd sönna üks porikärmes ja hakkand sääl paku ümber lendma, kus vanamees oli istund. Inimesed ajand kärmest äe, aga kärmes lennund ikka ümber paku. Surm pandud kerstu ja viidud kohe toast äe, nenda kut surmaga ikka tehakse. Kärmes lennund ikka toas ümber, ühest kohast teise. Tulnd öö, vanamees istund jälle toas paku pääl ja kärmes lennund jälle ta ümber. Ja inimesed äi pole sest kärmpsest miskid aru saand aga arvata vöind. Vat see vanamees käis vädajaks, see kärmes oli ta hing. Matusehoomiku siis pandud kerst surmaga rattale ja haketud surnuaida minema. Hobu väsind teel äe, toodud teine ja viimaks saadud ikka surnuaida, aga küll hobused vädand ja putkestand ees, olnd libed märjad. Kui see vanamees oli äe maetud, kohe sigind ta haava sisse auk. Vanamees istund ikka ega ööse toas paku pääl ja kärmes lennund ta pea ümber. Kodune pere olnd päris hirmu täis vanamehe pärast. Siis kolm vene pappi käind teda uiesti matmas ja hauda kinni panemas. Luteruse usk olnd selle koha pääl tükkis nörk. Vene usk olnd tugevam sääl. See kärmes oli selle vanamehe hing, teised viisid vanamehe äe, hing pole teda änam üles leind kui tagasi tuli. Nenda, et see vana oleks veel eland kui teised poleks teda säält äe viind. Hing oleks jälle sisse läind kui tagasi tuli. Sest sandik kadus kärmes ja ka vanamees toast paku otsast äe, kui papid olid teda uiest matnd. 1) Vädja = vädaja, varatooja, kurati abiline, väutont = koha peal tuntud vanemad vädaja nimetused.

RKM II 6, 400 (19) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui söuke vill keele pääle juhtub sigima, siis tuleb seda teisele uhatleda. "Saagu so keele pääle musttuhat villisi ja see, mis mo suus on olgu veel teiste otsas, neid kasugu so sitaaugu äärde ümber, ilma äe lugemata ja kusemise pääl nagu saarjaid. Küll sa siis tead, et sa-b uhatle änam teisi sedasi ilma süüta!"

RKM II 6, 408/11 (43) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomade äe tegemine. Vältalt vana Tooma Aad oli üks suur kuntsimees, völu ja tark. Taal oli oort selle üle kuultsus. Selle loomade äetegemisega ta päris elas. Ta oli nii tark, et tegi teisel looma haigeks. Oli loom haige, siis käidi jälle vana Aadi järges, see tuli siis jälle toherdama seda. Ta oli nii suur tohter, et oort toherdas sönadega looma terveks. Aga ilmaski ta äi teind seda ilma viina vöi ölleta. Pool toopi viina, see pidi olema, muidu ta-as tulegi. Nenda oli taal joomist pärisest. Ta-as saa viimaks änam külast äe. Pärisest jähid loomad haigeks, vana muud kui toherdas ja jöi. Korra ta olnd Neemil Andrusel. Peremees tulnd hobusega koju ja võtnd selle eest äe ja läind rihale viima. Vana Aad olnd ka sääl õues ja vaatand seda hobust ja hakkand kangest ise seda kiitma. "No küll sool on ikke kena ja rammus hobu, aga sõuke makk ikka haigeks eluilmaski äi jäe!" Mees viind hobuse rihale ja annund sööma ka ede nagu hobusele väljast tulles ikka, hobu söönd kenast. Natukse aja pärast olnd hobu haige ja viskand ennast ülekaela maha. Peremees oli asjast juba haisu ninase saand, pole esimeseks vanad Aadi ühti hobuse juure hüüdnd, katsund oma täedmisega. Aga see pole aitand, hobu jäänd veel haigemaks. Siis kutsutud vana Aad. See tulnd ja pomisend oma sõnad äe, oort hobu saand terveks ja töusnd üles. Kukkund sööma jälle nagu ennegi. Vana Aad viidud tuba ja taale antud ölut ja viina. Vana joond ja taal olnd ha meel oma ameti üle. Sõnna tulnd teisi mehi ka veel. Äkist toodud rihalt jälle aru, et teine hbu jälle higeks jäänd ja ülekaela maas on. Kikerdab ja rabab mis hirmus oort näha-kuulda. Vana Aad käind seda jälle terveks toherdamas, ilma et-ta oleks miskid hullu ise arvand. Kui vana oli rihalt äe tulnd, vöötud ta toas käsile, pandud oma tegusi üles tunnistama. Antud hea keretäis peksa, siis vana Aad rääkind üles, et ta ise loomad haigeks on teind. Sest ajast olnd vana teenistus ja külas joomine otsas. Aga loomade haigused olid jäänd ka kohe vähemaks, menest perest kadund tükkis äe. Inimesed pole teda siis änam uskund. Aga ükski pole teda ka änam oma loomalauta lasnd. Siis ta pole loomale miskid teha ka saand, kui ta pole seda eese silmaga näind. Taal olnd söuke hull silm, et kui oli looma vaatand ja kiitnd, siis see jäänd varsti haigeks.

RKM II 6, 414/5 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui öllele sai pärm sisse pandud, siis selle panemise aegu sai ise törre ääres jalgu keerutud ja laultud. Laulti, mis meele tuli, pisike salm otsast äe. Siis ölut pidas ikka joojad löbusad ja tuletas meistele laulud meele.

RKM II 6, 33 (89) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu on üheksa tiku väävel.

RKM II 6, 33 (90) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
9 kala pöit vöeti sisse äkilise ajal.

RKM II 6, 151/2 (18) < Kaarma khk., Kaarma v., Kiriku k. - Luule Meister < Miina Völmre, s. 1875 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Unes öeldakse Mu emaema rääkis jälle, et kui ta oli noor olnud ning mõisas teeninud, siis taale üteldud öösel unes, et võetagu teda (st ilmutus) köögist kapist ära. Noh, vanaema pole muidugi seda teind. Mõne aja pärast näidatud jälle unes: nii kena preilna tulnd säält kapist väl'la. Siis vanaema näinud veel mitu korda unes. Viimaks pole enam rahu antud, siis vanaema läinud päeva ajal vaatama, mis seal kappis siis on. Kappis olnud ühed pisikesed lapse kondid. Kindlasti mõne mõisapreili pandud. Vanaema võttand need säält ära ja viind surnuaida ning matnud maha, ise lugenud sõnad (matmisesõnad) ka peal. Pärast seda pole siis ka ta unerahu änam segatud. Teine kord mõisarehe juures näidatud jälle ühte kohta ning pärast vanaema leidand säält kahed pisikse lapse kondid. Ta viind need ka surnuaida ning mattand maha. Rohkem pole taale ka änam näidatud.

RKM II 6, 163 (10) < Kuressaare l. < Kärla khk., Kärla v., Nõmpa k. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sauvere arus on üks suur kivi. Räägitakse, et vanapagan olla selle sinna toonud. Vanapagan tahtnud selle Kärla kiriku ukse ette viia, et rahvas enam kiriku ei pääse. Vana toond kivi põlle sees. Põllepaelad aga läind katki ja kivi kukkund vanapaganale varvaste peale. Vanapagan joosnud ise minema ja kivi jäänd sellest ajast sinna.

RKM II 6, 163/4 (11) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa ussi põõsas nääd, siis käi kolm korda pihlavitsaga vastu päeva ümber põõsa. Siis tuleb uss põõsast välja ja jääb sinna kolmeks päevaks.

RKM II 6, 168 (14) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui me oma hane hauduma panime, siis vaatas vana Leenu Kadri aja tagant ja pobises midagi. Me mõtlesime kohe, et ega neist munadest ikka midagid välja ei tule. Pojad aga tulid välja, aga oli jällä teine häda. Kohe hakkasid varesed poegade kallale toppima. Me peksime terve perega vareseid, aga käte vahelt viisid kõik pojad ära.

RKM II 6, 168/70 (15) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõrve tark Ühekorra varastud ühe mehel raha ära. Mees kuulnud, et Sõrves on tark, kes võiks nõu anda, kudas raha kätte saada. Mees läind targa juure ja tark õppind: "Korja kolm ööd järgemööda kolmest surnuaiast kolme risti küljest puupilpaid ja lase need neljandal ööl jahipüssist põhituulde!" Mees täitnud käsku ja kui oli pilpad välja lasknud, näind oma ümber palju punaseid koeri ja kõik pand joostes ta venna maja poole. Samal ööl tulnd üks tuttav saksa preili, kes ammu surnud olnd, mehevenna juurde ja käskind teda õue tulla. Mees läind õue ja näind, et õues on palju punaseid koeri. Koerad varund kohe mehe ümber ja hakkand meest tema venna maja poole ajama, kust ta oli raha varastanud. Koerad viind mehevenna õue ja mees läind ja andnud varastatud raha venna kätte. Siis koerad olnd kohe kadunud ja mees saand koju tagasi tulla.

RKM II 6, 182/5 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Pajukurdla k. - Aleks Tustit < Melania Rapp, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aastaid nelikümmend tagasi elanud Saaremaal Mustjala vallas keegi metsavaht, (täpselt kus vahtkonnas ei tea) nimega keegi Toomas. Metsavaht Toomas olnud selline mees, juhtunud kusagil tema vahtkonnas midagi metsavargust, juba tal kodus ahju pääl magades teada. Juhtunud keegi raiuma teekäijast nn niieraagu, juba vana Toomas kannul: "Milleks seda tegid?" Rääkimata ehitus- või tarbepuudest. Tulnud metsavaht Toomas metsa, nuusutanud või haistnud iga ilmakaare poole, muidugi sääl, kus metsavargus tekkin, ja sõnan: "Ah sääl ta on," ja toonud mitu kilomeetrit kaugelt varastat puu ära või leidnud tema asupaiga üles. Kui metsavaht Toomas kord ära surnud ja keedetud tal matuse ajal matuslistele, muidugi omastele ja tuttavatele nagu Saaremaal ja võib olla ka mujal kombeks, pudru või nii tangupudru. Ja muidugi tol ajal keedeti köögis või nn paargus, siis istus tema, Toomas, paargukommil katelde kohal ja riputan jalgu, muidugi peale surma. Keetja, Tooma abikaasa võtnud pajast keeva vett ja visanud talle vastu nägu ööldes Toomale: "Sina mine sinna, kuhu sinu koht." Peale Tooma surma ja matust ei leidnud Tooma abikaasa ja muidugi ka pererahvas rahu. Alati käinud metsavaht Toomas neid tülitamas, kord siin kord seal. Ja kalmistul tema hauaküngas ei leidnud rahu. Alati olnud see segi paisatud ja keskelt läinud mitu avavust alla kuni kirstuni. Kui karjalapsed kiva pildunud alla, kolisenud Tooma kirst vastu. Mitmesugused korraldused ja parandused ei annud tagajärgi. Alati olnud olukord samasugune. Ei jäänud üle muud, kui kirikuõpetajal kantslist kuulutada, et selle kalmu omaksed ja tuttavad korraldavad kalmu korda, et sarnane kalm ei rikuks kalmistu ilu. Ei jäänud muud üle, kui uus matmistalitus ette võtta, mis ka sündinud. Peale matusetalitust, mis uuesti korraldati, maetud metsavaht Toomas uuesti ja nii et kummuli, nägu hauas allapoole. Sellest saadik ei tülitanud Toomas enam kodu egas omakseid oma pärast surma kodukäikudega ja hauaküngas surnuaial leidnud rahu, ei lõhutud enam kunaski segi. Lõpp.

RKM II 6, 282/3 (5) < Valjala khk., Valjala v. - Aleks Tustit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veel ennustasid kadrid kadriõhtul, kui kellelgi neist, enamasti juhtus ikke kadrieidel kõht kihelema-sügelema, ööldi kohe paugu päält, et tänavu vanadpoisid elavad, aga tuleval aastal surevad viimaseni. Küll te seda näete, minu kõht ei kihele asjata kadriõhtul.

RKM II 6, 324/5 (22) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Menes kohas, kus pole seajalakontisi mitte pöllale viidud, sääl katsuti nendega jälle, kes külast köige enne ruudiks saab. Kondid lauti parandale rida ja nendele pandi külatüdrukute nimed. Siis ööti: "Koer konti vötma!" Mõukse kondi koer äe võttis, mõukse nimekondi, see pidi siis köige enne tüdrukute seast jälle naiseks saama. Seda tehti siis, kui seajalgu keedeti, kindlad päeva selleks äi ole olnd. Meni tegi seda küll uieaasta hoomiku, aga see polnud tähtis. Seda tehti ka teiste lihakontidega, aga nee-s pea just seajalakondid olema. Kont oli kont. 1) Praegu tehakse seda kommet vahest nalja pärast veel.

RKM II 6, 334 (41) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Nõmme küla inimestelt (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuleb loomale äkine haigus pääle. Loom viskab järsku maha, kukub otse jala päält järsku maha karvömm. Seda äkist seuksed va kurjad inimesed saatvad. Selle vastu vöötakse püssirohtu. Rohi pannakse lauatüki pääle looma nina alla ja siis lastakse järsku pölema. Rohi lahvatab ja kohutab äkise kohe päält äe.

RKM II 6, 25 (54) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulerutid ja mis arvatakse, et nad on tekkind tuulest, arstitakse tuulepesadega.

RKM II 6, 26 (58) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vera Kuhi, s. 1878 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui paised hakkavad kasvama, teha üheksa risti, terase noaga peale tõmmata.

RKM II 3, 20 (32) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kiitsakale kibu, varesele valu, nonni p... pind. Kui laps sai haiget, puhuti peale ja öeldi nii.

RKM II 6, 36/7 (107) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vassili Õun, s. 1897 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui inimesele paise on löönd, muljutakse paiset selle kiviga, mida vanker on lohistand. Muljutakse üheksa korda. Pannakse sama kohale, samapidi tagasi.

RKM II 6, 37 (111) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vassili Õun, s. 1897 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jõululaupäeva õhtul toodi õled põrandale. Igaüks kes tahtis, viskas peotäie õlgi lakke ja ütles mida ta soovis. Kas rugid kasvavad või kas odrad kasvavad või pähklid kasvavad jne. Mida rohkem õlgi jäi parte külge kinni, seda paremini pidid kasuma soovitud asjad. Juuresolijad ütlesid selle kohta: vaat, kui hästi sul rugid kasvavad jne. Nii tehti ka uueaastaõhtul.

RKM II 6, 38 (116) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noores kuus raiuda lehtpuud maha, mets võsuda ruttu.

RKM II 6, 40 (129) < Karja, Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taeva valgendus pehme vesikaare sisse läheb, on sula. Kui läheb ida-põhja sisse, siis külmaks.

RKM II 6, 40 (130) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Riina Aus, 1881 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu aitab, kui hingata mullaluhti sisse. Et inimene ka on muld, siis mullaolu arstida.

RKM II 6, 40 (131) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Riina Aus, s. 1881 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu on kui vasema käega võtta mingit marja 9 tükki 3 haaval.

RKM II 6, 45 (5) < Karja khk., Leisi v., Murika k. - Luule Mägi < Maria Mäeker, s. 1889 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sarapuud on urvas, kasvab odravili. Kui kased urbas, kasvab rukkivili. Kui lepad urvas, kasvab kartulid.

RKM II 6, 46 (15) < Karja khk., Leisi v., Murika k., Luuka t. - Luule Mägi < Maria Mäeker, s. 1889 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
leeskana - lepatriinu; Leeskana, leeskana, näita, kus mu peigmees on.

RKM II 6, 52 (33) < Karja khk., Leisi v., Pöitse k., Metsa t. - Luule Mägi < Anna Aus, s. 1888 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jahile minnes ei tohi õnne soovida jahimeestele, see võtta jahiõnne ära.

RKM II 6, 117/8 (91) < Kaarma khk. < Sõrve khk. - Luule Meister < Miina Völmre, 72 a. < Ann Õunpuu, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oigava ja verist vahtu välja ajava sääreluu kohta arvatakse, et see kuulub inimesele, kes pole maha maetud (näiteks, kui keegi on salaja ära tapetud ja siis ilma usulise talituseta maha maetud). See luu on siis enamasti ristteel, mõnikord ka samas kohas, kus keegi inimene arvatakse surnud või tapetud olevat. Selline luu tuleb täiskuu ajal neljapäevasel keskööl kätte võtta ja surnuaeda maha matta issameiet peale lugedes. Võib ka surnuaeda viimata jätta ja muidu matmisesõnad peale lugeda.

RKM II 6, 132/5 (8) < Kaarma khk., Kaarma v., Kiriku k. - Luule Meister < Miina Völmre, s. 1875 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Olnd jõululaupa õhta. Kaks naist elanud ühes majas ja ootand mehi koju. Mehed olnd mõlematel ammu juba kadund. Kummagil naisel olnd üks laps ka. Äkist mehed tulndki uksest sisse. Olnd nii terved ja rõõmsad. Naised katnud kohe laua ja istund meestega sööma. Sööma ajal kukkund teisel naisel nuga maha. Naine tahtnud maast üles võtta, aga mees pole lubanud. Naine võtnud siiskid nua maast üles. Ise näind, et meestel polegi õiged jalad, kabjad olnd all. Noh, naise süda hakkand siis kangesti valutama, et mis mehed need ikka on. Teine naine pole midagi teadnud. See naine, kes seda jalga oli näind, see läind saunanaise juurde ja rääkinud sellele ka, kudas lugu on. Saunanaine ütlend, et need pole siis õiged mehed midagi, need on päris kurjadvaimud ise. Saunanaine õpetand ning käskind naise elupeele (= lakka) magama minna. Lapsele kätkis (= hällis) üheksa rätikut pea peale panna ja iga rätiku vahel issameie ära lugeda. Naine teind ka sedati. Läind ise üles elupeele ning võttand kuke kaasa. Kesköö ajal pääsend tuas mürin ja kärin lahti. Ning üks tahtand kartsast (= redel) mööda üles tulla. Saand kolmanda pulga peele, kui siis kukk kiiratand korra, ning kukkund ka kohe maha. Toas läind kisa suuremaks. Alt hakkand uuesti ülesse kippuma. Seekord saand seitsmenda pulga peale ning jälle kukk kiiratand ning kurivaim kukkund maha. Kolmat korda tulnd päris üles juba, aga siis kukk lauland ning kukkund kolinal maha ning tuas jäänd ka kõik vaikseks. Hommikul naine läind alla vaatama. Teisest naisest pole muud järge jäänd kut suur varvas rehaltse värava all. Teise naise last polla ka enam olnd. Selle naise laps rätikute all olnd aga elus ja terve.

RKM II 6, 147/8 (15) < Kuressaare l. < Jämaja khk., Torgu v. - Luule Meister < Ann Õunpuu, s. 1881 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk tüssipaku sees Katk käind jälle kord mööda maad ringi. Üks mees tahtnud katku eest ära põgeneda. Võtnud suure tüssipaku kaasa. Sõitnud mitu kilomeetrit kaugemale ja siis pidanud hobuse kinni ning ütlend: "Soh, jo ma nüüd küll kaugel olen." Tüssipaku seest vastatud: "Aitäh, et sa mind nii kaugele tõid!" Nüüd mehel hakkand hirm, et ta katku omaga ühes oli kandnud. Aga katk oli selle eest mehe puutumata jätnud.

RKM II 5, 302 (26) < Muhu khk. < Sõrve khk. - Miranda Kolk < Ekaterina Vipp, 58 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanipäeval pandi veekauss voodi alla ja söödi üheksa räimest tagurpidi ära. Kes unes jootma tuleb, see on tulevane. Rääkida peale kalade söömist ei tohtinud, juua ka ei tohtinud.

RKM II 5, 303 (33) < Muhu khk. < Sõrve khk. - Miranda Kolk < Ekaterina Vipp, 58 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matsapäeva hommiku vara minnakse õue ja vissatakse pulki üle aja, ise öötakse: "Siskad metsa ja sead metsa!" Siis ei tule ussid maja juurde ja sead seisavad väljas.

RKM II 5, 315 (77) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Tänavsuu t. - Miranda Kolk < Maria Luht, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Moaljaid soab kevade moast, kui sa mõnes kohtas küliti oled. Võtab ihu üleni punasekirjuks. Selle vastu aitab, kui hobusenaelu pannasse vee sisse, 9 tulisütt ja kaabitse hõbedapuru. Seda vett vissatse põhjas poole ja pestasse ihu selle veega. Nõnna võtab ää, et põle midagid järel.

#RKM II 5, 340 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Uueelu t. - Miranda Kolk < Juulia Sing, 45 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva öösel pidi teeristi peale minema. üheksat seltsi lilli kaasa võtma ja midagi soovima. Siis lähed koju, paned lilled pea alla ja soov läheb täide. Mitte kellegagi ei tohi sõnagi rääkida.

RKM II 5, 483 (48) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Odalatsi t. - Arnold Teär < Jaan Teär, s. 1882 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sulatüüsid arstitassa punase lõngaga, mis villase riide sihest kistud peab olema. Sellele tehakse seljataga niimitu sõlmi pääle, kut sul sulatüüsi (soolatüükaid) on ning pannassa siis ilma vaatamata kuskili kivi ala.

RKM II 5, 526/7 (48) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundiks tegemise sõnad Lipstik silmad pähe, kõpstik kõrvad pähe, äkist händ taha, kapstik kargma. Mina p-tee, onts see muidu nalja pärast või...

RKM II 5, 528 (55) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad Kalaniisil niutud, puujuurile punutud... Muljuti ning sääl juures loeti. Moole s-jää ju kõik meele.

RKM II 5, 528/9 (56) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peksusõnad. Kurat, kõrge kuningas, üle ilma võimumees, kuule sina, mis ma palun: vii ära vitsavalu.

RKM II 5, 545/6 (23) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Anna Reinart, 47 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti olnd sõuke moed, et kui kedad teisele midad santi ütles või soovis, pidi see ruttu selle peele ütlema: "Sitta su suu peele!" See pidi selle sandi mõju ää kautama.

RKM II 5, 554/5 (34) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Theodor Kupits, 55 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra eland üks hirmus rikas ning hakkand äe surema. Tahtand, et ta kullakott seltsi kerstu pidi pandud saama. Lapsed tahtsid aga kulla ning raha eesele vetta. Vanaeit mattand koti liidi ala tuha sisse. Muidugid tääda, lapsed haksid otsima, äi leia. Niipalju nad aimasid, et liidi ala pandud oli. Vanaeit oli ise selle aja sihes ää surnd. Lapsed läind targa juure. Tark ütlend: "Kelle käsi pand, selle käsi vetab." Lapsed läind koju, vettand vana koolja kää ning kaapind korra liidi alt. Kohe olnd rahakott eidel küünte vahel ning tõmband selle väl'la.

RKM II 5, 647 (22g) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Endel Mägi, 17 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keski luksub, siis kedagid mõtleb selle peele. Ku luksuja niid arvama hakab, kes võiks mõtelda, siis kui ta õige mõtleja üles arvab, kaub luksumine ära.

RKM II 5, 649 (23a) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kuressaare l. - Endel Reinart < Alviine Kütt, 45 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sulatüid (soolatüügast) äe arstida, siis tuleb luisuga maha luisata. Nel'lapääva õhta tuleb kolm korda sulutüile peele sülgeda ning siis 9 korda luisuga üle tõmmata. See võib kõvas ka olla. Sedati tuleb kolm nel'lapäd teha, siis on kadund.

RKM II 6, 13 (5) < Pöide khk., Pöide v., Haapsu k. - Luule Mägi < Asoja Tiitma (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui pihlakad palju õitsevad, siis tuleb tuuline aastaaeg.

RKM II 6,19 (29) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ilmade muutust.

RKM II 6, 20 (34) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tüdruk läinud targa juurde, et poiss teda armastaks. Tark õpetanud võtta jänese mustust ja vanakuu neljapäeva õhtu minna teeristile. Visata jalge vahelt läbi iga tuule poole. Iga kord kui visata, öelda: Immukakku, armukakku, läbi reide reinukakku.

RKM II 6, 20/1 (35) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Julius Lember, elas algul Pihtla v/allas/. Pärast Kuressaare v/allas/ Pähkla k/ülas/ Isaki t/alus/, arstis ussihammustusi ja roosivalu sõnadega. Lasi tuua kaevust natuke vett tassi või taldrikuga ja lausus sinna sisse sõnad. See, kes läks, jõi ära, kuna haige kodus sai kohe terveks. Mees suri umbes 20 aasta eest. Arstis mul hobuse terveks. Hobune sai mokkadesse ussihammustuse. Loom ei söönud mitu päeva. Käskis muljuda raudkividega ja pesta liipstüki veega. Sõnus,ja koju tulles oli hobune terve.

RKM II 6, 25 (50) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Majapalgid ja tarbepuud võetakse põhjatuulesse või kõva tuule sisse küünlakuu vanas kuus.

RKM II 6, 25 (51) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raiutud oksad visata kõva tuule sisse, lõunatuule sisse visates ussid ajavad ära, sigivad.

RKM II 6, 25 (53) < Karja khk.,, Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kasvajat muljutakse puukasvajaga.

RKM II 5, 16 (9) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nikastuse sõnad. Jeesus Kristus sõitis Peetrusega kõige kõrgemat mäge mööda. Suures orus püü vilistas ja tema hobuse jalg nikastas. Need sõnad peab üheksa korda lugema ja iga kolme korra järele peab loomale või inimesele midagi süüa antama, kuhu peale issameie ühe hingetõmbega ära loetakse.

RKM II 5, 16 (10) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad I Ussil huuled punased, maojalad madalad, tõusku tõmmunäoliseks. Nüüd ma löön ussile huule pihta, sisalikule silma pihta, tõrvaskandil kõrva pihta. Pea kahaneb, kuu kahaneb, nende keikide soolikad kauvad.

RKM II 5, 17 (11) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad II Kassi küüsed kase külge, kulli küüsed kuuse külge. Saagu nad kaduma, saagu nad kuivama, saagu kaduma, koguni kuivama, käsnaks jääma, mingu metsa mädanema, mädanegu ära tükkis.

RKM II 5, 17 (12) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maavea sõnad Aita Jeesuke Jumala see Isa, Jumala see poja, Jumala see Püha Vaimu nimel. Tule ise sina ja toherda. Üheksa korda peab neid sõnu lugema, siis aitab. Aga see on vist patt ka!

RKM II 5, 20/1 (18) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Aleviku k., Kiriku t. < Kaarma khk. - Aleksei Paivel < Viia Prenner, s. 1893 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toomas käib kodu Ma oli 7-aastane, ma läksi Pamma. Seal oli üks mees eese ära poond. Teda haketud maha matma. Mindud suure lauluga üle Maduste mäe (Karja v.). Matuselistel olnd koer kaasas. Maduste mäel läind koer äkist kurjalt hammastega kerstu otsa kinni. Inimesed arvand, et nüüd on vanakurat kerstu otsas - koer läks vanakurati kallale. Mees maetud siis surnuaia taha maha. Varsti hakkand vana Toomas kodu keima. Iga öösse kolistand, käind söömas jne. Seal peres olnd üks noor naisterahvas, see näind Tooma söömist. See kohkund ennast haigeks. Siis kutsutud õpetaja. See teind haua lahti ja lugend matmise sõnad ära. Äi es aita midagi - Toomas keind ikka kodu. Siis lugend õigeusu preester oma matmise luud ja Toomas pöördud hauas kummuli. Siis kadund ära, pole änam kodu keind.

RKM II 5, 53 (34) < Kaarma khk., Kuressaare v., Lahe k., Välja t. - Aleksei Paivel < Kirill Uustal, s. 1876 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lõikuspidu ei tunta. Kuid lõikuse lõpul peeti põllunuki peal palvet. See, kes viimase peotäie lõikas, tõstis selle üles ja õnnistas põldu tulevaseks aastaks üteldes: "Tõuse, tõuse, põlluke, teise aasta pitkad odrad (olenes, millise viljaga lõpetati) paksud odrad. Alt suilisele, päält päilisele, keskelt kõige perele. Viilukas veevädajale, Kannikas kaudakäijale."

RKM II 5, 94 (4) < Valjala khk., Valjala v., Viira k. - Endel Prooses < Mihkel Kolk, 82 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paastumaarjapäeval tuuakse õuest kinniste silmadega laastusi tuppa. Kui laastud on paaris, siis tooja leiab pailu linnumune.

RKM II 5, 99/100 (2) < Valjala khk. - Ants Raev < Juuli Varvas, s. 1878 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Painajaks käimise lugu Sõrulased olnd Võhksa külas (Valjala kihelkond ja vald) kalu püüdmas, ja siis ühe õhta vihma sadand ja üks vana kalamees olnd väga mures ja õhkand raskesti. Üks noor poiss küsind vanalt, et mis sa vanamees muretsed. Vanamees ütelnd, et ta pidada kohe kena tüdruku peale painajaks minema. Poiss ütelnd vanale, et see õpetagu sõnad temale ja vanamees õpetanudki. Poiss läind painajaks, unutand tagasitulemise sõnad ää ja tüdrukud võtnd ta kinni. Ning poiss pidand jala tagasi tulema, tee olnd aga pikk ja poisile võõras. Nõnda siis pidand ta sageli teed küsima. Ja siis Ariste põllal ta küsind tidrika Tiina käest teed Võhksa ja rääkind ka Tiinale oma painijaks käimise loo, mille see teistele edasi rääkis.

RKM II 5, 102/5 (1) < Pöide khk., Pöide v., Koigi k., Nuki t. - Salme Truumees < Vassili Luts, 46 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See lugu juhtus ühe talve ööse, kui Lutsu Mihkel Are külast, mo vanavanaisa, ja Juhani Kaare olle linnast tulnd. Siis kasund Laimla valla Aaviku küla piiris üks suur türnpu. Ja see türnpu kasvab seal ka paergu. Kui mehed olle just parasest türnpust mööda jõund, näind nad äkist, et nende selja taga tuleb üks valges riides reilna. Sel a'al oli suur vaks vahet saksa (mõisniku) ja matsi (talupoja) vahel. Sellepärast said valgid riidid kiskuda ainult saksa soost reilid ja rouad. Ja et see oli ööse, siis hakand mehed mõtlema, et kutsume ette reili õige reele. Aga nad polle jõund veel sõnagid ütelda - juba reili istund reel nende kõrvas. Varsti tarind reili aga ohjad oma pöose ja olnd kadund. Mehed hakand siis vaatama, et mis sõuke asi siis tähendab, läind reelt maha - ja juba valges riides reili lohisend ree järge, ohjad kaelas. Reili oli ennast üles poond. Siis mehed mõtlend, mis tont selle reiliga nüid teha, kuskil äi maja äga ulualust. Kuke kõrts olnd kõikse ligemal, mõtlend siis, et viime ta sõnna. Võtnd siis üks jälgadest ja teine peast kinni ja pidand hakkama Kuke kõrtsi poole minema. Juhani Kaarl vaatand veel enne ja ütlend, et kurati kenad siidisukad teisel jälgas! Siis tulnd meistel äkist meele, et peaks issameie ää lugema, enne kut sõukest vaimu kuskile tassida. Hakkand siis lugema, aga pole veel pooltkid läbi soand, kui surm nende kääst oli kadund, äi tea, kus kohta. Sellest kohkund mõlemad mehed nii hirmpsast, et mo vanavanaisa olnd kaks nädalid asemal vitsvaga äga liigutand oimugid. Selle kaks nädalid oli ta täitsa keeletu, siis aga hakkas jälle üksikuid sõnu ütlema. Eluks aaks aga jähi ta sokutama. Juhani Kaarel oli natukse kangem mees. Ta oli ka küll oma kaks nädalid asemal, aga siis elas mees jälle edesi nagu ennegid. Siis vanarahvas teab veel pajatada selle loo kohta, et Laimla mõisas eland ühekorra üks saksa reili ja sellel olle selle samma mõisa kutsriga armuvahekord olnd. Hiljem, kui rahvas hakkas ootama mõisa uut kutsrid, siis reili poond ennast selle suure, vana türnpu otsa üles. Sest aast olla ta pailudele ennast näitand.

RKM II 5, 115/6 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Asva k., Alangu t. - Nadezhda Vesik < Maria Kivi, 61 a., Anna Kivi 73 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loksperi peal Ennemuiste, jõulu ning näärilaupa ööse, kõige kallimate pühade laupa ööse, olla käidud Saastnaniidi nukkis loksperi peal. Õhtu olla puhas suurte valgete tanudega naisi ja mehi ratsutand linalõukude peal ning vihad old käes, loksperi peale. Ise nad lauld: Uh-tsha-tshaa, uh-tsha-tshaa, üle mägede, üle orgude. Uh-tsha-tshaa, uh-tsha-tshaa, üle metsade, üle jõgede sinna, kus meie sünnipaik! Saastnaniidi nukkis, suure laia kivi peal, ma tea selle kivi küll, sääl siis söönd teised makki ning kõiki pühadetoitusid. Hommiku mindud kivi juurde vaatama ning kivi peal põlla muud midad old, kui vanad katkised rangirooma jupid. Ning äga siis muidu, palja silmaga põlla neid sääl ööse näindkid. Pidand tükkis hobuselooga ning rangiroomade vahelt läbi vaatama.

RKM II 5, 273/6 (1) < Pöide khk., Uuemõisa v., Koigi k. - Leida Pukk < Ekaterina Torn, 62 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inimene - noid Meite teisperes elas üks iseäralik vanaeit nimega Tiiu, kessest räägiti, et ta olla noid. Siis, kui ta väljast kojuse tuli, oli taal ikka midagid pöos. Kui taal äi olnd midagid pöos väljast tulles, siis ta vöttis moast midagid kivi, puupulga, kargetüki vöi midagid muud, mis käde juhtus ja see ta viskas siis ikka ennem öue, ilmtingimata üle värava, mette üle aa, kui ta ise väravast sisse läks. Ilmaskid äi läind ta ilma midagid öue viskamata öueväravast sisse. Seda äi tea kedagid, misse pärast ta neid tempusi tegi ja ta pole seda ka kessegile rääkind. Kui kedagid seda ta kääst küsind, ütelnd ainult: "Mis teine inimene teise inimese asjast taga aab, iga inimesel olgu oma noid. (Praegugi on veel vanematel inimestel kombeks öelda kui kellelgi on puuraag või üksik lilleoks peos: "Sa oled ette ka just kui Nuki Tiiu.") Ükskord Tiiu läind Elbile nõnda samma kaudu minnes sisse. Elbil olnd Leena üksi oma pisikse tütraga kodu. Tiiu küsind tema kääst, et kust see sõukse pisikse kena lapse saand on. Leena ütelnd, et see ta vanama tütra Marii tüdar. Marii läind homiku ise heinamaale ja toond lapse ta juure. "Tuleb see tüdar pääva kojuse ka," pärind Tiiu edasi. "Äi tule," vastand Leena, "ta vöttis omale levakoti seltsi ja tüdart ta tahab imemast järge jätta, nõnda et selle pärast pole taris taal ka enne öhtad tulla." Selle peale Tiiu ütelnd kolm korda, et on jäänd, siis jäägu, ja läind ilma sõna lausumata uksest välja. Ukse tagant tulnd tagasi ja ütelnd, et ta tuleb teise pääva uuest. Öhta tulnd Marii oma lapse järge. Kui laps emad näind, kukkund ta nii hirmsasti karjuma ja kiirguma, et Marii äi polla osand taaga midagid peale hakata. Kui Marii ta juurest ää läind, jätnd laps nutmise, tahtnd Marii last süle vötta, hakand ta jälle hirmsasti karjuma ja kõigest kihast värisema. Esitiks nad pole seda midagid aru saand, miks laps nõnda emad kardab, aga pärast hakand arvama, et küll ikka Tiiu lapse ää noidund on. Mariil äi aidand muud kui jätnd lapse ema juure ja hakand kojuse õhtasi tegusid minema tegema. Teel tulnd Tiiu taale vasta ja läind Pukale. Marii läind Tiiule sõnna järge, võtnd salaja Tiiu rätiku küljest mõned narmad ja läind tagasi Elbile. Kui laps näind emad uksest sisse tulavad, hakand kohe jälle karjuma ja värisema ja keind juba nõrgad rampide hood. Kui aga Marii Tiiu rätiku narmastest oli suitsu teind ja lapsele kolm korda risti peale oli heitnd, jätnd laps nutmise ja äi värisend ka änam. Noidus olnd kadund. Tiiu olla ka vahest mõnes peres sead ää noidund, nõnda et põrsad surnd kõik ää. Kui pörsad kõik olid ää surnd, jäänd ka vana emis haigeks ja surnd. Selle ööse kui emis ää surnd, hakand lehmad rihalas ambuma ja hobused hirnuma, sest siis tont tulnd sea seest koos seahingega välja ja tahtnd nüüd teiste loomade kallale minna. Suuremad loomad olnd aga tugevamad kui sead ja nii pole tont nende kallale saand. Kui aga olnd veel teisi sigu, siis surnd need köik maha.

RKM II 4, 503/4 (15) < Kuressaare l. < Valjala khk., Kogula k. - Asta Sepp < Ingel Ruul, 74 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äi-noh, vanasti oli ju küll midagi vaimusi või asju olemas. Ühe korra, üks pruutpaar tulnd kirikust ää. Äkisti hobused hakkand kangesti püsti aama ning änam äi läind edasi. Toodud targemaid usklikke ning loetud issameie tagurpidi ää. Siis hobused olid jälle edasi läind.

RKM II 4,508 (21) < Kuressaare l. < Valjala khk., Valjala v., Kogula k. - Asta Sepp ´< Ingel Ruul, 74 a. (1946) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kes reedesel päeval maja koristab, selle maja õnnistus kaduda ää.

RKM II 4, 523/5 (4) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mhjah, kulla laps, laiva potermanni ma ole üsna ise näind. Kui ma veel noor mees oli, siis ma oli "Tiina" pääl. Olime just Riigas talikorteris. Ühel pääval äkisti kuulsime all kütiruumis suurt kolinat. Me-s tea mette midagid karta. läks umbest nenda poole tunni ümber aega ning uiesti tuli igavene suur kolin. Läksime vaatama, aga mette midagi pole näha olnd äga kuulda ka. Tuli kevade ning läksime jälle sõitu. Esimeseks läksime Rootsi. Aga üsna Rootsi lähedal jooksis kuskil otsa ning laev toodi tagasi. Läksime siis Talina ala, aga jälle läks laev omaga nässu. Niid oli siis keigil tääda, mis kolin see oli. Eks potermann ütlend ede, et midagid tulemas on. Eks ta ütlend teise korra veel ede. Üks justkut oleks tuleruumis haamriga tautud. Meite tääda pole sääl all aga mette kedagid olnd. Vaatasime kellud ning see oli just kaksteist. Teise aasta talikorteris olles jää murdiskid külje puruks.

E 9128 (33) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tsiberigu, tsäberigu mäe küllen küküsillõ? Korv.

RKM II 4, 525 (5) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olgu mis tahes, aga loomad aimavad küll asju ede. Olime jälle laevas. Laev oli sadamas ning äkisti pistsid keik rotid ning hiired silda mööda maale. Tahtsime ka ää minna, aga kapten pole laskand. Sõitsime jälle välja ning selle sõiduga laev läkskid põhja. Näh, rotid täädsid ede, et midagid tuleb.

RKM II 4, 525/6 (6) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra tulime Hiiumaalt ning läksime Talina. Laevas oli pisike pidu. Mehed jõid kapteni kajutis. Me olime ühe teise mehega väljas laevalael ning nägime mõlemad üsna selgesti, kudas kapteni kajutist tuli pisike hall mees, kott oli selgas ning läks laivast ää. Küsisime hoomiku, kas keegi nägi, kui see mees läks ja kes see oli. Pole mette üks midagid näind äga olnd ka kedagid kadund. Me-s tea midagid arvata. Aga aasta pärast läks see kapten ää ning tuli uus. Siis täädsime, et potermann näitas meitel kapteni ääminemist.

RKM II 5, 11 < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saaremaal, Mustjala khk. on tuntud sõnadega arstimist. Sõnadega arstiti roosi, maohammustust, santi haigust (süüfilist), verejooksu, tulehaavu, paiseid, nikastust, voolmeid, maaviga jm. Toon järgnevalt mõningate haiguste sõnad, millised kuulsin oma isa onult, tuntud rahvaarstilt Mustjala khk., Alevi külast.

RKM II 5, 11/2 (1) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. I Ussil huuled punased, mao jalad madalad, supsa üle saadude, puperdades üle puude. Ise ma tõrvatõrukene mado rasvarakukene. Ussidest ma aida tegin, madudest ma vitsad panin, äratsipidi pea ma panin, pöhatsipidi ? Põlemas süda mool sütekottis, lakki peal mool lükkel laial. Kaudu siis viisid Ruhnu nurged, Ruhnu nurged, Kihnu kiutud, Vigala veripunased vättel. Oli ühe vättel, oli teise vättel, põldude küli oli ühe küli, oli teise küli. Aja kannu peale, tee peale, see tigelitu raja peale. Sa raisana lasku, sa jõge mine. Palavakesed söed sinu silmad, sülla põhja vaata. See on õigemas, kes liivast leiba leikab.

RKM II 5, 13 (2) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. II Uss, ajaalune, Madu, musta, maa-alune, kollakarva, kollakarva, rohukarva, roostekarva, õlema heinakarva, saokarva, kanepikarva, ära sa mind salaja salva, nägemata näpista. Mokad mudase, keel kivise, sõnna sa vaibu.

RKM II 5, 13/4 (3) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. III Idese pis daredese pissesi sinado karne karnede of pik en sohsvesta pea vesta sepe ape. Need sõnad peavad 3 korda ühe klaasi või tassi vee üle loetud saama, iga kord lugemise juures üks rist saama käe kolme esimese sõrmega tehtud saama.

RKM II 5, 14 (4) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosisõnad. Enne sind ei olnud, roosi, mitte, kui Jeesus kõndis mäe peal. Jeesus läks üle mäe, kolm roosi oli temal käes, ühe tema ära suitsetas, ühe tema ära kautas, ühe tema ära linnatas.

RKM II 5, 14 (5) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veresõnad. Tilgu läbi nõelasilma ja seisa paigal nii kui Jordan, kui Johannes ristis ja Iisraeli lapsed Punasest merest läbi läksid ja meri seisis mõlemal pool.

RKM II 5, 15 (6) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulevalu võtmise sõnad. Kui kõrgel käib töömees, kui punane on vähi, kui külm on mehe käsi võtab kõik see valu. Pervavas sista sedela ranna tirska palo tus simrasmi, imesea kormanus sumalati ai ju juhkati judo jätta pehkatti on issago japuk sarus solok peta mander susse lemikge.

RKM II 5, 15 (7) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paisesõnad I Lehest peate, alt seate, pealt juurita, keskelt kihata.

RKM II 5, 15 (8) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paisesõnad II Sa, vahepea, kivi alla kikerda, vare alla vaibu, juurita, ladvata, tee peal oled, sõnna sa jäed.

RKM II 4, 215/6 (5) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Aliide Lääts, 36 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lapsel hammas suust ära tuleb viskab ta selle ahju peale ja ütleb: "Säh, hiir, annan sulle puuhamba, anna mulle luuhammas!"

RKM II 4, 216 (6) < Kaarma khk., Abruka saar < Anseküla khk., Salme v., Üüdipe k. - Vilma Väli < Aliide Lääts, 36 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Salme vallas Üüdipe külas Tohvri talu koplis on kivi, milles istease. Sellel kivil istunud Suur Tõll ja jalad ulatanud Paavli aida taha.

RKM II 4, 238 (17) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Jüri Sepp, s. 1882 (1946) Sisestanud Triin Toome 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pindpuu võtta vanas kuus, siis ei pakata ega koi löö sisse. Lehtpuu noores kuus (7 päävä). Tarispuu maha võtta põhjatuule sisse.

RKM II 4, 264 (7) < Kaarma khk., Abruka saar < Anseküla khk. - Vilma Väli < Alide Lääts, s. 1909 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suurneljapääva hommikul hüüdand peremees vädajale: "Piima, koort, võid!" Sulane kuulend seda ja hüüdend: "Sitta, paska, kust!" Olndki sel suvel kõik kohad sitta täis.

RKM II 4, 265 (10) < Kaarma khk.,Abruka saar < Anseküla khk. - Vilma Väli < Alide Lääts, s. 1909 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu, haragule haigus, kilk kivi ääre kiduma, kivi kilgi kaela peele, mete laps saab ikka terveks. Loetakse lastele, kui need kuskilt haiget saanud. Lugeja ise puhub kogu aeg haige koha peale.

RKM II 4, 271 (36) < Anseküla khk., Salme v., Salme k. - Vilma Väli < Triin Hüüdma, s. 1872 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sepigud või saia tehaste, siis lauldaste: "Auklik, kerge, pehme, valge!" Siis saab kena saia.

E 54851 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taevas joonilised pilved on, tuleb sadu.

RKM II 4, 279 (58) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Vilma Väli oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saagi ennustamine Vana-aasta öösel võetakse õlgi ja lüüakse reheparte vahele, igale viljale oma peotäis. Viskaja ise hüüab: "Rukkid kasvavad!" "Nisud kasvavad!" jne. Vaadatakse, missugusest viljast jäi kõige enam kõrsi, see kasvab järgneval aastal kõige enam.

RKM II 4, 289/90 (71) < Kaarma khk., Abruka saar < Püha khk. - Vilma Väli < Jüri Sepp, 64 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ruhnlased püüdend Tulpas hülgeid ja rasvatünnid seisend sääl maja ukse ees. Ruhnlased läind ise linna. Olnd linnas, viitend aega. Järsku ütlend üks ruhnlane: "Me peame minema hakkama, meil pidas üks lind olema, peame selle vangist lahti laskma. Ta sääl küll juba vaevas olnd." Küüdimees küsind, et mis lind teil seal on. "Küll sa pidas nägema, kui ära läheme." Tulnd linnast ära ja läind Muratsi Rannale, kus nad elutsend olid ja sealt käind lulkaga Tulpes püüdmas. Sel õhtul saand vihma. Rannal pakutud süüa. Ruhnlane ütlend: "Pole aega, külm pidas ta ära võtma." Peremees pole seda asja uskund ja läind seltsi. Läind Tulpas maja juure, pole kedad olnd. Peremees küsind, et kus see lind siis on. "Pole viga, küll ta pidas tulema." Muratsist Saare Kaali tulndkid natuse aja pärast rasvatükk näpu vahel. "Mis sa siin pidas tegema niisuguse külma ilmaga?" - "Pole midagi, võtsin tüki saapa määret." - "Miks sa pole siis ära läinud?" Ruhnlane noomind meest ja ütlend: "Kas sa pühakirja pole lugend. Hakka nüüd minema. Sa pidas siin küll kaua olema." Mees läind kohe lodja juure ja läind minema. Ta oli terve pääva saart mööda käind, aga lotja pole näind. Nüüd, kus ruhnlane ta lahti päästis, leidis kohe lodja üles. (Jutustuse järele).

RKM II 4, 296 (l) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suur Tõll Suure Tõllu haud pidavat olema Kärla vallas Hirmuste külas aiaga piiratud väike maa-ala.

RKM II 4, 296 (2) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Salme jõgi olevat tekkinud sellest, et Suur Tõll tahtnud Sörve poolsaart lahutada Saaremaast. Ei olevat aga suutnud rohkem nihutada kui paarkümmend meetrit. Nüüd olevat saanud see lõhe Salme jõe nimetuse.

RKM II 4, 296/7 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kombeid näärilaupäeva öösel Kui näärilaupäeva öösel süüa 12 soolast silku ja voodi alla asetada kauss veega, risti pulgad üle kausi asetatud ning magama heita, siis öösel näeb und, et keegi pakub juua ja pakkuja ongi tulevane.

RKM II 4, 297 (5) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva öösel nopivad tütarlapsed metsast 9 liiki lilli ja asetavad pea alla. Öösel näevad, kuidas lillede järgi tullakse - tulija pidavat olema tulevane abikaasa.

RKM II 4, 331/2 (12a) < Püha, Pihtla v., Loona k. - Asta Sepp < Juuli Liiv, 40 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Püha kiriku juures Loona külas praeguse Jaagu talu asemel oli umbes 200-300 aastat tagasi Loona mõis. Mõisast on säilinud praegu lossivaremed, mis on väike küngas. Sellest künkast umbes 150 meetrit kaugemal on kaks tiiki. Tiigi kaldal on kaks kivi, mis olevat sinna kaotatud Suure Töllu naise poolt, kes elas 7 km kaugemal Tõlluste mõisas.

RKM II 4, 376 (22) < Püha khk., Pihtla v., Hämelepa k. - Asta Sepp < Liisu Lõhmus, 75 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kullimäe Liisut nõeland uss. Natuke kaugemal oli üks Mart, kes pidi ussisõnu teadma. Liisu läks Juliuse juurde. See lasi Liisu ühe nõu võtta, kuhu sisse ta ussivett pidi tegema. Liisu võtnud suure kapa. Mart teind selle vett täis aga Liisu saand terve päeva juua. Kui vesi otsas olnd, kadund ka valu ää.

RKM II 4, 471 (17) < Valjala khk., Valjala v., Kogula k. - Asta Sepp < Ingel Ruul, 74 a (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mu ema rääkis, et Soela mere ääres oli tõusand vee sihest üks tüdruk ja istund ühe suure ümmarguse kivi pääl. Siis see andand ühe korra ühe naise käde linu kedrata. Naine võttand linad vastu ja ketrand lõngaks. Viind siis jälle tüduku kätte aga see pole vastu võttand, et need lõngad olla südame verega kedratud.

RKM II 4, 492 (28) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Marie Enno, 82 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Madruse vanal Viiul oli käind ka painjalg pääl. Üks Eeva-nimeline vanaeit oli olnd see painjalg. Näh, Viiu olla ju ise näind, et olla Eeva olnd. Kui Eeva siis ühe korra oli ää läind, oli Viiu järge hüüdand, et oled jah Eeva, oled jah, ma tunne su punasekiudu kuue ää. Siis Eeva hüüdnud veel rihatsa väravate vahelt vastu, et äuv, äuv, äuv, ole jälle jah. Aga pärast äi olla ta änam tulnd.

RKM II 3, 554 < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k., Allika t. - Ilmar Tuuling < Liisa Tuuling, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnutepühal või mõnel teisel suuremal pühal oli kombeks lasta surnute eest tänu teha. Sel päeval viidi kiriku juure ka santidele leiba ning liha, et need tänades annaksid surnu hingele õnnistust ja rahu. Kui vahest äkist 1kõrv hakkab pilli ajama, siis tahab surnu, et ta eest tänu tehtaks. Kui aga siis ütelda: "Andku Jumal head hingamist neile, kes haudas hingavad," siis kaob undamine kohe silmapilk ära.

RKM II 3, 557 (3) < Kärla khk., Hanija k. - Marga Noogen < Mihkel Treiman, s. 1873 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Vastlapäeva õhtul ei pandud tuld põlema, et härjad ei hakkaks suvel lõõtsutama.

RKM II 3, 560 (13) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla k. - Marga Noogen < Leena Vatsfelt, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul mindi taatsapidi uksest välja kuni puupinuni, kus olid maas laastud, võeti siis kamalutäis laastusi ja toodi tuba. Kui laastusi oli paarisarv, siis pidi pererahva hulk endiseks jääma, kui aga liiad olid, siis pidi uuel aastal perest kedagi ära surema.

RKM II 3, 587/8 (10) < Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Anna Paju, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võlumine Kord läinud Võlur teiste värava ala suure reede homiku luuaga ja pühkind ikka oma poole ja ise pomisend: "Tuu piima, tuu koort, tuu veid." Üks hääl aga küsind: "Kust puult, kust puult, kust puult?" Võlur vastand: "Tuu Kaarmise mõisast, tuu Kandla mõisast, tuu Kulli mõisast." Üks mees kuuland seda pööningult ja pistand perse august välja ning hüüdand: "Võta mu mõisast ka!" Kui järgmisel suvel Võlur hakkand võid tegema olnd tal masina sehes paljas puha sitt ning pask.

RKM II 3, 590/1 (12) < Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Anna Paju, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Libahunt Üks Kihelkonna naine ja lapsed olnd lambas. Pääva kellu kaheteisme aegu vanaeit ütlend lastele: "Jääge te üksi lamba, ma lähen korra koju. Kui vast hunt lammaste sega peaks tulema, siis ärge üttelge mette hunt, hunt, vaid ütelge ikka metsa iiluke, metsa kaunike." Lapsed mängind natukse aegu pärast vanaeide minekut, sääl tulndki hunt karja sega. Lapsed hüüdand: "Tohoo, va teisepere vana, kus sa kurat nüüd lähed!" Kohe pöörand hunt ümber ja lonkind häbelikult metsa tagasi. Tüki aja pärast tulnd vanaeit tagasi ning küsind, kudas see asjalugu siis on olnd. Lapsed öelnd, et metsa iilu neid vaatamas keind. Vanaeit kohe küsima: "Mis te talle siis rääkisite ka?" - "Me ütlesime, et tohoo, va teisepere vana, kus sa kurat nii lähed?" - "Miks te seda siis rääkisite?" - "Sellepärast, et siis libaunt ei jaksa lambaid ega inimesi murda, aga kui me oleks teda hüüdand metsa iiluks oleks ta kõik lambad ää murdand." Kuulnud lapsena vanadelt inimestelt.

RKM II 3, 628 (1) < Kaarma khk., Kuressaare v., Nasva k. - Valve Niit < Leontine Piht, s. 1887 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Painaja Mu ema onkel rääkis, kui me veel pisiksed olime, et ükskord olnd kaks noort tüdrukut. Teisel keind iga öösse painaja peel ning tüdruk olnd päris kimpus, ühegid öösse pole magada saand. Ükskord tulnd painaja jälle tüdruku peele ning tüdruk ütlend: "Mis sa iga öösse mu peele tuled, mine vahel Liisi peele ka!" Kohe hakkand Liisi ase kägisema ning painaja hakkandki Liisi peel keima.

RKM II 4, 20/1 (2) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pöide kihelkonnas surnd katku ajal palju inimesi ära. Talila Rintsil olnd tugev mees, kes polla haigeks jäänd. Ta kaevand Talila värava alla põllale madala haua. Sinna viind ta kõik küla surnd inimesed ja matnd maha. Viimaks jäänd järgi veel üks ilus tüdruk, kes ka surnd olnd. Ta võtnd selle paelaga selga ja viind haua juurde. Kohe, kui ta selle auku pand, surnd ise ka ära. Hiljem leitigi sealt inimese konta, pead olid homingu poole ja õhuke kord mulda oli peal.

RKM II 4, 21 (3) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõrkvere põllal on suur kivi, mis Tõllu põllepaeltest olla maha kukkund. Kivi ääre peal on praegugi veel saapajäljed. See kivi on Pöide kihelkonnas.

RKM II 4, 22/3 (6) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaani kihelkonnas Tagavere heinamaas on Obers allikas. Seal eland üks nii vana haug, et sammal olnd seljas ja nina peal. See olnd ka väga suur haug. Kara Elu Priidu lasknd haugi püssiga, äi pole pihta saand. Sellest saadik pole haugi enam nähtud.

RKM II 4, 100/1 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v, Lahe k - Helga Aste < Anna Pihelmann, 86 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaali järve sünd Vanal ajal seisnud järve kohal suur kiviloss, milles elanud väga kuri rüütel. Seda rüütlit oli kogu ümbruskond kartnud. Siis kavatsenud see rüütel oma õega abielluda. Pulmakutsed olid välja saadetud ja inimesed kartusest hoolimata olid läinud sinna pulma pidule, sest muidu nad oleksid rüütli viha alla jäänud. Enne päikesetõusu läinud külalised minema. Olles veidi kaugemal lossist, kuulnud nad vägevat raksatust, nii et maapind kõik oli värisenud. Kui külalised olid tagasi vaadanud, näinud nad, et loss oli kadunud ja selle asemel oli suur kuristik, mille põhjas kees vesi. Veest paistnud ainult üks mehe ja teine naise käsi, mis kadus kohe vee alla.

RKM II 4, 101/2 (4) < Kaarma khk., Kuressaare v., Lahe k. - Helga Aste < Anna Pihelmann, 86 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Abruka saare tekkimine Vanasti oldi Abruka saare tekkimisest niisugusel arvamisel: nimelt Põduste jõe kõrgel kaldal olnud vanasti suur kuusemets. Kord sammunud Suur Tõll seda metsa mööda ja vaatanud üle puude latvade merel olevaid võõraid laevu. Selles metsas elanud üks kurg, see oli väga suur, nii et kogu rahvas pidanud teda kuulsaks. Kui kurg aga Tõllu nägi, oli ta nii väga kohkunud ja lennanud merele. Tõll seda nähes kiskunud maast ülesse kuuse kogu juurtega ja visanud kurele sellega järele. Alles merel sattunud kuusk kurele pihta ning andnud talle surmahoobi. Kurg kukkunud merre, millest tekkinud praegune Abruka saar.

RKM II 4, 160/1 (16) < Kaarma khk., Kuressaare v, Pähkla k - Helgi Kivi < Miina Uusmaa, 79 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuressaare vallas Pähula karjamaade vahel on Pühatu alikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsa seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tüki aja enne, kui paljas köiejupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnud verine lambapea sees.

RKM II 3, 471 (22) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kevade näsinapuu õitsed ladva otsas on, siis on sel aastal varane küli hea, äga kui õitsed rohkem tüü pool on, siis on hiline küli param.

RKM II 3, 476 (51) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lapsel uied hambad hakkavad tulema ning vanad suust ää tulevad, tuleb ää tulnd hammas ahju pääle vissata ning ise hüüda: "Säh, tont! Ma anna soole konthamba, anna sa moole raudhammas latsi!" Siis uied hambad kasuvad tugevad.

RKM II 3, 478 (58) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puu kasvajad äi tohi kääga katsuda või kasvajaga puu mahla juua. Kui seda tehakse, hakkavad kasvajad inimesele kasuma.

RKM II 3, 478 (62) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mõni tüdruk eese peigmeest tahab unes nähja, siis söögu viitabä õhta üheksa soolast räimest ää, aga kui räimed eieti suured on, siis jätkub kolmest ka, aga juua äi tohi mette tilkagid. Joomaruus tuleb öössaks asema peaotsa ala panna. Kui siis üks poiss tuleb öössa unes juua andma, see on siis su õige peigmees.

RKM II 3,479 (65) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noort kuud esimest korda nähakse, siis see asi, mis juhtus pius olema, tuleb öössaks pea ala panna, siis nääb öössa unes, mis selle kuu sihes juhtub.

RKM II 3, 20/1 (33) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täna haige, hoome terve, tunahoome pole tutagid. Kui laps sai haiget, puhuti haigele kohale ja öeldi nii.

RKM II 3, 492/3 (2) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennemuiste olnd ühekorra Muratsi mõisas eieti sant roua. See laskand eese tuatüdrukud ennast pisikse kahe rattaga kaariku sihes iga hoomingu Poolandi määle ning säält tagasi vädada. Kui tüdruk pole suutand nobesti joosta, siis roua muudkut äigand äga piitsaga pihta. Ühe hoomingu tüdruk polla änam vädada suutand ning jättand roua Muratsi-Kaasiku ala keige kaarikuga ning jooskand teed mööda Püha kergu poole. Läind nii kaugele kut Risti jõõle. Sääl ta pöörand metsa ning poond ennast sukapailaga ää. Pärast seda metsast kuultud ikka hirmpsad kanged soigumist. Keskid polla julgend üksi sõnna metsa minna. Ühekorra mindud suure hulgaga otsima. Ühe kuusepõõsa alt leitud roheline kont, mis vahtu välla ajand. Kondil olnd hundi hambajälled pääl. See olla olnd selle Muratsi mõisa tuatüdruku säärekont. Oigamine polla enne ää kadund, kut ühekorra loetud sellele issameie pääle ning pandud sõnna kohta rist, kus see kont olnd.

RKM II 3, 495 (5) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal Kailukast Pentsi Mardil olnd Seitsmes Moosese raamat. Sellega ta saand keik eese tööd ning toimendused ää tehja. Ühekorra sui heinaaega olnd kange kõueilm tulemas. Inimestel olnd keik kohad kuiva heina laiali täis. Äkist teise pere inimesed näind, kuidas Pentsi Mardi heinalabud hakkand küüni juure kogu jooksma. Üks naine vaatand tagurpidi reide vahelt läbi ning näind, et labudel olnd pisiksed mustad mehed all, kes labusi edasi viisid. Kui siis vana Mart ühekorra ää suri ning hakati teda kerguaida viima, pole hobu ta kerstu kodunt õuest ää viind. Muudkut norskand ning ajand kahe tagumise jala pääle püsti, ise-eesel silmad põlend peas. Pole sääl peksmine äga miskid aitand. Siis pandud teine hobu aiste vahele. See pole ka edasi läind. Siis loetud hobuse nina ees issameie ää ning tehtud ristimärk, siis hakkand hobu minema.

RKM II 3, 511/2 (52) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuskil umbluu on, mis vahtu välja ajab ning oigab, siis see tuleb surnuaida maha matta ning issameie ning matmisesõnad pääle lugeda. Umbluu pole muud mette midagid, kut ühe inimese säärekont. See inimene pole mette õiged surma surnd ning ristiinimese kombe järge maha matetud.

RKM II 3,526 (21) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Allakasvatavad viljad külvatakse vana kuuga, Latva kasvatavad noore kuuga.

RKM II 3, 526 (22) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ehituspuud peab maha võttes laskma põhituulde, siis puu ei repeta.

RKM II 3, 527 (25) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehmal on äkine, siis tõmmatakse üheksa tikku, kolm tükki korraga, lehma nina alla põlema ja tehakse tõrvasuitsu.

RKM II 3, 530/1 (33) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodukäija. Kui Annuse Peeter ära surnd oli, siis üks ta kaugelt sugulane, kes seda võlukuntsi heast oli tundend polla tal mette haudas rahu and, sest nad olid elus nõnda ütelda üksteisel nuhtluseks olnd. Nõnda et see sugulane polla Peetrile haudas hingerahu and ja Peeter pidand pääl surma veel maa pääl ringi hulkuma. Ta käind ikka naabriperedes ja koduloomi vaevamas ja maja ümber kolistamas. Vahel hilised teekäijad olid näind teda surnaiast tulevat hall tolm rehepingi ees ning ise püsti pingi pääl. Oma tütre pulma aegu oli ta aga kassi moodi sisse tulnd ja kõik pulmalauad kõige toitudega ümber ajand. Vahest oli ta jälle tulnd kut suur tulemeri. Nõnda teind ta kodu ning külarahval palju tüli. Ükskord aga üks rändkaupmees juhatand, kudas kodukäijast lahti saab. Mehed kaevandki haua uuesti lahti, pöörind kerstu kummuli ning laskind preestri uuesti sõnad pääle lugeda. Haua pääle istutatud pihlapuu, mis sääl paergugid näha on. Sellest saadik oli kodukäija ära kadundkid.

RKM II 3, 551/2 < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k., Allika t. - Ilmar Tuuling < Liisa Tuuling, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka meite naabri vanaperemees käis kodu. Ta oli vahest sõitind, kaks halli täkku rehepingi ees ja laskind nõnda ümber maja. Vahest oli ta jälle elupääl igavest valju kolinat teind, vahest jälle rehalsus loomade seas mürgeldand, kes teda olid kangest kartind. Oma ühe tütre pulma aegu ajas ta pulma söömalaua ümber. Ta naine jooksis üsna sageli väikste lastega meile, jälle oli vana koju tulnd. Viimaks telliti preester, kaevati haud lahti ja lasti tal uuesti surm õnnista. Ka keerati ta haudas kummuli ja haua peale istutati pihlakas, mis praeguskid sääl veel kasvab. Sest ajast aga kadus ka kodu käimine ära.

RKM II 3, 337/8 (1) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elas üks mees, kellel oli vedaja. Mehel oli ka naine ja poeg ning kaks tüdart. Räägiti, et mees oli sõrulane. Aga ise oli ta päris püha inimene. Käis kerkus lugu tegemas. Pärast surma hakkas ta kodu käima. Esteks olnd ikka hoones, vaatend seal pojale otsa, aga viimaks tulnd ka tuba, istund renni otsa. Poeg hakkand teda viimaks välja tirima, aga mette pole änam vastu saand vanale, kuna enne surma olnd ikka kangem vanast. Surnuaidas olnd haud ega hommiku lahti. Küll käind mütmed õpetajad seal lugemas, aga äi aitand midagi. Vana istund aga möödasõitjatele ree otsa piale. Hobused palla mette suutend vädada, nii et oldud vanaga päris ristis. Siis viimaks tulnd üks preester, see lugend omad sõnad. Sellest ajast peale polla vanad änam näha olnd. Räägiti, et ta polla saand oma vedaja sõnu edasi anda ja sellepärast oldudki temaga veel pärast surma ristis.

RKM II 3, 338 (2) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühe õhta ma läksi koju. Ma oli üsna paras mees. Äkist kuuldi, et üks tuleb ikka ähti ja ähti. Ma mõtlesi kohe, et see mõni vedaja on. Võtsi maast kivi, et ma taale näida. Saand lisemale tulnd, näe ma, et nagu õllelähker ja virutab ennast üle pee. Ma kärmastasi taale, et kas hundid kaugel on, et sa sii nõnda ähid. Ma sule näida. Aga kiviga ma es julge üht panna. Lasi teda seda korda minna. (See lugu on olnud umbes 50 aastat tagasi Putla küla lähedal.)

RKM II 2, 301/2 (28) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Miina Pilsas, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa päikese sisse vaadad, siis tuleb kanapimedus. Kanapimeduse kautamiseks õhta päikese loojaminemise eel vaata läbi pahupidi sööla ning hüüda: "Silmanägu, tule tagasi!"

E 2850/6 < Põltsamaa khk. - Martin Luu (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jahimees ja vanapagan Ühel udusel hommikul muiste läinud üks jahimees oma kahe poja ja kahe koeraga jahi peale, jahimehed näinuvad sel hommikul väga palju kõiksugusid metsaloomasid ja -lindusid, aga iga kord, kui nad kellegi looma ehk linnu pihta sihtinuvad, siis läinud kuul ikka viltu. Päike olnud jo ammugi lõunat, aga jahimeestel pole veel linnupoegagi olnud. Kõht hakanud viimaks ka oma õigust nõudma ja jahimehed hakanuvad sööma. Söögiaeg tulnud jahimeeste juurde üks mees, kes niisama püssi seljas kannud kui nemadki. See mees küsinud jahimeeste käest ka endale süia. Jahimehed vastanud talle: "Annaksime küll sulle hea meelega süia, aga et meil väga vähe ühes võtsime, siis ei saa meie sulle suuremat midagi anda." "Ehk jätkub minu jäuks ikka ka natukene?" ajanud võõras mees jahimeestele peale. Selle peale tõusnuvad jahimehed söömast ülesse ja ütelnuvad: "Noh, kui sul kõht just tühi on, siis tule ja söö seda musta-valget, mis meil on!" Võeras mees hakanud ka kohe sööma ja silmapilgu pärast põle võeral mehel enam midagi süia olnud. Olnud jahimeestest antud toit võeral mehel ära söödud, siis küsinud võeras mees jahimeeste käest: "Noh, kas teil midagi veel mulle süia on anda?" "Ei ole," kostnuvad jahimehed. "Hea küll siis, kui teil midagi mulle süia pole anda, et ma kord sööma olen hakanud, siis pean ma ka kõhu täis saama!" Nende sõnadega moondunud võeras mees suureks jättilaseks, haaranud siis ühe jahikoera kinni ja neelanud korraga alla. Niisama neelanud ka jättilane teise jahikoera oma kõhtu. Nüüd alles saanuvad jahimehed aru, mis loom see jättilane on, et see jo pole keegi muud, kui vanapagan või põrgupoiss isi. Jahimehed hakanuvad nüüd küll tagasipidi Issameiet lugema, aga jättilane põrutanud oma piksehäälega: "Vait, sa koer, oma kutsikatega, niisama kui sa oma koeri nägid minu kõhtu minema, nii peavad ka sina ja sinu pojad minu kõhtu minema, aga sinule, sa vanakoer, annan ma veel enne tingimise täita. Näe, siin taeva all lendab üks vesihall kotkas. Kui sa selle kotka esimese püssipauguga maha lased, siis jääd sa elama, aga kui sa seda hommen seks ajaks korda ei või saata, siis lähed sa minu kõhtu niisama, nagu sinu pojad praegu." Nende sõnadega neelas jättilane jahimehe pojad oma kõhtu ja kadus siis isi ära. Vana jahimees istus nüüd ühe puukännu otsa maha ja hakkas nutma. Kui ta nõnda seal istunud, siis näinud ta ühte vanamoori enda juure tulevat, kellel kulliküined ja -nokk olivad. Vanamoor tulnudki jahimehe juurde ja hakanud rääkima: "Ära nuta, säh, ma annan sulle siin ühe hõbekuuli, pane see kuul oma püssi ja lase see hall kotkas maha, mis vanapagan käskis sind laseks. Oma püssiga ei saa sa seda kotkast ilmaski maha laska, kui aga üksnes selle kuuliga, mis mina sulle annan, selles kuulis on seitmesugust nõiduse väge sees ja see viib selle kotka kohe maha. Kui sa kotka oled maha lasknud, siis võta see kuul kotka seest välja ja hoia alles, sest kui sa selle kuuliga kellegi looma peale lased, siis ta su käest enam ei pease. Oled sa kotka maha lasknud, siis lõika kotka kõht ristati lõhki ja sa saad oma pojad ja jahikoerad elavalt kotka kõhust kätte. Et sa mind ei tunne, jahimees, siis tahan ma sulle seda ütelda, kes ma olen. Ma olen metsavaim, aga hoia, et sa mind ei pahanda ja kui sul head päävad on, siis pea ka mind meeles!" Jahimees tänas nüüd metsavaimu kingituse ja õpetuse eest ja et metsavaimul enam midagi jahimehele ei olnud ütelda, siis läks ta tuldud teed tagasi. Vana jahimees laadis nüüd püssi ära, pani siis palge ja sihtis kotkale pihta. Pauk käis ja kotkas langes suure kohinaga maha. Jahimees tegi ka nüüd nii, kuidas metsavaim teda oli õpetanud. Ta võttis kuuli kotkast välja, lõikas siis kotka ristati lõhki ja sai siis omad pojad ja koerad kotka kõhust niisama tervelt ja priskelt kätte, kui hommiku metsagi tulles. Iga kord, kui jahimees selle kuuliga kedagi looma laskis, siis see loom tema käest enam ei peasenud, aga kunagi ei unustanud ta metsavaimu ära, see sai iga kord ka oma jäuks.

RKM II 3, 339/40 (3) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli peale jõulusi. Mu naise vend oli meitel võõrusel. Oli juba õhta hilja, kui ma läksi täda koju viima. Aga et mul kodu oli noor naine, siis tahtsi ma ruttu jälle koju tagasi tulla. Ning ma haksi sealt pümes tulema. Antsi aga hobusele pihta. Saand ma Kaarma surnuaja kohta, siis äkist hobu es suuda änam vädada. Ma vaatsi siis tagasi, näe et suur ahvinäuga kurivaim istub ree otsa peal, mütme sülla pikkune händ lohiseb järge. Ma päris kohkusi, siis ma kogosi julgust ning küsisi: "Mis mees saa sii oled?" Aga mette es teind kuulmaged. Mul tuli siis meele õpetuse, et kui ta seisab seljaga kuu pool ning ta vari sind ää varjab, siis äi saa sa mette ta vastu. Katsusi siis sedasi toimeta, aga ta oli nii hirmus, et ma haksi viimaks Meie isa palvet lugema. Saand ma sõnadeni... "päästa mind ära kurjast", oli ta kadund.

RKM II 3, 340 (4) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli Meedla mõisa Lepsoni metsas. Ma ehitasi sääl küüni. Tegi siis eesele ka koopa magamise jäuks. Õhta lähe magama, uni es saa veel peele tulla, aga äkist üks ütleb: "Mine mu tee peelt eest ää." Ma ajasi ennast istukile, aga juba kamandab jälle: "Mine eest ää, siin sa ikka magada äi saa." Tõusi siis sealt püsti, hirm oli nahkas kinni, hakkasi jälle Meie isa palvet lugema. Siis aga kasvas ta ilmatu suureks, suured sarved olid pees ja händ taga ning pani metsa, nõnda et keik mets ragises. Ma tegi siis eese koopa teise kohta. Teise öösse pole mind kedagid änam segand.

RKM II 3, 349 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k., Pingukaarli t. - Elga Virveste < Liisa Kaju, 52 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Neiud lähevad kellelegi sõna rääkimata märgade juustega magama, punudes enne pärja, milles leiduvad kõik lilleliigid ja panevad selle pea alla, siis näevad nad oma tulevast unes.

RKM II 3, 357 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla, Allika t. - Selma Teesalu < Leena Noogen, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mindi taatsipidi uksest välja puupinu juure ja võeti sealt laastusi pöose. Siis tuldi jälle tagasi ja vaadati - kui laastusi oli liigarv, siis pidi kedagid selle aasta sees ära surema, kui aga paarisarv, siis ei pidand surma karta olema.

RKM II 3, 364/5 (3) < Kuressaare l. < Vaivara khk., Sillamäe k. - Selma Teesalu < Jaan Uibotalu, s. 1904 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puuki pidada tehtama järgmiselt: kolm neljapäeva ööd järgemööda tuleb sauna minna, sealt võtta vanad vihad, need kokku siduda ja nende peale panna kaks tulist sütt. Vihtade peale tuleb veel lasta parema käe esimesest sõrmest üheksa tilka verd ja ise sealjuures ütelda: "Võta minu hing! Saagu sinust puuk!" Peale seda tuleb see panna sellisesse kohta, et keegi teine seda ei teaks. Varandust kannab siis puuk kokku öösel. Puuki saab ka edasi müüa. Selleks tuleb ostjal ja müüjal ainult kahekesi ööse kella 12 ajal niisuguse teeristi peale minna, kus kolm teed risti käivad. Seal peab ostja needsamad sõnad ütlema, mis puugitegija enne ütles ja siis pidada puuk sellele vara kokku kandma hakkama. Kui puuk ööse lendab, siis läheb ta justnagu suur punane kera üsna kõrgelt läbi. Kes teda näeb, tehku kiiresti noaga kolm risti parema jala peale, siis pidada puuk hirmsa suitsu ja pauguga maha kukkuma ja kohe sel ajal pidada selles peres, kus ta kannab lehm ära surema.

RKM II 3, 416 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kuressaare v., Tahula k. - Oskar Toombu < Liisa Riisk, 78 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi räägib seda, mis ei meeldi, üteldakse: "Sitta su suu pääl, raud kivi mau pääle."

RKM II 3, 422 (53) < Kaarma khk., Kuressaare v., Tahula k. - Oskar Toombu < Georg Toombu, 61 a. (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuulevigu, võetakse kolmest kasest põhjapoolt küljest, igaühelt üks tuulepesa ja suitsetaks nendega.

RKM II 3, 431 (101) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kärdu k. - Oskar Toombu < Juula Välvelt, 62 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõik puud võetakse maha vanas kuus ja kõva tuulega, selleks et koi sisse ei läheks. Ainult tammepuu võetakse noores kuus.

RKM II 3, 459 (38) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sulutüüdest lahtisaamiseks tulevad nee veriseks tehja, siis lõng vetta ning sulutüü pääl, nenda et lõng veriseks saab, lõngale iga sulutüü kuhal kolm sõlmi sisse tehja ning siis see lõng kivi ala panna, siis sulutüüd kaduvad ää.

RKM II 3, 460 (49) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulise sügisega on pailu pihlamarju.

RKM II 3, 467/8 (4) < Püha khk, Püha v., Loona k - Ester Liiv < Mari Liiv, s 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suisel ajal vahest rohu pääle maha istudes tuleb sönna kohta enne istumist kolm korda sülgeda, muidu vöib satikaid, maa-aluseid vöi mönda muud haigust maa küljest saaja.

RKM II 2, 488 (46) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Marie Tarkin, 38 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra keedetud vastlapääva hoomiku seajalgu. Kondid pandud pärast parandale rida ning igale kondile pandud ühe külatüdrugu nimi. Siis lastud koer tuba. Missuguse kondi koer keige ennem võttend, see saand keige ennem mihele.

RKM II 2, 504 (83) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Olev Talur, 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hunti äi lubatud ilmaskid õige nimega nimeta. Pidi ütlema metsaisand, metsaiilu, võsavillem või metsasaks. Kes elumajade juures või sihes nimetas hunti, selle karja murtsid hundid sui tervelt.

RKM II 2, 504/5 (84) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Olev Talur, 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rebase kohta tarvidati ikka reinuvaderi nimetust, et rebane sõber oleks ning kahju äi teeks. Vader on üldse sõbramehe nimetus.

RKM II 2, 516 (2) < Karja khk.,Pärsamaa v., Mätja k. - Maimu Põlluäär (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Esimese noore kuu reedel kui ei ole veel noort kuud näinud, siis peab minema õue pesu väel ja voodilina ümber võetud ning piibel käes. Siis peab kuud vaatama ja kolm korda võtma puupulki maast vasaku jala alt ja piibli vahele panema. Siis peale seda õues käimist ei tohi kellegiga enam kõneleda sel õhtul, kohe peab magama minema. Ning siis näeb oma tulevase mehe või naise unes.

ERA II 130, 627 (58) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõrmega ei tohi taeva poole näidata ega tähti, sõrm jäävat kõveraks. (Kadunud ema õpetas.)

RKM II 3, 30/1 (47) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli nii hull paineja, sellest es saa kudagid lahti. Esimese öösse siis ta viskas kanad aknast välla, teine kana läks Juhani aseme ala, üks läks aknast välja. Teise öösse tuli minule peele, hakkas ikke tekki tirima, kunni viimeks peele tuli. Ma es saa ennast kuskilt poolt liigutada, tahtsi ema abi hüüda, aga mette äi saa. Järgmiseks ööks mina tuli kambrist magamast ära, tegi omale tuba pingi peele jälle aseme, ise mõtlesin, et nüüd ta ikke änam ep tule. Aga kuda ma oli ennast magama pand, nenda hakkes mule jälle peele tulema. Ennem tuli pingi peele, siis tuli pinki kaudu teki peele. Mina rapsasin kohe maast üles parandele püsti ning vannusin teda nenda, et ma pole eluaja pikkusel veel nii palju vandund. Ning siis kadus ära ja pole änam mu peele tulnd.

RKM II 3, 32 (49) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks oli teisel oina ära võttand ühekorra sõnadega. Mees oli proovind, kas ta saab looma hinge välla võtta. Lambakari tulnd parajasti väljalt. Mees vaatend keige parama oina ja katsund, kas sõnad teevad midagid. Lugend oma võlusõnad ära ja kohe oinal hing vällas, oinas olndkid surnud.

RKM II 3, 39 (63) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestanud Katrin Vallsalu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taeves on virmalissi näha, siis tuleb külma.

RKM II 3, 169/70 (5) < Kaarma khk.essaare v., Laadjala k. - Jete Laes < Liisa Kuusk, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühe jõululaupa öösa vana Suure Tõllu naine Reet tahtand suured kivid Kaarma kergu ukse taha viia, et siis inimesed änam välja ei saaks. Saand ta Kiratse küla juure jöudand, äkist Pärdi kukk lauland. Reet kohkund sellest kangesti. Põllepael läind puruks ja üks suur kivi kukkund Kiratse küla taha maha. See seisab sääl paergus alles. Inimesed hakkand seda Ristikiviks kutsuma. Saand vana Reet siis edasi läind, hakkand Kiratse küla vahelt läbi saama, lauland kukk teist korda. Nüüd läind Reedu põllepaelad keik katti ning kivid kukkund puhas maha. Need kivid seisvad paerguskid alles sääl. Inimesed kutsuvad neid Kondikivideks.

RKM II 3, 191 (31) < Kuressaare l. < Püha khk. - Jete Laes < Tiina Rahnel, 67 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Räägitakse, et Tölluste mõisa Kolmevärava ees olev suur kivi olla vana Töllu saunaahju kivi, mis Töllu naise Reedu käest sõnna maha olla kukkund. See seisab sääl paerguskid alles. Reedu põllepaelad läind puruks ja kivi kukkund siis maha.

RKM II 3, 221/2 (12) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kiratsi k. - Jete Laes < Liisa Kesküla, 80 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra Suur Tõll ning Tõllu poeg ehitand kerku. Vana Tõll teind Püha kerku ja poeg teind Kaarma kerku. Vana Tõll tulnd poja tööd Kaarma kergu juure vaatama. Näind aga, et poja kerk on huupis kenam ja vana Tõll tahtand poja tööd ära lammutada. Tahtand Kaarma kerku ümber tõugata. Ja need sõrme latsid on alles paergus Kaarma kergu ees rindas ukse kõrvas.

RKM II 3, 272/3 (14) < Kaarma khk., Kuressaare v., Praakli k. - Endel Reinart < Uno Koppel, surn 1946 (1947) Pille Kippar, Eesti loomamuinasjutud, Võta paksu ka, AT 169 B* 1-2, Laps hundipesas, 96 t. Üleskirjutused on sageli lühikesed ja napid. Mõnikord jutustatakse konkreetsete tegelastega nagu tõestisündinud lugu. Kujunenud populaarseks pajatuseks kaasajal Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui Rauni Riidu alles pisike laps oli, vettand vanamad ta ükspäe põllale seltsi. Ise hakkand rugisi ösuma ning pand lapse põllu ääre peele saiapodi sööma. Läind natuke aega mööda, siis üks rästik tulnd piima haisu järgi poisi juure ning hakkand kausist piima lakkuma. Poiss vaatand natuke aega, et mis loom see on ning näind, et see sööb paljast piima ning äi veta saiajuppisi pooliskid. Poiss andand kopsaka ussile koostaga vastu pead ning ise ütlend: "Veta pakdu ka - mimm (piim) anti moole!" Rästik tõmband korraks tagasi, siis hakkand uiesti piima lakkuma. Poiss andand uie kopsaka vastu pead ning ütlend: "Veta pakdu ka, mimm anti moole." Vanamad kuulnud põllalt, et mis see poiss sääl üksi räägib. Läind vaatama: poiss sööb ussiga ühest kausist ning mõlemad paljast piima - saiajupid puhas kuival. Nad tõmmand lapse kohe eemale ning löönd ussi maha.

RKM II 2, 189 (109) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Looma kohe p'tohi ütelda "kena", peab ütlema "armas".

RKM II 2, 189 (110) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välgu kohta p'tohi ütelda "välk", peab ütlema "kõu."

RKM II 2, 189 (111) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roti kohta p'tohi sööma ajal ütelda "rott," peab ütlema "nurgeline" või"nurgalind". See peab oksendama ajama kui sa sööma ajal "rott" ütled.

RKM II 2, 190 (113) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linnupoegi peab ikka loetama paaris, siis ep pea ee kaduma.

RKM II 2, 217 (54) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Aleksander Tarkin, 47 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinut kutsutakse ikka lepatriinuks. Muud uskumussi ma ka ptee ta'ga, kut lapsed võtsid ta kää peele ning ütlesid: "Mamsel, mamsel, lenna üles, vaata onts oome kena ilm!" Kui ta lendes, siis oli kena ilm, kui ta_s lenna, siis oli sant ilm. Kui ta nähasse kuskil lendmas või roomamas, lastesse ta rahulikult olla.

ERA II 2, 224 (87) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi huuled, konna kaaned, kadagalussu kailasooned, rohutirtsu pikad reied, tihase koldsed nokaääred, sitiku sinised sitaaugu sooned. Neid sõnu kutsutakse võlusõnadeks, kuid tegelikult pole nad mingid võlusõnad, vaid lapsed tarvitavad neid nalja pärast: keegi lubab teisel midagi ära võluda ning loeb siis neid sõnu.

RKM II 2, 224 (88) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teised samasugused sõnad: Valu, võlu, võlu võiratas, võiratas (tarvitatakse nagu eelmisigi. - Neid sõnu kutsutakse võlusõnadeks, kuid tegelikult pole nad mingid võlusõnad, vaid lapsed tarvitavad neid nalja pärast: keegi lubab teisel midagi ära võluda ning loeb siis neid sõnu.)

E 9128 (34) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Maast kasus margapuu, margapuust kaustapuu, kaustapuust kaanamõts? Herne.

RKM II 2, 302/3 (31) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Miina Pilsas, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Iga korra kui õsuma mindi peremees läks keige ees põllale ning tõmbas üheksa kord sirbiga. Nee kõrred pandi vihku ning see vihk pandi rihese üles. Seda_s tohi mette enne maha võtta kut viimane rihi oli tehtud. Siis võttes peremees ta säält maha ning pekses vastu ust puhtaks. Teeb koes taaga siis veel mindi. Seda tehti, et vili ikka koos seisaks.

RKM II 2, 307 (47) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < isiklike tähelepanekute järgi (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa lussudest tahad lahti saaja, siis võta kolm lussu ning kolm kopikat raha, keera punase hilbu sisse ning vii ristteele. Kui sa hakad säält ära tulema, ei tohi tagasi vaata. (Kuuldud Kuressaarest.)

RKM II 2, 340 (37) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härjavitsa tüüga arstiti tüdruguid, et nee äi saa ennastvastu (rasedaks). Sellega löödi siis tüdrugud kolm korda.

RKM II 2, 343 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Tulgi Toomas õpetas ühekorra Kehtama Priidule poole toobi viina eest ussisõnu. Kõrtsis tulnd see asi jutuks. Osa olnd sellest viinast juba ee joodud ning osa olnd veel. Toomas käskind Priidu kõrtsist välja tulla ühte kohta aja (aia) taa ning õpetand. Nee sõnad olnd siis sedasi: Kaks ussi hammast, kaks konna käppa, halli kullese pea. Priidu pidand nee sõnad liiga lihtsaks. Võttend viinapudeli ee ning pand minema.

RKM II 2, 343/4 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üheksast puust võõti igast ühest kolm virbe. Neid tarvidati siis haiguste arstimiseks. Nee pidid siis keik olema marjakandjad puud.

RKM II 2, 364 (48) < Kuressaare l. < Kaarma khk., Loona v. - Heino Tarkin < Jaan Parem, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkisehaiguse vastu on tuhk ja sool. Tuhka tuleb võtta kolm korda, vasaku püu sisse panna, soola ka juure panna ning see sisse võtta.

RKM II 2, 421/2 (50) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viherik hakkes tulema Raisa poolt ikka pomsat-pomsat. Puhas keeres odrad põllal üles ning vädas 2-3 talu piiri laiali. Üks sorkind ühekorra hanguga ning hakkend lugema: "Kurat sul anna! Kurat sul anna!" ikka hullemaks läind. Kui sa jumalad nimedad, siis ep pea midagid teha saama. Teda õpetud, et kui viherik tuleb, siis peab vastu pääva ümber tuhliaugu jooskma. Ta teind sedasi, siis kadund ee, umbest üks pisine kase leht kippund maas veel.

RKM II 2, 428 (69) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vahel on sedasi, et levad halletavad ee. Meitel oli ühekorra ka sedasi. Võta levad ahjust ee, juba paari pääva pärast hakvad halletama. Päris kimpus oli. Ühekorra kirgul üks vana naine rääkis, et_p pea tohtima leiba enne sohe võtta, kut levad ahjust väljas on. Siis võtta natuke leiba ning anda ühe võõra loomale. Siis peab ise ütlema: "Söö mu leva halle ee, äga söög mette mu leiba ee." Ma tegi ka sedasi. Mitmel aastal pole meitel änam levad halletand.

RKM II 2, 429 (74) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puru silmas on, siis: "Hunt läks musta jääraga mu silma, hunt läks musta jääraga mu silma!" Nii kaua loe peele üksisõnu, kut puru silmast ee tuleb.

RKM II 1, 429 (52) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisi siin Kihnus on kua paagi puol külles. On pistu kua lehma udarid. Sarapuukirjä on. Tubakaviegä on pestud lehmä udarid.

RKM II 1, 430 (58) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanast tohe-es hülge nime nimetädä kui püüdmä hakasid.

RKM II 1, 432 (63) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üks oli Häädemeste inime, poolakas, oli vallakirjutajaks, selle naine tiädis kui inimesel oli sööjä sõrmõs, siis see pobises sõnu piäle ja sõrm sai terves.

RKM II 1, 432 (65) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalused olid, sedä siis hõõruti soolaga.

RKM II 1, 453/4 (121) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk. Üks 700 a. juure isäisäde jutu järgi Pärdi talu lõuna pool, siält need mehed, siäl see vesisäär. Mehed olid ühe tammepaku leidn nii ku virutuskünä, olid randa maale ajan. Toon selle kodu, et naised saavad hiä kolgipaku. Sie oln teesel-kolmandal pääväl õuõst kadun ja rahvas hakkan kangest surema. Teesed kõik meite saare maal olid maha surn, see pere oli üksi jään, kes selle paku oli merest toon. See oli katk. Pakk oli vesialla jälle lastud. Tahkuranna poole läin, siält hakan jälle surema.

RKM II 1, 454 (123) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Piäle katku on inimesed suurelt mualt siiä tuld.

RKM II 1, 457 (128) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui õhta vikerkaar oli, tõi vihma, hommiku kuivatab vihma.

RKM II 1, 475 (10) < Kihnu khk., Sääre k. - Selma Lätt < Rael Rand, 71 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kihnumua oln kolm kord tühi olnd inimestest. Katk oln, sellepärast. Kust neid inimesi siia jälle tuodi, sedä ei tiä ka mette.

RKM II 1, 487 (5) < Kihnu khk., Sääre k., Jaana t. - Selma Lätt < Niit (naine), 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk oln Kihnus. Siis olla ühed võera valla mehed üüdn: "Kai, Mai, tule metsäst vällä, Pergele perenase viitä!"

RKM II 1, 500 (13) < Kihnu khk., Lemsi k. - Selma Lätt < Liis Pull (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sirise, sirise, sirbike, kõrisõ, kõrisõ, kõrrõkõ! Kelle esi ette jõuab, selle peigmees tulla jõuab.

E 54851 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Langeb täht taevast maha, sureb keegi.

RKM II 1, 504 (5) < Kihnu khk., Mõisa k., Pärdü t. - Selma Lätt < Engel Kiviränga, u 80 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oli kobin laevas kuulda oln, mindüd vaatama, ei ole kedägi (Poterman). Vanad kaptenid rääkisid ku aega oli. Mõned kuulvad nutmist laeves või muud.

RKM II 1, 505 (9) < Kihnu khk., Mõisa k., Pärdü t. - Selma Lätt < Engel Kiviränga, u 80 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui ma väike oli, siis taevas ja meri oli punane kui veri, rahvas arvas, et sõead tulevad.

RKM II 1, 522/3 (1) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mere lehmäd, sinised lehmäd käin siin süömäs, mäel ikke käin. Hakan nõu pidämä, kudas kätte suada. Üks kuuln, et ku inimese jälgi ümber ajada, siis ei saa enäm tagasi mere mindüd. Siis hakasid valvama, kudas käde suab ööse. Ku inimesi näin, läin mere tagasi jälle. Muist olid ärä joosn laiali, üks, kellel jälled ies, selle suan käde. Siis pidän tükk aega kindi, ojotamas käin meres, mereluom, ta tahtn vett suaja. Oln nii hulka aega. Igä üöse käin karjane nutmas, et üks lehm kadun oln. Olid lüpsn ka tedä. Piim oln na viha, na sant. Olid lehmä mere tagasi viin. Karjane oln tüdärlapse riidis, oln kolme või nelja uastane, na suur. Siis põle karjane enäm nutmas käin.

RKM II 1, 523 (2) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kasna ninä pääl lehm tuln merest mäele. Lehmäkarjane oln preili, see lüpsn lehma ja nutn. Teised tahtn lehmä ää viiä.

RKM II 1, 524/5 (8) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärdü talus tuadud tammõpakk merest, kolgipakk. Pakk nutn õuõs. Sääre küläst /läinud katk/ läbi. Tõnise tuas visan vitsa ahju pääle sisse, säält hakan võtma inimesi. Viidud /pakk/ tagasi mere, sis kadun ärä. Laia kuabuga väike madal mies, sie oln katk, tein Kihnu tühäs.

RKM II 1, 525 (9) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kihnumua piäl põle kukke laulmas oln. Viimäs jään seitse inimest järge, kui katk oln.

RKM II 1, 525/6 (12) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üese kui Pärnu linn põlõn ku sakslane pommitas, siis seisn taeva pääl inimese kuju nagu prohvet (kiriku kuju). Seisn hulk aega, siis kadun ärä. Kõik põgõnajad näin.

RKM II 1, 529 (3) < Kihnu khk., Turu küla - Selma Lätt < Tiiu Kiigajan, 85 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sirise, sirise, sirbike, kõrise, kõrise. kõverad rauda. Kelle esi ette jõuab, sellel peigmes tulla jõuab. Seuke õli rugilõikajade laul, ennemä lauldi.

RKM II 2, 179 (42) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Pauliine Lepp, 35 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lagujat ning koiranaela piirtesse. Sõnu_p pea sääl olema aga kis esimene laps on peab saama seda piirda. Kui piirtud on, siis öötesse "Mine nüüd sõnna, kust sa tulnd oled!" ning sülitesse kolm korda.

RKM II 2, 187 (94) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Reet Jänk, 1835-1940 (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra viherik tulnd äkist põllalt läbi ning puhas nabrad ajand segamini. Üks naine näitend paljast nisa ning ütlend: "Sa pead nii samma paljaks jääma kut see on." Viherik läind kohe minema. Kui viherik paha teeb, siis ep pea mette tohtima vannuda. Viherik peab tahtma kohe vannujad üles kergita. (Kuuldud Reet Jänkilt sünd. 1853. a., surn. 1940. a.)

RKM II 1, 70 (11) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üle, üle, vihmakeine, üle, üle ma ülenden. Aja vihma Virumaale, hoogu aja Arjumaale. Virun vihma oodetesse, Harjun hoogu palutesse. Virumaal om mehe musta, mehe musta, naise halli, poisi kannu karvalise, tüdruku ürisinitse. Vihu nii poisi puhteesse, vana naise valgeesse, tidruku üliilusas.

RKM II 1, 103 (45) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk Pere söönu lavva man hernesuppi. Kits olli tullu tare läve pääle, ütelnu: "Ime, ime, pere heidäb herneleent!" Perenaine ütelnu vastu: "Ime, ime, kits keeleli kõneli!" Siis ei ole katk saanu midägi tetä.

RKM II 1, 145 (3) < Paistu khk., Paistu v., Hurda t. - Selma Lätt < Oskar Vichmann, u 70 a. (1944) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ainult ilma muutust, õhumuutust tuleb kindlasti.

RKM II 1, 148 (2) < Paistu khk, Paistu v., Tömbi k. - Selma Lätt < Liisa Tani, 67 a (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõia järv Holstren om kinnikasunu. Ta om nõia koha pääl. Seitsme valla köied ollu kokku köidet ja pada otsa pant, kaet kun põhi om. Ku vällä om tõmmat, sis ollu härjapää selle nööri otsan.

RKM II 1, 179 (16) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söö, söö karjakeine seni kui kasvab karjaheinä, tõuseb üles tõine heinä, pistab üles pilliroogu.

RKM II 1, 192 (35) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Angerpüssiõie tii om kõtuvalu rohi.

RKM II 1, 249 (12) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kadagatied ja vallerjanid segamini, see oli hia kui ihu haige oli. Tedremadara juured ja vallerjaanijuured. Kui ma särlahaiguses olin, panin viinasse, siis oli tumepunane, oli hia.

RKM II 1, 250 (13) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käekuatsadest tehakse tied (nurmenukk). Pärnaõietie on kua hia. Pihlagaõied kua tieks hiad kui lahti lõivad.

RKM II 1, 250 (14) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vuokslehetie on hia köha vastu. Ma jõin ikka palavad tuari.

RKM II 1, 278 (5) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu t. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söötiiri tuleb kolme õlekõrrega vajutada, millel pead otsas. Vastupäeva kolm korda ring ümber teha nende peadega. Siis pead panna räästa alla mulla sisse. Kui pead seal ära mädanevad, kaob söötiir ära.

E 9128 (35) < Rõuge khk. - ? (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sisestas USN Vähämb ku kirp, rassõp ku härg? Tuli.

RKM II 1, 278 (6) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügast ja söötiiri näidati vanakuule neljapäeva õhtul: "Vaata, kuu, mis mul on ja sul ei olegi!" - siis pidi ära kaduma.

RKM II 1, 279 (7) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügast vajutati kolm korda mageda siarasvaga ja pandi põhjatsipoole riasta alla. Kõigi kuntsijateks pidi esimene laps olema.

RKM II 1, 279 (8) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kidi, rudi. Kui olid puuhingedega uksed, mis käuksusid, või puud, mis üksteise vastu kiuksusid, siis seal vahel lõngutadi, muljuti kidi neljapäeva, liiapäeva õhtul.

RKM II 1, 279/80 (9) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mualjaid uhatleti neljapäeva õhtu. Võeti 9 sütt , 7 naelapiad, 3 soolatera, hõbesõle pialt kaabiti hõbedat. Kõigi nende asjadega muljuti 3 korda. Tulised söed visati vie sisse, need teised asjad ka. Selle viega pesti mualjaid. Vesi visati nelja tie haru piale nelja tuule sisse.

RKM II 1, 280 (13) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkine. Lehmale pandi püssirohtu nina alla põlema. Lehm ehmatas ja sai terveks.

RKM II 1, 292 (11) < Muhu khk., Tupenurme k., Lauri t. - Selma Lätt < Heleena Tee (Laori talu Ingel), 81 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mualjad - mõni leikas. Villast lõnga pandi kua ümber.

RKM II 1,299/300 (11) < Muhu khk., Nõmmküla k., Ansu t. - Selma Lätt < Heleena Saabas, 85 a. (1949) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laupa õhta pieti kalliks päevaks, ei siis kiigutud. Neljapäeva õhta oli üsna laupa õhta. Vardaid vast kooti.

RKM II 1, 305/6 (10) < Muhu khk., Muhu v., Painase k., Allika t. - Selma Lätt < Elena Veskimeister, s. 1861 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanad inimesed tegid. Esimene vihk seoti sidemega ruttu kinni, siis jõuab tüed teha, teisi siuti siis, kui õsutud. Siit suavad sindid, siit suavad sandid, siit suavad vigased, siit suavad vaesed. Viimane vihk tõsteti üles, tänati viel, et põld oli kasun, lubati siis vigastele ja vaestele.

RKM II 1, 408 (5) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks laevamees rääkin, et vaarao rattad hakkan ankru, ankur tuon üles.

RKM II 1, 408 (6) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks mies ike laevaninas vahib, et teine laev otsa ei tule. Jään kord magama. Poterman tõmman vastu silmi, et laeatas, et: kas sii su magamise tund on, et siiä magama tulid?

RKM II 1, 408/9 (7) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lae hukka saab, siis enne kui mere sõedab, piäb poterman maha minemä, kõegest ühele ehk kahele mehele näidätä end. Nied nähä ku lähäb. Ku minnä suur kott selgäs, siis laevamehed saavad oma riided kätte kui lae hukka lähäb. Kui päris paljalt minna käed taskus, sis kõik saada ukka.

RKM II 1, 417 (20) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õlõd tuodi maha. Meitel ikka nüüdki niärilaupa ja jõululaupa õlõd maha, sis võib magada, kus kiegi tahab. Lauldi, mis aeas..., kui tüdrik, siis: mesiläne aeas, kui poiss, siis: heriläne aeas.

ERA II 30, 181 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas Helen Volber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Mardus on ikka ka. Üks vanamies rääkis. - Ei tia, kust ta tuld. Mardus tuld ja tie ääres joost tema kõrvas. Ei tia, kuidas ta lahti sai temast viimati.

ERA II 30, 183 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libehundid on nied, kes hakkavad looma tagast sööma. Ei ma seda ole kuulnud et nied olid tehtud hundid.

ERA II 30, 183/4 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ühekõrra mies süönd metsas. Hunt tulnd ka juure ja vaatand nii mehele otsa. Mies mõelnud, et mis ta ikka vahib. And siis nua otst leiba. Hunt saand leiba ja joosnd ära. Siis hunt saand inimesest. Seda ikke hunt ka kutsuti, kes oli nii tehtud hundist, muud nime tal ei ole. Sie oli üks linna kaupmies. Kaupmies pani siis nua pue aknale, et kes ära tunneb, sie siis on sie mies, kes andis leiba. Mies läind siis linna. Vaatab pue akna taga, et tema nuga sial pue aknal. Mies läks sisse, et kost sie minu nuga seie sai? Ma antsin selle otst hundile leiba ja hunt viis metsa kõige leivaga. Siis kaupmel oli ia miel, et sama mies oligi ja oli and mehele hulka kraami.

ERA II 30, 185 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuulepesa on puite küljes. Muud ei tia.

ERA II 30, 188/90 (4) < Iisaku khk., Iisaku vanadekodu < Torma khk., Kasepää v., Raja k. - Paul Ariste < Mai Rull, 67 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lugu, kuidas Mai Rull ise näind haldjast. Ma õlin siis veel Rajakülas. Neljakeisi naised läksime metsa kuuse õksi tooma. Saime õksad kokku ja hakkasime kodo tulema. - Õksad õlid veikse kelgu pial järel. Tuleme Raja ja Kikita küla vahel kruavi müöda põõsaste vahel, üks vanamees läheb risti üle tee. Ei meie tund teda, õli niisuke hall vanamees: hall habe ja hall vene kroogitud kuub seljas. Ei meie pand teda suurt kedagi tähele. Lähme veel natuke edasi müöda kraavi iart. Üks Raja küla oma vanamees lõikas seal korvi vitsu. Vanamees ütles, et las ma viskan õmad vitsad ka piale, siis ma aitan teil vedada. Vanamees viskas siis õma vitsakimbu ka piale. Tuleme veel edasi, vanamees ütleb, et siin kasvavad ilusad pajud, ma lähen lõikan viel mõne viadi; minge teie edasi. Meie lähme edasi. Ootame, ootame, ei vanameest õle koskil. Lähme siis ära kodo, ei vanameest ikka olõ koskil. Öö läbi õli teine metsas ja alles teine homik tuli kodo. Siin samas õma küla all õli ära eksind. Käind nii ringi terve öö õtsa. Eks ta läind metshalja jälgedele, sellepärast ei saand enam metsast välja. Kes see hall vanamees muu õli kui metshaljas... Meie teda keegi ei tund.

ERA II 130, 625 (51b) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Püssirohtu võtab äkilise haiguse puhul. Nii inimesele kui loomale antakse. Kadund emal oli alati püssirohukarbike käepärast.

ERA II 30, 192 (5) < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Paul Ariste < Jõuga algkooli lapsed (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lastehirmutisi: Tont tuleb; koll tuleb; karu tuleb; mustlased tulevad, panevad kotti; sarvik tuleb; hunt tuleb; viehaldjas võtab kinni; vievaim tuleb; täi viib kaevu, tieb juustest kõie; punane kukk süöb ära (tulest hoiatades).

ERA II 30, 462 (9) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Linnu läheva talvess Egiptusemaale või kohe keski läheb. Linnutii järgi läheva.

ERA II 30, 462/3 (12) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas Helen Volber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kägu, kurivaim, tuleb us'saida, sis on halba. Arva ta nuhtlus tuleb mõtsast väl'la, aga ku tuleb, sis ikke om. Puskaril tuli ussiaida. Kolm kõrda kukse uibaian. Esi vahtisime. - Õige sii om, kui midagi tähtsat om, sis ta tuleb - kolm kõrda kukse uibaian. Näe, surma saie. Puskari Sammul suri ära.

RKM II 1, 10 (1) < Paistu khk. < Halliste khk. - Selma Lätt < Selma Läti emalt, s. 1877 (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ütel tidrukul käinu langetõbi pääle, ollu juba katekümne aastane, käinu karjan. Tõbi tullu jälle pääle. Peremees ollu sääl man, löönu raud kepige tidrukud ja ütelnud: "Mine, kurat, ometigi inimese selläst ära, sa oled tedä küllält vaevanu." Tidruk saanuki terves ja ollu eluaig terve. Ta ehmatemisest tuleb, sus hirmutemisege saab ärä kah aia.

RKM II 1, 36 (3) < Viljandi l. < Kõpu khk. - Selma Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu ema rääkis iki, et Karksist visand leivalabidast Vana-Kariste orgu vanapagan iki.

RKM II 1, 41/2 (18) < Viljandi l. < Kõpu khk. - Selma Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mia olin 15-16-aastane. Mia läksin vällä jõululauba õhtu. Tulekahju paistis kohe uksest vastu. Mia küll ehmatasin hirmsasti. Kus põsk hakkas paistetama ja hambad valutama. Mind panti sis tekkide ja patjade sisse. Läksime Värati kõrtsi sisse, perenaine tulli vastu, kutsus sisse. Kõrtsinaine ütles, et oot, üks habemik mees magab meil kõrtsi leti pääl. Miu ema läks kah vaatama. Pikk, punase habemega mees oli. Kästi mind kah sinna tulla. Mees istus ise leti pääl, hakkas oma suurte kätega miu põske kiskuma. Nagu kusiratsikud oles sees olema. Posises kah. Sinist papert küsis kah. Riipsutas pääle. Valu kadus ära. Kaks sinist pabert tegi, ühe pani pääle, teise pidin tasku panema, et tuuleõhk pääle ei tule. Ei tää, mis elekter tal sõrmedes oli. Üks joodik ta ise oli. Kus kodu minnes miul põsk enam ei valuta, ainult sinine olli veel.

RKM II 1, 43 (3) Viljandi l. < Läti, Purtnieki - Selma Lätt < Anton Pidrik, üle 60 a. (1944)P. Kippar, Eesti loomamuinasjutud, Põrsaga hundijalil, AT 169 K*1, 2 t. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundijahi pääl pandud üks nõu reele, siga sisse. Siga teind häält, hunt tulnd selle pääle. Vahest tuli hunte nii palju, et ei saa kõike tappa. Muudkui tõmba nõu maha ja ise sinna alla. Kirves ka olnd. Hundid pand käpad nõu alla, siis raidund kirvega käpad maha. Hobust es ole enam olemas olnd, hundid kõik ära söönd.

RKM II 1, 43 (4) < Viljandi l. < Läti, Purdneki - Selma Lätt < Anton Pidrik, üle 60 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuskil oli soo sees järv. Mõisaärra pidand sääl järves olema, pidand inimesi hirmutama. Seal oli lähedal keegi poonud, jälle pidi nähtama. Seal olla tulesid ka põlemas olnd.

RKM II 1, 45 (9) < Viljandi l. < Läti, Purdneki - Selma Lätt < Anton Pidrik (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuidas Purtneki järv sündis Seal on kuju maa olnd. Õhust on tulnd. Keegi on karjund: "Aasov tuleb, Aasov tuleb!" Lasknud maha. Palju inimesi on surma saand. Kui paljas jää on, siis järv kangesti kiunub ja kõliseb, rahvas ütleb, et need on surmasaanud, kes sääl nutavad.

ERA II 30, 117 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Avinurmes on Ruotsikäpp. Käpas on sõda õlnud. Kadund äi riakis, et kolmesüllane palk on ujund vette. Sialt on mõekasid leitud ja rahasid.

ERA II 30, 117/8 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Lohusuus üle jõe mäe sies piab õlema raha.

ERA II 30, 118 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ühes kõhas tõusnud keldri uks ikke üles: ma tulen ja ma tulen. Õma rahvas ei julgenud enam kodo õlla, käisid võersil magamas. Üks soldat tuli sinna üömajale. Õma rahvas ütleb, et kos me enam sind võtame, me ise käime võersil magamas. Soldat jäi ikke sinna, et mis asi sie on. Kell kaksteist üösi jälle tõusnud keldri uks üles: ma tulen ja ma tulen. Sial õlnud savipott. Soldat mõegaga lüönd - kõlinal jäänd raha maha. Soldat võttis puole õmale, puole andis peremehele. Peremies sai rikkaks. Kui raha mata, ega ta jää, piab ikke üles tulema.

ERA II 30, 119/20 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lapsi hirmutetakse: Venelased tulevad suurte kottidega, mustlased tulevad, Prika-Madis tuleb õma eesliga, näkk on vies, lapse tõmbab sisse, ära võta käsi nuga, lõikab käe katki, suolikas tuleb välja. Täiad punuvad köie, viivad kaevu.

ERA II 30, 121 (20) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lendev lüöb kõhe puru. Luomale lüöb. Rabandus on inimesele ikke. Kui südame rabab, siis ei saa abi.

ERA II 30, 123 (29) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lendav tuleb äkiste, rabab ära. Seda ei tia, millest ta tuleb. Aptegis on lendvakuld. Seda pannasse leiva sisse, siis annab järele kõhe. (Talus oli mitu lehte "lendvakulda", s.o. hariliku raamatu päälkirjade ja muu kuldamistöö juures tarvitatavat lehtkulda).

ERA II 30, 126 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork akkab külmavärinast. Nad riagivad: sie on külmtõbi. Seda riagiti: tie puu alt lõhki, nii et ülevalt on ikke kinni. Siis mine alt läbi. Siis ork jääb maha. Üks kõik, mis puu õli, kui aga puu õli.

ERA II 130, 629 (65) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluööl toodi õled või heinad tuppa, seda elasin mina ka üle. Ei tea, kas seepärast, et Jeesus seal einte sees sündis.

ERA II 30, 126/7 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Mina küll põle haldjat nähnud, aga isa kadunuke tuli kodust. Üks naesterahvas õli puu najal püsti, pikad juuksed maani. Isa ütles: ei ma tõhtind juure minna. Ühekõrra õli õlnud õja ääres, noota parandand. Hõbelootsik tulnud pinnale. Ei õle jälle tõhtind juure minna. Lootsik lähnud jälle tagasi. Siinsamas silla juures on õlnud veehaljas. Postipoiss tuli postiljoniga. Postiljon magas, postipoiss õli üksi üleval. Postipoiss näeb, et tuli kesk küngast. Ratsamehed sõitnud ümber. Siis ajand ühe mehe orgiga tulle. Postipoiss nähnud. Kui postiljon ärganud üles, riakind seda lugu postiljonile. Postiljon ütelnud: miks sa mind üles ei ajand? Jah, veehaljas õli ka siin augu jääres. Must preili, musta piaga. Kammind piad. Õige pikad juuksed õlid pias.

ERA II 30, 128 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Inimesi on hundist muudetud. Ühekõrra on peidmes ja pruut metsa hundist muudetud. Muud nime neil kedagi ka ei õlnud, kui ikke hunt õli nimi.

ERA II 30, 139 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Kase t. - Paul Ariste < inimesed Kase talus (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork on sie külmtõbi. Hobusel käib ka kurat piale. Uueda-Mart õli orgas. Soldatist tõi orga kaasa.

ERA II 30, 140/1 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Kase t. - Paul Ariste < inimesed Kase talus (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Postipoiss tuli Rannapungerja postiga. Postiljon õli ka pial, jäänd magama. Saab Raadna silla juure, Raadna silla juures kaks tuld. Teise juures õlid soldatid, teise juures nagu Raadna küla nuodamehed. Soldatid pistsid venekirved sisse teineteisele ja siis ajasid tulle. Postipoiss pärast ütles postiljonile, aga siis ei õlnud enam kedagi. Postiljon ütles: "Miks sa ei öelnud enne? Meie õleks saand raha." Kel on vanad Ruotsi kaardid, sie saab siit raha kätte. Iisaku surnuaiast üks on viind Ruotsi kaartidega raha ära.

ERA II 30, 148 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna k. - Paul Ariste < Juhan Treilmann, 83 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Külmtõbi meil kutsuti. Ei meil orka õlnud. Sie õli piavalu ja suur külmetus.

ERA II 30, 160 (32) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna k. - Paul Ariste < Juhan Treilmann, 83 a. (1930) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanal kuul metsa raiuda, siis ei kasva võsa.

ERA II 30, 167 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Nõmme-vanamees, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lapsi hirmutati: metsavaim eksitab paksu metsa, ära mine metsa. Metsavaim õli hall vanamies.

ERA II 30, 168 (5) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Nõmme-vanamees, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vies on vievaim. Lapsed läksid ujuma. Ujuvad vies, näevad järsku: pika valge juustega naisterahvas ujub ka vies. Lapsed tulid irmuga kaldale. Sie naisterahvas ütles: "Lapsed, tulge tagasi!" Ei lapsed julgend menna. Järvedes on viehaldijas. Kaevus teda ei õle. Vesi ilma temata ei saa õlla. Metsas pidi õlema ka metshaldijas.

ERA II 30, 179 (6) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Imatu küla algkooli õpilasilt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lapsi hirmutetakse: koll tuleb, ära nuta; Uueküla-Ljü¨ka tuleb; mustlane paneb kotti; lakavanamies vieb ära; ära mene vette, vievana on vies; näkk (ka nakk) on vies, ära mine; täid vievad kaevu, täid vievad metsa, tievad juustest köie.

ERA II 30, 180 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Haldijas on metsas olemas! Üks vanamuor Tarakusest eksis metsa ära. Läheb, läheb müöda metsa, ei saa kuhugi. Käis nii tükk aega. Siis tuli üks vanamies, sinine vüö vüöl ja sinine palit õli. Vanamies vei vanamuori rajale tagasi. Siis ütlesid, et sie õli haldijas. Ütlesid, et vies on kah haldijas. Seda ikka räägiti.

ERA II 30, 76 (19) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ükskõrd naine õli tehtud hundiks. Naisel õli õld veike laps ja siis käinud seda imetamas. Kui tulnud imetama, visanud naha kivi õtsa. Mees õli siis kütnud kivi tuliseks ja kõrvetanud naha ära. Siis sai jälle inimeseks.

ERA II 30, 77/8 (22) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Roosi paneb kinni tõrvaköis ja raudnõgesed. See tanda on nüid surnud. Ta kirjutas paberile sõnad. Sõnu viides pidi vaatama, et sõnad tuule kätte ei jää. Kõhe pane põue, et tuul ei puhu.

ERA II 30, 79 (26) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljas on surija, kes ise õmale õtsa teeb. Saaremõisa komtess see uputas enese järve ära. Kell 12 nähtud ikke, kui järves hüples. Tema tahtis mehele minna. Krehvin ütles, et vaene peidmes, ei lubanud.

ERA II 30, 80 (28) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libehunt õli valge, pika sabaga. Ta tagast tõmmanud looma lõhki ja sisikonna välja. Vanaste õlnud ka valge mätaskaru, aga nüid enam ei õle. Nõiad tehnud inimesi ka hundist. See hunt ei söönud inimesi.

ERA II 30, 80 (29) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad piavad ikke eksitama kua.

ERA II 30, 83 (34) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Eks ma sial Kalevipoja sängil õle mängind. Kalevipoeg õli läinud ikke läbi järvede. Peipsi õli persest saadik, Kivijärve õlnd kintu, Kuremaa kurku. Temal on hobune Narva pool surnud. Kopsusoo või -mägi, kuda ma pian ütlema, on sinna tekkinud. /Vrd. Kalevipoja hobuse jäänused Assamallas, muist. 268/

ERA II 30, 86 (37) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti eluolu II), redigeeritud Mare Kalda
Minu isa käis Tallinnas soola toomas. Aasta soola tõi õmale ja sugulastele. Ta kõneles, et eksis kõrra ära. Näeb, et üks teekäija tuleb - aga see õli Püha-Jüri sial õma kutsikatega. Püha-Jüri ütleb: "Kohe sa enam lähed! Jää seie!" - Isa ütleb, et "kohe ma jään, ammustavad obust." - Ei üks ammusta!" Jäänud ikke sinna. Aga üks ammustanud ikke obust, Püha-Jüri vaadanud: "Oh, pole viga! Ühe kikuga on puutund!"

ERA II 130, 411 (3) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Mare Korv, 54 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Mualjad - seoksed visked, mis maast akkavad. - Lalli rannal köiasse, seal oo üks tüdrik, kis neid arstib.

ERA II 30, 89 (43) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Hunt varastas lapse ja sõi ära. Kivihelmed õlid kaelas. Need pani ilusti kannu õtsa. Särgi eest õli preesi lahti teinud ja pannud ka sinna. Särk õli ka ilusti verest pesnud puhtast jõekaldal. - Need õlid inimesesööjad hundid. Venemaal pulmas nad õlid tehtud hundist.

ERA II 30, 90 (45) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Mustvees on kivi 12 sõna pial. Sial on raha all. Üks reisija luges need ära. Juba akkas kohisema. Üks sõna jäi puudu, mudu oleks kivi tulnud rahaga veest välja. Poriametnikud, hulka mehi, vedasid nüid kinku välja. Nüid ta on siin meie akna all. Kaksteist sõna on pial. Iga sõna on ise murdes. (Kõnesolev kivi on suur mürakas õige tuhmund gooti tähestikus kirjaga).

ERA II 30, 97 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui metsas ära eksisid, siis loeti Issa meie, siis saadi välja metsast.

ERA II 30, 97 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Riagiti kua, et pulm läks hundist. Nõid tegi pulma kõik hundist puha. Ühel naisel õli laps. See naine tuli õma last ikke imetama. Lapseoidja läks metsa ja laulis, et emakene, nennekene, tule lasta imetama; tohinisa imetab, tohinisa torgib. Nii käis igapäev imetamas. Siis kui imetama tuli, siis viskas hundinaha ära. Mees sai sellest lõpeks teada ja põletas naha ära. Siis naine sai jälle inimeseks.

ERA II 30, 99 (9) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork akkas külmast. Ma õlin kolmeaastane, kui õlin orgas. Külmtõbi kutsuti teda kua. Mitmed tempu tehti siis... Üheksa täid anti süia... Okuska Maril õli täiasi, siis anti neid sisse, kui ork õli. Kui vastust sai, siis ei tulnud enam. Kui ehmatati, siis ei tulnud ka enam.

ERA II 30, 104 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Jaagu t. - Paul Ariste < vanaperenaine, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork ja orgatõbi ikke õli. Täma kangest külmavärinaga raputab inimest. Rukki ristvao vahele käidi täma iest varjus. Jõvi jaamaülemal õli alles hiljuti ork, aastad 25 tagasi. Kurjast tuulest ork tuleb.

ERA II 30, 105/6 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Jaagu t. - Paul Ariste < vanaperenaine, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalevipoeg toonud Linnutaja mäele põlle sees liiva. Veest tulnud läbi. Peipsi järv õld persest suadik, Kuremaa järv kurgust suadik. Ma olin siis ju lapsuke, kui Kalevipoeg õli; ma seda ei mäleta.

ERA II 30, 108 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. - Paul Ariste < Andresse Kadri, 69 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork õli irmus. Orgatõbe iest mendi ära lakka rüsasse. Siis ork tulnud juure ja lugenud rüsa silmasi: üks, kaks, kolm. Sie ei õle teinud hialt, keda tahtis menna kägistama. Ei saand siis kallale.

ERA II 30, 115 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork on ikka õlnud ja raputanud inimest. Meie ema riakis, kui tulnud, raputanud et hing välja.

ERA II 30, 116 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljast ma'i tia muud kedagi, et Maetsmas lapsed käisid ikke naeri. Siis üks läks alasti hirmutama. Lapsed juoksid hirmuga koju, et metshaljas õli. Riagiti, kui metshalja jälgedele lähed, siis eksid ära.

ERA II 30, 116 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

ERA II 130, 596 (14) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-aljad - visred või kärnad. Ei tea, kust ned tulavad, aga neid uhatletse ju, muidu nad kao ää mette. Mina'p tea mette, mis moodi (uhatletse). Laimlas oli üks vana inime, tal oli meres seoke kivi, viis selle kivi peale, (vee), millega ta neid (maa-aljaid) pesi ja siis kadusid ää.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

ERA II 130, 599 (25) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui taevas lekib (= virmalised vehklevad), läheb külmale.

ERA II 130, 599 (27) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui kiriku parandal üsna veeaugud maas - kõik on niiske, siis tuleb vihma.

ERA II 130, 599 (29) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui päike selgest looja läheb, siis tuleb ilus ilm, aga kui ta läheb suure pilveparda sisse, siis on vihma jälle.

ERA II 130, 599 (30) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Talvel, kui koivalge on kollane, siis tuleb külm, aga kui punane, siis peab sula.

ERA II 130, 602 (43) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Ükskord oli Laimjas - enne mind - kangest suur paks tali tuli, mere ääres see pere, üljes oli tuld ronides lund kaudu üles katusele, keriseaugust sisse, laudile, laudiaugust rehala. Veised akand rööskima. Mõtlend, et lehmal vasikas, joostud vaatama, näind, et üljes seal loomade vahel. Võtn naha pealt ää. Mõned sõid kua ülje liha, aga seal põle mitte üks rasva lehk juures, üks tuim puru.

ERA II 130, 602 (47) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Tõnni - ei tea.

ERA II 130, 615 (20) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a.(1937) Sisestas USN
Kui kevadel mahla lasti, siis isa käskis tolle esimese mahlaga nägu pesta, siis päike ei põleta ära kunagi.

E 3306/10 < Paistu khk., Holstre k. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Haoraijuja ja vanapagan Talusulane raius üksinda metsas hagu. Õhtul, kui ta töö ära lõpetas, istus ta haukuu peale, võttis kübara peast ära ja pühkis otsaesise pealt rüühõlmaga higi. Vaatas kübarat, mis mitu-setu korda juba londiga kohendatud oli, ohkas ja rääkis: "Küll teenin päevast päeva, aga nii palju ei saa, et võiksin omale uue kübara osta. Pühapäeval lähen lauakirikusse ja pean selle sama päha panema." Ilusas riietes saks tekkis äkiste tema ette ja küsis: "Mees, mis sa rääkisid?" "Mis ma siis rääkisin," ütles sulane. "Ei saa omast tööst ega teenistusest nii palju, et uue kübara päha jõuaksin osta. Muud riided teeb küll naene, aga seda ei saa ma mujalt, kui pean ostma." "Mis sa mulle annad, kui ma sulle nii palju raha annan, kui sa tahad," ütles saks. "Mis mul, vaesel mehel, anda on," vastas mees. "Kodus natukene sööki on, aga või siis sina, saks, seda sööd." "Anna mulle oma emalepa kärbus, muud ma ei tahagi," ütles saks. "Mul on küll kodus taga sauna kolm emalepa kärbust. Need andis mulle mineva aastal peremees linakugarate sarra tarvis. Ühe ma annaks hea meelega temale, kui ta mulle raha annab," mõtles sulane ja ütles: "Ma annan küll sulle emalepa kärbuse, kui sa mulle raha annad." Noh, nüüd oli kaup koos. Saks viis sulase ühe vana kuhjalaua juure, mis kunni tikkude otsadeni raha täis oli ja ütles: "Võta siit nüüd nõnda palju, kui tahad raha. Tuleva neljapäeva õhtul tulen ma kärbussa järele." Saks läks ise metsa poole, kust ta välja tuli. "Tule sa kuna sa ise tahad, mul on see üks puhas," vastas sulane ja hakkas kamaluga raha rüü sisse tõstma. Ei võtnudki sulane enam, kui ta korra rüüga ära jõudis viia. Kodus puistas ta raha taga saunaardu nurka ja ruttas naisele omast õnnest rääkima. Teisel päeval palus ta peremehe käest aega ja läks linna, kust ta endale uue kübara ostis. Pühapäeval pani ta uued riided selga, uue kübara päha, pistis kolm kopikat kirikukoti raha taskusse ja läks kirikusse. Neljapäeva õhtul tuli rahaandja sulase sauna ja küsis: "Anna minu kärbus kätte!" Sulane, kes juba magas, tõusis sängist ülesse ja ütles: "Lähame siis taga sauna, kärbus on seal." "Ei taha tagant sauna kärbust, anna see kärbus, kes su voodis magab," ütles saks ja ei liikunud paigaltki ära. "Ära tee nalja, külasaks. Lähäme, ma annan sulle kärbuse kätte. Mul pole aega, pean magama heitma, homme vara ülesse tõusmine," lausus sulane. "Naljast pole juttugi. Seda karbust, kes su sängis on, olen ma omale tahtnud ja sa oled lubanud. Muud ma ei taha. On sul kasin aeg, siis anna ta mulle kätte ja meie oleme mõlemad üksteisega tasa," ütles võeras saks. "Jumal Isa Pojuke! Mina olen oma naese, kes mu sängis magab, sulle lubanud. Seda ma ei ole ilmaski teinud ja ei tee ka iialgi," ütles sulane. Saks jooksis saunast välja ja hüüdis: "Oota, sa ,petja! Või mitme mehega kipud sa mu kallale ja ei anna kätte, mis sa mulle lubanud oled. Nüüd lähan ma küll ära, aga teine neljapäeva õhtul tulen ma jälle, siis peab mu kärbus käes olema." Läks ära. Nüüd sai sulane aru, et see kellegi õiguse saks ei ole. Teisel neljapäeval pani ta naese laua juure piibli raamatut lugema ja seadis kadakaoksi risti-põigiti ukse ja läve alla maha. Vana Paha tuli, lükkas ukse lahti, aga kargas ise tagasi ja hüüdis: "Anna kätte mu kärbus, keda sa anda lubasid." "Võta ise tagant sauna ära ega ma ei keela," vastas sulane. "Tagant sauna kärbust ma ei taha, anna see, kes saunas raamatut loeb," ütles jälle Vana Paha. Sulane vastu: "Oma naist ma sulle ei anna." Vanapoiss jälle: "Anna siis mu raha kätte!" Sulane: "Võta ta tagant sauna ardust ise ära!" Vanamees läks ardusse. Tuli ruttu tagasi ja ütles: "Seal pole kõik mu raha, poolikult pärast ma ei võta vastu. Seekord jätan ma sind veel rahule, aga tuleva neljapäeva õhtul on viimane kord, kui sa siis kärbust ehk kõik raha kätte ei anna, siis ära sa enam elu peale looda ." Aeg kaldus juba üle poole öö, seepärast hakkas vanamees kiireste sammuma. Kolmandamaks neljapäeva õhtuks laenas sulane peremehe käest puuduva raha ja pandis ardusse Vana Paha raha juure. Siis pandis ta jälle risti ja põigiti kadakaoksi sauna ukse taha ja läve alla maha ning laskis naist laua juures piibliraamatut lugeda, ise heitis partele puhkama. Vanapaha tuli jälle ja ütles: "Anna mu emalepa kärbus kätte!" Sulane vastu: "Mine võta ise tagant sauna ega ma ei keela." "Tagant sauna kärbust ma ei taha, kas aru saad. Anna see, kes saunas raamatut loeb," vastas Vanapagan. Sulane: "Oma naist ma sulle ei anna." Vanapagan: "Anna siis kõik mu raha kätte." Sulane: "Mine võta tagant sauna ardust ise ära. Mis ära tarvitasin, selle asemele laenasin uue." "Mina muu raha ei taha, kui oma raha," ütles Vanamees. "Sinu oma raha mul anda ei ole, võta ehk ära võta," ütles jälle sulane. Just kui kass jooksis nüüd Vanapagan sauna peale, tõstis laepalgi ülesse ka sirutas käe sulase poole. Kukk laulis sauna peal heledaste. Vanapagan kukkus saunaukse ette maha nagu heinakott kunagi. Kargas maast ülesse ja pani punuma. Ei tulnud teine pärast enam tagasi.

ERA II 30, 29/30 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Öeldi, et ork tuleb. Kange külmaga tuli. Ütlenud, et mine sialauta eest ära. Ork tuli ja õikas: "Mari! Mari!" Mari arvas, et keegi hõikas, hõikas vasta ja ork sai kätte. Meheisa õli ka orgas. Kästi minna, et mine risa sisse. Ork tuli ka risa juure: "Siin on sõlm, siin on silm, siin rist" ja läks ära. Sest samast sai tervest. Ühel tüdrikul jälle õld. Nagu haigutama hakand, nii õlnud tiada, et tuleb piale. Einamoal sulane nägi, et juba tuleb, ja viskas sala selja tagast tüdriku jõkke. Sinna ork jäigi.

ERA II 30, 46/8 (25) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Laiuses hõberahasid kuivatedud päävapaistel. Üks naine juhtus sinna, korjas põlle raha täis, aga põlle nukad läksid lahti ja kõik raha läks tagasi, mis kõlises. Näe, Kalmakülas ka mägi täis raha. Kui viskad preesi või raudasja sisse, siis saad õmale. Kalmakülas ühele vagale mehele kolm ööd üteldud: "Männi koore all on võti. Tule koidu aal üksipäini." Mees õli arg: ei tema tõhtinud minna. Teise mehele öeldud kua: "Aabram, mine südaöösi. Naisele ei tõhi öelda." Teise öösi jälle öeldasse. Aabram tõuseb üles ja hakkab minema. Anu küsib, et kohe sa lähed. Ei lase minna! Siis riakis naisele, et nii öeldi. Ei õld siis raha ei midagi. Teise öösi jälle öeldi: "Miks sa Anule ütlesid!?" Seda raha öeldasse siin küll õlema.

ERA II 30, 50/1 (30) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad õlid. Siinsama Venemets õli. Kui karjaga üle läksid või inimene läks üle, siis eksis ära. Lõpel (Laiuse khk.,s) vana Kiku õli eluaeg karjas. Küll see õli halb vanamees. - Tal õli ku hundi hais kõhe juures. - Nemad on näind metshaljast. Näind, et lapse kiigu olnud metsas. Laps nutnud kõvaste kiigu sees. Kiku hakand kiigutama. Üks hallis riietes naisterahvas tuli, et hia õli, et kiigutad. Ma käisin karjasid taga ajamas. Mis sa tahad? - Kikul õli Mai kole laisk. See tegi sööki kui rokka mõisa härgadele. - "No, mis ma tahan? Et mu riided õless pestud!" Kiku riided õld siis öösi alati pestud ja aja pial.

ERA II 30, 63/4 (1) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Orgatõbe, mina ise seda lapsepõlves mäletan. Mina õlin siis Jaskametsas. Ork see on kõnelnud. Kui tämä on piale tulnud, siis on piinanud koledasti. Ühekõrra kaks orka kõnelnud: "Siin küll me ei jõle, lähme mujale." Üks ütles: "Ma lähen kiisle naha vahele. Siis peremees sööb alla. Tagasi tuleme siis, kui uba külvamine on." Peremees kuulis, kui kõnelsid. Kui ork läks kiisle koore vahele, pani kõik kõige täiega kotti ja haavapuu otsa. Sellepärast haavapuu väriseb. Üks saanamees õli haige. Ork ise õpanud: mine hobuse kopli. Sial on kolm konti. Mine keeda need ära. Mees mõelnud: mis see on, hobuse kopli. Pärast sai aru. Läks hobusetalli lakka. Sial õli kolm kanamuna. Sõi need ära, siis sai terveks. Jälle anti halli siasõnnikut juua kah.

ERA II 30, 75/6 (18) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Venemaal üks pulmarahvas tehti hundiks. Üle järve tulnud Tiheda kõrtsi juure ja puhanud sial. Nõid olnud ise ka, ei tia kuda, sinna tulnud. Öelnud, et ma siin ei saa neid teha tagasi inimeseks. Viind Venemaale tagasi. Sial teinud jälle inimeseks.

ERA II 130, 351 (63) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vene laev "Järmak" oli köin otsimas Jäämerest, sellel köidi ju otsimas ilma põhjust... Et kus taeva murre on, kus taeva äär maha köib ja pilved üles tõusevad. Seda põle näha kuskil. Põle leitud.

ERA II 130, 360 (83) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Enne kuu oln kangest valge. Kaks meest läin kuud tõrvama, et väga valge, tahtn vargale minna. - Ja nüüd on kuu peal kaks meest ja tõrvakatel kahe vahel.

ERA II 130, 361/2 (88) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Mina pole küll mitte näin teda laeva peal. - Kui ta teab, et laev ukka läheb, peab eest otsast sisse kargama. Kui alasti kargab, siis saavad mehed kõik surma, kui ta riides sisse kargab, siis mehed peasvad kõik ära, jäävad inge.

ERA II 130, 377 (122) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üljes öetse ju ühte seltsi inimesega olavad. Mooses lõi kepiga punast jõge, jõgi läks vett täis, Vaaro suguselts rahvast ja sõjavankrid jäid sisse ja nüüd oo sellest vaaru selts inimesi meres.

ERA II 130, 378 (123) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Talnas vanal ajal oli oln üks vene noot, oli üles tõmmand ühe (vaaru sugu inimese) ja maale toon, ja suur tõrss oli oln, oli sinna sisse pann. Ja ei ole teine söön missugust toitu, aga oli elan. Kui üitud: Vaaru, viimnepää oo käe! Siis tuln vee peale, üteln: Uhui! Ja laksutan käsi. Siis tal oln rõõm, viimselpäeval peab veest välja saama. Nädalapäevad seal oln. Siis viin tagasi merese. Nisad oln rindas nagu naistel. Päris inime pole oln mette - kala saba - sõrmede vahed oln kinni. (Kalameestelt kuuln noormehepõlves, u. 30-aastasena.)

ERA II 130, 378 (124) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõel oo taevas. Seal oo seitse tähte üheskoos rinki.

ERA II 130, 379 (126) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui merel taheti, et tuul oleks takka, vilistati: üüih! Üüih! Sõrmega tõmmati tagant: Tule, tuul! Tule, tuul! Tule tagant!

ERA II 130, 379 (127) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui tuul või laine väga vastu oli, löödi käega risti ettepoole, öeldi: Alt läbi! (läti keeli "Apuk ðour!") Läti laeval öeldi ka läti keeli.

ERA II 130, 380/1 (132) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
See vana muistne kunts: kui vilja tuulamisel tuul ära kaob, pidi vilistama uksest välja (vastu tuult): Üüh! Üüh! Tule tuul! Tule tuul!

ERA II 130, 382 (136) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Taevas ka vahel kuu ligidal, vahel keskp. taevast kolm tähte ridassute - Vardad. Mõnikord kahed Vardad taevas.

ERA II 130, 420 (18) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puukasu - kui paese jala või käe külges, sellega muljuti.

ERA II 130, 424 (30) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Riakivad ikka, et laeval peab olema oma vaim ja et see põgeneda ennem ää kui laev ukka läheb. Öetse, et laeva vaim, laeva koterman. Mõni usub ka. Aga mis sa tead uskuda, kui sa põle näin.

ERA II 130, 561 (54) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui murule istud, tuleb kolm korda sülitada, siis ei tule mualjad kallale, väiksed punased asjad, oi, need on irmsad, kui need piale tulevad, kärnad, akkavad mäda joosma, kui nad puhkevad.

ERA II 130, 562 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soolatüügas. Mul olid suured tüikad käe peal. Siis sealt teiseperest üks eit õpetas, kuidas lahti suab. Ma võtsin kartula, leikasin pooleks, kummagi poolega muljusin kolm korda seda tüigast ja siis panin kartula kokku jälle nii et ei saa arugi, et ta on lõhki lõigat (Toores, koorimata kartul). Ja siis panin aiaauku ja tulin tagasi vaatamata tagasi. Kui tagasi vaadata, siis pole kasu kedagid. Kadus ää küll.

ERA II 130, 571 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ka noored kaselehed aitavad, ennem piirituses leotada, siis välja pigistada ja haavale panna.

ERA II 130, 572 (28) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-alused - mualjad. Kui need oo, ju siis lauba õhta või neljabe õhta pestas ja vesi viidas tuleaseme piale.

ERA II 130, 593 (4) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Vana Tõll oli toon põlle sees selle suure kivi, mis Keiguste mõisa tänavate suus oo.

ERA II 130, 594 (8) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Miks haava lehed värisevad. Üks oli tahtn senna puu alla varjule menna, aga see pole võtn mette ja see üteln, et saagut sinu lehed värisema kut ma paergust värisen. (Ei mäleta öelda, kes tahtis minna, miks, ja miks haab ei võtnud.)

ERA II 130, 594 (10) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman öeldakse laeva peal olema. Kui laev akkab ukka minema, siis ta akata loppima. - Kis see teab, on see nenda.

ERA II 130, 266/7 (19) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluks tuuakse põhud tuppa (rukkipõhk = sirged õled), jõulu-, nääri- ja kolmek. laup. Nüid ka tuuakse. Üks veike kuusk ka tuuakse, pannakse laua peale, pannakse vekka ja küinlaid külge.

ERA II 130, 279/80 (41) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui sul maaljad oo, pestakse sooja veega, millesse pannakse 9 obusenaela need (võib 7 ka olla), üks vana ross/kross/, mõni vana vaskraha ja soola, sellega pestakse ja vesi viiakse liiapäeva õhtul maaljakivi peale (ühes naeltega jne.). Viiakse sellega, mille seest oled pesnud. Kui tuled ära, ei tohi tagasi vaadata. (Tehakse ja usut. veel nüüdki.)

ERA II 130, 280 (42) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sulutüid. Neid õerutasse ühe ernega kolm rinki peripäeva ja loetasse sorsisõnu sinna juure; siis peab see, kellel need sulutüid oo, viskama selle erne parama kääga üle vassaku õla kaose.

ERA II 130, 284 (47) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus: kui ihu värises ja külm. Anti salbeetrit sisse, olgu inimesele või loomale. Loomale lasti püssirohu suitsu nina alla.

ERA II 130, 284 (48) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus: Loomal lõigati kõru lõhki ja anti ta oma verd talle sisse. Lehmapiimaga või veega.

ERA II 130, 287 (51) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

ERA II 130, 288 (55) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Ühessa vihmaussi tuhka ja koera verd sisse antud. (Jutustajale endale antud, kui ta noor olnud.)

ERA II 130, 288 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaige rohud, väiksed valged õied, neid leotse viina sees ja ant. viluaigele sisse.

ERA II 130, 292 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Viira küla põllal suur kivi. Kurat tahtn seda kiriku ukse taha tuua.

ERA II 130, 292 (5) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soonda külas, siit kiriku poole, teest paremat kätt, maalja kivi. Ennem kodus pestakse, pesuvesi viiakse sinna. Hobuseraudu ja vanu naelu ka viiakse.

ERA II 130, 293 (2) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Mualja kvi ~ arstikivi, Soonda küla põldudes, Soondast 1/2 km edasi. Miks ep tea. Ma ole mitu korda seal köin. See oo ammu vanast. Ma tea, kui mool ennem laps olli, taal aasid muhud ümber pea... kui mulajad... Siis õpetasid: neljabä õhtal pesta ja vesi sinna viia. Tegingid seda ja sai terveks. Enne kui pesema akatse, pannatse õbesõlg sisse ja kaabitse sõnna sisse (vette) enne pesemist.

ERA II 130, 294 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vanatont oli tahtnud viia suurt kivi Muhu kiriku ukse taha.

ERA II 54, 208 (224) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui virmalised vehklevad, siis muudab ilma.

ERA II 130, 322 (9) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üks mees ütles, et oli näin, laeva kajutis, allid riided selgas, poolkuud oln sisse kootud, ja siitsamast jälle kadund. Tema koiku juures oln. See oli üks vaim. - See oli tõsine mees, see ei valetand.

ERA II 130, 322 (10) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kapten rääkis - üks poiss läks masti ja kui alla tulnud, oln pea al'l. Ei tea, mis tal seal oli. Ilm kuri ja 30 sülda vett. Ädal on suur võim. - Ega tema ei valetand, ise oli laeva kapten, see, kis rääkis.

ERA II 130, 322 (11) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Näkk: näkud. Mõni seoke naisterahva kojus.

ERA II 130, 322 (12) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui laev minna ukka, - kui rotid laeva peal, siis need lahkuvad enne ära. Nemad pidavad ette teadma.

ERA II 130, 328 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puhastatud meevaha, searasva ja kuusevaiku segamini sulatada, aava peale panna, parandab ära.

ERA II 130, 328 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Öeldi koterman või sedasi. Et kui laev põhja läheb, siis koterman läheb laevast välja, viskab ennast merre. Kui riides oo, siis mehed pääsevad ära, kui alasti, siis upuvad kõik.

ERA II 130, 336 (21) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Külm ja väristus tuleb peale, pärast kange pala. Mul laeva peal tuli peale - ükskord tuli tüüris peale. Kapten tõi viina, sain kaks korda rüübata. Läksime Engelanti. Kaks kuud aega oli. Pärast kadus ise ära. Veskist korjatakse rotisitta, antakse ilma teadmata sisse, siis kaob ära. Isa oli nii arstind: selle igise särgi visan ahju, aga ise ei tohi siis tuppa minna. Tema pole kolmel päeval tuppa läin.

ERA II 130, 336 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sealõuarohu juurikad (ei tunne!), rõõsa piimaga keedetud, kaotab ära paistetustõbe (mis kurgust hakkab ja siis levib). See võitis ära, nädalapäevad jõin.

ERA II 130, 351 (62) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Et kurat oli taevas oln ja oln peaingel. Aga kurat läks jumalaga tülisse ja tahtis oma võimust saada. Siis Jumal viskas ta maa peale. Ja kurat tõi kaasa kolmas jagu taevatähti. Siis kurat jäigi maa peale ja ehitas omale põrgu siia. Kes teab, kus see on?!

ERA II 124, 610/1 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
"Männiku" talun ollu rahakatal - noh, sääl, kus sii rootsiaigne tamm om. Vana kaval ja tark ollu. Sii ütelnu, et ku katal tuleb, ei tohi äält tetä ega Jumala nime nimete. Miis lännu, et tema tuub katla ärä. Tullu säält sis suur sikk välla. Silma põlenu pään. Rahakatal sarve otsan või kus ta ollu tal sanga-pidi. Ollu kole eluk. Noh, peremiis ütelnu, et oh, sa Issand Jumal, mis nüüd valla om. Sikk kadunu ku kolinal öes katlaga tagasi maa ala. Näe sis, mis lõpetud, on lõpetud.

ERA II 124, 613/4 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Saapa" talu maa pääl olli üits jämme kadajas. Ütlive ikki, et Rootsi kuninga kadajas. Rootsi kunigas oleved oma kadaja vitsa maasse pistnu, kus ta sääl laagren ollu, et ku si kadajas kasume lääb, sis tuleb Rootsi valitsus meil Eestimaal uueste tagasi. Akanu kasume kah, peris suur puu kohe. Ja kis puttus või oksa murd, sii sai ädä. Raiuti tene maha siin. Mudu sa võis esi vaatma minna.

ERA II 124, 615/6 (22) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kariste Vanapagan elanu mäe otsan. Sääl om suur mõts ollu. Karksi vanapagan ollu ta pääle vihane. Ja sis virutanu koodige, nõndat maa mütsun. Sis löönu suure augu maa sisse. Seda kutsutas Koodiorg. Sii org om kah ku kuut, seda muudu. (Sa tääd ju küll, kus si Koodiorg om. Noh, ku sa Abjast tuled järve man.)

ERA II 124, 616 (23) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle vanapaganal kuke laulu aig pudunu kivi sellätäis järve. Sääl kuhal järv lainetab egäkõrd.

ERA II 130, 128/9 (1) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Jüri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Selkorral oli küll kui Vene-Jaapani sõda oli. Mõned ütlevad, et koterman. Laev sai miiniga suure augu sisse. Sealtsamast august läks välja. Oli nagu einalabu ja ele kilgatav ääl oli. Just olevus oli küll. Vat vaimusi ma ei usu ega tontisi, aga oli, seda ma tõesti nägin. Ja kõik teisedki nägid. Nii tuline ele ial oli tal ja kogu oli nagu einalabu. Ja venelased lõid risti ette. See oli õhtu. Aga laev vajus omingu kella üheteistkümne ajal.

ERA II 130, 132 (12) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Jüri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Iiemägi on Raegma metsas. Sarabud ja mõni kask peal.

ERA II 130, 133 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Juri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raegmas Kalmamägi. Seda on otsimas ja uurimas käidud. Rootslased otsisid ühte varandust, kaardid olid ligi. Ma olin väike poiss, käisin neile näitamas, kus see mägi on. Sain 50 kopkat. Ei tea, mis nad leidsid. Peale selle on seal veel mitu tükki käind kaevamas. Surnuluid sealt välja tuleb.

ERA II 130, 137 (5) < Muhu khk., Hellamaa v., Võlla k., Jaani t. - Richard Viidalepp < Mare Õige, 74 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus inimestel ja loomadel ka. Kas see on teise inimese tegu või? Äkiseaigele loomale anti riivistüki eli, mida sai aapteegist.

ERA II 130, 178 (19) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Uie t. - Richard Viidalepp < Maria Pere, 88 a. (1937) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Mare Kalda
Lõkits (lõkendav tuli). Rässa alt paistab meres. Olle taga aet, aga minna eest ää. Arvati, et oo merre ää maet mõni asi, et merest välja lõkitseb sedasi. Räslased oo köin taga aamas. Vahel tõuseb kõrgele, sealsamas kaob ää. Mine edasi - paistab jälle.

E 3310/5 < Paistu khk., Holstre k. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nülitud surnukeha Ennemuiste sõitnud sõapealik hulga soldatitega maanteed mööda külast läbi. "Kas teie näete kedagi ees minema," küsis tema soldatite käest. "Ei näe kedagi," vastasivad soldatid kui ühest suust. "Sõida lähemale," käskis ta ühte soldatit ja pani temale, kui ta juures juba oli, mõega silmakulmude kohale otsaesise peale ja küsis: "Ka sa nüüd näed kedagi?" "Näen jah," vastas soldat. "Ütle teistele ka, mis sa näed," käskis kindral. "Ma näen: kaks meest kannavad nülitud surnukeha," vastas soldat nagu vähe hirmu tundes. Teistel soldatitel käinud ka kui külm kahm üle ihu, aga nad ei lasknud seda märgata. "Jah," kinnitas pealik julgeste ja laskis ka mitu teist soldatit veel vaadata. Need kõik ütlesivad hirmust asja nägema. "Kas keegi on kuulnud, kus hilja mõni inimene siin ümberkaudu ära on surnud," küsis sõapealik. "Mölder siin lähedal on ära surnud," ütles üks soldat. "Eile nägin ise oma silmaga, kui moona käisin ostmas. Veskerahvas ütlesivad teise kodu käima." "Soo! Või mölder ära surnud," lausus sõapealik. "Ratsuta teejuhina ees ja teised kõik taga järele." Soldat täitis käsku. Möldrerahvas panivad imeks, kui sõjaväge eemalt nägivad tulema ja ütlesivad: "Mis peaks küll suur sõapealik siin otsima? Ega ta hobustele või soldatitele ise moona ei tule ostma?" Pealik aga küsis, kui veske peale jõudis: "Kus surnukeha on?" Möldri poeg läks ka ees, pealik soldatitega järele surnukirstu juure. Pealik küsis möldri poja käest: "Kes on see surnukeha?" "Minu isa, suur sõapealik," vastas möldre. "See ei ole sinu isa surnukeha," ütles sõapealik. "Mis suur pealikuherra nüüd nõnda kõneleb? Ega ma ometi meelest segane ei ole," ütles mölder. "See ei ole sinu isa surnukeha," ütles uueste sõapealik valjuste. "Sellega olgu sõnavahetamine otsas." "Mis ma sellest sõnavahetamisest saangi, olgu ta peale otsas," vastas mölder. Nüüd andis pealik soldatitele käsku, et nad katlatäie vett keema peavad ajama. Seni, kui vett soojendati, laskis pealik kirstule kolm pihlakapuu võru peale ajada ja päetsisse oherdiga augu sisse teha. Mölder ei tahtnud nii oma isa puusärgiga teha laske. Ta palus esiti põlvili nuttes pealiku ees, et see tema isa surnukeha rahule jätaks, aga seda palvet ei võetud kuulda. Mölder katsus vägivalda pealiku vastu pruukida, aga seegi ei aidanud. Soldatid köitsivad kõik kinni, kes takistuseks tee peal ees olivad. Nüüd seati puusärk püsti ja valati lehtri läbi selle sisse keeba vett. Sa ime! Surnukeha hakkas kirstus hirmsaste karjuma. Aga sellegipärast ei jäetud valamisele järele. Viimaks käis lehter ühes veega vups! ülesse ja sinist suitsu käis ohertiaugust nagu korstnast kunagi välja. Kui suitsu enam ei tulnud, võeti kirst lahti. Selle sees ei olnud muud, kui inimese nahk, mis olla jalutsisse kokku sadanud. "Selle naha võite nüüd maha matta," ütles pealik. "Aga kus on veel see raha, mis isa sulle pärida jättis? See too minu kätte!" Noor mölder, kes pealiku imetegusi nägi, tõi raha ilma vastu panemata pealiku ette. Kindral pani mammona oja ääre sisse, segas teda mõegaga ümber ja ütles: "Mis ülekohtusel viisil saadud, mingu ära!" Vesi ajanud sellest kaks osa ära, üks osa jäänud järele. "Võta nüüd see raha, mis üle jäi. Tarvita teda õigel viisil ja ära tee meelega kurja," ütles pealik. "Kogu omale ikka õiguse nimel varandust, et Vanapaganad ei hakka sinu surnukehaga tegema nagu nad sinu isa ja palju teistega, kes temasugused, on teinud ja peale selle veel teevad. Peale surma pugevad kurjad vaimud niisuguste nahkade sisse, hakkavad kodu käima ja teisi, kes alles elavad, piinama." Kui pealik oma kõne lõpetas, heitis noor mölder tema jalgade ette põlvili ja palus andeks, mis ta pealikule sõna ja teoga paha teinud. Ta sai nüüd aru, et pealik tema headuse pärast sinna oli tulnud. "Sellega tätsid sina õige lapse kohut, et mulle vastu panid. Ma annan kõik sulle andeks," ütles pealik. Kindral sõitis jälle oma väega ära, mölder hakkas matukse vastu valmistama. Surnud mölder ei käinud enam pärast kodu.

ERA II 130, 183 (26) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Uie t. - Richard Viidalepp < Maria Pere, 88 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Luule Krikmann
Uata, üks laev akan ukka minema. Teise laeva koterman' tuln teise laeva peale. Teine üteln: "Noh mis sa, va teise laeva koterman', siia otsid? Ma olen isigid kuus aastad oma laeva masti oma kaela kondi peal üleval pidand." Laevamees kuuln ja uadan - ja mast oln katki. Oo see oln või, aga oo ilmarahva jutt.

ERA II 130, 189 (8) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001
Jõulu ajal tuuakse veel nüidki õled sisse: jõululauba, näärilauba, kolmekuningalauba. Lastele on üks pisike kuusk, küinlad küljes.

ERA II 130, 189/90 (9) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman'n. Laeva koterman'n peab olema, mu isa rääkis ühtelugu. Aga seda ma põle näin, ma'p või tõendada. Jälle ikka üks laevamees oli riakin, et see oli nii tõesti-tõesti näin. Et see mees jään üksi laeva ja näin, et teise laeva pealt tuln üsku sokk ja nende laeva pealt tuln ka sokk ja see teine sokk võitn selle laeva soku ära. Ja see poiss riakin kaptenile ja kapten üteln, et see laev läheb ukka, et selle laeva koterman'n otsib omale uut kohta. Ja see laev olligid ukka läin. Mu isa rääkis. Tema oli vanasti Kuivastu kõrtsimees, eks seal laevamehed jutustasid.

ERA II 130, 190/1 (10) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
(Arvatav rahatuli.) Muud ma põle näin mette. Et siit paistab üks tuli mere äärest, seda oo kõik näin. Siisamas Rässa all mere ääres. Seda aru põle keegid suan, mis tuli see peaks olema. Mõni arvab, et peab rahatuli olema. Üks viiekopikane raha olle sealt leitud. Ükskord oli kangesti suur. Ühekorra näitas kohe ligidal olevad. Et lähme uatama. Maailma suur lai tuli. Läksid sinna kohta - tuli jälle poole kaugemal. See tuli läheb edasi, kui keegi on tahtnd uatama minna. Ükskord oli jälle suur tuli, teine nagu veel teise kohtas üleval. Läksid juure, kustus ära, kadus ära.

ERA II 130, 204 (1) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Põllu t. vanaperenaine, u. 70 a. (1937) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vikatkoert taevas vikatkoert juob kua - akkab vihma tulema. ( Usutakse, et v-t võtab vett üles).

ERA II 130, 225 (4) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Näljakivi. Valge kivi, laasi moodi. Põllalt leitakse. Lastele öeldi, et sedap tohi pöose võtta mette.

ERA II 130, 225 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tähe sitt. Kui täht ülalt alla tuleb sirinal, siis jääb ümber (vilja) kõrre tähe sitt, nagu pool nõela. See on al'l. Seda sai mitu korda nähtud.

ERA II 130, 225 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui reede sadama akkab, siis kahessa pääva oo niisked ilma.

ERA II 124, 422 (37) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku kuu ümarik, sis piab kartulid tegema. Ku kuu on jälle siamaos, sis piab ernid tegema, sis ei pia erned ussitama.

ERA II 124, 423 (38) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanas kuus raiutse lehtpuud. Noores kuus okaspuud, sis koi ei süüma. Si on nüüd õige kah küll.

ERA II 124, 430 (56) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Õniste küla. Sii va õnis küla. Ku katku aeg olli, sis es saa katk sinna. Tõmmand punase lõnga ümmer küla. Keelnd lapsed kõvasti ära, et ei tohi üle astu. Kis üle astus, selle sis sai katk kätte.

ERA II 124, 470/1 (39) < Viljandi l. < Paistu khk., Tuhalaane v., Orjatu k., Kukese t. - Leili Takk < Kadri Hensen, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miul tullid maalesed selga ku karjas käisin. Sis üks vana Mänd viiga ja soolag tegi terves. Siin Villändis eläs. Noh, maast akas.

ERA II 124, 507/8 (4) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pehmes heinamaas siinsamas mede talu karjamaa juures on suur kivi. Mede tädi ema kutsutud unes kaks korda sinna raha otsma. Tema es ole lännu, es julge. Kästud tad põhja poole kivi ääre alla sorgata kolmetahilese nõõlaga, sis tuleb raha vällä. Tagasi es ole tohtnd vaadata. Jah, vanal aal neil ikki näidati - nüüd ei ole kuulu.

ERA II 124, 508 (5) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Raudkatsi silla juures ollu rahaauk. Miis tullu musta täku sellän, kott kaalan. Ollu raha silla alla poetand. Kuuvalge sügisine üü on ollu.

ERA II 124, 508/9 (6) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tuule vanaperemees läind metsä ja näind ühte meest, kannu ots istun. Peremees ütlend, et anna mulle kah raha. Aga mees ütlend, et sis saad, ku annad mul emälepä kärbisse või päitspää lemä. Luband tene sis kärbisse. Mõtelnd, et mis see üks kärbis sis ikki on. Perenaene jäänd haiges - sis mees saand aru, et on naese är luband. Viind raha tagasi, see läind mullas ja vajnud kolinal-mürinal auku tagasi.

ERA II 124, 511 (12) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Saunas ei tohi tule lähedale kallata pesemisevett, saab maalised või sügelised.

ERA II 124, 511 (13) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku on maalesed jälle, sis tuleb hõbedat kaapi raha päält ja ütelda: "Issa pojuke, püha vaimuke!"

ERA II 124, 511/2 (14) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maalese heinad on ka. Ne on siniste õidega. Kohe võtab tagasi. Meil olli Eedi maalesed saand. Sis tädi võtt maalese heinu ja toppis poisil särgi täis. Hommukus kadund. Kintse pääl ollid alles - puha kirju. Jälle tädi toppis püksid heinu täis ja poiss sai terves. Eks nende hädäde vastu ole Jumalast antud ka taimed ja rohud, mis sedasi maast hakkavad, aga kis neid tääb alati.

ERA II 54, 208 (225) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vikerkaarel on mõlemad otsad vees, siis võtab vett ülesse.

ERA II 124, 516/7 (29) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, harakalle haigus, varessalle valu aga mede lapse kõht saab terves - loetas lapse kõhtu pitsites, ku see valutab.

ERA II 124, 518/9 (2) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui on maalesed või vinnid maast saand, sis loetse kolm korda järgi mööda "Maaisake, maaemake, Anna (nimi (kelle?) tema tervis tagasi. Mullaisake, mullaemake, Anna (nimi) tema tervis tagasi. Maarjaemake, Maarjaisake, Anna (nimi) tema tervis tagasi." Igat ütelde kolm korda, kokku öhessa korda. Sis kas hõbedase reesiga või suure tahilese nõõlaga vajuta.

ERA II 124, 524 (16) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noorekuu ja pühabane uni tuleb ruttu kätte, vana kuu jääb pikemale.

ERA II 124, 549/56 (103) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üks veike tüdrikuke olli metsa ära eksind ja tige nõiamuur olli ta sis enda juure viind. Sääl olnd tal õge vilets elu. Vanamuur pand sis tüdrikukse karja. Sidund tal suure puntra linu kah selga, et piad ni kuldlõngas ketrama. Enne sa kodu tulla ei tohi. Noh, lapseke, vaene ädas. Nutnd tene kivi pääl vanemid taga, olnd tulises irmus. Aga ronk olli puu otses nokitsend ja nakitsend. Sii küsind, mis sul viga. Annud sis nõu, et vii linad musta lehma kätte, küll sii ketrab. Must lehm kedrand sis kuldlõngas niid linad. Sedasi läind sis mitu päeva müüda. Ikki lehm aidand. Näe nõid tahab tääda, kudas ta ketrab, aga laps ei ütle. Nõiamooril olnd jälle kolm tüdärt, õhe, kahe ja kolmesilmaga. Saatud öhesilmaga tütre karja juure valvama. Ronk olli jälle õpetand, et ütle: "Uinu, uinu magama, ükssilm, ma otsin sul pääd!" Sii jäändki sis magama ja lehm kedrand linad ära. Teise päeva kahesilmaga tüdar karjas. Vaenelaps istnd ja nutnd. Ronk käsnd, et ütle nagu eela, aga ütle sa, et: uinu, uinu kaks silma - Siikord jälle ei ole vanamuur tääda saand. Eks ta's ajand kolmesilmaga tütre valvama. Lapseke laulnd jälle Uinu, uinu magama, kakssilm, ma otsin sul pääd!" Unetand jälle ära, et tal kolm silma pääs olli. Sii sis näind ära ja kaivand nõiale, et must lehm kedras. Võtnd sis kätte ja tapnd musta lehma ära. Küll lapsel olnd kahju, nutnd, aga ei uulnud. Lapsel põle and muud ku soolikud. Aga ta põle neid täind ära süüa. Olli aia nurka maha matnd. Sis kasund aia nurka sinna kohta ilus kuldõõnapu kuldõõnad ots. Vaenelaps kasund suures. Tal tulnd tore koslane. Aga nõid pand tal kotiriided selga, oma tütre ehtnud välla ilusti. Aga ronk on jälle laulnd kosilasel, et kis sul kuldõõnapu otst õõna tuub, sii võta ära. Noh, nõid on aand kohe oma õhesilmaga tütre otsma. Aga õõnapuoks lõõnd tal teise käe ära. Kahesilmaga tütrel löönd teise rinna ära ja kolmandal pistnd oks kolmanda silma välla. Ku vaenelaps tuuma läind, sis õõnap lasnd oksad maha, saand õõna kätte. Aga nõid, näe, irmus viha täis ja viind ta tõrre alla kinni. Oma tütre ehtnd salakamres välla. Takud topnd põue teise rinna asemale. Miis põle aru kedagi saand. Sõitnd pruudiga kodu poole. Vanker laulnd, mõtlend miis, aga sii olli vaenelaps tõrre all, et: "Susi sul sõõdab tõldasida, kallis kana kaane alla. Takk ei anna lapsel toitu, ega mehel meeleääda." Küsind sis nooriku käest, et mis laul sii on."Ah, vankre kiunumene mudu!" Kodus jälle olnd sii ääl kuuda, et kaisutad takutorti. Miis saand ka aru, et ongi takutort. Ää küll, teise päeva ütlend, et lähme sõitma. Naisel kah ää miil ja, aga näe - miis visand ta jõkke silla päält. Toond tõrre alt oma nooriku kodu. Sii kuldõõnap läind neil õhes ja jäänd akna alla kasuma. Olnd ja eland sis rahus. Aasta pärast olnd noorikul poeg. Nõid arvand, et tema tütrepoeg, tema es tää kedagi, et lähäb vaatama. Silla all näind jões vesiruus. Mõtlend, et murran ja viin ta lapsel. Aga lill akand laulma: "Ära nopi nupukest, ära kaku kaunikest, oma tütre nabavart." Sis saand nõid aru. Kisnud tütre välla jõest. Nülgnd undi ära ja visand vaesellapsel undi naha ümmer ja nõidund ta undis. Miis läind targa juure nõu küsima. Tark seletand sis, et küta kivi palavas ja ku naine tuleb, undi naha sinna pääle paneb, sis kõrbub sii ära ja inime saab vaevast rahu. Sedasi saand sis miis naise tagasi. Ja eland õnnelikult. Mia ei tää, mis sest nõiast sai viimati.

ERA II 124, 556 (104) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mia kuulsin. Ämm olli tige olnd. Sis olli minia libaundis moonutand. Kurjad inimesed ikki nõiuvad. Inime isi - mia ei tää, kas isi sai libaundis.

ERA II 124, 557/8 (106) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Päri mõisas, kõnelesid, käind karjanaene libaundis. Käind tema last imetama kodu. Naha visand sõni tare taha kivi pääle. Üks vana naine olli jälle näind seda asja ja õpetand miist, et aja kivi kuumas, peris punatses ja küll ta sis oma naha ära kõrvetab. Miis kütnd kivi tulises. Naine tulnd ja visand naha kivi pääle. Sii läind nässu ku kärin. Kõrve aisu viil tulnd. Sis naine olli ikki kodu jäänd. Põle änam undis käind.

ERA II 124, 559 (109) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sineallikus pidi olema ju ikki suur rahakatal. Sii palk, kelle külgi katta sang seotud olli, on praegu näha allikast. Aga juba mäda. Siis allik on kah sinine alati ku paa põhi ja kiib.

ERA II 124, 586 (169) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku maalesed on, sis piab maalese einu korjama. Ni on veiksed siniste õidega. Nendest sis vanni tiid, kaovad ära.

ERA II 124, 593 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana tüdrik lännu sureme. Väha enge lõhna mudu ollu veel. Naise ütelnu man, et nüüd peidmiis tuleb. Vähä kurgu lohk liiknu, löönu sis jalage vastu jalutsid, et kus ta tuleb, koplest ve. Isi olluki valmis, ku selle ära saanu ütelde.

ERA II 124, 350 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii om kah üits jutt. All Reinsen "Meose" talun om üits peremiis kange jahimiis ollu. Sii lännu sulasege mõtussejahile. Tennu tule mõtsa maha. Üits suur sinine ärg tullu tule manu. Mehe mõtelnu, et õbe kuule põle. Ega tina kuradid ei võta. Pannu sis leiba püssisse. Käinu ku tsuhh! Ollu sii ärg kadunu ku tuhk, Pallalt tuki ja tuhk lennänu õhun viil.

ERA II 124, 350/1 (38) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle om Endrik kirstun jänest valvanu. Kari muste juudi ninadege poissa tullu sinna. Üits mängnu ikki pilli ku till ja till. Tõise üpanu ja karanu. Ku süda üü müüdä lännu ja kukk laulnu, "Meose" kukk, sis kadunu järsku ku tolm.

ERA II 124, 357/8 (48) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandikuusest räägiti ikki - Pullevere mäe pääl. Kis puttu söändäs, sii jäänu vigatses. Miu poja ristiesä olli säält aanu aia vitsu maha, sis jäi küll sianses vaeses ja vigatses. Ei tää, ka ta sis selle päräst olli või.

ERA II 124, 358 (50) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandikepi kuuse otsan käinu egä jaanipäivä üüse arjage uss laulman. Aga si kuusk olli ikki küll nigu kõver kepp. Sianst põle nännu.

ERA II 124, 360 (52) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandisellämägi. Sääl pääl kasv sii nõiakuusk. Kõnelive vahel kah, et sant maganu sääl. Sellä ase olevad pirla alle nätä viil. Nigu veike raav. Ku mia sääl käisi, sis näi küll viil.

ERA II 124, 369/70 (63) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Salatsi jõe man löönu kah üits Rootsi soldat tiislepuu maasse, et ku kasuma lääb, sis tuleb Ruuts tagasi. Sis olli sii tiisle puu küll lopsakult kasunu ku mühab.

ERA II 124, 372/3 (67) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sügisi tuleb järgi vaadate, ku mõts ästi ärmäs om. Sis tuleb jäll vällä rehente pailu si ärm enne jõulu om. Sis sel päiväl enne jaanipäivä, ku pailu ta enne jõulu om, tuleb külide linu, sis kasvab ää ja pikk lina.

ERA II 124, 373/4 (69) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku lepä sügisi pikke urve täüs om, sis tuleb tõine aasta ää vil'lasaak. Ku lühikse ja ümäriku urva, sis tuleb alb aasta. Näe, minevasta es oleki urva. Lühikse ollive tese. Täo om käen alb aasta.

ERA II 124, 267/8 (13) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Unt on teise ärjä kõrvast ärä murdnd, sis on isi pidand asemale jääma. Sis viit na üles taevasse, et terves elus nähä oles.

ERA II 124, 375 (71) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Oh, selle sandi kuusest ma ütle. Mõne kõnelive, ku ma alle nuur miis olli. Rootsi Kaarel oleved sinna kepi maasse löönu, ku ta siin sõan olli venelasege. Olli ütelnu, et ku kasume lääb sii kepp, sis saab Ruuts viil selle maa tagasi. Ja lännu kah kasume. Kasunu oksa ja puha.

ERA II 124, 390 (32) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas Katre Kikas 2001, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vaada, ku jälle maha eidetes, kästäs ristike maa pääle tetä, ütelde, et muld ärä mullal kurja tii. Mitte midagi ei ole ädä sis. Kulle, ärä istu palla maa pääle. Maa ütelse, et engäb. Jääd aiges.

ERA II 124, 391/2 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku Jeesus risti lüüd, sis olli süame nagel är kadunu. Kärbläne lennänu sinna asemale, et änämp uut ei lüüä. Sis om temäl lubat süvvä egält puult. Üten kuningag ja tõisteg.

ERA II 124, 392 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Iir om selle süame nagla ära varastanu ja mullasse peitnu. Temä võib sis kah egalt puult süvva, kust saab aga.

ERA II 124, 392/3 (39) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jeesuse süäme naglast oleved mädarõigas kasunu. Selleperäst ta ütelse ikki rohi oleved ja ää egä ädä vasta.

ERA II 124, 393 (40) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pullevere mõtsan olli üits sandikuusk. Noh, kuju kuuse oks om ollu. Üits pistnu selle maasse, et kui kasume lääb, si piab Ruuts viil omal aal tagasi tuleme. Sii sis kasunu suures, üteldi sandikuusk. Üits sant olli sääl kuuse all elanu.

ERA II 124, 419 (30) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noh, ära sa seda'nd jälle kirjuta - mudu lora. Järvelohk Üldiküla vällal. Sii on järvest tekkind. Järv Talnamaalt Oissust tulnd ja läind Õissu. Üks tükk sis olema siia maha jäänd. Sellepärast olema ära tulnd Talnamaalt, et naesed lapse muste rätikid sial pesmas käind.

ERA II 124, 419/20 (31) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Undioru" Allikul vesket tehti, sis ku undament olli maasse pantud, edimese nurgakivi alla panti karviga hõberaha. A va Põdra Jüri. Tema olli tüümiis sial - sii võtnd raha ära. Karbi pand tagasi. Praegu alles. No, seda tal es passi teha, teised mälestuses pand sinna.

ERA II 124, 420 (32) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanapagan on pidand Saaremaa ja Muhumaa vahele tiid tegema. Kiva kannud tene sinna. Aga enne ku valmis saand, laulnd kukk ja üks rüppetäis jäänd sinna isipaika. Nüüd sial vesi, pole tiid kedagi.

ERA II 124, 294/5 (29) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Adjas om üits vaim. Mõtsan ja egän kotussen om neid. Miu emä kõnel, egäl puul ollu oma eng sehen vanast. Sii olli sis aldjas.

ERA II 124, 300 (3) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin olli üits maamõõtja poiss. Lätsime kateksi Valgeraba poole. Kõnelime. Üüsi mia näi, ku inimese tansive Valgeraba järve pääl. (vat, sääl om üits järi). Nigu ladin olli viin. Sis ku kukk laul, sis ollive a kadunu kah.

ERA II 124, 303 (8) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miu onu karjan olli käinu Paistu puul, sis peremiis nännu, et undi kõndin sääl karja lähedal suu ääre pääl. Lasken tõise undi maha. Üüsi nännu siis unen, et elama jäänu - sii unt jah - tullu tema manu ja ütelnu, et lase miu kah maha. Miu naise lassid maha ja mia ei taha ütsinde elade. Põle rahu and, käinu aga egä üüsi kallal. Viimäti sis peremiis lasken maha tõise undi kah. Sis saanu rahu. Sis ni ollu sianse inimesest undi või soendi.

ERA II 124, 304/7 (11) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miu esä kõnel jälle et ku tema Holstre mõisan ollu, sis karu murdan koka ärä. Rahvas olli taga aanu seda karu. Kokk ütelnu, et ulka inimesi - ei saa nüüd jagu! Mia võta ta kinni. Lännu sis - no karul suure küüne, mõni kolm tolli - lännu puu taha. Karu löönu jälle käpa ümmer puu. Kokk oiden teda kinni tõispuul puud mitu tunni. Nii ku ärä väsinu ja lahti lasken - kohe kokal kallale ja puul pääd otst ärä. Esi lännu mineme. Talu- või si mõisaemand tullu kah vaatame, miuke si loomake peris om. Karu jälle tullu suure joosuge. Emand uperdanu aia man. Löönu eidel küündege keha veritses. Lännu edesi Ulila suusse vällä Tartumaale. Tennu sääl kurja. Ulila ärrä olnu ädäs. Sis Tarvastu ärrä ütelnu, et miul om vana Ritsu Ants. Sii laseb ärä. No lännu sis sinna - ka sia oled Ritsu Ants. Et miul om asja kah siuge. Kas sa tuled karujahi pääle. Ants ütelnu, et ku jumal õnistab, eks sis lää kõrda. (No, sii Ants olli ikki osav küll. Tema lasken saa sammu päält kübara sisse. Ku suur si kübar om.) Jah - lasken sis endal männa oksad ümmer sidude, et ollu ku põõsas mudu. Seitsmekümne sammu pääl aanu vilet. Karu aanu kõrva kikki, vaadanu. Ants lasnu kõvemini vilet. Karu tõusnu viil kõrgempale. Ants andan käraku. Karu viil röögatanu ja valmis. Sis ku ärä surmat, vaadat järgi. Ütessa kuuli ollu tal siis enne. Ansu kuul ollu kümnes.

ERA II 124, 316/7 (28) < Saarde khk., Voltveti v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johann Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7 (L. O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Küünlapäeva aal karu käänab tõist külgi. Ku ta magamest tõuseb, sis om ta paks ja rammus. Paari nädali päräst jääb kehväs. Vat, pesän tema imeb käppä. See rasu aab ju sis rammusas.

ERA II 123, 494 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jälle agu ei tohnd ukse paku pial raiuda, et siis raiuma ema südame pial.

ERA II 124, 317/8 (29) < Saarde khk., Voltveti v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johann Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ora mõisan karupoig olli kinni püüt. Ku aastane ollu, sis mängin poisikstega ilusti üten. Ku poisike tema alla viskan, sis ollu vihane. Ku tema poisi, a sis ollu ää miil. Teiba ümmer tantsin ikki kappadi-kappadi, kappadi! Peremamseli võtnu tagat sellä salaja kinni ja visanu tiiki ku summdi. Söönu tene üten põrsastege. Ni põle tad künä manu lasnu. Sis lükanu küna ümmer üten söögige. Esi ollu kangeste rõõmus. Ollu tal aga ää miil küll.

ERA II 124, 331/2 (11) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Sarja kõrtsi puult miis lännu Vana-Kariste poole. Preili tullu. Kõndin kõrval ikki, et putu miusse ja putu. Sis saanu Vantaua manu. Lännu ku kõlin auku sisse sii vaim. Ütelnu, et tuhat aastad ole ma siin ollu. Nüüd pia viil tuhat aastad oleme. No, ku ta oles puttun, sis ehk oles lahti kah saanu.

ERA II 124, 334 (14) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mede kuuse all siin om tii äären rahakatal all. Kõnelive, et jaaniüüsi kõliseve raha mis kolin, na süda üü aig. A mia küll kuulu põle.

ERA II 124, 341 (24) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Libaunti om vanast ikki nõias peet. Aga või ta's olli. Kõneldi ikki, et nõid võtnu undi naha selgä ja käinu luume kallal karja man. Peris unt olli ikki tene. Mia ei usu, et sii nõid olli.

ERA II 124, 347 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehtpuu raiutas ikki vanan kuun, okaspuu nooren kuun, mudu ei kuiva ärä. Pika pääle kuivave, a seene tuleve otsa. Sis neist tarbepuud ei saa.

ERA II 124, 347 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lepa võsa, ku tahetas äviteda, piab ikki raidma juuli või augusti lõpu puul, sis ei kasva si võsa kunagi suures.

ERA II 124, 347/9 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Meose" mehe kõnelive. Nevä ollive käinu ikki jänessid lasmas. Vana kirst ollu, siane naste riide kirst põllu nuka man. Ots ollu iist ärä. Säält sis lasken neid luume. Sis üitskõrd lauba või nellabe õhta ollu. Peremiis lännu jälle valvame. Ei ole orassen üttegi jänest. Mõtelnu, et imelik küll, egä kõrd neid siin ollu, - täämpe põlegi. Kuradi lugu! Järsku üits koputanu kirstu pääle kopp-kopp-kopp! Tema ütelnu, et mis te litsi nüüd siia kirstu manu tulede. Ei kedägi. Koputanu jälle üits tõist kõrda. Miis mõtelnu, et ni om tüdriku. Koputanu kolmat kõrda. Sis vaadanu, et mis sääl õge om. Suur must miis ollu kirstu kõrvas, tukk käen. Kadunu ärä, ku vana Endrik lasta lubanu. Ja kohe ollu oras jänessid täis ku pihu. Akanu sis vaatma, miuke si kige suuremb om. Nännu - kik ollu ilma päätä vasiku. Üits preili tullu ku auast. Pill ollu käen. Tõmmanu pilli ikki esi ku trill ja trill si preili. Tema jälle ütelnu, et egä tont mängi ei mõsta! Akkab mudu, a lugu vällä ei saa. Aga mia õge mängi sul üte viguri. Lasken sis õbe kuulige. Jäänu palt sinist suitsu pahvakas järele.

ERA II 124, 180 (20) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Näsa t. < Halliste khk., Mõisaküla l. - Leili Takk < Märt Egel, 72 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kartul esi ütelnu, et tetäs teda vanan kuun ja täüen kuun. Sis kaova ni vana kardula ära. Mudu om sügiseni terve.

ERA II 124, 196 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Mäkiste k., Kõiva t. - Leili Takk < Reet Sarv, 87 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Langetõbe vasta aitave puju juure ja palderjani juure.

ERA II 124, 219 (23) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kuu kupitseb kuiva, Päe sapitseb sadu. Ku kuul sapp, sis kuiva ja tuulise ilma. Ku päeval sap'p, sis tuleve vihmase ilma.

ERA II 124, 219 (24) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noore kuu aal (vanast peeti kuntsi) sis pöeti lammid. Vanal kuul es või, es kasva villa.

ERA II 124, 220 (25) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanal kuul pidi rõõvid mõsma, sis lääve pehmesse ja valgesse. Vanal kuul om riie pehme ja lääb ästi puhtass kah.

ERA II 124, 220 (26) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Põrss tapeti, ku kuu nõnda ku tõist nädalt kasvi. Ku vana siga, sis tapeti jälle vanal kuul, sis liha es lää kokku.

ERA II 124, 225 (38) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe siande valge om ja peris ku ilma valute, sis tuleb põuda.

ERA II 124, 225 (39) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Enne sõda olli päe siande ku vere käk'k, aga jusku verekäk'k punane. Ju si sõda sis tähend.

ERA II 124, 255 (101) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast olli si alli aigus. Inime värises ku aava leht. Suuja es saa änäm kunnigi. Miu esä olli. Paleten sõrme ärä, es tunne suuja, es ole lämi. Miu pojal käis kah all pääl, ku sõast vällä tulli. Mia'i tää, kus si aigus tulli.

ERA II 124, 257 (107) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku kass või kana om, ku nende näol pääle tullu si paine, sis om kige raskem.

E 54852 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi.

ERA II 124, 270 (19) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku vanas kuus sündind on, sis sii inime lääb ruttu vanas. Ku noores kuus on sündind, sis seisab kaua nuur. Ei si kuu vist tähende kedägi.

ERA II 124, 271 (20) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii kuu asi on üks tarvilene asi. Näe - laevapuud ikki lõigatse vanas kuus, mudu ei olema ää.

ERA II 124, 271 (21) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Juussid piab lõikama noores kuus, sis kasvavad.

ERA II 124, 272 (24) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe k. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanas kuus piab luuda tegema, sis ei tule kirpa, noores kuus tuleb kirpa.

ERA II 124, 287/8 (10) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pullevere mõtsan olli sääl üits kuusk. Sii olli rootsiaigne. Üits rootsi soldan pistnu kepi maha, et ku kasume lääb, sis tuleb ruuts tagasi. Ja lännu kasuma. Ladv ollu ikki Rootsimaa poole, olgu si tuul kus taab. Selle küllest põle okse võinu raidu, kohe jäänu vigatses ja sandis. Kutsut tõist ikki sandi kuusk. Vanamiis, sii istutaja ikki, olli nõidun, et kis putub, saab via manu. /vt. ERA II 124, 288/9 (11-12)/

ERA II 124, 288 (11) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üits nuur miis lännu sandi kuuse manu ja pannu vaiku sõrme pääle. Jäänu käest ilma. Sii akanu paisteteme ja sõni ku lõigat otst ärä./vt. ERA II 124, 287/8 (10) ja 288/9 (12)/

ERA II 124, 288/9 (12) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõine miis jälle raidun vist oksa küllest maha. Ja seda miist mia näi esi. Olli küürakas jäänu, eluaig sant ikki. Nüüd om juba surnu ja kuusk kah maha raiut. Ant viina mestel, sis raidun maha. Põleve neil viga ühti. /vt. ERA II 124, 288 (10-11)/

ERA II 124, 290/1 (16) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni vakka ole mia küll kuulu. Tondi vakka ma ei ole kuulu. Sii ollu nurgan pimmes ahju taga või kus ta ollu. Sis kas püga lammast või tii mis tiid, ikki natike piad paneme edimesest sinna. Kigest asjast pidanu anma. Ku es ole pandan, sis ollu õnn kadunu. (Nii pailu mia kuuli. Ahju taga või kus sii vakk mõnel ollu).

ERA II 124, 291 (17) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Koll - sii om laste irmuts mudu. Must ja karune.

ERA II 124, 291 (18) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Libaunt - sii om sii soend või vilbus. Ollu nõiut inime. Käinu sis soend undi nahan.

ERA II 124, 292 (19) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Koterman - ei tää.

ERA II 124, 120 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Hunt om Vanapagana tett loom. Luuavars om selläruuts, ront pääluu, kivi om südä, kuusekuur nahas. Änd om vana viht. Ku valmis ollu, sis ütelnu: " Hunt, tõuse, murra Jumal ärä!" Es tõuse. Pahandanu sis, et miu endä luud (lood) luum ei kulle miu sõna. Jumal, katsu õge sia!" Jumal ütelnu: "Hunt, murra kurat ärä!" Hunt murdnu. Kurat pannu kuuse otsa, hunt tõmmanu reiest kinni, maha. Sinist suitsu pallalt jäänu järele. Kuradi pirla pelgäve hunti nigu tuld.

ERA II 124, 126/7 (47) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaits mõisnikku ollu õige vanast. Tõine ollu Püügle (Pöögle) puul küllen, tõine om Karksin ollu. Tõisel om poig ja tõisel tüdär ollu. Järi ollu vahel. Sis latse om armastama (h)akanu tõinetõist. Vanad es ole tahtnu. Sis Karksi (h)ärrä om tüdart (h)oidnu vangin. Poiss lännu jäll redeliga üüsi sinna. Ku maha tullu, saatnu koera kallale. Sii murdnu poisi ärä. Sis tüdär lännu (h)ullus. Juusknu järve ja uppunu ärä. Karksi (h)ärrä võttan sis tondi appi. And sel kolm orja. Tont viinu sis järve ärä Karistesse. Siin ollu ta ka ilma suur vanast. Sis ku järi ära tuudi, sis om sõda (h)(akanu. Püügle (Pöögle) (h)ärrä om Karksi (h)ärrä ärä tapnu. Noorik ja miis tennu (h)eina, ku si järi tulnd. Niid jäänd sisse ja püüave siin (h)engi.

ERA II 124, 128 (49) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Õisu järi om Voltvetist Osjust tullu. Taevaalust müüda lännu ku suur must pilv. Heinalise jäänu jälle alla.

ERA II 124, 128 (50) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Nõia om inimese liba(h)undis muutnu. Ne oleve Püha-Jüri kutsiku. Vanapagana luud (lood, st. loodud).

ERA II 124, 128/9 (51) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla v. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ämm muuten minija libahundis. Käinu ikki kodun last imetämän. Ku tullu, visanu naha värati manu kivi pääle. Imetänu ärä, võtnu naha ja lännu jälle. Miis lännu sis nõia manu. Sii ütlend, et nüüd ku ta tuleb, küta kivi kuumas, et nahk körri tõmmab. Noh, juusken sis mõtsa ilma nahate, ku miis naha ära kõrvet. Ollu inime ikki, aga es julge änäm kodun olla.

ERA II 124, 134 (59) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Perküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Rabatsekivi - sii ka pruun kivi. Ku halvat om, sis võetas sisse seda vett, kus kivi leotse. Aptiikres teda ikki om.

ERA II 124, 134/5 (60) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaarna eli olli lendävä vastu. No, si om siuke äkilene haigus. Sedä nüüd enämp ei oleved aptiikren (aga sii olli peris üits hää rohi küll.)

E 9128 (36) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Laut sais sauna takan, sada särki sällän? Kapsapea.

ERA II 124, 135 (62) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Naistepuna - 1) Sest tetti tiid sel aal, ku naistel kuumärgid ümmer ollid, ku õige pailu olli. 2) Ku eläjä punast kuseve, sis ka tetäs tiid naistepunast.

ERA II 124, 141 (75) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maru vanaperenaine kõnel. Temä ollu vanapagana ärä nännu. Temä karjapoiss ikki vandun. Lännu sis üten perenaisege esäl süvvä viimä. Koodiorust tullu üits vana tidruk vällä. Vammus ollu sellän ja lõng pähän, nigu vanaste ollive. Ollu kahu pääge. Nemäd ollid nõnna ärä hirmunu. Tullu seni ku Kariste silla otsa. Tahtan poisikest kinni võtta ja vette visate. Üits mees jälle tullu "Kirju" kõrtsi puult. Sis karanu Kariste silla otst vette ku summdi! Ju ta olli kah mõni tont. Egäs ristiinime ju sedäsi ei karga vette.

ERA II 124, 142 (77) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd vanaeit surnu ärä. Enne surma matnu raha kolde, et kelle käsi paneb, selle käsi võtab. Mini jälle kuulnu sedä. Võtnu sie sis surnu käe ja võtnu raha vällä. Või ni jutu sis kiik õige om, aga vanast võis ju olla - sis olli kiik tõist muudu.

ERA II 124, 145 (81) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pääsukse händ selleperäst lõhki, et aia otsa ollu lennänu ja teibäs kinni jäänu. Kus ta sai sii pääsuke, seda ma sul ju rääksi.

ERA II 124, 146 (88) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kartule tetäs täis kuul, mudu kasvab hein sisse.

ERA II 124, 156 (120) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haldjas - haljas oll mõtsan, eksit inimesi ärä ja.

ERA II 124, 156/7 (121) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Hiis om sii kus ohvert viiti. Sinna viiti villä ja liha. Sää kasvi tamme ja aid olli ümmer. Sis kutsut seda hiis või ohvriaid (paganausu ajal ikki).

ERA II 124, 164 (136) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Ell Vahtramäe
Ku maast ollid hädä saanu, sis tark and suula ja valged (hõbet) kaabiti sinna kohta maha, kus haiguse saanu oled. Luges kah vahel pääle. Aidas kah.

ERA II 124, 175 (9) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Näsa t. < Halliste khk., Mõisaküla l. - Leili Takk < Märt Egel, 72 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sianst kärni, mis maast saanu aiguse, siin sii tark või arst Kariste mõisan. Sis tema õpas "valged" viskame ega nel'läbe õhtu. Õpas sõna päha, sis mis lugeme pidi. Ku laits aige ütel, et latse pesemise vii (st. vee) ahu kuha pääle pannu. Sinna käsk valged kaapi ja suula visate, esi ütelde man jäll' et: "Isaks, emaks, võta vastu seda valged sel nel'läpäeva õhtul ja anna X sündimise tervis jälle tagasi." Nõnda piab sis viskame, et kiigi ei näe.

ERA II 124, 53/4 (9) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanthauan olli õige neid tonta. Miis tullu kuurmaga veskelt. Säält obene müüdä es lää. Äkki nuur tüdrik kõrval. Küsinu, kas sina kinni oiad. Obene lännu edesi, tüdrik järel, ütleb ikki, et putu miusse, putu ja putu. Aga es putu, ütelnu: kurat las minnä, mis sa must oiad. Sis lännu ärä. Ütelnu 700 aastad olen siin ollu, nüüd pian viil tõine 700 aastad oleme. Sa narr oles raha saanu. Nu sii olli nüüd üits rahakatla oidja või inimese ing, kis sinna rahamatmese aig panti.

ERA II 124, 54 (10) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Põrguaua auk om jõe kolta sehen. Kinni kasunu juba. Sääl olli näht sihantsid nägemisi - oinid ja mis sääl kennikkord ollu ja koera.

ERA II 124, 56/8 (13) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jälle rootsi sõa aigne asi. Siin käisive jälle vene kaabaku. Olli naisi ja mehi ja kikke. Tapsiva, võtsiva raami ärä. Sis ollu Pullevere mõts. Sinna saanu üits talupoig paksu mõtsa sisse maja tetä. Tema sääl, kuulnu tuleve, saanu mõtsa joosta. Temäl ollu läte sinna tett, elanu ilusti. Nu sis tuleve. Lännu sinna sisse. Tuli põlenu ahjun. Hakanu sääl süüma ja juuma. Joonu täis ja jäänu sis magame. Ja noh, hää küll - maganu. Temäl es ole muud ku usse kinni ja akna. Põletanu ärä. Kulda jäänu sisse - sii sulanu ära ütte kampa. Seitse pikka tuutsi ollu neil - niid (need) jäänu sinna alle(s), ollu sääl tuha sehen. - Sis ku tuhk külmäs lännu, sis istutanu kepi sinna keskpaika et ku sii viil üitskõrd kasume hakkab, sis tuleb Ruuts viil tagasi. Hakanu sis kuju (kuiv) kepp kasuma, ollu suur kuusk. Kis okse murdnu, jäänu vigases. Nii tuutsi sääl om ja kuld ka kännu all. (Aga sula kuld oles viil parem ollu!) Pelläsive kõik. - Aga nüüd om ära raiut. Kaits nuurt miist raidnu - kaits velle. Seni põle kuulnu neil viga oleme. See kutsuti sandi kuust (Seepärast olevat sandi kuusk, et mees üksi seal elas nagu sant, kes puu istutas).

ERA II 124, 59 (15) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas ja parandas Mare Kalda
Kaabaku tullu. Inimese lännu mäe sisse. Üits poolearuga tüdrik jäänu kodu, et las ta sitt olla! Sõa-mehe otsin-midägi kunnigil, kiik kadund puha. Venelane ütelnu "netu". Tüdrik küsinu, kus sa kurivaim tääd, et mu nime Netu. Sis ollu käen. Se es oska vene kiilt. Se tapet sis ärä ja tõise saanu kah Sellä mäe päält kätte. Tapnu maha. Sääl om sis neid vaime.

ERA II 124, 59/60 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Saapa mäe seen om kalmet ollu. Säält om kirst välla võet. Sehen ollu tuhka, inime on ära mädän ollu. Aet tagasi jälle. Tamme puu ei mädane viin egä mullan. Kirst ollu tamme laudest. Siin võib olla kulda ja...

ERA II 54, 208 (226) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vikerkaar kõrge, tuleb kuiva, kui madalal - vihma.

ERA II 124, 61 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1836) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanatüdrik lännu mõtsa. Küsinu: "Kägu, kunas saan ma mehele?" Kägu kukkunu pailu. Sis vanatüdrikul süä täis. Hakanu pildma."Oh, si(n)a raipeluu!" ütelnu käol.

ERA II 124, 68 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kulli t. - Leili Takk < Mari Juhanson, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanapagan tahtan Kariste järvest tiid läbi tetä. Sis olli põllege kive kandan. Keset lännu põlle kanne katik. Kivi kuknu maha. Sis pirla vesi säält kohalt laenetab keset järve nagu mustab - ku vaagen.

ERA II 124, 69 (2) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kulli t. - Leili Takk < Mari Juhanson, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Levä lapjut pildun vanapagan Koodiorust Mägiste orgu. Sääl om siantsid põrguauka või aua - mis na oleve sääl.

ERA II 124, 97/8 (24) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Konn võtab vii viha. Uss võtab maa viha. Ku konn läbi vii lännu, sis ütelse oleved puhas vesi. Ku us's elab, sääl maast es ole nõnna (h)aigusi tullu. Mia ole vaadanu. Si om ikki õige ka küll.

ERA II 124, 102 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kuu kupitseb kuiva Päe sabitseb sadu - ku sianse rõnga ümmer om kuul, sis tuleb kurja ilma.

ERA II 124, 102 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sap'p - sii om nagu üits kuu päiksest ja kuust kaugemal. Ku sii man om, sis tuleb ikki kurja ilma.

ERA II 124, 103 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe siande punane om, sis tuleb põuda.

ERA II 124, 103 (38) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe valge om õhta ku vesi, sis tuleb vihma tõine päe.

ERA II 124, 111 (56) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku sabage tähte näive, sis tuleve sõda. Sii ol'li ime märk.

ERA II 124, 111 (58) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, parandas Mare Kalda
Pääsuke tekkinu naisest. Miis jätt naise maha, võtt nooreme. Naine sis laul: "Naine toodi naise pääle Tõine tuudi tõise pääle. Kus pian mia mineme? Pääle ilma pääsukeses." Noh, sis muudet naine pääsukses.

ERA II 124, 119 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jänes lännu kaibama Jumalale, et neid ei pelgä mitte kennigi. Tema piab egade iist juusma. Jumal käsken lambakarja sekka minna. Sii pistnu juusma. Jänes naarnu nõnnat mokk lõhki. Tuline (h)ää miil ollu.

ERA II 123, 481/2 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui me Voldiojal ollime, sis üks vana Lints olli, ja selle võerasema on olnd Kabala valdas Tepul tüdrikus. Sial olnd Leesul üks vana tüdrik, läind kodust taari tuuma, taarianum olnd sial aitas. Test ootavad Marit metsa, Mari ei tule. Sis läind vaatama, olnd teine vähä inges viil ja puha sinine. Ei ole änam saand kõnelda ästi, sis näidand, et niake olevus olnd, suured küened olnd, seaksed sinised närud olnd teesel sel'las. Et aeda pialt on maha tulnd ja kägistand teda, et Tõnnivakast tulnd. Ei ole änam viitud sinna, mis asja sinna olli viitud igast uutsest, sis tulnd maha ja kägistand ära. Vanad inimest ikki rääksid, et vanakurat kägistand tüdruku ära. Meie ollime siis nagu uvitud sellest. Tia, sii olli mudugi mõni siake aigus.

ERA II 123, 485/6 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Naanu (talu Uue-Võidu vallas) Taari maa siis (sees) on rahaauk. Vana kuulmeister, vana Martinson olli, sis tema on tahnd seda rahaauku korra välla kaeva, siis on tulnd nemad kohe temale kallale, kassid olnd ja koerad ja mis nad kõik olnd. - Vaata, tema on täis oln alati, siis on näind siaksid loomi.

ERA II 123, 486 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Katk olli käind vanasti ikki jah, ühekorra talurahvas süünd, kits oli tulnd ukse piale, noh, ütlend, et andke mulle kah süüa. Karjapoiss olli kah sial olnd, sii olli ütlend et kitukeeleke akkand ka kõnelema. No siis läind ära teine. Kui poiss põleks mõisnd ütelda talle sedasi, siis oleks mudugi kõik aiges jäänd.

ERA II 123, 486/7 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögerdal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaks miist läind. Teine ütlend teisele, et ma lään tiin selle peremehe alli. "No kud'as sa saad?" - "Ma tiin enese kärpses ja, lõunes tehasse körti, siis lendan talle kördilusikasse." Üks aga olli kuulnd seda juttu ja kõnelend ära. Siis lennandki lusikasse. Peremiis pand selle kärpse ühes kördilusikaga kotti ja, vanast olnd siaksed lõmmuõrred tares, pand kotiga sinna lõmmuõrre külgi. Siis aasta pärast lasnd lahti. Läind teise juure tagasi ja ütlend, et: sa kurat, et aasta otsa pidin selle kördilusika täiega elama, et kis talle kuradille ütles, et ma talle alli tiin.

ERA II 123, 491 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siis kui sedasi pind sisse läks, siis suetsutadi. Linase riide suits tuleb kohe piale lasta sojalt, riie panti sedasi torusse pinnu kohta ja pisteti põlema.

ERA II 123, 492 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui audund, sis pantasse rukkijahu sukkade sisse; siis punased park-lepalehed ka, üüsis pane jalga.

ERA II 43, 593 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Erna Sallo, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Haldiad võttavad lapsi kinni.

ERA II 123, 495 (14) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tagaspidi ei tohi jälle agu liidi alla panna, et sis saama tagaspidi lapse.

ERA II 123, 496 (19) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Al'l jah, et kui piale tulli, siis raputas nõnnat. Vahel olnd ta koera nägu ja vahel olnd inimese nägu. Sis jalust akkand ikki tulema ja läind rinde poole. Tia, kas ta nüid seesi olli; mud'u aigus.

ERA II 123, 506 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Halli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui lepad urvas on, sis loetasse iad rukkisaamest.

ERA II 123, 509 (3) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vene k., Karjuse t. - Linda Köögardal < Hans Kosesson Hans Tossi nõiasõnade vihust (1905/1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(H. K. on kirjutanud selle salaja umbes 1905. a. H. Tossi lauale unustatud vihust. L. Köögardali märkus.) Põletiku vastu. See koht on põletikus Meri on kallaste vahel Kui kõrge on Taevas Kui sügav on meri Külm on surma käsi sellega mina kautan palavat ja põlentiku Jumala se Issa Jumala see Poja ja see Püha Vaimu nimel Amen xxx (Kolm korda räägi)

ERA II 123, 511 (6) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vene k., Karjuse t. - Linda Köögardal < Hans Kosesson Hans Tossi nõiasõnade vihust (1905/1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(H. K. on kirjutanud selle salaja umbes 1905. a. H. Tossi lauale unustatud vihust. L. Köögardali märkus.) Kui luu ära murtud on siis katsu iluste sääda latti panna ja loe sinna pääle need sõnad: Kivi meri maa ja Taevas Abi keel abi meel Abi Meel Abi armsa Jumalalt Tule api armas Isand Jumal Jeesus läks Petruga kiriku püss põratas maa müratas hobu kohkus Jesus põlvili maha lugema, laulma, sooni sovima sooni sovima Amen x Amen x Amen x ühe inge puhuga.

ERA II 124, 51 (5) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanatont elanu vanast Koodiorun tõispool Kariste mõisast. Viiallik jooseb ku kolab üle säält sillast. Keegi ei tohi minnä. Ollu kiiksugutsi äpärdusi ja õnnetusi. Üits lännu karjapoisige, sii vandun. Tullu üits vana tüdrik Koodiorust, tahtan poissi kinni võtta. Perenaine ütelnu Jumala nime. Saanu poisi ärä pästa. Tont karanu summdi! vette. Ei ole sis poiss enäm vandu tohtnu.

ERA II 124, 52 (7) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Karisten oll Hendrikhansu põrguaugus karjapoiss vandun. Tulnu nagu heinasaag, pitsitanu ja murdnu, toppin lepä juure alla. Aias kari kodu - ei karjapoissi kunnigi. Tõine päe peremiis kiskun säält vällä. Olnu sinine ku paa põhi. Surnu ärä.

ERA II 123, 464 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui raiumese aeg tuli mõnest puust välla tulli, kaa ei pantud seina jälle/seda palki/.

ERA II 123, 464 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN
Kui raiumese aeg tuli mõnest puust välla tulli, kaa ei pantud seina jälle (seda palki).

ERA II 123, 464 (19) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui koodid-rihad koedus maha lähvad, sis pidada vil'larikas aasta tulema.

ERA II 123, 464 (20) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui mihklepäe vanas kuus on, sis sel aastal tuleb vana siimnega külida, kui jälle noores kuus on, siis uue siimnega.

ERA II 123, 464 (21) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana kuus tuli võtta ahjulõõri savi (maa seest muidugi), kolm korda tulli üle pahema õla visata, siis ei tule kilke ja prussakid.

ERA II 123, 465 (22) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Minu kadund eit (pärit Suure-Jaani khk., Vastemõisa v.) olli sedasi, et põrandaluud tulli teha ikki vanas kuus, siis ei tule kirpa, kui sellega põrandid pühki. Ega meil põle olnd ka kunagi neid loomi.

ERA II 123, 465 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Puie mahavõtmese juures on jälle sedasi, et kui maha lähäb, vahest lähäb tükk maad kännust eemalle, sis öeldi, et sest saab ää lootsikupuu.

ERA II 123, 465 (24) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ikki vanas kuus jahvatadi, nagu tangud, et mitte koitama ei lähä. Üldiselt olli sii asi, et süügivil'la ikki püüti jahvatada vanas kuus.

ERA II 123, 465 (25) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehepuusi võeti maha vanas kuus, okaspuusi noores kuus.

ERA II 123, 466/7 (29) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, parandas Mare Kalda
Kui taheti, et võsa ei tule, sis ikki vana kuu sees pidi seda raiduma; - no sis jääb ikki ära küll.

ERA II 123, 468 (37) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tuletungalt ei tohtind pühetega mitte sõnikusse viia, et sialt tulema lendav.

ERA II 123, 475 (64) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Aav ei olema Jeesusele varju and ja siis on Jeesus pand ta alati irmule, värisema.

ERA II 123, 475/6 (65) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Perenaene teind õlut ja põle Tõnnivakka viind. Läind tuppa, vaadand, suur punane ärg mürand siis (sees), sarved olnd laiali ja tahnd teda puske. Siis viind õlut sinna vakka ja kohe kadund ärg ära.

ERA II 123, 476 (66) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnnivakk olli il'laaegu alles viil siin Vassemõisa vallas Sigarul. Olli lõhmuse niintest tehtud, rihalse nurkas olli. Mina küsisin poisi käest, et mis kuradi vaapsikapesa sial on. Poiss ütles sis, et sii on Tõnnivakk.

ERA II 123, 476 (67) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mina ollin 16. a., kui ma Rakveres käisin voori vidamas. Siis Vinni mõisa välla peal oli üks puu just kepi moodu kõver, rahvas ikki rääkis, et Rootsi Kaarel pisnd oma kepi sinna maha, et kui sii kasuma lääb, sis sii maa saab ükskord Rootsi kuninga valve alla.

ERA II 123, 477 (69) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin Välgita mügedes olema jah Rootsi kuninga tõld ja 3 pütti kulda ühes tõllaga ära maetud. Ah, sii tühi lori kõik.

ERA II 123, 478/80 (1) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Endise Valgita mõisa maa sees, praeguse Kungla asundustalu heinamaal on suur kivi, läbimõõt vast paar sülda. Vanemate inimeste mälestuse järgi on see kivi olnud ennemalt umbes pool sülda kõrge, mõõtes maapinnalt, praegu aga ulatab vast veel jalg maad rohukamarast ülespoole. Selle kivi kohta olen kuulnud juba ennem lugusid, nüüd aga sain ainult ühe kirja panna. See järgmine: Enne on olnd siin Kungla välla pial üks Kitsipilli kõrts ja selle kõrtsi kaju juurest olnd mõedud sinna kivi juure. See on üks suur kivi Kungla einamaa sees. Rootsi ja Vene sõja aeg olema polgu varandus sinna maha maetud. No Riia ohvitserid olema otsind siin, aga põlema vist kedagi saand. Sial kivi pial pidand ka olema märke, vist üks obuseraud, üks kolmnurka rist ja üks vapp, sis on õetselist tuld teind sial kivi pial ikki ja sis on ära tulnd nad (märgid). Meie isa vaatas alati seda kivi, et ia oleks saun piale teha olema. Sis olema pidand üks tii (tee) ka olema siin soos. Kui raavi kajusid, sis tulli sügavast maa siist (seest) välla sii (see) sild, puu puu kõrval kohe. Sõja aeg sis venelane on silla läbi teind, Venessilla juurest algab ja tuleb siia Välgita mäe piale välla - 7 sammu mis ta olli lai, suurest männa palkidest. Sis sellest olema nime saand Venessilla (talu) - Vene sild. No jah, rootslane on pidand sis põgenema ja on oma polgu varanduse maha matnd siia kivi alla. Niid (need) Riia ohvitserid ikki olema otsind, sis Kuudekülast Tusti metsast olid nad mõetude järgi välla võtnd (varanduse). Siin kaevsid paelu. Rootsi kuninga tõld olema vist jah ühes varandusega siia maha maetud.

ERA II 123, 480/1 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui meie Välgitasse tullime, (üle 50 a. tagasi), sis Välgitas olli tua pial, niake ümarik vakk olli õlgest, sis öeldi, et Tõnnivakk olnd. Pantud igat asja, punast lõnga ja sinist lõnga, igast uutsest on natuke sinna sisse viitud. Isa ütles, et linnupuud olnd siaksed. Sis meie irmutasime tüdrukid, et Tõnnivakk tuleb ülevelt.

ERA II 123, 272 (16) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2005
Sääl Riiumäel olema niisugune asi olnd, et vanapagan tükkind maadlema. Ku inime kuu poole sai nii kõege kehagä, sis on võit tema puul, ku vanapagan kuu poole sai, siis on temä võit.

ERA II 123, 286 (46) < Viljandi khk., Pärsti v., Pärsti as., Siimu t. < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - Linda Köögardal < Tiina Simonlatser, 65 a. (1936). Sisestas USN Kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnise vaka-ait oli Taevere vallas Aarjadi külas (ühel taluperenaisel umbes 40 a. tagasi). Igast saagist esimene oli sinna viitud, kas liha ehk mistahte. Ükskord tuudud räemed rannast kodu ja üks naesterahvas olnd sääl; tema võtnd ja mõtlend, et ma küpsetan ära. Oh sa jumal, ku vanaeit tulnd, võtnd selle räeme tema käest ja viind ikki aita. Seda ma ei tia, kas ta viskas sinna unikusse või oli tal mõni koht. Oh sa jumal, sii ait aises mis irmus; ma nägin seda (aita) küll viil.

ERA II 123, 363 (13) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Pedaku t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrgessaar, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin on Siimu talus olnud üks suur kask, sääl on olnd punasi lõngu okste külles, nad on sellele vist ohvrid viinud.

ERA II 123, 363/4 (14) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Pedaku t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrgessaar, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnnivakk - kuulnud olen küll aga näinud ei ole. Nemäd sis olid aita viind andid sinna Tõnnivakka, vanad esivanemad ikki. Vakk - pärnäkoorest, paar jalga kõrged ja ümarikud. Igast uutsevil'last esti viiti sinna. Aedas vanasti lagesid ei olnd, sis oli sii vakk aeda päälikul. Enne jüripäeva olid nad katsnud mõne ussi kinni võtta, sis olid nad sisse pannud sinna. Minu aeg enäm ei olnd ussi, sissepanekut ei viitud kah enäm, aga vakka ma nägin küll Kaaveres, mähja aeg ära kistud koorest.

ERA II 123, 371 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mõned olid pihlaka pulke võtnd (kohtusse minnes kaasa).

ERA II 123, 371 (10) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin lõegasid laasta ja rääksid, et teene lõegand ulka pal'ka ja üks teene lõegand ka samast metsest, aga teene oli teesel kuul raind, teene vist noorel, teene vanal. Teesel oleva ilusad laastud, teesel kõik räpästand, kas noorel kuul või vanal, seda ma ei mäleta, kummal paremad ollid.

ERA II 123, 373 (16) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Allitõbe ma olen kuulnud, minu emä olli tedä põdenud. Temä rääkis, sis olli arstitud tedä sedaviisi: metst olli korjatud undi sitta, keedetud seda, sis seda vett antud talle juua. Temä olli üks pikälene aigus, temä võttis värisemä, külmetas kangesti. Vend olli kah, sis põlnd sedä undi sitta, sis köeti sauna, kui piäle tulli, aga temä värises, nõnnat saunalavad vabisesid.

ERA II 123, 395 (15) < Kolga-Jaani khk., Kiriku (Soosaare) v., Taressaare t. - Linda Köögardal < Mari Läänessaar (s. Meiel), 79 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni ei tunne.

ERA II 123, 260 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Rootsi t. - Linda Köögardal < Mari Puhu, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kardulakaabet pääle, ku küeneviha sisse on läind, kaikki ja seesi natuke aiget saand, ega mudu sis ei panta.

ERA II 123, 260 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Rootsi t. - Linda Köögardal < Mari Puhu, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Allitõbe ma olen nõnnapaelu kuulnd ja näind, et ku mina alles tüdruk ollin, sis meil Raial olli poiss sääl, öeldi, et sõedab alli. Vaist ta kargas ülesse, ei täänd maast ega taevast, värises kangesti, seesi jauras või sonis ku uug tulli.

E 9128 (37) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Liha all, liha pääl, puu kesken? Mees sõidab hobuse seljas.

ERA II 123, 398/400 (22) < Kolga-Jaani khk., Kiriku (Soosaare) v., Taressaare t. < Tartumaa - Linda Köögardal < Mari Läänessaar (s. Meiel), 79 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii on üks jutt peris, ma ei tia, kas ta on vana jutt või. Kaks tüdrukut oli majas, rikas tütar ja vaene tütar. Kosilased tulevad vanapagan paneb oma rikka tütre mehele ja sõedavad ära. Aga kitsemiis võttis vaeselapse kitse selga ja sõitis järgi, et oota, oota kitsemiist järele. Peigmees kuulis neid sõnu, ei saand aru. Vanapagana tütar ütleb: "Sii meie elmede elina, sii meie kellade kõlina." (Nüüd sai peigmees aru, kuidas lugu ja et tal vale pruut). Peigmiis visas nüüd rikka pruudi trumbi otsa vette. Aasta pärast oli neil veike. Vanapagan läheb (tütretütart) vaatama, läheb trumbist mööda, näeb lille. Vanapagan mõtlend, et viin tütõtütüle mängukannis. Lill ütleb: "Memm, ära võta, need minu nibi-nabinad." Viis enda tütre ikki sinna ja muutus teise lähundis. Laps ikki karjund, vanapagana tütrel olnd tohust rinnad ja vesi sees. Miis läind siis targa juure. Tark ütlend, et kaeva köögi ukse alla auk ja pane sinna tõrs ja kangas peäle. Siis õpetand miist, et küta kivi kuumas - käind ikki last imetamas sii endine naene - et küta palavas, ku sis tuleb ja naha kivi piäle paneb, siis kõrveb ärä. Tuleb siis teene ja imetab last ja ütleb: "Püh, püh! Kõrveais!" Lapseoidja ütleb, et siin tapeti siga. Miis vahib põõsa taga, võtab naese kinni, kui sii tahab metsa joosta. Nüüd mehel kaks naist. Siis ütleb, et kummas minu naene tahab olla, siis tulgu kangast mööda minu juure. Vanapagana tütar läheb, ja kukks sinna keeva vii sisse. Ema läind sinna vaatama teist ja näind, aluskuue äär olnd sääl viil, paistis viil välla, ja ema ütlend, et arakas aiateibasse minu tütre mälestuseks. Säält on siis arakas saand, vanapagana tütre aluskuue äärest.

ERA II 123, 419 (7) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Ell Moks, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Enne olli mõni saanas lugend jah, et attima käele ja jalale, ei minä tiä neid sõnu enäm. Aga veikest last, kui esimest korda sauna viidud, võetud viha siist 3 raagu, sis viheldud nendega ja loetud, et: Austa isä, austa emä ja ärä mine külä erneaida ja oaaida, ja kudas niid sõnad ollid, põle enäm meeles.

ERA II 123, 443 (6) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui kala püidma lähäd ja mõni soovib, et iäd õnne sulle kaasa, siis seda ei tohi ütelda, et siis kala ei saa.

ERA II 123, 445 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehtpuu tuleb vanal kuul lõegata ja okaspuu tuleb noorel kuul, siis on kõvadust, ei koita.

ERA II 123, 445 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936). Sisestas USN
Lehepuu tuleb vanal kuul lõegata ja okaspuu tuleb noorel kuul, siis on kõvadust, ei koita.

ERA II 123, 446 (11) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana kuu siis/sees/ tulevad siuksed asjad nagu lõõrid ja ahjud puhastada, et siis ei tule prussakid.

ERA II 123, 463/4 (17) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast ikki niisugust palki sai pantud seina, kus pikseoks külles olli: sii olli, ku oks kasvab alapidi, üldiselt on puu siis, oksaots tuleb ikki allapoole.

ERA II 123, 177 (219) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Viljandi v., Vaaba t. - Linda Köögardal < Mari Kärmas, 56 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ühel naesel oleva undinahk olnud sellas, sis oleva suure kivi ots käinud last imetamas. Viimati, mia ei tää, kis - oleva õpetand, et küta sii kivi kaks korda palavas ja kolmas kord viil õege palavas. Sis oleva järgi jätnd käimese.

ERA II 123, 178 (221) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Viljandi v., Vaaba t. - Linda Köögardal < Mari Kärmas, 56 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üks naene rääkis küll, et tema oleva alli sõitnud, siis oleva rõõvaste alla maetud, aga rapnud nõnnat. Tema kuulnud, kui ema ütlend, et Jaani-Manni, kuske kapasse, ma annan talle juua. Sis oleva tema jälle ärä kuulnd, põleva joond.

ERA II 123, 191 (236) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. - Linda Köögardal < Mari Mölter, 67 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Nikatsel on ka sõnad, aga aitab mõni muu asi mõnikord ka, nemad ei usu. Võta enne jaani kolm rükkid, kel rükkil on kolm sõlme sihis, nii et üheksa sõlme kokku tuleb, sis pane pääle ja aitab kohe.

ERA II 123, 191/2 (237) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. - Linda Köögardal < Mari Mölter, 67 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maalist tulevad maast, ku sa istud pal'la maa pääle, si akkavad külge, aga igast kohast nad ei akka. Sis maaga vajutasse, lõika kolm raudeinamätast, sis üheksa korda vajuta, aga piad nii tagasi panema, niigu enne olid. Soolaga õerutasse ka, ja sõrmeküene päält kaabitasse valget pääle ka viil, siis aitab ka.

ERA II 123, 196 (250) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. - Linda Köögardal < Mari Mölter, 67 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siis lõhmussa kaabe lopiti ära vahule ja panti pääle põlenud aavale; sis ka külmenud obusesitta, aaloed ka. Aga kas sa tääd, mis põlend aava rohi on - tatt; paned pääle, kohe tõmmab vee välla.

ERA II 123, 217/8 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Paistu khk., Aidu v. < Viljandi khk., Viiratsi v. - Linda Köögardal < Mari Ütt, 73 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Aedus, sääl, kus ma tiinsin, oli üks mets ja sääl oli üks Luumägi. Sääl old üks luu ja aas vahtu välla. Üüsi oli oigand ikki oeh! Ja oeh! Üks oli ta sis maha mattand, sis kadund ärä.

ERA II 123, 218 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Paistu khk., Aidu v. < Viljandi khk., Viiratsi v. - Linda Köögardal < Mari Ütt, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Naist-miist läind Pinku ristsele ja naene pand jalgu siin Naanu tantsimäe all. Üüsi oli Pinkus üteldud naesele, et mine sinna, kus sa jalgu pantsid, võta si mätäs üles sält, sääl om raha all. Naene läind ja olnd raha sääl, saand rikkas. Ei tia, kis ni olid.

ERA II 123, 232 (19) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Paistu khk., Aidu v. < Viljandi khk., Viiratsi v. - Linda Köögardal < Mari Ütt, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni ega Tõnni vakka pole kuulnud.

ERA II 43, 595 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Edgar Vitsut, s. 1920, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine oja ääre - seal on näkk, viib su vette.

ERA II 123, 262 (17) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Rootsi t. - Linda Köögardal < Mari Puhu, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(Maaliste puhul) Sis keedeti ühessamakoore puu vett ja panti sinna pääle; niid pidid marjapuud olema kik, nagu pihlakad ja kadakad ja.

ERA II 123, 264 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Naanu t. - Linda Köögardal < Jaan Köögardal, 81 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Minu isa rääkis, et üks must kana tulnud, saba olnud nõnnat laiali, ja läind tarre nurka sinna. Ja nemäd akkand vaatama, et kus ta jäi, - põle änam kuskil. Siis olli tääda olnd, et tarre nurka on maetud raha ja sii kana olnud sääl raha oidmas.

ERA II 123, 265 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Naanu t. - Linda Köögardal < Jaan Köögardal, 81 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kae, kui ennevanast on raha maha pantud, siis on nõnna pantud, et ei saa kätte änam. Korra üks pand, ütlend, et kelle käed panevad, selle käed võtavad. Siis võetud aga selle surnu käsi ja kaabitud sellega, - saandki kätte.

ERA II 123, 268 (5) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui päike õhta tagasi vaatab, sis on teine päe vihmane ilm.

ERA II 123, 270/1 (11) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Loomadele anti ikki pantsröömi, ei tää änam, mis aiguste aal, ja lendavad kulda, õhuksed jusku siidipaber äkiliste aiguste aal rõõsa piimaga.

ERA II 123, 271 (13) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Ku kõht valutas lapsel, sis pitsitadi: Kiirmus, kaarmus, arakale aigus, varesale valu, mustal linnul muu tõbe, Anna kõht terves.

ERA II 123, 271 (14) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Seda ma olen kuulnd, et kui inime eksind on, sis pidavat mütsi taguspidi pähä panema. Imma (talu Viljandi vallas) lähedal on üks siuke koht, Loemelohk; - on niisugused kohad, kus eksitajad on, et kus on üks siuke inimese piinamese või tapmese koht, sii olevat eksitamese koht, inime eksivat sääl ära.

ERA II 123, 272 (15) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Riiumäel sääl olevat nii olnd, et läind kodu ja kaks kassi olnd tii pääl, teene olnd must kass, teene kirju kass. Niid rääkind inimese keelega. Kirju kass küsind musta käest: "Kumma kuul (koolemine, suremine) enne on, kas inimese kuul või looma kuul?" Teene oli vastand, et looma kuul, ja teene oli ütlend vist, et sis nääb inime kaks kuult, oma kuuli ja looma kuuli.

ERA II 121, 772/3 (13a) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kord tulnud kõrtsaadu Tõnis pimedal sügise õhtul Sinalepa külast kodu poole. Saanud Nurme metsa asuva vanakuradi Tõllakivi juure, näinud ta eemalt, kui kivi juures suur sinine tuli põlenud, kord suuremalt, kord vähemalt. Temal kohe selge, et see on rahaauk, mis põleb. Ligemale saades löönud lõke kord õge heledalt põlema ja selle järele ta kustunud. Tema turganud umbes sinna kohta kepi maha, kus tuli põlenud ja tulnud teisel päeval uuesti tagasi. Ühtlaisi võtnud ka labida kaasa, et sealt kohalt maad kaevata ja tule põhjust järele vaadata. Kohale minnes pole ta seda kohta leidnud, kuhu ta kepi oli maase pannud, pole ka kuskis auku seal maa sees olnud, mis kepp oleks teind, aga midagi jälge pole tulest järgi olnud, vaid kõik olnud terve tallamata maa.

ERA II 121, 773/4 (14) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kord tulnud Andsujuri Mehkel Mäejago Juhaniga laupäeva õhtu mõisast teolt koduse. Pärast pidime seltsis külase tüdrukude juurde minema. Ennemalt läksin koduse sauna ennast pesema. Saunast tagasi tulles läinud ta kohe Mäejaagule, aga Juhan olevad juba ennemalt eeli läinud. Hakanud ta ka mööda Laime tänavad küla poole minema, saanud ta vaevalt mõni samm edasi minna, näinud ta eemalt: üks teinud Mäehandsu lepikus lõket, sädemed üsna üle metsa. Nä, va Mehkel teeb juba lõket, mõtelnud ta ja hakanud ka sinnapoole minema. Saanud üsna tule juure, pole see Juhan olnud, vaid hoopis halli habemega mees. Teda nähjes löönud ta kaasas oleva kepiga risti tule peale. Seepeale kustunud tuli kohe ära ja midagi jälge pole tulest järele jäänd. Küll otsisime teise päeva, aga midagi polnd tulest järele jäänd.

ERA II 123, 29 (24) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Pilliuse t. < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vooru k., Kulli t. - Linda Köögardal < Elts Kaigas, 65 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast nõiuti tõine inime soendis. Ku sa saad tal mõnda iva anda, sis saab jälle inimeses.

ERA II 123, 100 (95) < Paistu khk., Holstre v., Saate t. - Linda Köögardal < Reet Kree, 58 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Änilese tütrele oli juhatet, et ku sa raha tahad, sis mine Madimäele, vaata, sääl Vanatare asemel vana ahju all om raha, oli juhatet sedasi unen.

ERA II 123, 132 (128) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Si on alli tõbi, no siuke, ku inimesel siuke külm palavik on, sis raudnõgese marju (peale õitsmist küljes) võetse ja sedä antasse sisse, süüasse kuivalt neid.

ERA II 123, 137 (143) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Arjussed aava ihu pääle, sis laps viiasse sauna, tehasse nisujahu-puder, pärmi pannasse sekka, seda putru pannasse ihu piäle, sis rõõvas piäle ja piäle rõõva vihutasse. Seda tehasse lapsele sis, ku ta alles tillike on, edimatse aasta siis.

ERA II 123, 138 (147) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Aaloe, sii on kõege parem põlend aava piäle. Võetse lõegatse leheke katti, pantse seda vedelt piäle, sii tiib aava terves.

ERA II 123, 145 (157) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
No meie läksime õitsele obestega iis ja sulane tuli jälle taga perra oma obesega. Tema õõgub: "Pidage kinni! Nää, kus siin on rahapõletaja!" Piavad kinni, näevad, sinine tuli põleb. Läinud juure, pole olnud midagi.

ERA II 43, 595 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Edgar Vitsut, s. 1920, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk on kalasavaga kurja näoga mees või naine.

ERA II 123, 146/7 (158) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mul juhati unes, et lase si kivi (üks suur kivi oli olnud põllu pääl) maa sisse, et sis tuleb säält üks suur keller vastu. Mina ka sis selle unenäo järgi kaevama, ei kedagi. Augu põhas tuli üks sile kiviserv ette, kas ta kivi jüst oli või mõni muu asi, ommuku pool külles selle augu külle pääl. Kusirautsikad ometi olid sääl kuue jala pääl all. Mina es mõista keegi, si unenägu oli ikki kenasti küll, seesab meeles jusku tänä olli. Et paremat kätt seena siis on si keldri võti, ku sa seda võtit jõuad tõsta, sis sääl on üks kuninga keller all. Nüd otsime seda kohta, ei leia enam.

ERA II 123, 147 (159) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Seda ma mäletän, siin oli üks Juhan Korss. Temäl oli kolm poega, aga üks jõi kangesti viina. Üks lihavõttelaupäva õhtu tema akkab rüükmä:- "Isä, tule appi, minul on koera nina." Ema akand rüükma: "Oi sa püha Jumal, on ka koera nina!" Isa ütelnd: "Ah, sa tahad soendis minna." Päästnud susi ära, mudu oles ta soendis ehk libaundis läinud.

ERA II 123, 154 (163) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Aldjas - seda ma olen kuulnud küll, aga seda ma ei tea, mis luum ta on, kas murueide tütresse või on ta mõni kodukäija.

ERA II 123, 154/5 (164) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni vakkad, kus iga aasta panti kiigest jaost, kas sukk või kinnas või tilluke pastal, tehti selle jaos kiige rohkem on ollud Tõnni vakad Vassemõisas. Sii olli lõhmussa koorest tehtud üks vakk, lõhmuse koore niindega oli põhi alla nõelutud. Kaas oli kah, minu emal sii vakk oli villavakas, villad olid siis.

ERA II 123, 156 (167) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lapsa irmuti sedaviisi ku järve äärde läksid, et näkk võtab ja viib lapsed ärä, et naisterahva-näkk see on rohilase juussega ja mehe näkid on punase juussega.

ERA II 123, 165 (202) < Viljandi khk., Tänassilma v., Oiu-Soolaküla k. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k. - Linda Köögardal < Krõõt Nugis, 88 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noorekuu lapsed olema sirgema nägudega ja vanakuu lapsed jälle olema vanemad näost.

ERA II 123, 172/3 (213) < Viljandi khk., Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Uusna v., Ähvärdi t. - Linda Köögardal < Aleksander Saar, 35 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana-Võidu mõisa välja peal, umbes 4 km Viljandi-Tartu maanteest V-Võidu poole, pahemat kätt teelt, kasvavat, kui ta seal peaks veel alles olema, suur tamm. Selle kohta räägiti Tännassilma vanadekodus nii: Siis kui Rootsi kuningas siit Eestimaalt ärä pidi põgenema, sis lüünd tõllatiisle sinna püsti, et kui siia kasvama jääb, siis saab tema ükskord Eestimaa tagasi - Eestimaa langeb Rootsi alla.

ERA II 121, 762/5 (9) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord unes juhatadud Lutsuseppa Andrusele, et mine Suure heinamaa mäele, seal olevas sarapuupõõsa juures künna nülitud märaga seal maad, siis saad sinna peidetud rahakatla kätte ja sa saad väga rikkaks. Poiss pole midagi mõistnud peale hakata, et mismoodi sa nülid hobuse ära ja siis taaga veel künnad. Sellepärast rääkinud oma unenägu isale. Isa kuulanud juttu põhjaliselt ära ja küsinud poja käest: Kas sinul tuttavad tütarlast on? Poeg vastanud jah. Holli sauna Eduga ma ikka olen heasti läbi saand. Isa õpetanud: Mine nüüd Edu juure, räägi temale ära, et võtad teda naiseks, kui tuleb sinuga seltsis juhatadud kohta, võtab enda alasti, sina rakenda teda adra ette, aita ise tagant ja kündke. Ei ole sul paremad nülitud mära tarvis, see on niisama hää. Poiss rääkinud isa õpetust Edule, lubanud teda naiseks võtta, kui Edu temaga seltsis tuleb sinna alasti kündma. Edu olnudki sellega nõus, vaene tüdruk saab mehele ja mis siis. Teisel päeval mindudki kättejuhatadud kohale, rakendanud Edu adra ette ja künd läinud sarapuupõõsa juures laht/i/. Vaevalt olid nad saanud paar kriipsu maase teha, kui maailmatuma suur rahapada tõusnud kange kolinaga maa peale. Oh seda rikkust, mis seal sees olnud, puha hõbe- ja kuldraha. Poiss ajanud raha juuresolevase kartulikotti, andnud kahele inimisel vankri peale tõsta. Koduse saades andnud isale hää õpetuse eest väärika tasu, kes ka õige rikkaks meheks saanud. Peale seda võtnud Edu endale naiseks ja kolinud linna elama. Seal elanud oma elupäevad väga jõukasti. See koht, kustkohast rahapada välja tuli, on praegust veel alles, sarapuupõõsa all on auk ka näha, mis iialgi kinni ei kasva, vaid on ikka ja alati niisama uus, kui oleks mõne aasta eest seal auku kaevatud.

ERA II 121, 765/6 (10) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord juhatadud unes kolmepöidlaga Mardile, et mine uueaasta laupäeva õhtul Karsamaa tihuse, vii õlletõrs ka ja ole tõrre all öö läbi, siis saad kaks rahaauku sealtsamaselt tihust. Tema ka teinud nii. Saanud vaevalt ühetestkümneni olla, kui järksu hakkanud kangesti hirmsad hääled metsast tema poole tulema. Tema pole julgenud olla enam kauem, vaid pannud jooksu kodu poole. Kodu juures julgenud ta tagasi vaadata, küll olnud hirmsad elajad tema järel, kes teda taga ajanud. Kodu juures laulnud kukk. Seepeale kadunud need hirmsad elajad ära. Oleks kukk mitte laulnud, oleks nad teda muidugi ära söönud. Ei enam peale seda pole ta julgenud tünni alla minna ja ei ole ka julgenud mõni teinegi. Sellepärast seisab nimetadud varandus seal ja ootab julged meest, kes ta kätte saaks, aga pole veel olnud neid julgeid mehi.

ERA II 121, 731/3 (12) < Martna khk., Martna v., Haeska k. - August Isberg (Hiiemägi) < P. Isbek või Joh. Birk (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord vanasti tulnud Haeska mõisa kubjas Rein uueaasta öösel Rannamõisast kodu poole. Saanud Haeska männiku vahelisele teele, seisnud järsku verine mees tee kõrval tema juures ja ütelnud: Mine ja ütle kõigi oma küla inimistele, et kes tahab end katku eest päästa, see põgenegu kiiresti külast ära ühes oma loomade ja kraamiga ning mingu seda teed mööda, kus keerab seitse haru ära. Siis seitsmendad haru kaudu mingu edasi, seal ei ole enam katku ohtu karta. Oli tema sedasi öölnud, seepeale kadunud ka nägemine ära. Kubjas arvanud esiteks, et nägin und, aga et mehe jutt olnud nii väga selgesti meeles, pole siis unenäoga tegemist ja koduse jõudes teisel päeval rääkinud ta omast nägemisest külainimistele. Kõik olevat naernud teda selle jutu peale, ainult Holli talu ja Mäehandsu talu peremehed on seda asja tõsiselt võtnud ja oma pere ja värgiga kolinud taha mõisa metsa, kus on jäänud elama. Umbes nädal aega peale seda juhtumist puhkenud külas kange katk lahti, mis on nõudnud palju surmaohvreid. Need kaks talu, kes hoiatust tähele panid, need jähid katkust puutumata.

ERA II 121, 766/8 (11) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord kündnud Reinujaan Siguse väljas kahehobuse sahaga. Korraga tundnud ta, et sahk läinud ühe asja vastu, kange kolks olnud taga. Lähemalt vaatama hakanud, mis asi siis kolksub, leidnud ta igatepidi pooleteist jala suuruse raudkasti. Kohe olnud Jaanil selge, et rahakast, aga et teised lähedal olnud, pole ta teistele julgenud sellest rääkida, vaid pannud sinna märgi ja kündnud edasi, juskui poleks seal midagi olnud. Ööse pannud kodus hobuse vankri ette ja viinud kasti koduse. Kodus andnud ennemalt tükk aega kangutada. Kui saanud kaane pealt kätte - oh seda õnne, mis seal sees olnud, puha ümarkordsed ja neljakandilised, rahasi olnud kast täis. Ümarkordseid rahalitresi olnud ise sõela kere täis, aga pole mees mõistnud nendega peale midagi hakata. Pakkunud ühele ja teisele, arvanud, et va vaskrahad on. Neljakandilise pole küll kellegile näidanud, neid hoidnud saladuses, olnud need ju hõbedast. Viimaks kuulnud mõisahärra, va vana Kursel sellest loost, et Reinu-Jaanil olevad palju väikseid rahalitrisi. Küsinud Jaani kääst ka enesele näha. Tema ka näidanud. Kus Kursel läind kohe tõsiseks, kui rahasi näind ja ütlenud: Anna sa need rahad moole, ma annan kohe Reinu koha soole päris omanduseks. Seda ka Jaan teind, saanud Reinu koha eesele ja andnud rahad Kurselile, ega ta pole mõistnud ka rohkem nõuda. Vat need rahad on Kurselile püksid jalga ajanud. Saand kohe teise mõisa enesele juure osta. Olnud need ju puha kuldrahad, aga kus Jaan seda teadis. Ta arvanud neid vasest olevad. Teised neljakandilised rahad on ta linnas kullaseppale ära müünud ja koa palju, palju raha nende eest saand.

ERA II 121, 769/71 (12) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord sügise oktoobrikuul laupäeva õhtul tulnud Paali vana Jüri Vaduma kõrtsust kodu poole. Et karjatänav olnud väga tüma, läinud ta karjamaalt otse läbi. Kõrtsus saadud tugevasti viina võetud, mis tugevasti teind joonoks ja teiseks olnud õhtu väga pime, sellepärast eksinud ta ää. Järsku leid end Vaduna veske juures Tuuru mõisa põllal. Et väsimus olnud suur, istunud ta kivi peale maha piipu panema, aga häda: tael oli vihma tõttu märjaks saand ja pole tuld külge võtnud. Küll löönud rauaga, et tuli lennanud londina, aga kedagi pole aidanud, mis saamata jäänd, olnd tuli. Niimoodi tagudes näinud ta enese ees põllal tuld vilkuvad. Ta mõtelnud: laupäeva õhtu, poisid teevad tuld, lähen ette nende juure ja panen sealt piibu peale tule. Nii ka teinud, hakanud ka tule poole minema. Peagi jõudnud ta tule juure, aga ei ühtegi inimest polnud tule juures. Ka pole see tuli puudest olnd, vaid hoopis teistsugune, justkui oleks see hõljunud üleval. Kohe saanud ta aru: see pole muud kedagi, kui Tubri linna rahaauk, mis pidavad iga viie aasta tagant põlema. Selle rahaaugu pidavad siis see kätte saama, kes juhtub selle peale siis, kui ta põleb ja peab sellese viskama kolmetahulise teraskangi. Muidugi ei pruugi see suur kang olla, vaid aitavad ka pastlinõel, pidi niisama hea olema, aga et tal seda pole kaasas olnud, ei aidanud. Kedagi muud pole tal kaasas olnud, kui ainult puust härjaeke. Läinud hästi lähedale ja visanud selle tule sisse. Kui oli saanud visata, kui käind kangesti palju sädemeid ülese. Peale seda ka kustunud tuli ära. Pimeduse tõttu pole ta midagi saanud näha, vaid läind edasi. Teisel päeval tulnud uuesti vaatama, et saaks härjaekke kätte, aga seda pole seal enam olnud, ainult ümberingi olnud see koht hõberubla tükkisi täis. Kokku kogudes ja üle lugedes saanud ta neid kaheksakümmend viis tükki.

ERA II 121, 771/2 (13) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord unes juhatadud Metsajaani Antunile: Mine Reinu kelrimäele, kaeva seal jaanilaupäeva öösel, siis saad sa väga rikkaks meheks, aga nii, et seda teised ei tea. Tema aga rääkinud oma unenäost oma venna Priidule ja temaga seltsis läinud ta kaevama, aga pole midagi saand. Vat oleks pidand üksi minema ja kaevama. Aga et ta pole seda julgenud teha, vaid kahekesi läksid, sellepärast pole ka kedagi saand.

ERA II 121, 615/6 (2) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < vanaisalt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aastat 50-55 tagasi kuuldud: Kadunud vanaisa rääkis, et endisel ajal, ka tema noorel põlvel, olnud rahvast tihti vaevamas "halltõbi", millesse haigestunuid nimetati "hallisõitjateks", - alati suvine haigus. Haige palaval suveajal värisenud külma käes ja pikapeale jäänud nõrgaks. Visatud talle ilma tema nägemata pangitäis külma vett selga, siis kohe lahkunud halltõbi. Aga ometi ühel sarnasel heidutamise korral hall hakanud haiget kuumaga vaevama. Haigusel olnud ka teatavad vaheajad, sest hall - põhjamaa laplane - pidanud ka oma kodus käima, kuid olnud varsti jälle tagasi. Sarnasel vaheajal peitnud meil keegi haige end tühja kirstu. Niikaua,kui ta kirstus viibinud, polevat hall teda leidnud. Kirstust väljudes - hall kallal.

ERA II 121, 617/8 (4) < Rannu khk., Rannu v. - Eduard Kärp < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Rannu vallas Verevi külas "Sandimärdi" talu nurmes on kivivare, väga kaugest ajast. Kas ta praegu alles, ei tea. Võis olla vana matusekoht. Kohalik külamees pidanud säält "vaimu" juhatuse järele juhatuse ööl raha potiga ära tooma, hirmutajaid kartmata. Mees läinudki. Vastu tulnud järgimööda: kore, hunt, siis karu. Karu kartes mees pööranud tagasi. Rahast ilma. Seda kuulsin koguni lapse põlves.

ERA II 121, 619 (l) < Palamuse khk., Kaarepere v. - Karl Lind < Mari Lind, vanaema (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Esimese muistendi Kaarepere vallas asuvast Ilmjärvest jutustas minu vanaema Mari Lind 1890. a. ümber. Samale muistendile viitab ka "Kalevipoja" lugu, kus Kalevipoeg sajatab Ilmjärve sügavust. Kalevipoeg, pääsedes vaevu eluga Ilmjärvest, pajatanud nõnda: "Peipsi ulatas mulle perse, Saadjärv saapa säärde, Kuremaa järv ulatas kurku, Ilmjärv aga tahtis hinge võtta."

ERA II 121, 619/23 (2) < Palamuse khk., Kaarepere v. - Karl Lind < Mikk Lind, isa (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ümbruse vanemad inimesed uskusid, et Ilmjärv olevat põhjatu sügav. Ümbritsevaist allikaist tulevat ühes veega kalu Ilmjärve. Mõned allikaist olevat põhjata ning viivat teistesse järvedesse - nii vist ka Saadjärve, mis 7 klm kaugusel. 1890. a. ümber kuulsin oma isalt Mikk Linnult järgneva muistendi. "Kord kevadtalve ööl sõitnud keegi mees linna. Tee olnud paiguti juba paljas, sellep valinud teekäijad võimalikke otseteid üle järvede ja heinamaade. Sõites nii üle Ilmjärve, kuulnud mees selget häält järvest: "Ütle Saadjärvele, et ta mu kümnise ära tooks!" Mehe tee viinudki üle Saadjärve. Ilmjärve sõnad seisnud kõik aeg mehel meeles, aga ei ole julgenud neid Saadjärvele ütelda. Saanud juba üsna kalda ligidale, Äksi kiriku kellamehe maja kohta, pööranud järve poole ja hüüdnud: "Kuule, Ilmjärv käskis sul oma kümnise ära tuua!" Saanud mees seda hüüdnud, hakanud järv raksuma ja kohisema-mühisema. Mees annud hirmuga hobusele piitsa ja katsunud et minema saanud."

ERA II 121, 513 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord jootis keegi setu mõisaherra kaevust puhtast pangist hobusele vett. Härra tuli trepile, ja ütles: "Kuule setu, mis sina seal, minu puhtast pangist hobust joodad!" Setu ütles: "A herr, ku' sul tast viist nii kahju um, sis ma vala tagasi!" Ja setu valaski selle vee tagasi, kust hobune jõi.

E 2741 (3. 3) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Õhne jõgi.

ERA II 121, 758/62 (8) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 < isalt, emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Vanasti olnud vadumaal sulane nimega Johan. Ühel sügisel mindud heinamaale. Et heinamaa olnud viisteist versta kodunt eemal, võetud toidumoona tugevasti kaasa, nii et saadud nädala otsa paigal olla. Kord laupäeva õhtul teised hakkanud koduse minema. Pole viitsinud sulane Juhan koduse minna, vaid jäänud laupäeva õhtuks ka metsa - mis maksab käia pikk maa ja toitu niipalju olnud veel, et selle öö üle saab. Pühapäeval peab niikuinii tulema hakkata ja mis siis muidu käia. Oli töö lõpetanud ja saand parajasti sööma hakata, kui järsku näind: hunt tulnd kange jooksuga küüni poole ja suur kääbas ees. Saanud parajasti küünini, hüpanud kääbas küüni suule ja sealt roninud ülese küüni viilu peale. Juhan mõtelnud, et eks ole säädus, mis asjad seia hakkavad ronima. Võtnud hangu, et sellega teda viilu pealt maha lükata. Vaevalt oli saanud ta hangu võtta, kui kääbas hakanud paluma: Kulla mees, ära lükka, olen kurat ja hunt tahab mind ära süüa. Kui mind jätad siia ülese, teen sinust rikka mehe, juhatan sulle hõberaha augu. Ja juhatanud teda: Mine siit küüni tagant kolm sammu põhja poole. Seal suure kase juurde vahel on hõberaha auk. Sulane pole sellest hoolinud, vaid ähvardanud jälle hanguga maha lükata. Kurat uuesti paluma: Kulla mees, ära lükka, teen sinust rikka mehe, ma juhatan sulle kuldraha-augu: mine siit küüni tagant üheksa sammu paremale. Sealt leiad kadakapõõsa. Põõsa juurest mõõda kolm sammu põhja poole, kaeva sealt ja sa pead päratu rikas mees olema. Oli ta need sõnad saanud öölnud, lükanud sulane ta maha hundi kätte. See hakanud teda sagima, kuni viimaks natuke sinist suitsu jäänud kuradist järele. Oleks ta mitte seda teind, teda maha lükanud ja teda ülese jätnud, poleks ka raha saand, sest kurat oleks pärast kõik ära võtnud, kui hundihirm oleks mööda olnud. Sulane söönud pooleli jäänud kõhu uuesti täis ja peale sööki läinud ta vaatama, kas kuradi jutt on tõsi. Mõõtnud kätte juhatadud kaugused välja ja hakanud kaevama. Saanud natuke aega kaevata, kui järsku suur hulk hõberahatükkisi tulnud välja. Teises kohast tulnud jälle hulk kuldraha välja. Ei enam pole ta sulaseks jäänud, vaid läinud Haapsalu linna, ehitanud sinna maja, võtnud naise ja hakanud poodi pidama. Olnud seega esimiseks kaupmeheks siin ja ka kogu rikkam mees siinses linnas. Rahvasuu teab veel rääki, et praegused Holmbergi majad olevad tema järele tuljate ostetud.

ERA II 121, 515 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord oli keegi setu sõimanud konstaablit "võmmiks". Konstaabel kaebas kohtusse. Kohtus küsis setu konstaablilt: "A võmmikõnõ, kus ma sis sõimssi sinno!" Kohus mõisteti tühjaks.

ERA II 121, 517 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Naane oll kraaviveereh haina põimah: Tull tuulispask. Naanõ ütel: "Ptüh, ptüh, tuulispää, laku perst!" Nii ütel tää mitu kõrd. Tuulispää tõstso naasõ mitu kõrd korgõhõ üles, ku maahha lasksõ haard naane haina juurist kinni ja nakas pallõma, et tedä vallalõ lasõ.

ERA II 121, 517/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Üte peremehe man oll kats sulast ja üts tütrik. Üts poiss ja tütrik. Üts poiss ja tütrik käisid õhtul kohtamah. Perremiis inämb es lasõ pandsõ usso luku. Üteh taroh oll tütrik, tõõsõh poisi. Nüüd naksi nuu sama, tütrik ja poiss kõnõlama läbi suure augu seinasees. Üte õdagu läts tõõnõ poiss ja pandsõ uma tagumiku mulgu juurõ, ku tütrik tull, lasksõ suurõ peeru. Tütrik küsse: "Mis sa ütli!" - Poiss ütel: "Uika mulku, saad saina kellä!"

ERA II 121, 521 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Mustimägi. Kord käis keegi loomaaiaga mööda küla. Kasaritsa vallas Mõisamäe külas surnud loomaaia pidajal ära lõvi, nimega Musti. Ta maeti sinna lähedale mäe otsa, mille järgi mäge hüütakse Mustimäeks.

ERA II 121, 521 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kuri herr. Uue-Kasaritsa mõisas oli väga kuri parun. Kord kutsar sõitis paruniga Verijärve äärt mööda kinnises tõllas. Parun magas. Kui saagi äkilisema koha peale, jättis kutsar hobused seisma ja lõikas rangid lahti. Nüüd aga ärkas herr, ta küsis: "Miks tõld seisab?" Vastas kutsar: "Hobused tulid eest ära!" Parun keeras teise külje ja heitis magama. Kutsar aga tõukas paruni kõige tõllaga vette. Tõlla kullatud nupid paistavad veel praegu ilusa päikesepaistelise ilmaga. Kalamehed ei tohi sinna võrke panna, sest seal kohal on alati võrk lõhutud.

ERA II 121, 523 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kust on saanud Verijärv nime. Verijärv on saanud oma nime pärisorjuse ajast. Verijärve kaldal oli kelder, kus peksti orje. Kuri parun laskis orje nii peksta, et veri jooksis järve ja järvevesi muutus punaseks.

ERA II 121, 525 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Suurjärv ja Pikkjärv. Meeldemäe-lohu mehed nägid, et Räpo küla mehed saavad kaupluse all olevast järvest palju kalu. Kord ütles keegi mees setule: "Kui sa Räpoküla alt järve ära tood Meeldemaelohku, laseme sul kalu püüda 2 aastat. Setul hää nõu. Kallas öösel puuda elvhõbedat Räpo küla järve ja järv läkski ära orgu mööda kõikide kaladega Meeldemäe lohku. Räägitakse, et järv olevat läinud alla saarma käike mööda.

ERA II 121, 527 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Ükskord tull susi karja, tä habe ja saie üte põrsa kätte. Tuu niildse tervelt alla ja läts mõtsa. Karus juusk kodo ja kutsõ peremehe sutt takah ajama. Perremiis võtsõ hää malga kätte ja läts mõtsa. Üte puhmaall näkk, et susi magasi. Perremiis lei hundile kõtu pääle. Põrss karas tagaotsast (hundil) soel vällä ja juusk karämano. Hunt aga jooksis metsa.

ERA II 121, 527/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord põimse naane mõtsa-veereh haina. Tull susi ja nakas naist handa piteh mõtsa poolõ vidäma. Naane pallõl kül': "Hundikõnõ, soekõnõ, lasõ minno vallalõ!" A hunt es lasõ, tä veie inno mõtsa poolõ. Mõtsah nägi naane soe pessä, kuhu poole tä viidigi. Pesäh olli noorõ poja, mis õnnõ kiitsõva, näil olli luu hambih. Naane nägi, et asi on sarnane, võttis soepoegadel luud hambist. Nüüd lasksõ susi naase vallale ja viimäne läts kodo. Järgmisõl hummokul löidse lamba paari poigõga läve iist.

ERA II 121, 529/31 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Vanaesä läts alamaalõ orgo paijo vitsõ otsma. Oroh päävapaistel näkk et susi magasi. Täll oll kirvõs käeh ja lasksõ kirvõ kuudaga soelõ hambit piteh, mis olli irevil. Susi heitü, hüpas üles ja haardsõ vanaesal jalast kinni. Vanaesäl olli viiso ja jalgräti jalah. Susi tõmmas puul jalgrätti ja puul viisko är', millega läks metsa.

ERA II 121, 531 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kontrollis Mare Kalda
Üts mõtsavaht läts mõtsa, säläh oll püss ja käeh vits. Mõtsah näkk, et soe magasi. Mõtsavaht mõtõl, et ma aja nää üles ja lasõ sis. Et soe üles tulõsi, leie vitsaga sutõlõ. Noo kartsi üles, lasksõva käpa pääle sitta, vissiva tuuga mõtsavahilõ vasta näkko. Nikakuni ku mõtsavaht umma näo är puhast, olli soe lännu.

E 9128 (38) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Otsast ora, keskest kerä, takast tarulaud? Kana.

ERA II 121, 531/3 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kahr. Ütskõrd tull miis mõisaorjusõst. Mõtsah tull vasta kahr; miis pagõsi paio puhma, arvas et kahr tedä es näe. A kahr nägi miist paio puhmah ja võtsõ mehe kõgõ paio puhmaga üskä. Kahr pitsit väega kõvasto. Miis mõtol, et nüüd küll eloga päsemist ei olõ. Mehel oll karmanih saksa väitsekene. Tää võtsõ tuu välla ja tõmmas karol süüame kottalt lahki. Kõrräkõsõ maapääl lasksõ karo mehe maahha ja sattõ esi kah kuulnult maahha. Nii pässi miis karo käest

ERA II 121, 615 (1) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < vanaemalt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aastat 50-55 tagasi kuuldud: Kadunud vanaema rääkis, et olevad ennemi kord Tartus näidatud kalasabaga vee poolvaadis lamavat inimest pikkade juustega, see olevat Punasest merest püütud "vaarokala", kes kuival maal elada ei saavat. Rindest saadik - inimene. Häälitsevat tumedalt: vaao, vaao. Terve vaarao sõjavägi olevat Punases meres uppudes sarnasteks muutunud. Olevat neid kuuvalgeil öil praegugi veel Punases meres enamasti salgakaupa näha. Neil olla igav.

ERA II 121, 462 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Kutti < Kadri Oja, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ku toome õidseve, sis külveti lina.

ERA II 121, 483 (1) < Kose khk., Triigi v., Lutsu k. - Oskar Nõmmela < Tõnu Matsal, u. 65 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lutsukülas Triigi valdas elav Tõnu Matsal, umbes 65 a. vana rääkis et tema olevat kuulnud kui kuuse okkad sügisel alla hakkavad varisema siis tulla ühe kuu aja pärast külm.

ERA II 121, 483 (2) < Kose khk., Triigi v., Lutsu k. - Oskar Nõmmela < Tõnu Matsal, u. 65 a. (1936) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis Mare Kalda
Tõnu Matsalilt kuuldud et kui kadaka marjad on põõsaste latvas siis tuleb sügava lumega tali, kui marjad põõsaste külgedel ja madalamal siis väikese lumega tali.

ERA II 121, 497/501 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Alide Raudsepp, 36 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Andri Puustusmaa Harbini linnas. See oli umbes 1904. aastal, kui Andri Puustusmaa oli Venemaal Harbini linnas väeteenistuses. Kord õhtul läks ta linna jalutama. Ühes linnaäärses uulitsas tulid talle röövlid. Öeldes, et kui sa ühes ei tule laseme maha! Andri läkski. Röövlid läksid ühe suurema kaupluse laele, kus juhtis kauplust keegi proua. Röövlid kangutasid lae lahti; lasid Andri köiega kauplusse, lubades teda siis tagasi tõmmata, kui on küllalt kaupu üles antud. Andri andiski neile niipalju kaupu, palju röövlid soovisid. Viimaks tõmasid röövlid ka Andri üles. Oli viimane saanud poolde teele, lõikasid röövlid köie katki ja lasid Andri kauplusse tagasi. Kuna röövlid ise põgenesid. Andri hakkas mõtlema, kuidas välja pääseda. Hää nõu on kallis. Kui proua tuleb varahommikul lambiga kauplusse, viskan talle kühvlitäie jahu vastu nägu. Jõudis hommik. Proua tuli kauplusse. Uksel aga viskas Andri talle kuhlitäie jahu näkku ja silindrisse, et lamp kustus. Nüüd jooksis Andri läbi avatud ukste uulitsale ja metsa. Metsas kaotas ta oma jälgi igasugu viguritega, et tagaotsijad teda kätte ei saaks. Kesk metsa leidis ta puu, kuhu puges peitu. Puu oli sees nii suurelt õnnes, et ta mahtus sinna sisse. Tulid tagaotsijad. Jälgi uurides leidsid, et jäljed edasi ei lähe. Nad lõikasid puu maha. Et midagi ei näinud, lõigati puu keskohalt katki. Andri oli keskpuud. Kui lõikama hakati, tundis Andri, et see oli otse tema keskkohal. Nüüd nihutas ta end ülespoole, et mitte surma. Et õnn oli Andriga, sai ta nii ettevaatlikult üles end nihutada, et otsijad arugi ei saanud. Otsijad ei näinud midagi ja läksid ära. Nii pääsis Andri Puustusmaa surmast. Jutt saadud Alide Raudseppalt 36 aastat vana, kellele jutustas Andri Puustusmaa ise. Andri elukoht oli Sarve talus, Kasaritsa vallas Võrumaal. Sai surma Saksamaal vangina.

ERA II 121, 503 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tõestisündinud lood umbes 115-120 a. tagasi. Võru murrakus. 115 aastat tagsi olli halli vai sändse halva vaimu. Mul vanaimäl oll poig muldhirre pääl asja tegemah. Tiidpiteh tull pikä särgiga hall vanamiis ja läts latsi mano, nink küsse latsi käest: "Latsõkõsõ, mi tii' siin tiide'?" Imä oll' tarõh ja kaie, kes tuu sääl latsiga kõnõli, läbi paja, a' es näe kedägi. Lats õnnõ sainveereh' külmeht. Imä tõi latsõ tarrõ paasuu ette, pandsõ latsõ pää paku pääle, võtse kirvõ ja ütel: "Ku' sa viil väriset, lüü ma pää otsast maahha!" Ku' imä oll nii mitu kõrd ähvartänu, lätski latsõl hall säläst är' ja lats sai terves.

ERA II 121, 505 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Hall käve egä päiv umbõs kellä katõ aigu. Ütskõrd otsõ hall Krõstinat (jutustaja vanaema), tuu oll hindä ilma tõistõ tiidmäda är käknu lauta, tuu pütu ala, koh' mõskmit tetti. Hall uikso Krõstinat: "Krõstin! Krõstin!" Tedä hinnast es' olõ näta. Et Krõstin hellü es tii', es saaki hall teda kätte ja lätse ära. Olõs Krõstin hellu tennü, olös hall sälah' olnu.

ERA II 121, 505 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ütskõrd nägi vanaimä, ku kats last hallõh rõivih, lätsi üle silla, esi puul ikõh, kõnõli: "Siin ei anda süvva ei juvva, tahetas är õnnõ tappa."

ERA II 121, 505 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Ütskõrd nägi vanaimä, ku kats last hallõh' rõivih, lätsi üle silla, esi puul ikõh kõnõli: "Siin ei anda süvva ei juvva, tahetas är õnnõ tappa!"

ERA II 121, 507 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kuidas vanasti lastele tähti õpetati. "a" alt vallalõ, "b"ii pikä hammaga, "t"iil oll rist pääl, "e" oll nigu tulis, "k"ii nigu võtme kiil, "h"iil hand takah, "i"il pää otsah, "j"õõl jalg peräh, "l"ii olle lipuga, "m"ii kolmõ tulbaga, "n"ii katõ tulbaga, "o" otsast lõigat, "r"iil kotikõnõ säläh', "s"ii nigu saia kringli, "ä" alt vallalõ ja pää otsah, "õ" otsast lõigat ja pää pääl.

ERA II 121, 509 < Rõuge khk., Rogosi v., Mikita t. - Ludvi Raudsepp < Kaarel Tuvi, 70 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Vähk rätsepana kilplaste juures. Kord leidsid kilplased ühe jõe äärest perve pealt suure vähja. Nad ei teadnud, mis loom see oli. Kui nad teda lähemalt uurisid, nägid, et tal on kahed suured kääred. Kilplased arvasid et see võiks neile õmmelda riideid. Kilplased panidki vähja riide peale õmblema. Mõne tunni pärast oli vähjal riie väikesteks tükkideks lõigutud. Kilplased said sellest hirmus vihaseks ja otsustasid vähja ära uputada. Nad viskasid ta vette. Kui nägid et vähk sabaga lõi vastu, arvasid et tal on nüüd viimsed valud, ja kui vähk põhja sujus, arvasid kilplased et vähk, kui tundmata elukas on surnud. Nii uputasid kilplased vähja.

ERA II 121, 511 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Liiso Volstein, 63 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Papi hobune. Kord sõitis "Ritskäkoguduse" (varjunimi, õige nimi on Plaani) papp linnast koju. Kodus ütles talle sulane: "Mis sa sellest hobusest talli viid, ta on märg, las ta enne ära kuivab." Papp viiski hobuse maja otsa, kus tuul hästi tõmbas ja köitis ta sinna kinni kuivama. Kui papp mõne tunni pärast hobust vaatama läks, oli see lummetuisanud ja surnud. - "Ära usu ilma, ilm ajab pu silma."

ERA II 121, 513/5 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Mõisahe tull kausiseto. Ta läts küüki ja ütel, et taht provvaga kokko saia. Tä mõtel, et saa provvale kausso müvva. Toatüdrukud keelasid küll, et ära mine tuppa, kuid setu siiski läks. Saalis tull herr vasta ja ütel: "Ära tule siia om lumiste jalgadega!" Et setu parajasti põrandariide peal seisis ütles ta: "Ada herr, es ma su kanga pääle astui, ma astu nüüd viirt piteh!"

ERA II 54, 422/3 (480) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks mees saanud metsakoha omale elamiseks. Kuid oli mures, et pole raha. Öösi näind unes, öeldud: mine kaeva oma onni ukse alt, sealt saad raha. Aga ainult öösi võid kaevata. Teine öösi mees kaevas, aga ei saand mitte midagi. Eitis magama ja pahandas veel naisele ja pojale: Nii on need unenäod - kuik on tühi! Eilane öö kaevasin ja ei saand mitte midagi. Aga siis üteldud temale unes jälle: Ära pahanda ühti. Vala seitsme venna veri sinna onni ukse peale, siis saad raha kätte. - Omiku ärkas üles ja rääkis teistele: Nii unes üteldi. Aga kust ma saan seitsme venna verd? Kui ma seitse venda ära tapan, siis lähen ma vangi. Aga poeg ütles selle peale: Ära pahanda ühtegi isa, küll sellega akkama saab. Kui kana oli pojad välja audund - kui pojad juba nii suureks said, et kuked laulma akkasid, siis poeg tundis ära missugused kuked on; siis tappis seitse kukke seal onni ukse peal ära ja läks ööse omakord kaevama ja sai rahakasti kätte. - Poeg oli targem kui isa. Sai raha kätte ja akkas rikkalikult elama. Kuuldud Oudova kreisis venelasest õitsikarjuselt.

ERA II 54, 466 (507) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Naine saab mehelt ja isalt peksa./Tütar olnud mehel. Saand mehe käest peksa, läind isale kaebama: "Kas sina oma väimele seda andis annad, et ta lõi sinu tütart?" Isa üteld: "No mina sellega küll ei lepi ja seda temale andis ka ei anna! Kui tema peksis minu tütart, siis mina peksan tema naist." Andnud tütrele teise keretäie veel ja saatnud siis mehe juure tagasi.

ERA II 54, 478/81 (516) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868) (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks talumees elas oma koha peal. Käis metsas ja leidis metsast püti. Sai aru, et raha on sees ja pütt on nii suur, et üksinda ei jõua ära tuua. Mehel tuli siis ea nõu kätte; viis püi avi mõrda ja avi püi paeltesse. - Ta teadis, et naine räägib välja, aga et teeb nii, siis peetakse naist lollist ja keegi ei usu temad. Läksid siis naisega ja obusega raha ära tooma - ja ostis ennem poest saiu ka veel. Kui metsa said, näitas naisele ära, et püi oli avi mõrdas ja avi oli püi paeltes. Panid siis rahapüti vankri peale ja istusid mees edaspidi ja naine tagaspidi. Mees viskas naisele saiu, aga naine ei saand aru, mõtles, et taevast tulevad. Mees kinnitas ka: Täna on saia sadu ja noki sõda tuleb maa peale. Kui said külasse, kõige otsa peal talus koerad purelesid õues. Naine tahtis sinna juba sisse minna rääkima, aga mees ütles: Kuule ull, kuidas seal naine peksab oma meest ja mees kisendab. Kui sina lähed sinna saad ka naise käest peksa. Siis sai mees naisega koju. Siis mees ütles naisele: Noki sõda tuleb ligi, mine sa tõrre alla, ma ise lähen ahju alla, siis pääseme niimoodi ära. Kui naine läks tõrre alla, mees tõi aidast odre ja raputas tõrre põhja peale ja kanad ja kuked lendasid sööma ja nokkisid et tõrs kolises ja kõmises. Kui said ära nokkind, siis lendasid ära. Siis mees tõstis tõrre ära ja ütles: No kulla teinepool, tule nüid välja, nüid sõda läks mööda. Naine ütles: Oli küll irmus kolin ja mürin, kui sõda sõdis, tahtis kõrva kuulmise ära võtta. - Ja siis mehel oli kõik paika pantud. Aga naine läks külasse ja rääkis ära, et mees leidis raha ja tõi kodu. Jutt läks mõisa opmani kätte ja opman tuli otsima, et mõisa mets oli ja peab raha mõisa andma. Aga mees salgas ära, et pole saand, pole midagi toond. - Aga su oma naine ütleb. - No küsige naise käest, millal see oli. Eks ole igal päeval oma nimi kah. Küsitud naise käest: Mis aeg see oli ja mis päev see oli, kui mees raha leidis? Naine ütles, et: Siis kui saiu sadas taevast, siis kui avi oli paeltes ja püi oli avi võrgus ja kui noka sõda oli, siis sel päeval me tõime raha. No siis mees ütles: No kuulge nüid! - Kuna oli noki sõda ja saia sadu? Ja kuna on olnud püi avi võrgus või avi püi paeltes? Siis opman sai ka aru, et naine on loll ja räägib lolli juttu. Raha jäi mehele ja mees sai rikkalikult elama akata. Ei näidandki naisele, kus oli. Oudova kreisis karjalapsena kuuldud.

ERA II 54, 487 (522) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Kala palve/Kala palus Jumalat: "Kui sa annad mind rahvale süia, siis ära nii rikkale anna, kes minu nahka nülib, kui ta sööma akkab, ja nii vaesele ka ära anna, kes minu silmad ära sööb." Ja siis jäändki nii, et vaesed ja rikkad võivad kala süia ja nahka ära ei võeta. /Lisakommentaar väljaandes: Mtº 255 - 13 t. Looduskõnelusele rajanev muistendiline jutuke, mille mõne teisendi tinglikult ka loomamuinasjuttude hulka arvata võime. Registreeritud ka vanasõnana: EV 3055./

ERA II 121, 116/7 < Karksi khk., Liiva t. - Marie Sarv < Ann Tomson, 61 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas saanud kägu. Ühel mehel jäänud naine haigeks ja surnud ära. Lapsi jäänud järele poeg ja tütar. Mees võtnud uue naise. Sellel olnud jälle tütar. Esimese naise tütart pole võõrasema sugugi sallinud. Kord kui kedagi kodus ei olnud, tapnud võõrasema ta ära, keetnud ja viinud nurmele, kündjal pojal süia. Poiss söönud, ise ütelnud: Need on just kui minu sõtsi sõrme luukse, ja pannud kõrvale kivi pääle. Varsti näind, et luudele kasvavad liha ja suled pääle. Viimati tõusnud lendu, ise ütelnud kuku. Lendanud kodu tare katussel ja laulnud Tule vällä emäkene kuku ma anna sulle kulda kivi kuku Tule vällä sõtsikene kuku Ma anna sulle kulda kee kuku. Emale kukund kivi pähe, see surnud ära ja sõsaral viskand uisk ümber kaela, see surnud ka ära. Kägu aga pidavad eluaeg olema ilma koduta nagu vaenelaps. Sellest jutust on vist säilinud kuni praegus ajani arvamine, et: kui kägu kodus kukub, siis tähendab see kindlaste mõne surma.

ERA II 121, 117/9 < Karksi khk., Liiva t. - Marie Sarv < Ann Tomson, 61 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kuidas saanud ahv. Ühel külasepal olnud õpipoiss. See olnud nõnda rumala pääga, et kolme aastase õppimise järel, ei mõistnud veel mitte kui midagi ära teha. Kord ta läinud metsa, ja kõndinud sääl noruspäi. Tulnud üks vana hall mehekene, küsinud: mis sul viga pojake? Poiss kaeband oma häda ära. Vanamees annud tal ühe haamri üteldes: Kui selle haamriga lööd mõnda asja kolm korda, tuleb välja see mida ise mõtled. Poiss läind tänades kodu. Varsti toodud neil tõld rautada. Poiss säädnud materjali ühte kokku koputand haamriga kolm korda, olnud siis ilus tõld valmis kui säranu. Üks vana naine tulnud sepikoa läve pääle ütelnud: Muidu oleks ilus jah, aga tiisle pulk puudub. Poisil saand süda täis, mõtlend löön ta päris maha ja löönudki. Võtnud viskand lõõdsa alla üteldes: Las mädaneb saab palge punaseb. Mõne päeva pärast võtnud välja pannud alasile, koputand, mõtlend, tulnud ilus noor naine välja. See rõõmustand ja tänand, olnud lesk, tahtnud uueste mehele minna aga olnud vana. Sepp näinud seda lugu päält. Temal olnud vana ja inetu naine, vara pärast võetud. Mõtelnud: teen ka omal noore ja ilusa. Löönud ka maha, viskand lõõdsa alla üteldes: Las mädaneb saab palge punaseb. Mõne päeva pärast võtnud, pannud tulle, tagund ja tagund, ei tulnud midagi. Viimati käskind poissi: löö sina. Poiss löönud, tulnud välja must ja karune. Sepp hakand riidlema, mispärast seonde. Poiss ütlend, et sa oled ju väege ära kõrvetand. See aga läinud jooksu mõtsa poole, ja saanud ahvi alguseks.

E 9128 (39) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Härg maka, massa liigusõ? Maja.

ERA II 121, 132 (1) < Karksi khk., Karksi v. - Marie Sarv < Peeter Kangur, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Muistend Karksist Siis kui puud ja kivid kõik liikund ja käinud siis läinud vanapagan Karksi Karu külasse vastu ja keelnud: Pähnamägi jää paigal, Iivakivi istu maha, salu jää seisma. Sääl Pähnamäe ja Iivakivi ümbruses on küll neid kive rumalat moodu. Siis vanapagan läind ise Pähnamäe pääle istund kuuseoksa pääle ja kisendanud: Tulge nüid punapüksi pulma ja Intsaare saaja.

ERA II 54, 272 (332) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Noort kuud tervitasid tüdrukud ja vanadmutid: Tere, tere, noor kuu! Valgust sulle, kannid mulle!

ERA II 54, 297/301 (350) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Ork, vill ja roos kolmekeste läind ja rääkind, kus keegi läheb. Ork rääkind: Mina lähen siia talusse sisse, siin keedetakse täna lõunest tangupudru ja pudrule pannakse võid silma muidugi ja mina lähen või sisse ja olen üks iilgav tilk seal või pääl. Peremees tahotand jälle karoägli laudu sääl puuriida ees (riida taga nad kõnelend kolmekeste) ja kuulnud ära. Saand lõuna valmis, kutsuti sööma. Siis peremees astus kiirel sammul sisse ja võttis selle või lusikaga pudrusilmast ja pani oma tubakakotti ja sidus kotisuu kinni ja pani siis lõõse kohta suitsu, kust suits välja käib, ja jättis terve aasta teda sinna suitsuma. Aga selleks jättis terve aasta sinna, et ork lubas terve aasta olla selle peremehe kallal. Aga roos ütles: Mina lähen sinna eemale talusse selle perenaise kaenla alla, seal on mul ea aasta elada. - Aga peremees kuulis ära. - Ja roos ütles: kui nad minu märjass teevad, siis ma olen kindlasti aasta ära ja kui muud sooja saab, siis tahavad ära lämmatada minud. - Ja siis vill ütles: Mina lähen siia veikese majasse, löön karjalapsele varba vahele ja olen ka aasta sääl varba vahel. Ja peremees läks sinna talusse ja perenaisel oligi kaenla all kange valu. - Noh, kas on kedagi kuuma auvet? - Pudru olnud. Pand kuuma pudru pääle. Valu kadund ära. - Noh, kas veel valutab? - Ei valuta. - Nigu valu ära jäi, mees võttis selle pudru ja piigistas kotti ja pani ka sinna suitsu kohta. Kui teised küsisid, miks ta nii teeb, ütles: Sinu küsida, minu teada. Aga sinna karjapoisi juure pole läind ütlema, sääl olid villi katki teind ja aasta otsa jalg olnud aige. Kui aasta mööda oli, siis karjapoisi jalg sai terveks, peremees raputas oma või ja teise perenaise pudru ka kotist välja. Ja siis läksid kõik sõbrad kokku (peremees kuulnud jälle ära). Ork ütelnud: Elu tahtis võtta! Mind pandi ühte nahkotti ja kotiga suitsu ja suits käis ninasse alati. Üst ing oli minekil aga sain veel viimase ädaga välja. Roos ütelnud: Minul oli kah, pandi ka nahkotti ja kotiga rippu ja kange suits tükkis lämmatama, umbne oli ja raske. Aga vill ütelnud: Minul oli küll ea. Varba vahel olin, ei lasknud poissi magada. Vahel pandi east maitsvat asja pääle - mina sain süüa küll. Siis lahkusid ära ja ork lubas, et tema enam inimese peale ei lähe ja roos lubas: "Mina ka naljalt enam inimese külge ei lähe." Vill aga lubas kohe minna, kui aga saab. /Väljaandesse lisatud kommentaar: Mt? 293 F 2) - 14 t. Üleskirjutused valdavalt Lõuna-Eestist. Jutt rajaneb uskumusel, et halla kutsele ei tohi vastata, siis see ei leia oma ohvrit üles ja hukkub./

ERA II 54, 308 (356) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Kaja/Nii kui lahke ilm on, mets kõlab vastu. Lapsele öeldakse: ära mine metsa, kuule, metsmees on metsas, see õikab, meelitab su kaugele ja viib ära.

ERA II 54, 313/4 (362) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tütarlapse pilt on kahjulikum kui raamat./Kaks venda olnd. Vanem vend käind laadel, ostnud omale üks palveraamat. Ja luges siis palvet ka mõnikord. Noorem vend üteld: "Rumal, toob palveraamatu! Ostnud ometi üks ilus tütarlapse podrei või pilt, pand voodi kohta, oleks ka vaadata olnd! Ärkad öösegi üles - ilus vaadata." Ja siis ostis ka noorem vend omale tütarlapse pildi ja pani seina pääle. Mõni pühapääv läks kirikusse ja leidis ka niisuguse tüdruku, nagu see piltki oli. Ja akkas seda tüdrukut meelitama ja käis tema pool tihti. Ja tüdrukule meeldis see poiss ka. Tüdruk tahtis seda ja seda, ja poiss ostis kõik, mis ta tahtis. Paar aastat käis taaga ja siis jäi vaesest. Siis tüdruk lõi tast lahti ja läks minema. Vanem vend aga elas ikka korralikult edasi. Noorem oli vaene ja vaeseks ka jäi.

ERA II 54, 368 (393) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Metsaljas. Need eland metsas, aga keegi ei ole näind. Muudkui mõni eksis ära, siis: "Sa trehvasid metsalja jälgede peale, sellepärast eksisid."

ERA II 54, 368 (394) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Võigas koht: koht metsas, kus sageli eksitakse. Sääl käib metsaljas ja eksivad inimesed ära sinna.

ERA II 54, 368 (395) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Metsalja jutte objekt ei tea, pole kuulnud.

ERA II 54, 369 (398) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Mäel (mäe sees) mütsumist kuulda. Keegi pole julgend vaatama minna. Pika poeg Ants läind. Sääl olnud väikesed mehed = maa-alused vaimud. NB! Seda on lugend raamatust. Rahvasuust pisimeestest pole kuulnud midagi.

ERA II 54, 371 (406) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Näkk = kui inimene upub, öeldakse: "näkk võttis kinni, viis põhja."

ERA II 54, 372 (410) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maad ei tohi lõikuda, siis nagu oma vanemid lõigud, ja maa on meie kõikide toitja.

ERA II 54, 374 (412) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maavitsad - kasvab aiaäärtes, nagu vitsaraag, punased õied otsas - selle veega arstitakse maa tõmbeid (maast akand aigusi.)

ERA II 54, 413 (471) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Vanatüdrukud teesklevad noorust, kuni surevad./See oli Kodavere kirikus olnd. Kaks vanatüdrukut esimesel jaanuaril. Üks olnd sitsipluusega kirikus, ise alati väristand: "Oh Jeessuke, too jahutust!" Et temal nii palav on. Teine vanakene old ka seal kõrval, vaadand üles ja üteld: "Vaata, ðääðk aigutab kiriku tornin!" Ise old ilma ambita. Kui kirikurahvas kokku kogusid, leiti kaks surnut kangi alt. Külm oli mõlemad ää kangestand.

ERA II 54, 204 (207) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vastu kuud või päikest kuseda, siis pidi selle peale tulema üks raske nuhtlus.

ERA II 54, 204 (208) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maast tõmmatud aigus. Kevadel maa peale ei tohi istuda, võib saada maa-tõmbe aiguse. Arstiti sinksalvi ja maavitstega.

ERA II 54, 220 (239) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Miks haava lehed värisevad./Aava lehed värisevad sellepärast, et kui Jeesust ära anti, siis kõik puud värisesid, aga aav ei liigutand oma latva ka mitte. Jeesus ütles siis: Sinu lehed peavad ka kõige õrnema ooga/= tuulega/ värisema alati.

ERA II 54, 221 (240) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Juudas poos ennast aava otsa, sellepärast aav on ka viha ja ei ole suurt väärt puu.

ERA II 54, 221 (241) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Paju palus oma sugu maapealt ära kaodata, et tema küllest on võetud vitsad, millega Jeesust pekseti, - piits oli jäänd koju. Siis oli üteld Jeesus: Sina ehid ise ennast, laiendad, peotäis on sul seisupaika, kus sa seisad, ja sa ise ajad ennast laiali ja mingit tarbepuud sinust ei pea saama kui aga vitsa.

ERA II 54, 223/4 (246) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mees võttis naise ja oli ise jalutu. Pealt pulmasi tahtis keriku minna ja ütles naisele: "Lähed võtad kelgu ja sis lähme kiriku! Ja sina vead mind kelguga mäest ülesse, ja perimäge, siis istume mõlemad pääl." No naine pidi käsku täitma, ja läksid ka: mees istus kelgu pääl ja naisel nöör üle õla ja veab. Tuli juba mägi vastu ja naine ohkas, et nüid tuleb jälle vedada. Aga mees ütles kelgu pealt, oli kuri: "Mis sa, oor, ohkad! Näe, teised käivad jala, aga meie lähme kelguga!"

ERA II 54, 224/5 (247) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestasid Pille Sääsk; Mare Kalda 2001
Miks naistel palju tööd. Sellepärast - kui Jeesus maa peal oli, siis läks üks vanatüdruk Jeesuse juure ja palus pühapäeva tööd. Jeesus ütles: Loe, laula ja palveta. Aga tüdruk siis ütles: Kõik need teen ära, aga veel jääb aega järele. Jeesus ütles: Siis täid ja kirbud on sinu raavitseda ja sinu töö ei pea kunagi otsa saama.

ERA II 54, 249 (271) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Siis peavad niisugused tunnid taeva peal olema, mis aal inimene sünnib: varga tund, mõrtsuka või röövli tund, veesurma tund, sõjasurma tund jne. Tähtedest peab tundma seda tundi. (Lugusid sellistel aegadel sündinutest: ERA II 54, 251/4 (274), 254/6 (276), 256/7 (277))

ERA II 54, 258 (279) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Taeva Sõel - seitse tähte ligistikku, ühes kobaras.

ERA II 54, 258 (280) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Koot - pikk joru tähti, natuke vahet ja siis jälle teisipidi tähed ligistikku.

ERA II 54, 258 (281) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Unt ja Ärg - tähekujund, mis haril. Tuntakse nime all "Suur Vanker".

ERA II 54, 258 (282) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Ehatäht on õhtul ele ja Koidutäht on omikul ele.

ERA II 54, 258 (283) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Obuseraud - see tähekujund koosneb kuuest tähest, mis oma poolümmarguse asendi poolest tuletavad meele hobuserauda. On paistnud "rohkem õhtu pool".

ERA II 54, 259 (284) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Sabagatäht oli sõja märk, see tähendas sõda.

ERA II 54, 259 (285) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tähesadu peab ka sõda tähendama. Enne Jaabani sõda oli tähesadu.

ERA II 54, 261 (294) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Rabandus on äkiline aigus, sellele saab enamasti abi, aga kui lendev läbi lööb (~ "lendva nool tuli, lõi läbi"), siis enam abi ei saa.

ERA II 54, 261 (295) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Jutu terminoloogiat. Tühi jutt - mis ei vasta tõele, pole "tõesti sündind". Selle vastand on tõestisündind jutt (tühijutt = valejutt). Luulejutt on jutt, mis on rahva suust kuuldud, võib olla mõnikord tõsi, mõnikord mitte. Muinasjutt - "muistsel ajal sündind jutt".

ERA II 54, 262/3 (298) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui obune kodust välja läks, tehti pahema jala kannaga rist obuse ette, et ei kuri inime, lendva ega kurivaim ei saaks obusele kahju teha.

ERA II 54, 127 (110) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Isa proovib poegade sõjavaprust./Vanasti isa - vanal eesti ajal - proovind oma poegi. Kui pojad tulnd sõjast tagasi, isa läind vastu ja löönd vanemat poega, löönd jalust maha. Ema akand nutma, et "Missa teed! Sa lööd oma poega, kes sõjast tuleb ja surma eest on ära pääsend!" Isa üteld: "Ega ma viha pärast ei löö, ma katsun, kas ta mehe eest väljas oli." Noorem poeg tuli järele. Kuulis, mis ütles, lõi ise isa maha. Siis isa tõusnud üles ja ütelnud: "Vaat, sina olid mehe eest väljas! Aga teine poeg on veel poisike, oli muidu sõjas teiste risuks."

ERA II 54, 133 (122) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Naine ei viitsi vett tuua./Mehel olnud laisk naine, pole viitsind kaevust vett tuua. Mees tulnud vihmaga töölt koju, naine ukse peal vastu: "Sa oled muidugi märg, mine too vett mulle!" Mees toond, visand naisele kaela: "Nüid sa oled üksti märg, mine too nüid ise!"

ERA II 43, 595 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Edgar Vitsut, s. 1920, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib su jõe põhja oma lossi orjaks.

ERA II 54, 136 (130) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tuulepesa tuuakse koju, sellest lastakse vett läbi ja äkilise aiguse puhul antakse kas inimesele või loomale.

ERA II 54, 136 (133) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Metsal'jas - üks nägemine metsas. Kui pead selle jälgi mööda minema, eksid ära. Astu kolm sammu tagasi, siis see viirastus on kadund su eest.

ERA II 54, 147 (148) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kes vees peab olema ja uputama inimest, see on vee näkk.

ERA II 54, 147 (149) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Lastele öeldi: Ära mine vette, näkk võtab jalast kinni, viib su ära.

ERA II 54, 147 (150) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Katk = üldine nimetus laialdase "murdja" haiguse kohta; massiline suremine.

ERA II 54, 148 (156) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Soendile vastavad erinimetust obj. ei tea. Mõni on küll "nõiduse väel pandud undi vangi", kuid kutsutud ikkagi undiks.

ERA II 54, 150 (158) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Libaunt = "see unt, mis inimesi sõi; see oli teistjägu unt" (arilik unt inimesi ei söö).

ERA II 54, 150 (159) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868) (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Laksi Tõnisse pojal Kaarlil oli niisugune obune, kes oli kus ta ka oli, adra ees või karjamaal söömas, kui aga karjalaste kisa kuulis, jooksis sinna - ja palju rahvast päästis libaundi käest ära.

ERA II 54, 200/2 (201) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolm korda aevastada. Üks mees, talumees, tundis ennast aiglane olevad ja läks siis arsti juure, et mis arst ütleb. Arst ütles: "Aigus on sul raske. Kui kolm kord aevastad, siis sured!" Mees läks arsti juurest koju ja vaatas jahu ja tangu ja leidis, et jahu on veidi, naine ei saa matuse leibagi teha, ma pean veskile minema. Pani terad kotti ja läks veskile. Tee peal aevastas korra. Pidas siis obuse kinni ja mõtles: "Üks kord on nüüd läbi, kaks korda on veel. Mis ma nüüd teen, lähen või mitte? Aga noh, olgu, ma lähen siiski, ehk jõuan ära jahvatada!" Sai veskile ja sai jahvatuse-korra kohe kätte ka ja akkas jahvatama. Siis jahu akkas juba tulema kivi alt, pani koti alla ja - aevastas teist kord. "Noh, nüid üks kord on veel aevastada, mis teha? No ehk tuleb veel kõik jahud ära, enne kui kolmas kord tuleb." Aga saand veel paar kühvlitäit, kui tulndki kolmas kord. Siis aevastas kolmas kord ja kukkus maha. Silmad lahti, näeb kõik, aga arvab, et on surnud. Möldri sead tulnud veskisse, lõhkunud teiste kotte ja söönud selle mehe jahu ka. Mees üteld põrandal: "No kurat, kui ma elaks, küll ma teile näitaks!" Viimaks oli kolu tühi, kell kõlises ja mölder tuli sinna. "Mis sa, ull mees, teed? Sead veskis ja ise selili maas!" - "Jah, kui ma elaks, küll ma neile näitaks, aga nüüd olen surnud." Mölder tõstnud ta üles ja üteld: "Sa ju elad, tõbras, tunned ju, et seisad püsti!" Mees saanud ise ka lõpuks aru, et elu sees; läind koju, eland veel mitu aega.

ERA II 54, 202/3 (202) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Nad kujutasid, et maal on kõva põhi all, nagu majale tehakse vundament alla. Maa (maapind) on nagu vaip voodi peal. Mõned seletasid: maakera peab käima nigu ümber telje, aga kuidas on see võimalik? Vankri telg tahab ühtelugu määrida, aga maakera telg on suur, kes seda siis määrib?

ERA II 54, 203 (203) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Arvati vanasti, et pilved käivad taeva peal, mitte all. Alt kukuksid varsti maha. Vesi langeb kuu, päikese ja tähtede peale ja sellepärast nad ei paista.

ERA II 54, 203 (204) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Pilved tulevad sellest, et kui taeva äär on meres, siis ajab sealt vett üles mööda taeva äärt ja pärast akkab maha sadama.

ERA II 54, 203/4 (205) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Lihavete esimese püha omingu päike peab tantsima. - Olen ise seda näind. Enne tõusis üks kuma, nagu ele koidu kuma. See nõkkus nii kahele poole. Siis viskas päikse üles üks pool sülda. Siis langes tagasi ja jäi pisut tumedast üks paar minutit. Siis kui viskas kõrgemale kohe tükk maad ja ikka liikus õrnalt nagu kaste tuule käes.

ERA II 54, 204 (206) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Seda oiatati, et vastu kuud ja vastu päikest ei tohi näidata, et sõrm jääb kõverast.

ERA II 54, 70 (54) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Saadri mõisa ärra olnud väga kuri mees. Löönd kutsarit. Kutsar sõitnd obustega järve, uputand iseenda ära ja obused ka. Kui teist ilma tuleb, siis vahel tõld olevat praegugi näha vee all.

ERA II 54, 71 (56) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2005
Kalevi säng Alatskivil on Kalevi säng - pealt tasane mägi, teine kupits on teises otsas nagu sängi otslauad. Räägitakse, et Kalevipoeg on seal magand. Ja kui ta on Peipsist kuue õlma sees liiva kannud ja sängi teind, siis on kolme kohta maha pudenend liiva. Need on Varsamägi, Lambamägi ja Tikumägi. Need on ümmargused kupitsad mädaeinamaas.

ERA II 54, 72 (58) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kodavere kiriku juures (1 1/2 versta Alatskivi poole) on Kalevipoja kivi. Kalevipoeg on visand selle hundi peale.

ERA II 54, 72 (59) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Rannamõisas (teinep. Kodaveret) oli tamm, seest tühi, latv ära. Kaksteist inimest mahtus sisse. Oli nagu tühi korsten. Ümbert oli neli sülda jäme. - Rannamõisa tamm. Pooleli ERA II 54, 77/8 (66) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda/raha/Siin Kansi kõrtsi all on kelder, kus Rootsi kuningas oma varanduse pand ja tütre vahiks juure. Kansi kõrtsis eland Peeter Pistrik. Pühabe omiku läind jõele silmi pesema. Vaadand tahapoole - kõrtsi all kelder ja uks lahti. Läind vaatama. Preili istund seal sees, küsind: Mis sa tahad? - Raha tahan. Preili visand talle kühvliga kuueõlma sisse ja ütelnud: Ära sa ust kinni pane, kui välja lähed. Peeter Pistrik arvand, et kui uks lahti jääb, mõni teine läheb ka sealt raha tooma, ja lükand ta uks prauhti kinni ja läind koju. Aga nigu tuppa saand, nii jäänd kohe nägemisest ära ja jäänd surmani pimedast. Viidud küll linna, aga abi pole saand. Ja keldri uks on kinni tänapäevani: pole keegi teda enam leidnud.

ERA II 54, 78 (67) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Sirkuses üks aasta oli old - inimese pää ja kala savaga. Kui tuleb veest väl'la, karjub: "Varao!" ja "Varao!" Et need on vaarao sõjavägi, mis on jäänd Punasesse merde. (Pole kuulnud, et kalasavalisi oleks nähtud-kuuldud Peipsis või mõnes teises Eesti veekogus.)

ERA II 54, 79 (68) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Peipsis, Alatskivi mõisa veskijärves üks lind laulis: Up-up up-up-up, up-up up-up-up. Vana kubjas ütles: Pange tähele, mõni siia upub. Veskipoiss oli ujund ja läind vaatama, mis seal karjub ja - uppundki ära. Ja kui ära uppund, siis enam ei lauld. Ja keegi ei näind, oli see lind või mis loom see oli.

ERA II 54, 84 (71) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui tuulati ja tuul ära lõppis, siis tuulaja vilistas: Hüüt', hüüt' hüüt'. Et siis tuleb tuult.

ERA II 54, 88/9 (75) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Lipard - Raadi mõisa omanik oli. Tudengid võind käia parkides, aga Lipard põle sallind, et tema parkis käivad. Kaks tudengi või üliõpilast old, ministri pojad Peterburist, jalutasid Raadi pargis. Lipard tulnd juure ja küsind: Kis te olete, mis te käite? Siis teine tudeng küsind: Aga kis siis teie olete? Aga siis see ärra üteld: Mina olen ärr fon Lipard. Teine tudeng ütles et: Minu isa koera nimi oli ka Lipard. Sis ärra vihastas ja lõi kepiga kolm kord seda noort tudengit. Ja siis tudengid läksid ära. Kuu aja pärast tuld Lipardile Peterburist kiri, et Peterburi sõita. Siis seal leppisid: Lipard maksis trahvist kolm mõisat - Kastri, Mäksa ja Poka - selle ärrale, keda ta kepiga lõi ja teisele maksis rahatrahvi, keda ta ei löönud. Ja see noorärra müis mõisad üle ärr fon Essenile, ja (Lipard) andis kohustuse, et ta pidi Tartu linna mustuse välja vedama. Eks ta laskis seda muidugi raha eest teha, aga ta oli siiski "sibi Lipard".

ERA II 54, 96/7 (81) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Mis isa ütleb söömist alustades?/Koeru õpetaja üteld leeripoisile: "Loe söömapalve!" - "Ei oska," poiss ütles. "No mis isa ütleb, kui lavva juure lähete?" - "Meil põlegi lauda!" - "No kus siis sööte? - "Põrandal." - "No mis siis isa ütleb, kui kausi juure lähete?" - "Meil põlegi kaussi!" - "No kost te siis sööte?" - "Padast." - "No mis siis isa ütleb, kui pada juure lähete?" - "Siis lööb lusikaga otsaette ja ütleb: "Ää määri, tõbras, tahmaga!""

ERA II 54, 110/1 (88) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Olid kaks venda, eland ühes majas ja peksivad üheskoos rehte. Oli vili ära puhastatud ja jagasivad selle poolest, teine mõet sai teisele. Ja siis üks mõet jäi pooleli, ei saand täis. Ja siis vanem vend oli rikkam varanduse poolest, aga perekonda ei olnud; noorem oli kehvem, aga oli perekond. Ja siis noorem vend ütles vanema venna vastu, et: Võta see omale, sest minul, kui saab vili otsa, siis lapsed teenivad, aga sinul ei ole, kes toob. Aga vanem vend ütles: Ei, minul on raha; kui on otsas, ostan, aga sinul ei ole raha ja sinul on suur pere, sina võta see omale. Ja siis riidlesid selle mõedu juures ja teine pakkus teisele, ja täiskuu seisis värate kohal ja vaatas nende peale. Ja sellest on jäänd midagi kuju kuu sisse, nende kahe venna varjud ja viljamõet nende vahel. Kuuldud samuti kelleltki vene naiselt Oudova kreisis.

ERA II 54, 125 (108) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tuleroog - mõni asi, mis pole enam tarvitamiskõlvuline.

ERA II 54, 28/30 (12) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Üks orgaaige mees olnd, rikas taluperemees, poissmees. Kas töö juures või kus tahes kukkund maha - ja seal ta väristand ja raputand teda. Sortsid ja nõiad käind teda arstimas. Üks õpetand: ehita kamber kolmenurgeline, et voodi parajasti mahub sisse. Uks tee ühest lauast, puuri auk sisse ja pihlakast punn ette. (Kord töö juures mehele uni kippund pääle; saand aru, et ork tuleb jälle. Läind sinna kambri. Kui sisse saand, pistnud uksele prundi ette. Nii saand kätte/orga/ - ilus naine olnud.) Ütelnud: "Tee nüid minuga, mis tahad." Mees tahtnud omale naiseks. "Kui sa ütled, kus sa minu said, siis ma tulen." - Mees luband hiljem ütelda. Ja nad elandki kui mees ja naine. Ükskord kirikus naine naernud. Mees küsind: "Mis sa naersid?" "Ma nägin, kui kirikus, vana pelsebul oli kiriku müiri peal ja kirjutas kõik üles, mis õpetaja rääkis." Naine tahtnud jälle, et mees ütleks, kuidas ta tema on saanud. Mees viind naise sinna kolmenurgelisse kambri ja tõmmand augu eest punni ära. - Nii olnud ka naine kohe kadund.)

ERA II 43, 655 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Võhu as. - Marta Meilbaum, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse pimedasse minemast, et sääl on kollid. Kaevus on näkid, pimedas on kollid ja heinas on haldjad.

ERA II 43, 657 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Helmi Källo, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Koll, vaim, hunt, jõehaldjas ja tont.

ERA II 43, 657 (3) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Helmi Källo, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Need hirmutised on koledad.

ERA II 54, 31/2 (14) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Minu õemehe isa (Bauman) rääkis: Sootaga mõisas kõver kask olnud tee veeres. Üks poiss läind kase juure ja ütelnud: Kõver kask, kurat, anna mulle raha! Mitu korda niiviisi. Kord olnud vaat seal kase all. Poiss vaadi selga kaksiti: Kask, kurat, annad mulle raha või ei!? Vaat tõusnud õhku kõige poisiga. Poiss oli kaks nädalat ära, enne kui tagasi sai. Nagaveresse (?/küsimärk üleskirjutajalt/) oli kukkund maha. Pärast ärra oli lasknud maha raiuda selle kase. See pidand nõia kask olema. Sääl poleks tohtind niiviisi rääkida.

ERA II 54, 34 (17) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Alatskivi mõisas tallimehe ema Ann Oks, tema triikis, kui oli nikastand, ja luges neid sõnu: Jehoova sõitis jõge mööda, Issand sõitis silda mööda; Jehoova jalga jammetelle, Issand jalga nikatelle. Ja issameie tagurpidi.

ERA II 54, 35/6 (19) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Vana Savi Markus - Koltja külas, Peipsi ääres - käind ka undi moodi karja. Karjus olnud ia krutskumees ja tulelukuga püss olnud. Lasknud püssiga. Unt ajand küll käpa üles, aga tema lasknud käpast läbi. Teinekord saand kokku, siis ütelnud: Olime küll sõbramehed, miks sa ometi laskid? Ma ajasin küll käe vastu. - Jah, eks sa üteld, kui sa tulema akkasid... Aga pärast see mees põle käind enam undiks.

ERA II 54, 41/2 (23) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
/Peremees hundiks./Võru maakonnas oli see juhtund: Lauba õhtu peremees käskind poissi kodo minna: "Mine sa obusega ees, ma tulen jala järele." Poiss läind tüdrukuga minema, peremees jäänd ise metsa. - Einad küüni ajamata ka. Saavad koju: peremees juba saunas käind, istub puhas särk seljas. Lähevad pühapääva õhtu einamaale: - einad küüni aetud ka. Teine lauba õhtu jälle peremees ütleb sulasele ja tüdrukule, et mingu koju, tema tuleb järele. Sulane läind natuke maad, aga siis ütelnud tüdrukule, et temal kõht valutab, ei või vankriga minna, et läheb jala. - Aga ise läind vaadand põesa tagant, et mis peremees teeb. Peremees läind küini ette, käind kolm korda ümber kivi ja olnudki unt valmis. Noh, sulane käind ka kolm korda ümber kivi ja saand ka undiks. Läind undina koju. Aga kodu põle näind, kuda peremees jälle inimeseks sai. Oodand aia taga, aga ei saa enam undi nahast lahti. Viimaks peremees päästnud lahti, ütelnud: "Seekord sind päästan, aga kui teinekord veel teed, siis jätangi undist."

ERA II 54, 47 (27) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Keegi rääkis, et vanal ajal üks olnud metsas ja raidund puid. Kuuld: "Tule appi!" ja "Tule appi!" Vaadand: madu puu oksal. Mees kartnud. Üteld: "Ära karda midagi, pane puu vasta, ma tulen alla." Mees pannud nii ja madu tulnudki alla. Üteld: "Mul pole sulle midagi anda, aga tasu pead sa siiski saama." Vähe aega, - mets akand kahisema: "Appi!" ja "Appi!" Suur puu langend maha. Puud rääkind isekeskis: "Elupäevad oled sa varanduse peal istund ja nüid on su rikkus ka otsas." Suur kast olnud õberaha puu all. Mitu korda tassind, enne kui ära saand.

ERA II 54, 48 (28) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
("Aeg jõuab - meest ei ole.") Siin Koosa poole - Kargaja jõgi. Rahvas oln einamaal. Näevad: naisterahvas istub vee pääl ja kammind oma juukseid. Ääl üteld: "Aeg jõuab - meest ei ole." - "Aeg jõuab - meest ei ole." Teine pääv uppund kohe sinna üks inime, üks mees uppund ära. - Pärast seda pole seal äält enam keegi kuulnud.

ERA II 54, 48/9 (29) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Saaremõisa järve krahvipreili uputand enese ära. Minu õemees teind seal eina, oma kõrvaga kuulnud, naine ja kaks tükki tõisi ka. Õhtane aeg, maganuvad vankri peal ja kuulnuvad seda laulu äält. Õhust läind järve poole ja kadund pärast ära. Rääkind teistele ka. Siis Saaremõisa rahvas üteld: "Iga aasta me kuuleme seda äält, üks öö juuli kuus, ei enne ega pärast. See on sellepärast, et krahvipreili on enda vanasti sinna ää uputand." (Preili oli lapse saand, jätnud lapse ja kirja maha ning ise jooksnud järve.)

ERA II 54, 69 (52) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Siin Võnnu all olla üks umbjärv. Suur avi püitud kinni, pandud kell kaela ja lastud tagasi. Aga teine aasta on see kala Peipsist kinni püitud. Siis kuulutatud välja. Siis on vasta kuulutatud, et siit on lastud vette. Siis arvatakse, et maa-alune veetee käib Peipsini.

ERA II 54, 69/70 (53) < Tart-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Ma ei tea, kus see Elme kihelkond on. Seal old Elme järv ka. Rahvas old einamaal. Siis kuulnud äält: Põgenege! Põgenege! Järv tuleb! Teised põgenend ära, aga ühel tüdrukul old elmed kaelast ära võetud, old einasaadu pääl. Temal kahju jätta, läind neid võtma. Aga vesi langend maha ja tüdruk jäänd alla. Tüdruku nimi old Elmi - siis jäänd Elme järv ja kihelkond.

ERA II 43, 649 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Aru k. - Marta Pender, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ kaevus on näkk, heinas on haldjas,/---/

ERA II 43, 649 (3) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Aru k. - Marta Pender, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Haldjas on valge, pikk vanamees, kes metsas hulgub ja lapsi hirmutab./---/

ERA II 43, 651 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Marta Maasi, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Musti lell on pimedas, näkk tõmbab kaevu, haldjas on heinas, tont on ahju taga, karu on jões, vaimud on saunas.

ERA II 43, 651 (3) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Marta Maasi, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Musti lell on tige inimene, näkk on inimese peaga ja kala kehaga, tont on must, silmadeks on tulised söed, haldjas on kuri vaim j.n.e.

ERA II 43, 651 (4) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Marta Maasi, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Nad viivad lapsed ära.

ERA II 43, 599 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Voldemar Uustalo, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib oma lossi orjaks./---/

ERA II 43, 659 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Emilie Laasberg, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse pimedasse minemast, et seal on tont, heinas on haldjas, jões on näkk, tõmbab su jõkke, kui sa lähed,/---/

ERA II 43, 661 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Aruküla k. - Helvi Kello, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk tõmbab kaevu, haldjad on jões,/---/

ERA II 43, 663 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Martin Stroomann, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont tuleb, näkk tõmbab sisse, hunt tuleb.

ERA II 43, 665 (2) < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Kannastiku k. - Hermann Vilkes, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedas on koll, kaevus näkk, heinas uss, jões näkk, ahju taga on tont ja saunas on must mees.

ERA II 43, 667 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Näsu k. - Marta Kullik, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse minemast pimedasse, seal on tont, veevaim; heinas on suur must mees, jõe ääres on näkk,/--/

ERA II 43, 669 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Võhu as. - Karl Hübner, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedas on koll, kaevul on kurivaim, heinas on karu, jões on näkk, ahju taga on tont, saunas on vaim.

ERA II 43, 671 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Võhu k. - Edgar Nirgi, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedas on tont, kaevus ja jões on näkk,/---/

ERA II 43, 677 (2) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. - Leida Tollmann, s. 1922, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kaevule, jõe äärde ei tohi minna, sääl on näkk./---/

ERA II 43, 681 (2) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. - Hans Gutmann, s. 1923, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kaevule ja jõe äärde ei tohi minna, sest sääl on näkk./---/

ERA II 43, 685 (2) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Vaeküla m. - Magda Uustalu, s. 1919, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kolumats elab partel ja rehes, ning ojas ja kaevus on näkk.

ERA II 43, 685 (3) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Vaeküla m. - Magda Uustalu, s. 1919, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkil on pealt naisterahva keha, alt aga kalasaba./---/

ERA II 43, 685 (4) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Vaeküla m. - Magda Uustalu, s. 1919, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib vee alla omale orjaks./---/

ERA II 43, 693 (2) < Viru-Jaagupi khk., Roela v. - J. Ant, koolijuhataja < lapsed Roela algkoolist (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ kaevule - näkk tõmbab alla. Täid keerutavad juusköied ja viivad kaevu näki kätte, kui laps ei lase pead sugeda.

ERA II 54, 26/7 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Saare vallas Vassevere külas on kruusaauk. Ööse juhatatud ühele mehele, et seal kalda all on raha. Läind kaevama. Kaldal seisnud kaks poisikest. Teine käskind võtta, teine põle lasnd. -"Ära võta. Maja põleb ära, loomad surevad ära." Teine üteld: "Võib võtta küll." Kaevand edasi - aavalehed tulnd välja. Üteld: "Kurat, siin põle raha ega kedagi!" Pärast akatud kiusama selle mehe last. Kui karjas käind, läind teistest eemale ja vehkind ise kätega. - Ükskord lauba õhtul all sikk kruusaaugus lapse kallal. Maarja-Magdaleena õpetaja Mikvits õnnistand ja ristind selle lapse uuesti, siis saand lahti. Esteks oli ta nimi Liin, pealt selle siis nimetas Leena. Leena Midri. Isa oli Midri Jaan.

ERA II 54, 27 (9) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
ork, orga aigus, lapi aigus/Lapi aigus/ = 'külmtõbi'.

ERA II 54, 27/8 (10) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Minul onunaine olnud orga aiguses. Õpetatud, et kuuma ahju minna. - Ei ole aidand. Siis õpetatud, et looma lauta ja lehma lõõg endale kaela panna, ja kui õikab, siis vasta ei tohi õigata. Siis üidnud: "Anu!" Tema üteld vastu. Siis tulnd see raputaja sinna juure ja raputand nii et oleks ää tapnud, kui põleks appi saand. - Nii oli see orga aigus. Orga aigus tulema külmetamisest. Sortsi-rohodega on saanud abi.

ERA II 43, 571 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Lisette Gutmann, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkk viib lapsed jõe põhja ja moondab neid ka näkkik/s/, et nemadki pahu lapsi pärast püüavad.

ERA II 43, 583 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Voldemar Mikkone, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine kaevu äärde - näkk viib kaevu.

ERA II 43, 583 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Voldemar Mikkone, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk käib kahel jalal, pikk saba taga, karvane olevus, hambad irevil, ta käib lombates, teeb hirmsat häält.

ERA II 43, 583 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Voldemar Mikkone, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib kaevu oma orjaks. Tont viib sügavasse kuristiku, peksab ja piinab inemest, kuni inimene sureb.

ERA II 43, 585 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Lembit Mänd, s. 1920, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine ojale - siis viib näkk su vette.

ERA II 43, 587 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Eliise Roov, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine kaevule - kaevus on näkk.

ERA II 43, 587 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Eliise Roov, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkki kujutati karvasena./---/

ERA II 43, 587 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Eliise Roov, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib kaevu ja ei lase sealt enam ära./---/

ERA II 43, 593 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Erna Sallo, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine metsa - seal on halgiad.

ERA II 43, 593 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Erna Sallo, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Halgiad on hallides riiedes, käivad kahejalal.

ERA II 43, 603 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Ella Männik, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine sinna kaevule, sääl on näkk.

ERA II 43, 603 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Ella Männik, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Koll on must ja silmad põlevad, hambad kirevil, näkil on suur saba ja sarved peas.

ERA II 43, 603 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Ella Männik, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib su kaevu ja uputab su ära,/---/

ERA II 43, 609 (5) < Rakvere khk., Sõmeru v., Näpiküla k. - Karl Sursu, s. 1916, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Inimeste hirmutised on koduskäijad, haldjad, mustlased.

ERA II 43, 619 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v., Lõuta k. - Arnold Nikker, s. 1917, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine ojale, sest seal on näkk.

ERA II 43, 619 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v., Lõuta k. - Arnold Nikker, s. 1917, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Millised olid need hirmutised. Näkk oli pool inimest ja pool kala ning väga terava küüntega ja tegi põrisevat häält.

ERA II 43, 621 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v., Lõuta k. - Richard Tingas, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Ära mine heina! Metshaldjas nuhtleb sind.

ERA II 43, 621 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v., Lõuta k. - Richard Tingas, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Need hirmutised kas toppisid lapsed kotti ja uputasid ära, või viisid oma poegadele toiduks.

ERA II 43, 625 (1) < Rakvere khk., Sõmeru v., Kohala as. - Arnold Straus, s. 1916, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine sinna, sest sääl (metsas) on haldjad!

ERA II 43, 635 < Viru-Jaagupi khk., Küti v. - A. Kala, lastekodu algkooli juhataja < lapsed (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lastele küsimusi esitada ei saa, sest siin on lastekodu algkool, kus lapsed ümbruskonnaga kokku ei puutu. Tuntakse lastehirmutistest tonti, näkki ja haldjaid. Tondid panevad kotti, näkid kisuvad vette, haldjad eksitavad ära./---/

ERA II 43, 641 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Ferdinand Siller, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse jõele ja kaevule minemast, öeldes neile: "Ära mine, näkk viib lapse vee alla!"/---/

ERA II 43, 643 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Uusaru k. - Aleksander Kuusk, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Väikeseid lapsi keelatakse, et ära mine jõe äärde, näkk võtab su kinni, viib jõkke.

ERA II 43, 645 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Helene Karofeldt, s. 1916, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevule minnes jälle näkiga, samuti ka jõe äärde./---/

ERA II 43, 645 (3) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Helene Karofeldt, s. 1916, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkil on pool inimese ja pool kala keha ja suured kuldsed juuksed.

ERA II 43, 645 (4) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Helene Karofeldt, s. 1916, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk tõmbab lapsed vette ja viib kalda alla./---/

ERA II 43, 647 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Võhu as. - Veera Põiklik, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ jõe äärde jõenäkiga, kes lapsed jõe alla viivat ja teda seal alati peksvat./---/

ERA II 43, 517 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Emilie Neidorf, 12 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kui ma tahtsin metsa minna, öeldi: "Ära mine, koll tuleb kallale." Jõel pidi näkk olema. Neil pidi saba taga ja sarved peas olema.

ERA II 43, 517 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Emilie Neidorf, 12 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Nad pidi kallale tulema, kotti ja vee alla viima.

ERA II 43, 519 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. - Miralda Laane, 11 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevus on näkk. Jõel haldjad./---/

ERA II 43, 519 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. - Miralda Laane, 11 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära sööma, kolliauku viima, vee alla tõmbama, peksa andma.

ERA II 43, 521 (1) < Rakvere khk., Haljala v., Veltsi as. - Kurt Eiskop, 12 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Metsas pidid olema vaimud. Pimedas lakas ka tondid. Kaevus näkid./---/

ERA II 43, 521 (4) < Rakvere khk., Haljala v., Veltsi as. - Kurt Eiskop, 12 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutades öeldi veel tihti: "Ära mine, karu tuleb!" - "Ära mine, hunt tuleb!" - "Ära mine, haldjas tuleb!"

ERA II 43, 523 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Edgar Liibert, 13 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kui kaevule, siis ütlesid, et "näkk" tõmbab kaevu.

ERA II 43, 525 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Elsa Vademann, 13 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ kevadel, kui tahtsin jõele minna, öldi, et näkk tõmbab vette/---/

ERA II 43, 525 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Elsa Vademann, 13 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Need pidid kaevu viima,/---/

ERA II 43, 527 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Almiita Veit, 14 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mind hirmutati kodus näkkidega.

ERA II 43, 529 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Maimu Krüüger, 13 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsena hirmutati meid kodus, kui kippusime õue, et koll tuleb. kaevu ja jõe juure, et vesinäkk tõmbab teid kaevu ja jõkke

ERA II 43, 533 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Amanda Vimberg, 12 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kodus hirmutati mind/---/ kaevus näkkidega,/---/

ERA II 43, 533 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. - Amanda Vimberg, 12 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkid viivad vette/---/

E 21735/40 < Vaivara khk., Samokrassi k. - F. Feldbach < Juhan Välja (1895) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Kütt ja püha Jüri Ei tea kui palju aega sest tagasi on, kui üks südi kütt elas, kes päävad ja ööd alati jahi peal käis. Ka oli tal üks hea jahikoer, kes jo versta maa pealt linnujäljed ära tundis, mispärast ükski lind ega metsloom tema eest ära ei peasenud. Ühekorra läks kütt ööse metsa jahi peale, kus temal ta hea koer kaasas oli. Metsas rändades nääb ta korraga üht tuld. Ligemale minnes nääb ta, et üks vana mees istub tule ääres, tule ümber ringis istuvad aga valged veiksed kutsikad. Tule juures istuv vanamees, kel pikk valge habe oli, kui ta kütti nägi, kutsus teda lahkeste enese juure, mis kütt ka tegi. Kaks kutsikad läksid kohe eest ära ja andsid kütile teed tule juure. Tule juure jõudes hakkas hall vanamees kütiga sõbralikult rääkima, näitas oma valge kutsikate peale ja ütles: "Ära karda, need on minu kutsikad, need ei tee kellegile kurja ilma minu lubata. Minu nimi on Püha Jüri." Peale selle rääkisivad nemad veel üht ja teist ja jutt pööras viimaks koera ja kutsikate peale. Kütt kiitles oma koera rammu üle, et paar kutsikat tema koerale midagi ei tee. Vanamees ei uskunud seda ja panid taplema, koer kahe kutsika vastu. Koer võitis. Peale selle panid koera nelja kutsika vastu võitlema. Jällegi võitis koer. Siis panid kuue kutsika vastu võitlema ja kutsikad võitsid koera ära ja sõid teda ära. Kütil oli väga kahju oma head jahikoera, aga vanamees ütles: "Pole viga, säh võta, siin on sulle kümme rubla, võta see raha ja mine kolmest kihelkonnast läbi lõuna poole, neljandama kihelkonna raja peal on üks mõis, sinna mine sisse. Esimene koer, mis sulle seal vasta tuleb, seda küsi herra käest osta ja kui ta seda müia ei taha, siis silita teda selle rublatükiga, ei ta sinust siis maha ei jää. See koer seal #on 31757/8# tema kätte tuua. Oli mees oma hobuse hea raha eest ära müünud, tuli ta valjaste ja koeraga jälle ühel öösel püha Jüri juure metsa. Püha Jüri võttis küti käest valjad ära ja pani koerale pähä, kohe oli ilus hobone küti juures. Vanamees võttis valjad koera peast äa, koe oli ta jälle koer. Peale selle pani pulgad koerale pähe, siis sai lehmaks, võttis ära - jälle koer. Oli vanamees kütile keik ära õpetanud, saatis teda kodu ja käskis neid õpetusi tarvitada ja mõnikord ka teda vaatama tulla. Kütt läks nüüd kodu ja oli ülirõõmus kalli kingituse eest. Kord tuli kütil meele järel katsuda, kas koerast ka raha saab. Ta võttis paar rublatükki, pani koera selga ja kohe oli koera asemel rahahunnik maas. Võttis omad rublatükid ära, kohe oli jälle koer. Kohe selle peale läks ta linna, pani rublatükid koera peale, kohe oli rahahunnik maas. Kone tulid linnasaksad sealt mööda, nägid rahahunnikut küti juures ja hakkasid omale ostma. Kütt küsis Puudub 51739/40 algus kutsikale. Kohe olid kaks ilusat hobust seal, millede selga kütt ja vanamees istusivad ja minema sõitsivad, vanamehe kodu poole. Peale selle ei olnud kütist enam midagi kuulda, vist jäi ta jäädavalt püha Jüri majasse elama. Kirik ja kool on aga praegu alles ja tunnistavad küti ehitust ka veel tulevale põlvelegi.

ERA II 43, 541 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. - Ernst Laur, s. 1919, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Väikeseid lapsi keelatakse järgmiste põhjendustega:/---/ kaevule minemist: näkkidega,/---/

ERA II 43, 541 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. - Ernst Laur, s. 1919, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse pimedasse minemist:/---/ põõsasse: haldjaga, kaevule ja jõe äärde: näkiga,/---/

ERA II 43, 541 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. - Ernst Laur, s. 1919, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ haldjat: küürus ja tigeda vanaeidena,/---/

ERA II 43, 542 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. - Ernst Laur, s. 1919, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk tõmbab vette,/---/

ERA II 43, 543 (2) < Rakvere khk., Rakvere v. - Aino Steinfeldt, s. 1921, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevule ja jõeäärde minemast: "Ära mine, näkk tuleb!"

ERA II 43, 547 (2) < Rakvere khk., Rakvere v. - Lembit Talsen, s. 1917, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevus elab kaevuvanamees, kes tõmbad su kohe kaevu; jões elab näkk, kes viib su kaugele ära./---/

ERA II 43, 551 (2) < Rakvere khk., Rakvere v. - Dagmar Gnadeberg, s. 1918, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Lapsi keelatakse ka kaevu pääle vaatama minemast ja öeldakse neile, et näkk tuleb ja tõmbab su kaevu.

ERA II 43, 553 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. - Rita Haus, s. 1918, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Metsa minnes öeldakse: "Ära sa mine üksi metsa, metshaldjas eksitab su kohe ära."/---/

ERA II 43, 553/4 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. - Rita Haus, s. 1918, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Veevaim, suur tugev, koleda näoga ja kõva tigeda häälega. Metshaldjast väljendatakse aga õige koledalt: "Ta on kole suur, suur, inimese plaani, suure pika valge habemega. Suured jalavarbad on enamesti sama suured kui ta peagi. Ta hääl sarnaneb müristamisele.

ERA II 43, 554 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. - Rita Haus, s. 1918, Mädapea algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Metshaldjas eksitab otsekohe ära, ehk kui ta pahas tujus on, teeb pihuks-põrmuks!

ERA II 43, 563 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - E. Gutmann, s. 1917, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Ära mine oja ääre, seal on veehaldjas, võib sind hukutada.

ERA II 43, 563 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - E. Gutmann, s. 1917, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Veehaldjas on vana kurja näoga mees, jalgade asemel on kalasaba. Hääl on hele ja kajav.

ERA II 43, 563 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - E. Gutmann, s. 1917, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Ta meelitab lapsi ikka ja ikka sügavamale vette, niikaua kui laps upub.

ERA II 43, 569 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Lydia Lindemann, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine kaevule - sääl on tont.

ERA II 43, 571 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Lisette Gutmann, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine kaevule - Tont tuleb. Ära mine ojale, näkk viib sinu oma lastega mängima.

ERA II 43, 571 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Lisette Gutmann, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Näkk on kena neiu, kuid tige. Kuldkroon peas ja pikk kalasaba taga.

ERA II 43, 416 (3) < Haljala khk., Varangu v. - Marta Langu, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutised pidid olema koledad. Näkid olid ilusad. Kodukäijal pidid olema sarved. Haldjad pidid olema inglite sarnased. Pakasepoisil oli valge kasukas seljas, seda lapsed ei näe.

ERA II 43, 416 (4) < Haljala khk., Varangu v. - Marta Langu, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Koll pidi lapsed ära sööma. Haldjad pidid lapsed vangi viima.

ERA II 43, 420 (4) < Haljala khk., Varangu v. - Linda Lemburg, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Hirmutised pidid lapsi karukoopasse viima, kus karu neid murrab. Metsahirmutised aga pidid lapsi panema metsavanema igavesse lossi kinni.

ERA II 43, 423 (2) < Haljala khk., Varangu v. - Edgar Sipria, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kui lapsed vaatasid kaevu, siis öeldi: näkk viib ära, ja hirmutati veel mitmel viisil.

ERA II 43, 423 (3) < Haljala khk., Varangu v. - Edgar Sipria, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näki kujutati naisterahvana, kellel pool keha oli kala ja teine pool inimese keha./---/

ERA II 43, 425/6 (2) < Haljala khk., Varangu v. - Ella Rink, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Väikseid lapsi hirmutata igasugusete tontidega. Ka minagi hirmutan oma väikest venda, et see minu juurest ära kaugele ei lähe. Kui ta tahab pimedasse nurka minna, ütlen, et sääl on koll. Jõkke minemast ütlen, et jões on näkk, see võtab su ära. Metsa keelan: "Metsas on maja, ja sääl elab nõid."

ERA II 43, 426 (3) < Haljala khk., Varangu v. - Ella Rink, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisel on suured sarved, see on metsas. Jões on näkk ja temal on suured juuksed. Kes sinna läheb, siis näkk tõmbab vee alla. Nõid on pika hammastega.

ERA II 43, 430 (4) < Haljala khk., Varangu v. - Hermiine Maibach, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Need elukad uputavad ära, kui nende kätte juhtud jääma. Mõned haldjad söövad lapsed ära.

ERA II 43, 439 (2) < Kadrina khk., Undla v. - P. Pedisson, õpetaja < Kadrina algkooli õpilased (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Metsa - haldjas tuleb, metsavaht tuleb, mustlane tuleb, hunt tuleb, karu tuleb./---/Kaevule, oja, jõe juure - näkk tõmbab alla, upud, kaevus on hunt.

ERA II 43, 461 (1) < Kadrina khk., Undla v. - Voldemar Kari, s. 1917, Udriku algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Ära mine kaevu äärde, hall vanamees võtab kinni

ERA II 43, 469 (3) < Kadrina khk., Undla v. - Asta Palm, s. 1921, Udriku algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine kaevule, kaevul on koll.

ERA II 43, 477 (1) < Kadrina khk., Undla v. - Rudolf Prokop, s. 1917, Udriku algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Ära mine metsa, metsas on kollid./---/

ERA II 43, 483 (2) < Kadrina khk., Vohnja v., Ohepalu k. - Helmi Kroll, s. 1917, Kolu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kaevule minemast hirmutatakse lapsi näkkidega. Oja, jõe, järve veerde minemast hirmutatakse lapsi näkkidega. Metsa minemast hirmutatakse haldjatega. Rehetuppa, ahjutaha ja sauna hoiatatakse tontidega ja kollidega, ka verihammastega.

ERA II 43, 483 (3) < Kadrina khk., Vohnja v., Ohepalu k. - Helmi Kroll, s. 1917, Kolu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse riietuselt karvastena; kõnnakult kiiretena, kes linnukiirusega võib (käia) ligineda; häälelt on nad kurjad ja karedad.

ERA II 43, 483 (4) < Kadrina khk., Vohnja v., Ohepalu k. - Helmi Kroll, s. 1917, Kolu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tondid panevad lapsed kotti ja viivad ära; näkid uputavad neid; kollid söövad ära ja haldjad tapavad lapsed või eksitavad metsa ära.

ERA II 43, 485 (2) < Kadrina khk., Vohnja v. - Elfriede Roose, s. 1918, Kolu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kaevule keeldakse lapsi minna näki pärast. Pimedasse ei tohi minna tondi pärast, metsas aga arvatakse olevat haldjaid. Ahjutaha minekut hoiatatakse ka tondiga.

ERA II 43, 485 (3) < Kadrina khk., Vohnja v. - Elfriede Roose, s. 1918, Kolu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse suurtena, inetutena, kurjadena ja hirmuäratavate häältega olevustena. Näkki kujutellakse vahest võluva neiuna, vahest mõne loomana.

ERA II 43, 485 (4) < Kadrina khk., Vohnja v. - Elfriede Roose, s. 1918, Kolu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkid viivad jõkke, tondid aga panevad lapsed kotti ja söövad ära. Haldjad eksitavad lapsed metsa ja tapavad seal ära.

ERA II 43, 495 (2) < Kadrina khk., Palmse v., Palmse as. - J. Adamson, s. 1919, Palmse algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Ära mine oja ja jõe veerde - näkk tuleb./---/

ERA II 43, 497 (2) < Kadrina khk., Palmse v., Palmse as. - R. Jams, s. 1917, Palmse algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Lapsi keelatakse kaevule minemast - näkk tõmbab kaevu.

ERA II 43, 499/500 (2) < Kadrina khk., Palmse v., Palmse as. - S. Tamberg, s. 1917, Palmse algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Kaevule - on näkk ja tõmmab sisse ja kui on kaevu rakked libedad, kukub säält kaevu. Ja näkk viib oma laste juurde ja paneb kalasaba taha. Ojale - ei tohi minna, kukuvad sisse ja ka näkk võib ära viia.

ERA II 43, 500 (4) < Kadrina khk., Palmse v., Palmse as. - S. Tamberg, s. 1917, Palmse algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Uputavad - viivad jõe või järve äärde ja räägivad nõiasõnu, siis tuleb ühesilmaga haldjas ja viib ära, hammustavad kõrvad peast ära./---/

ERA II 43, 503 (2) < Kadrina khk., Palmse v. - J. Joosepson, s. 1915, Palmse algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Ojas on näkk, kes viib lapsed oma juurde./---/

ERA II 43, 515 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. - Elmar Sats, 13 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Kaevule ei tohtinud ma minna, sest mulle öeldi: Kaevus on tige näkk, kes lapsed kaevu tõmbab!/---/

ERA II 43, 515 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. - Elmar Sats, 13 a., Kloodi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Metsas pidi olema, kes kõik lapsed kotti paneb ja ära viib. Lakas olev koll pidi kõik lapsed ära sööma. Näkk, kes kaevus oli, pidi lapsed kaevu tõmbama. Vanapagan pidi lapsed põrgu viima.

ERA II 43, 305 (3) < Lüganuse khk., Järve v., Saka as. - Klaara Koppel, 16 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkid olid ühed valged loomad, kes kaikivide vahel magasid, kui lapsi nägid, siis tulid lagedale.

ERA II 43, 305 (4) < Lüganuse khk., Järve v., Saka as. - Klaara Koppel, 16 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkid tombavad kaevu.

ERA II 43, 307 (2) < Lüganuse khk., Järve v., Saka k. - Asta Koppel, 13 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevus on näkk.

ERA II 43, 307 (3) < Lüganuse khk., Järve v., Saka k. - Asta Koppel, 13 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkk olevad naisterahvas, valges riides./---/

ERA II 43, 307 (4) < Lüganuse khk., Järve v., Saka k. - Asta Koppel, 13 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Näkk lõikab inimese pea maha ja kui keegi tuleb vett võtma, siis viskab pea ämbri.

ERA II 43, 308 (6) < Lüganuse khk., Järve v., Saka k. - Asta Koppel, 13 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkkiga, ussiga, vilisuuga, rohusirtsuga, tondiga, huntiga.

ERA II 43, 309 (2) < Lüganuse khk., Järve v., Kolga k. - Salme Hartman, 13 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevus on näkkid, need tõmmavad lapsed kaevu, kui kaevu vaadata./---/

ERA II 43, 321 (1) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Raudna k. - August Salo, s. 1918, Rannu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ei tohi minna: Õue, sest külakoer tuleb. Kaevule, näkk tõmbab lastele toiduks. Metsa, haldjad eksitavad ära. Nurka, tont on nurgas.

ERA II 43, 327 (2) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Härjapea k. - Ellen Bock, s. 1919, Rannu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsed ei tohi minna: pimedasse, sest "koll tuleb;" kaevule, sest "näkk tõmbab kaevu;" lakka, sest "vaim tuleb.

ERA II 43, 327 (3) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Härjapea k. - Ellen Bock, s. 1919, Rannu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkkil on valged riided seljas ja pikad käed./---/

ERA II 43, 327 (4) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Härjapea k. - Ellen Bock, s. 1919, Rannu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkk viib lapse kaevu./---/

ERA II 43, 335 < Viru-Nigula khk., Pada v. - A. K., Pada algkooli õpetaja (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lastehirmutistest tuntakse: kolli, tonti, marrasnahk - näkk.

ERA II 43, 349 (2) < Haljala khk., Haljala v. - V. Viks, Haljala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse ja hirmutatakse välja minema, heina, kaevule, et kui kaevuluugile magama jääd, siis kaevunäkk surmab.

ERA II 43, 350 (3) < Haljala khk., Haljala v. - V. Viks, Haljala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Kaevunäkk on pika juustega ja alasti kehaga. Tont on must kui pigi, kui otsa vaatad, siis sülitab tuld suus ja kõnnib käpuli, saba seljas.

ERA II 43, 357 (2) < Haljala khk., Haljala v. - A. Lille, Haljala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ kaevust kollid tulevad, ojast tulevad kaanid ja poevad naha alla ja sureb ära, jõest tulevad näkid j.n.e.

ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse, ära mine kaali kallale! Kui lähed kaali kallale, siis lasen koerad valla.

ERA II 43, 367/8 (2) < Haljala khk., Haljala v. - Põdruse algkooli õpilased (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine pimedasse, pimedas on koll. " " jõe äärde, vesineitsi viib ära " " metsa, metsas on vaimud. " " lakka, vana koll lööb koodiga " " kaevule, kaevus on näkk./---/" " jõele, kala sööb ära. " " kaevule, haldjas tõmbab kaevu. " " pimedasse, verihammas tuleb. " " metsa, metsas on haldjas. " " pimedasse, tont viib ära. " " jõe äärde, veehaldjas kisub jõkke./---/

ERA II 43, 369 (3) < Haljala khk., Haljala v. - Põdruse algkooli õpilased (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Metshaldjas on puude karva, suurte silmadega. Näkk - pikad küüned, suured silmad./---/

ERA II 43, 369/70 (4) < Haljala khk., Haljala v. - Põdruse algkooli õpilased (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Näkid uputavad ära, muudab lapse kalaks, viivad lapse jõkke omi juukseid kammima. Haldjad uputavad ja söövad ninad ära. Metsavanad viivad maa alla. Kolumats viib oma poegadele söögiks.

ERA II 43, 377 (2) < Haljala khk., Aaspere v., Võipere algkool - A. Lindam (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse pimedasse minemise eest/---/ ja kaevule näki tulekuga./---/

ERA II 43, 385 (4) < Haljala khk., Vihula v. - Aimar Rommanm, Vergi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Need hirmutised uputavad ära, söövad ära, metshaldjad viivad metsa.

ERA II 43, 389 (2) < Haljala khk., Vihula v. - A. Selgus, Vergi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse hirmutistega: "Ära mine metsa, metsas tuleb metshaldjas!"

ERA II 43, 389 (3) < Haljala khk., Vihula v. - A. Selgus, Vergi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse metshaldjatena, karudena.

ERA II 43, 389 (4) < Haljala khk., Vihula v. - A. Selgus, Vergi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Need hirmutised "söövad ära, eksitavad metsa ära."

ERA II 43, 391 (2) < Haljala khk., Vihula v. - K. Jürmann, Vergi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse hirmutistega: "Ära mine kaevule, näkk tuleb!"

ERA II 43, 393 (3) < Haljala khk., Vihula v. - H. Mühlbach, Vergi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse "metshaldjatena".

ERA II 43, 397 (2) < Haljala khk., Vihula v. - S. Väärik, Vergi algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse hirmutistega: "Ära mine jõe äärde, näkk tuleb!"

ERA II 43, 407 (2) < Haljala khk., Vihula v., Karula algkool - A. Maskin, õpetaja (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisteks on:/---/ Kaevus: näkk. Samuti ka ojas ja jões./---/

ERA II 43, 415/6 (2) < Haljala khk., Varangu v. - Marta Langu, Varangu algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Olen kuulnud, kui ema õde hirmutas./---/ Kui õde metsa tahtis minna, siis hirmutas ema haldjatega ja kollidega. Suvel, kui õde üle kaevu ääre vaatas, hirmutas ema, et näkk tuleb. Pimedas saunas pidid olema kodukäijad.

ERA II 43, 241 (2) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. - Ilmar Teetlaus, s. 1919, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
"Ära mine vette, näkk võtab jalast kinni./---/

ERA II 43, 241 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. - Ilmar Teetlaus, s. 1919, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk on ilus inimene, aga ta on kuri./---/

ERA II 43, 242 (4) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. - Ilmar Teetlaus, s. 1919, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk sööb oma perega lapsed ära!/---/

ERA II 43, 245 (2) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Lembit Loll, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Keelati lapsi järgmiste hirmutistega: Kaevu juurde minemast - näkiga./---/

ERA II 43, 245 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Lembit Loll, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Missugused need hirmutised on: näkk on punases riietes; koll tuleb suure müraga.

ERA II 43, 246 (4) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Lembit Loll, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk viib lapse kaevu.

ERA II 43, 249 (2) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Heinrich Nimvals, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Keelati lapsi järgmiste hirmutistega pimedasse minemast - kolliga; kaevule näkiga; metsa karuga; partele tondiga.

ERA II 43, 249 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Heinrich Nimvals, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk on kuri vanamees;/---/

ERA II 43, 250 (4) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Heinrich Nimvals, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mis need hirmutised lastega teevad: Näkk tõmbab kaevu;/---/

ERA II 43, 253 (2) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Heino Pürjema, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ kaevule minemist näkiga;/---/

ERA II 43, 257 (2) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Bertram Neitsof, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Ära mine vette! Vees on näkk!

ERA II 43, 258 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Bertram Neitsof, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk on kuri naisterahvas.

ERA II 43, 258 (4) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Bertram Neitsof, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkk viib lapse vette.

ERA II 43, 261 (2) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Evald Prei, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ kaevule näkiga;

ERA II 43, 261 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Evald Prei, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk on muidu inimine aga kalasaba.

ERA II 43, 262 (4) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Evald Prei, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk viib vee alla,

ERA II 43, 263 (8) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Evald Prei, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk peab olema esiteks ilus/---/

ERA II 43, 273 (2) < Lüganuse khk., Püssi v., Moldova k. - Johannes Kirmi, s. 1917, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ vette sääl on näkk/--/

ERA II 43, 273 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Moldova k. - Johannes Kirmi, s. 1917, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk on nõelteravate hammastega./--/

ERA II 43, 274 (4) < Lüganuse khk., Püssi v., Moldova k. - Johannes Kirmi, s. 1917, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk torgib silmad peast ära/---/

ERA II 43, 277 (2) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Martin Sallo, s. 1917, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ vee juurde minemast näkiga;/---/

ERA II 43, 277 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Martin Sallo, s. 1917, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkil pikad käed;/---/

ERA II 43, 278 (4) < Lüganuse khk., Püssi v., Aa k. - Martin Sallo, s. 1917, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk viib lapse oma lastele mängimiseks;/---/

ERA II 43, 281 (2) < Lüganuse khk., Järve v., Saka as. - Vilhelmine Rackles, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ vette - näkiga;/---/

ERA II 43, 281 (3) < Lüganuse khk., Järve v., Saka as. - Vilhelmine Rackles, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkki: kurja vanaeidena, vahel aga valgeks riietatud naisena.

ERA II 43, 282 (4) < Lüganuse khk., Järve v., Saka as. - Vilhelmine Rackles, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk viib vette,/---/

ERA II 43, 285 (2) < Lüganuse khk., Järve v., Aa as. - Elsa Sandberg, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ vette näkiga, et see tõmbab su kaevu,/---/

ERA II 43, 286 (3) < Lüganuse khk., Järve v., Aa as. - Elsa Sandberg, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ Näkk - kuri nõia-vanaeit./---/

ERA II 43, 286 (4) < Lüganuse khk., Järve v., Aa as. - Elsa Sandberg, s. 1918, Aa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk tõmbab lapse vette kuhu ta jätabki./--/

ERA II 43, 301 (2) < Lüganuse khk., Järve v., Saka k. - Salme Jaakson, 9 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ metsas oli haldjas,/---/kaevus oli näkk,/---/

ERA II 43, 302 (4) < Lüganuse khk., Järve v., Saka k. - Salme Jaakson, 9 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk oleks uputanud.

ERA II 43, 303 (2) < Lüganuse khk., Järve v., Kolga k. - Oskar Hartmann, 15 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevust tulevad näkid ja viivad kaevu. Jõgi neelab endasse lapsi.

ERA II 43, 304 (4) < Lüganuse khk., Järve v., Kolga k. - Oskar Hartmann, 15 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Hirmutised uputavad jõkke, kaevu j.n.e./---/

ERA II 43, 305 (2) < Lüganuse khk., Järve v., Saka as. - Klaara Koppel, 16 a., Saka algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevul, ojal ja jõel olid näkid.

ERA II 43, 185 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Vanaköstri t. - Maie Vaas, s. 1919, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - koll tuleb, tont tuleb, välja - hunt tuleb, külakoer tuleb, külma kätte - külmetad, külm võtab nina ära, metsa - karu tuleb, metshaldjas tuleb, vilja - tallad vilja ära, heina - trambid heina ära, põõsasse - uss hammustab, kaevule - kukud kaevu, näkk tuleb, oja, jõe äärde - näkk tuleb, lakka - kukud maha, partele - tont tuleb, ahju taha - kilk hammustab, rehte - rehepapp tuleb, koll tuleb, sauna -.

ERA II 43, 185/6 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Vanaköstri t. - Maie Vaas, s. 1919, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt: näkk - on ilus naisterahvas, kullakarva juustega ja kalasavaga,/--/

ERA II 43, 186 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Vanaköstri t. - Maie Vaas, s. 1919, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ näkk viib lapse kaevu või jõkke ja surmab ta seal.

ERA II 43, 189 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Pondri t. - Fromhold Ahse, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - tont tuleb, välja - karu tuleb, külma kätte - jääd haigeks, metsa - eksid ära, vilja - tramad ära, heina - tramad ära, põõsasse - uss tuleb, kaevule - näkk kisub, oja, jõe äärde - upud ära, lakka - kukud maha, partele - teeb mustaks, ahju taha - koll, rehte - rehe papp, sauna -.

ERA II 43, 190 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Pondri t. - Fromhold Ahse, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk viib lapse vee alla ja uputab ära./--/

ERA II 43, 191 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Halliku t. - Meeri Nõmm, s. 1916, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - koll tuleb, välja - koer tuleb; külmetad, külma kätte - külmetad, jääd haigeks; metsa - karu tuleb, eksid ära; vilja - tallad ära, heina - uss tuleb, põõsasse - uss tuleb, kaevule - näkk viib kaevu; oja, jõe äärde - kukud jõkke, lakka - tont tuleb, partele - teed mustaks, ahju taha - kilk hammustab, koll tuleb, rehte - , sauna -.

ERA II 43, 191 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Halliku t. - Meeri Nõmm, s. 1916, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt:/--/ Näkk - pikk ja peenike, köis ümber keha.

ERA II 43, 191 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Halliku t. - Meeri Nõmm, s. 1916, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk viib lapse köiega kaevu./--/

ERA II 43, 193 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tagavälja t. - Johannes Treilmann, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimdasse - koll tuleb, tont tuleb; välja - hundid tulevad, jääd haigeks; külma kätte - külmetad, metsa - mardus tuleb, jänesed tulevad, vilja - tramid vilja ara, heina - , põõsasse - uss tuleb, kaevule - kukud kaevu; oja, jõe äärde - näkk tõmbab jõkke, lakka - kukud maha, läheb mõni luu katki; partele - saad nõega, ahju taha - koll tuleb, rehte - , sauna -.

ERA II 42, 599 (11) < Karksi khk., Karksi v., Nuia k. - Marie Sarv (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Magades ei tohtinud kuu peale paista, siis jäävat kuutõbiseks.

ERA II 43, 193 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tagavälja t. - Johannes Treilmann, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt: näkk - on inimese pikkune, suure kõhuga ja peente jalgadega,/---/

ERA II 43, 194 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tagavälja t. - Johannes Treilmann, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkk - teeb lapsel riided katki ja kriimustab oma pika küüntega.

ERA II 43, 195 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Karusaare t. - Rinaldo Kärdi, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt: näkk - ./---/

ERA II 43, 201 (2) < Iisaku khk., Iisaku v. - Armilde Voormansik, s. 1919, Iisaku algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevule lähed vaatama, võtab hall vanamees kuuest kinni ja tõmbab alla./---/

ERA II 43, 203 (2c) < Iisaku khk., Iisaku v. - Selma Pääbus, Iisaku algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ metsa - Haldjas tuleb ja viib kaugele,/--/

ERA II 43, 203 (2f) < Iisaku khk., Iisaku v. - Selma Pääbus, Iisaku algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/--/ "kaevule" tõmbab näkk kaevu, "jõkke" veevaim viib ära./--/

ERA II 43, 203 (3) < Iisaku khk., Iisaku v. - Selma Pääbus, Iisaku algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Mida need hirmutised teevad lastega."Viivad ära," enam ei saa kodu, "uputasid," siis hakkad teisi vette tõmbama."Panevad kotti" - sääl ei näe kedagi.

ERA II 43, 207 (2) < Iisaku khk., Iisaku v. - Meeta Kujus, Iisaku algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Milliste hirmutistega "keelatakse" lapsi minna pimedase? Pimedas tulevad kollid. Metsa? Metsas on haldjas. Kaevule? Kaevul on hall vanamees. Oja? Ojas on näki-neiud.

ERA II 43, 217 (2.II) < Lüganuse khk., Erra v., Liiva k. - Õilme Kalter, s. 1918, Erra algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
"Ära mine kaevu" - seal on suur näkk.

ERA II 43, 217 (2.III) < Lüganuse khk., Erra v., Liiva k. - Õilme Kalter, s. 1918, Erra algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk on pika habemega vanamees, ise lühike ja punased paled.

ERA II 43, 219 (3.II) < Lüganuse khk., Erra v., Koljala k. - Hilse Kompus, s. 1918, Erra algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
"Ära mine kaevu." Kaevu juurde ei tohi minna, seal võib kergesti kaevu kukkuda ja seal on näkk.

ERA II 43, 219 (3.III) < Lüganuse khk., Erra v., Koljala k. - Hilse Kompus, s. 1918, Erra algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
"Missugune on näkk." Näki räägitakse, et ta on alasti ja pikad juuksed peas.

ERA II 43, 223 (II) < Lüganuse khk., Kiviõli al. - Artur Viilop, s. 1917, Erra algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
"Ära mine metsa" - Haldja tulevad.

ERA II 43, 223 (III) < Lüganuse khk., Kiviõli al. - Artur Viilop, s. 1917, Erra algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
"Mida moodi need häldja välja näevad?" Suured pika habemega./--/

ERA II 43, 225 (III) < Lüganuse khk., Kiviõli al. - Aleksander Nutt, s. 1917, Erra algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
"Missugune on näkk?" - Näkk on peegeldav vari.

ERA II 43, 227 (IX) < Lüganuse khk., Kiviõli al. - Aleksander Nutt, s. 1917, Erra algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
"Näkk viib jõkke."

ERA II 43, 167 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Väljaotsa t. - Eeberhard Roobere, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellatekse järgmiselt: näkk - on inimese sarnane, tal on pikk lont,/--/

ERA II 43, 168 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Väljaotsa t. - Eeberhard Roobere, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont - võtab lapse kinni, kriimustab, peksab, sööb ära; näkk võtab lapse kinni, viib lapse vee alla, uputab ära.

ERA II 43, 170 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Leetska t. - Erich Mölder, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - tont on sääl, välja - kurjad koerad on väljas, külma kätte - jääd haigeks, metsa - kull tuleb, vilja - tramad ära, heina - tramad ära, põõsasse - uss on põõsas, kauvule - näkk tõmbab kaevu; oja äärde, jõe äärde - upud ära, lakka - , partele - , ahju taha - ahju taga on laisa ase; rehte, sauna, sääl on vana koll.

ERA II 43, 170 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Leetska t. - Erich Mölder, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont - paneb lapse kotti viib metsa ja sööb ära, näkk - uputab lapse ära, koll - hirmutab.

ERA II 43, 171 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Metsapärniku t. - Heinrich Pärnik, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - karu tuleb, välja - külm on, külma kätte - , metsa - haldjas tuleb, vilja - tallad ära, heina - , põõsasse - uss on, kaevule - kukud kaevu, oja, jõe äärde - upud ära, lakka - , partele - kukud alla, ahju taha - tont tuleb, rehte - vaimud tulevad, sauna -.

ERA II 43, 171 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Metsapärniku t. - Heinrich Pärnik, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt: haldjas - elab metsas ja viib pahad lapsed oma majja,/--/

ERA II 43, 171 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Metsapärniku t. - Heinrich Pärnik, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Haldjas - viib oma majja ja sööb ära, tont - paneb lapsed kotti, vaimud - viivad lapsed metsa ja paneb lapsed räga alla.

ERA II 43, 174 (3a) < Iisaku khk., Tudulinna v., Pastikaasiku t. - Heinrich Haunmann, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt: näkk - kalasaba on tagumine keha, esimine pool on inimese keha,/--/

ERA II 43, 174 (3b) < Iisaku khk., Tudulinna v., Pastikaasiku t. - Heinrich Haunmann, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ haldjas elab metsas ja viib pahasi lapsi oma pessa,/--/

ERA II 43, 174/3 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Pastikaasiku t. - Heinrich Haunmann, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ näkk - viib lapsed vee vee alla ja uputab ära.

ERA II 42, 625 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Alasoo k. - Aleksander Tiitsmaa < Ella Ader (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lendva. Heeringas tökatiga sisse määrida ja tagaspidi sisse ajada, see aitab lendva vastu.

ERA II 43, 175 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Lõpuvälja t. - Koidu Treilmann, s. 1919, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - koll tuleb, välja - külmetad ära, hunt tuleb; külma kätte - külmetad ära, metsa - karu tuleb, vilja - tallad vilja ära, heina - uss tuleb, põõsasse - uss tuleb, kaevule - kukud kaevu, oja - näkk tuleb, jõe äärde - näkk tuleb, lakka - tont tuleb, partele - tont tuleb, ahju taha - kilk hammustab, rehte - rehepapp tuleb, sauna - saunaeit viib ära.

ERA II 43, 175/6 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Lõpuvälja t. - Koidu Treilmann, s. 1919, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt:/--/ näkk - kala saba ja inimese pea ning sõidab valge hobuse seljas,/--/

ERA II 43, 176 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Lõpuvälja t. - Koidu Treilmann, s. 1919, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk - viib lapse kaevu,/--/

ERA II 43, 177 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Kelu t. - Linda Kang, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - vanamees tuleb, välja - koer tuleb, külma kätte - jääd haigeks, metsa - karu tuleb, vilja - , heina - , põõsasse - uss hammustab, põõsas kriibib, kaevule - näkk viib kaevu, oja - näkk viib ojasse, jõe äärde - kukud jõkke, lakka - tont tuleb, partele - , ahju taha - must mees tuleb, rehte - mustlane tuleb, sauna -, jne.

ERA II 43, 177 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Kelu t. - Linda Kang, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt: näkk - pika ja sasis juustega, pika ja peenikese kehaga ning hirmsa näoga,/--/

ERA II 43, 177/8 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Kelu t. - Linda Kang, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont viib põrgu ja põletab ära, näkk - viib kaevu ja uputab ära,/--/

ERA II 43, 181 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v. - Daisy Senter, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - koll tuleb, tont tuleb, välja - mustlased tulevad, hunt tuleb, külma kätte - külmetad, jääd haigeks, metsa - , vilja - , heina - , põõsasse - uss tuleb, kaevule - kukud sisse, näkk tõmbab, oja, jõe äärde - näkk tõmbab, lakka - koll tuleb, partele - , ahju taha - , rehte - , sauna -.

ERA II 43, 181 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v. - Daisy Senter, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt: näkk - valges riides naine, ka kalasabaga,/--/

ERA II 43, 181 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v. - Daisy Senter, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk - viib lapse oma riiki: jõkke, järve, ojja, kaevu./--/

ERA II 43, 183 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Marjasaare t. - Endla Palm, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - koll tuleb, tont viib su ära, välja - mustlased tulevad panevad kotti viivad ära, metsa - karu tuleb, külma kätte - külm võtab su ära, sured ära, vilja - , heina - , põõsasse - , kaevule - näkk tõmbab kaevu, oja - näkk viib vette, jõe äärde - näkk viib su vee alla ja ei saagi enam ära, lakka - , partele - , ahju taha - mardus vaatab, rehte - , sauna - sauna lael on tont.

ERA II 43, 183/4 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Marjasaare t. - Endla Palm, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk - viib lapse kaevu, ojja, jõkke oma juurde vette, tont sööb ära.

ERA II 43, 121 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Valther Jääger, s. 1919, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/--/ Näkk - valges riides, vees elab. Pikad juuksed, ja kui inimest jõe juures näeb, siis kohe rebib vette.

ERA II 43, 121 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Valther Jääger, s. 1919, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk viib kaevu./--/

ERA II 43, 123 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Elmar Karp, s. 1917, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, metsa - vanapagan, heina - uss, kaevule - näkkid.

ERA II 43, 123 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Elmar Karp, s. 1917, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/--/ Näkkid on hirmsad. Käivad mere põhjas. Vahest tulevad kalda peale, kammivad juukseid. Kes seda pealt näeb, see kahe aasta sureb.

ERA II 43, 123 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Elmar Karp, s. 1917, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkkid tõmba kaevu.

ERA II 43, 125 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Vilma ¦elk, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, välja - külmetad, haigeks jääd ja sured ära, metsa - huntidega, heina - ussidega, kaevule - näkkidega, jõele - vaimudega, põõsasse ussidega.

ERA II 43, 127 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Verlande Karp, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, välja - külmetate, metsa - huntidega, heina - ussidega, kaevule - näkidega, jõele - vaimudega, ahjutaga - kollidega, sauna - vanapagan.

ERA II 43, 127 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Verlande Karp, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk elab jões, valges riides naisterahvas./--/

ERA II 43, 127 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Verlande Karp, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk viib jõkke./--/

ERA II 43, 131 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Poludönka k. - Alfred Fetka, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, välja - külm, külma kätte - haigeks jääd, metsa - hunt, vilja - , heina - uss, kaevule - hall vanamees viib kaevu, partele - tontidega, ahjutaha - koll sööb ära.

ERA II 43, 135 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Felix Nimvitsky, s. 1920, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib kaevu.

ERA II 43, 135 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Verlande Karp, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega. Välja - külm võtab ära. Külma kätte - jääd haigeks. Metsa - hunt tuleb kallale. Vilja - uss tuleb kallale. Heina - uss võtab jalast kinni. Põõsasse - hunt kargab säält välja. Oja äärde - näkk veab sisse. Jõe äärde - näkk viib enda juurde. Lakka - kukud maha. Partele - saad mustaks. Rehte - vanapagan viib põrgu. Sauna - tulihänd on sääl.

ERA II 43, 135 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Verlande Karp, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk on niisugune (veehaldjas) olevus, nagu pool kala ja pool inimest, tagumine kehaosa on kala oma, esimene aga inimese oma./--/

ERA II 43, 135 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Verlande Karp, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib lapse kaevu./--/

ERA II 43, 149 (2) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. - Eduard Karafin, s. 1919, Kuremäe algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedast tulevad karud, külma kätte minnes tulevad talvetaadid ja puhuvad koledat külma õhku, metsas on karud ja hundid ning haldjad, viljas käies ei saa talvel leiba, põõsas on uss, kaevus, ojas ja jões aga kollid.

ERA II 43, 157 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Pondri t. - Linda Ahse, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - tont tuleb, koll tuleb, välja - koer tuleb, külma kätte - külmetad, metsa - hunt tuleb, vilja - tallad, heina - tramad, põõsasse - uss tuleb, kaevule - kukud kaevu, oja, jõe äärde - näkk tuleb, lakka - kukud alla, partele - tont tuleb, ahju taha - verihammas tuleb, rehte - mardus tuleb, sauna - .

ERA II 43, 157 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Pondri t. - Linda Ahse, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmiselt: näkk - on pika kaelaga hobune, võtab lapse selga ja viib jõkke,/--/

ERA II 43, 157 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Pondri t. - Linda Ahse, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk - viib lapse jõkke ja uputab ära,/--/

ERA II 43, 159 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Karlsoni t. - Harry Karlson, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minemast pimedasse - koll tuleb, välja - karu tuleb, külma kätte - külmetad, jääd haigeks, metsa - karu tuleb, vilja - tallad vilja ära, heina - tallad heina ära, põõsasse - uss tuleb, kaevule - näkk tuleb, oja, jõe äärde - näkk tuleb, lakka - , partele - , ahju taha - vanamees tuleb, rehte - , sauna - vene vanamees tuleb.

ERA II 43, 159/60 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Karlsoni t. - Harry Karlson, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Neid hirmutisi kujutellakse järgmi - näkk - näkk on suure lamba moodi ja valget värvi,/--/

ERA II 43, 160 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Karlsoni t. - Harry Karlson, s. 1918, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib lapse jõkke ja sööb ära,/--/

ERA II 43, 164 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Aadura t. - Nella Vaas, s. 1919, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont - paneb kotti, koll - sööb lapse ära, näkk uputab ära. Verihammas - viskab patta, küpsetab ja sööb ära.

ERA II 43, 167 (2) < Iisaku khk., Tudulinna v., Väljaotsa t. - Eeberhard Roobere, s. 1917, Tudulinna algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keeldakse minema pimedasse - , välja - hunt tuleb, külma kätte - hakkab nohu, metsa - eksid ära, metsa - eksid ära, vilja -, heina - tallad rohu maha, põõsa - uss hammustab, kaevule - näkk tõmbab kaevu, oja - upud ära, jõe äärde - , lakka - , partele - , ahju taha - , rehte - tondid tulevad, sauna - .

ERA II 43, 57 (4.3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Linda Treifeldt, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Haldjas tapab ära, viib sügava metsa, uputab ära.

ERA II 43, 59 (1.2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Voldemar Veski, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine kaevule, sest näkk viib kaevu.

ERA II 43, 61 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. - Pagari algkooli õpilane, s. 1916 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisi: Olen kuulnud järgmiste nimetustega hirmutisi: 1. mustlane, 2) tont musta, karvase sabaga, 3. Näkid. 4. vanasarvikud. Ära mine külla, sääl on mustlane, topib kotti!

ERA II 43, 63 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Jõetaguse k. - Linda Alaküla, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Keelu põhjusi: Tean järgmist põhjust: Lapsed tahavad sageli minna kaevule ja alla vaadata. Vanemad keelavad lapsi öeldes, et kaevus on hall vanamees, kes vaataja lapse kaevu tõmbab.

ERA II 43, 63 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Jõetaguse k. - Linda Alaküla, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisi. Tean laste hirmutisi: igasugused tondid, kotiga vanamees, näkid, vanaeided, vaimud, vanasarvikud. Näit: "Ära mine metsa, tont tuleb!" "Kui sa nuttu ei jäta, tuleb kotiga vanamees ja viib su kaevu!" "Kui sa oja äärde lähed, tõmmab näkk su kaevu." "Ära müra, küürus vanaeit tuleb ja viib su minema." "Pimedas õue minnes viivad vaimud su ära.

ERA II 43, 63 (3. 3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Jõetaguse k. - Linda Alaküla, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkid on pikkade kätega, roheliste silmadega ja kalasabadega loomad.

ERA II 43, 63 (4. 3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Jõetaguse k. - Linda Alaküla, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk - tõmbab lapse vee alla.

ERA II 43, 79 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaguse k. - Bertha Krejus, s. 1919, Jõuga algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ "Kaevule, -." "Oja, haldjad tõmmavad vette, näkk lööb."/---/

ERA II 43, 89 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Elisabet Nahk, s. 1920, Jõuga algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ "Kaevule ei tohi minna! täid viivad kaevu, kaevu haldjas tõmmab kaevu!" "Oja äärde, " näkid tõmmavad sisse./---/

ERA II 43, 99 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Podgriiva k. - Aniita Fetka, s. 1914, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ kaevule - näkiga, oja ja jõele - haldjatega, saunas - vanapagan.

ERA II 43, 99 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Podgriiva k. - Aniita Fetka, s. 1914, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk - viib kaevu, haldjas vette, vanapagan maa alla.

ERA II 43, 101 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Helmi Paumer, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, metsa - hundidega, heina - ussidega, kaevule - näkidega, ojale - haldjatega, sauna - vanapaganatega.

ERA II 43, 101 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Helmi Paumer, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont - viib ära, näkk - kannab kaugele maa alla, haldjas - viib vette, vanapagan - maa alla.

ERA II 43, 103 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Podkriiva k. - Gerta Marp, s. 1916, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, - külm, haigeks jääd - eksid heina - putukatega, kaevule - näkidega, ojasse - vaimudega, ahjutaha - kollidega, rehte - tulega.

ERA II 43, 103 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Podkriiva k. - Gerta Marp, s. 1916, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib kaevu, tont sööb ära, vaim paneb lapsi kotti ja uputab ära.

ERA II 43, 105 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - õpilane Heino Arju, s. 1916, Porskovo algkooli (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Jõe eerte - näkit.

ERA II 43, 105 (9) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Heino Arju, s. 1916, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Veevad lapse kaev.

ERA II 43, 109 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Meinhard Hoffmann, s. 1916, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Pimetusse - tontidega, heina - uss, oja, jõe äärde - näkineidudega.

ERA II 43, 109 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Meinhard Hoffmann, s. 1916, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/--/ Näkk on pool kala, pool inimest. Ta elab vees ja püüab kaldal halbi lapsi.

ERA II 43, 111 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Kalju Arju, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont tuleb kallale. Näkk viib kaevu.

ERA II 43, 113 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Erich Räbiina, s. 1917, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, metsa - huntidega, heina - ussiga, kaevule - näkkidega, lakka - vaimudega.

ERA II 43, 113 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Erich Räbiina, s. 1917, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Tont on suur ja kole loom, riietused on närused, pääs on tal sarved. Näkk on veel hullem kui tond. Vaimud, need käivad öösiti inimesi kiusamas.

ERA II 43, 113 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Erich Räbiina, s. 1917, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont kiusab ja ehmatab lapsi. Näkk viib lapsi vette ja sööb ära. Vaim lõikab lapse kätt, jalga või pää.

ERA II 43, 119 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Alfred Nimvitsky, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib vette.

ERA II 43, 119 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Alfred Nimvitsky, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkk on sarnane nagu naisterahvas, kalasaba on taga, näkk on ilus./--/

ERA II 43, 119 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Porskovo k. - Alfred Nimvitsky, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib jõkke. Tont viib lapsi ära)

ERA II 43, 121 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Valther Jääger, s. 1919, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, metsa - karu, Vilja, heina - uss, kaevule - näkk, viib kaevu, ahju taha - koll sööb ära.

ERA II 43, 19 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Kalmu t. - Aino Eljas, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/--/ Näkkid tõmmava vette./--/

ERA II 43, 19 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Kalmu t. - Aino Eljas, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk on hobuse moodi.

ERA II 43, 19 (4) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Kalmu t. - Aino Eljas, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkk uputab ära. Koll paneb kotti.

ERA II 43, 21 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Aapsaare t. - Varvaara Maripuu, s. 1917, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/--/ Kukud kaevu; näkk tõmbab ojase.

ERA II 43, 21 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Aapsaare t. - Varvaara Maripuu, s. 1917, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkk on hobuse moodi, suur pea.

ERA II 43, 21 (4) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Aapsaare t. - Varvaara Maripuu, s. 1917, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkk uputab ära.

ERA II 43, 25 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Lepiku t. - Hilda Uustalo, s. 1919, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevust tuleb näkk ja tõnbab kaevu./---/

ERA II 43, 25 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Lepiku t. - Hilda Uustalo, s. 1919, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk on valge vaim. Valge lina ünber ja õige heleda häälega.

ERA II 43, 25 (4) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Lepiku t. - Hilda Uustalo, s. 1919, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib ära ja mõnikord uputab.

ERA II 43, 33/5 (2d) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Metsa - metshaldjas viib su ära, sööb, hammustab sind jne./--/ Metsa tondiisand viib su huntide kätte./--/ Metsakuningas võtab su endale lapseks./--/

ERA II 43, 35 (2h) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kaevule - näkk uputab, nõid tõmbab kaevu, vetevaim viib minema, vanamees uputab, punane härg hüppab pähe, veekuningas tõmbab alla, vinn lööb pähe, konnakuningas kolistab kividega kaevus, näkk tõmbab alla, mommud kisuvad kaevu.

ERA II 43, 35 (2i) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Oja juurde - suur kala sööb ära, vetevaim taob uimaseks ja viib oma poegadele. Näkk viib oma lossi, - näkk viskab vette, - konnakuningas lööb kepiga pähe, lained viivad põrgusse.

ERA II 43, 39 (3b) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkil on inimese pea, kael, käed ja keha. Tagakeha on kala saba ja pääs on pikad lokkis juuksed./--/

ERA II 43, 39 (3d) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Metshaldjas on pika jämedate jalgadega, pea on suurem, kui keha. Habe ulatab maani. Käes on tal jäme kepp. Ka võib metshaldjal kasetohust torukübar olla, käbist nina, kuusesamblast habe ja käes hoida okslist keppi./--/

ERA II 43, 41 (4) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk uputab,/--/

ERA II 43, 49 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Keelu põhjusi: Tean juhtumi, kus väike laps kaevu vaatama tahtis minna. Keeldi, et ära mine sinna, sest näkk tõmbab sind kaevu.

ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike, sind mina ikka armastan. Palju aega mööda läind, kallikeist ei ole näind.

ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.

ERA II 43, 49 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisi: Mul on teada järgmisi hirmutisi: 1) Näkk; 2) hunt; 3) koll; 4) tont; 5) haldjas; 6) mustlane; 7) vaim. Näit: "Ära mine kaevule - näkk võtab." Või metsa minnes: "Küll näed, hunt sööb sind ää!" "Kui magama ei jää - tuleb koll..." "Tead sa, poiss, pimedas on tont, ta sind sööb!" Vee äärde minnes öeldakse, et haldjas viib vee alla. Mustlane võtvat oma kotti. Pimedas sauna minnes hirmutatakse vaimuga.

ERA II 43, 49 (3a) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kuidas mainitud hirmutisi kujutatakse? Olen kuulnud mõnda kujutatavat. Näit: Näkk olevat kuldjuukseline, kammivat omi lokke./--/

ERA II 43, 49 (3d) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kuidas mainitud hirmutisi kujutatakse? /--/ Haldjas kandvat kuldkrooni ja hõbenupuga kepi.

ERA II 43, 49/50 (4) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mida nad lastega teevad? Olen kuulnud et koletised viivad lapse ära, söövad ära ja pistavad kotti. Näit: Hunt sööb lapse, tont samuti; koll viivat kolli auku, mustlane pistvat kotti, näkk ja haldjas viivad lapse ära. Vaim viivat maa alla.

ERA II 43, 51 (1.2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Vilma Võhman, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Keelu põhjusi: /--/ Olen kuulnud ütlevat lastele, kes kaevu tahab minna: "Oot', las' haldjas viib su ära!"

ERA II 43, 51 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Vilma Võhman, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisi: Olen kuulnud niisageli järgmisi hirmutisi, nagu: karud, hundid, haldjad, tondid, kollid, vaimud ja vanamehed. Näit: "Ära mine kaevu juurde - haldjas tuleb!"/--/

ERA II 43, 51 (3.3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Vilma Võhman, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kuidas mainitud hirmutisi kujutatakse. Haldjad kujutakse kui varast, kes hiilib tasa kikivarvul ja haarab korraga lapse oma hõlmasse.

ERA II 43, 51 (4.2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Vilma Võhman, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mida nad lastega teevad? Haldjas viib vee alla.

ERA II 43, 53 (1.3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Sermiine Kronk, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
"Ära mine jõe äärde, sest säält tuleb kole veevaim ja viib su endaga kaasa!"

ERA II 43, 57 (3.3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Linda Treifeldt, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Haldjas - suur, inimesetaoline, kahe jala ja käega, tapab ära.

ERA II 42, 287 (10) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tiisikuse rohi: põldkuuste sarnasest taimest keedetakse teed ja juuakse.

ERA II 42, 291 (6) < Kärla khk., Tehumardi t. - ? < Karl Lõbu, 78 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Laguja rohi (sammaspool). Kuival liivasel pinnal kasvav madal, maapääl ringikujuliselt kasvav taim (narma sarnaselt) tambitakse puruks, saadud vedelikuga määritakse sammaspoolik kokku. (Laguja rohtu ei olnud käepärast, kuna aga juhatuse järele Kärla kiriku juurest seda ei osanud üles otsida.)

ERA II 42, 307 (6) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Nad. Kallas < ? (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tulekahju vastu. Jumal hoidku tuld kitsas kohas, pidagu pihus, kandku kamalus. Seinad seisku serviti paigal, katus kõikumata kaksiti peal, raha-vara liikumata, peatoidus puutumata.

ERA II 42, 309 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Nad. Kallas < ? (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Täide kaotamine. Veistele ja inimestele "pandud" täid saab kaotada järgmiselt: Pannakse üheksa täie püssi sisse, laetakse ja lastakse üle vasaku õla põhja poole külge. Laskja peab aga kohe ära tulema ja ei tohi enne majasse jõudmist tagasi vaadata. Vastasel korral tulevad täid tema peale tagasi ega lahku eluajalgi enam.

ERA II 42, 321 (3) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi külida - ei kasva.

ERA II 42, 321 (10) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi tarbepuud rajuda.

ERA II 42, 321 (11) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi puid rajuda - koid ajavad ära.

ERA II 42, 329 (56) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lutikaid võib noore jääga ära kautada seda vastu seina visates ja sealjuures ööldes: Saksad välja! Sandid sisse.

ERA II 42, 347 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v., Näpi k. < Pilistvere khk. - Karl Leichter < Mari Leichter, s. 1859 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tüdruk räägib õhtul perenaisele, et poisid tulevad mulle täna öösi. Hea küll. Perenaine riputab tuhka põrandale ja - aga nüüd tüdruk ei taht siis valelikuks jääda ja mõtles, et ma ise lähen ja teen jäljed. Läheb teeb ja ütleb: "Tule tasa, tuhka maas; katsu käpuga, ase siin!"

ERA II 42, 439 (3) < Lutsi mk., Põlda v., Kirbani k. - Paulopriit Voolaine < Agats Jakimenko, 75 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kel on "valgõ' umakotuzõ" (kuupuhastus), sel on vaja järgmiselt teha, et saaks "verevä'": Vaja on võtta urba'(remmelgad), koorida koor maha, hautada koort kinnises anumas nõnda, et aur ei läheks välja. Seda vett on vaja juua vabas õhus (mitte katuse all) väljas. Lugeda on vaja selle juures sõnu: Jessu verega olõ ristit, kes um är koolnu' rõipõ surma. Jeesus Kristus tulõ' Sa abist, astu armust.

ERA II 42, 585 (12) < Karksi khk., Karksi v., Nuia k. - Marie Sarv < emalt (1932) Sisestas ja redigeeris USN
Kust saadud see komme, et pulmas hõisatavat? See mood olevat väga vana, juba esiinimestelt pärit. Nimelt. Kui Aadam paradiisi aias olik alles üksinda eland, olnud tal ükskord kole igav. Murega jäänud magama. Ärgates näinud aga Eevat. Selle üle olnud tal tuline hää meel ja siis hakanud selle rõõmuga hõiskama. Aadama järele tegevat tänapäevani iga noormees, kui näeb laulatuselt tulles oma kõrval oma naist. Rõõmuga hakkab hõiskama ja pulmalised aitavad kaasa rõõmustada.

ERA II 42, 645 (21) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui talvel taevas õhtu poole punab, tuleb külma.

ERA II 42, 645 (25) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Et maa-alused külge ei hakkaks, peab enne mahaheitmist 3 korda sülitama.

ERA II 42, 645 (26) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maa-alustest saab lahti järgmiselt: 1. tuleb neljapäevaõhtul vanakuu aegu leiba soola ja hõbedaga 3 korda vastu keha vajutada ning siis visata vastu kuud, üle vasaku õla; 2. peab leiba soola ja hõbevalgega 3 korda vajutama haigele kohale, ning siis sinna kohta viskama, kust maa-alused saadud.

ERA II 42, 649 (1) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Üks mees leidnud korra jõe äärest rahakoti rahaga. Olnud selle üle väga õnnelik. Edasi minnes tunnud aga, et rahakott ikka raskemaks läheb ja vägisi jõe poole kisub. Mees hakand arvama, et see pole enam õige asi. Rahakott läind nii raskeks, et suure vaevaga veel käia saand. Siis lõigand mees tasku ühes rahakotiga pükstest välja ning katsund, et koju saand. Teine päev vaatama tulles olnud rahakott kadund, ainult taskutükid vedelend maas. Seal saand mees aru, et see oli näkk, kes teda rahakotina jõkke oleks viind.

ERA II 42, 649 (2) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Härmajõe silla juures (Vaimõisa külas, Märjamaa vallas) olla näki (või Neitsi) haud. Vanasti igal neljapäeval ja laupäeval näkk pesnud ennast seal kivil ja kammind juukseid. Üks mees lasknud näkki neljapäevaõhtul hõbekuuliga. Näkk läind vulinal vee alla, ennem aga ütelnud: "Iialgi ei pea su suguselts siia kohta saama." Kivile jäänd vähe sinist suitsu. Näkki pole sest ajast enam nähtud.

ERA II 43, 13 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Reidepõllu k., Sooranna t. - Olga Tambi, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Kaevus võtavad näkid ninast kinni./--/

ERA II 43, 13/4 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Reidepõllu k., Sooranna t. - Olga Tambi, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkil on ülevalt naisterahva keha ja alt kala saba.

ERA II 43, 15 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Reidepõllu k., Kondu t. - Leida Elevant, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk tõmbab kaevu

ERA II 43, 15 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Reidepõllu k., Kondu t. - Leida Elevant, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk on pikka juustega neitsi, ta tõmbab lapsed kaevu ja paneb vangi.

ERA II 42, 189 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Roos ehk eliding. Hakkas ehmatusest. Ükskõik kuhu ta lõi, n.o. "eliding lõi jalga". Siis paistetas umbes jalamaa pikkuselt ja hakkas mädanema. Teda suetsetati vaeguga (kuusavaik) läbi oherdiaugu. Panti peale sinist paberit ja tökatit, paberi piale riipsitud liiatsiga, (pliiatsiga) aga kudas ja mida?

ERA II 42, 190 (31) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui lendav lõi läbi, siis kohe surnud. Rinnust olnud tal auk läbi nigu oherdiga lastud.

ERA II 42, 193 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Joosja haigetel on hea sootubake vee sees ennast leotada. Sootubakaid peab korjama kohe õitsmise, mis sünnib kohe piale lumeminekut. Joosja haigetele tehasse sipelgavanni. Ja selle vastu on ka veel teised rohud (taimed), mis kasvavad kesadel.

ERA II 42, 199 (24) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui hiir leiva kallal oli käinud, ei lõigatud seda kohta mitte ära vaid söödi teda ikkagi, sest siis olevat hea leivõnn. Poisslapsed ei võivat süüa kaabet paja põhjast, kasvat must habe.

ERA II 42, 202 (44) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lastehirmutised olid: tondid, kollid, mustlased, räbalakaupmehed ja näkid. Kui laps välja tahtis minna siis, kui teda ei lubatud, öeldi: "Ära mine välla, vat tondid ja kollid tulevad, (sama teevad räbalak. ja mustlased) ja viivad su ära." Kui laps jälle kaevule või kraavile kippus minema, öeldi jälle: "Ära mine, vat näkk tõmmab kaevu."

ERA II 42, 202 (45) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Jutud rahaaukudest Soosaare vallakooliõpetajale Jaan Andressonile öeldud unes: "Mine enne päeva sinna suurte pihlakate juure, sial kus hobuseraud maas, on rahaauk." Jaan läinudki nigu kästud, pihlakate juure. Pihlaka juures olnud hirmus suur uss rõngas maas, kuid hobuserauda pole olnud. Jaan pistnud tulistjalu juusma, et uss hakkab taga ajama ja saand ikki hiasti kodu, kuid rahapajast jäi ilma.

ERA II 42, 202 (46) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Rahakatel läks kui kolin... "Eessaare" talu man siis oli vanasti üks suur kivi, selle kivi äärest leidsid lapsed järest (järjest) rahasid. Ükskord läksid mehed kivi alust kaevama, et vaatavad, kas on ehk mõni rahakatel. Kaevanud natuke maad, tulnud kasetohtu välja, siis jälle mulda. Nii olnd mitu korda - ükskord kasetohtu ja teine kord mulda. Ühel mehel saand hing täis - et meie hakkame sind kuradit siit kaevama. Seepiale olnud kuulda maa alt kolinat ja mürinat ja mehed jätsid kaevamise järgi, sest: "Rahakatel läks kui kolin."

ERA II 42, 209 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
"Ära mine kaevule, näkk tõmmab kaevu." "Ära tee seda, vaat koll viib sind ära, kui sa ei kuula" ehk "mustlane tuleb, viib ära.

ERA II 42, 209 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näkk viib vee alla, hundid, karud söövad ära, koerad kisuvad lõhki, mustlased viivad ära, tondid ka kollid hirmutavad muidu, kuid viivad ka ära.

ERA II 42, 211 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Jakob Kampus (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külv. Kui leht puusse ruttu läheb, siis peab ka vili ruttu (kiiresti) maha saama.

ERA II 42, 211 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Jaan Käosaar (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui näsipuul õienupud lahti minekul, siis tuli viljategemisega rutata.

ERA II 42, 235 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Vanal kuul raiuti lehtpuud ja noorel kuul okaspuud. Koid ei minevat sisse, puud olevat kõvemad ja lepal ei kasvavat võsa nii kiiresti.

ERA II 42, 151 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Põletamise jaoks raiutagu okaspuid ükskõik mis kuu teisel veerandil.

ERA II 42, 268 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa v. - Johannes Palm < L. Liiva, Suuremõisa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Esimest korda noort kuud nähes asi, mis sel korral kääs juhtub olema, tuleb õhtul 3 korda särgi ja ihu vahelt läbi tõmmata ja pää alla panna. Öösel näeb siis tulevase unest.

ERA II 42, 269 (4-5) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Heltermaa k. - Johannes Palm < Lydia Lepisto, Suuremõisa algkooli õpilane (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kui tütarlaps sünnib, aetakse läbi pükste, et rutem mehele saab. Sünnib aga poeglaps, pistetakse kleidist läbi, et rutem pruudi saab.

ERA II 42, 283 (1) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sügelise (süülise rohi). Võetakse maarohtu (halli värvi, kasvab põllul, Eichvaldi määratud maarohi) hieracium pilosella ja keedetakse ära. Keedetud vedeliku sekka segatakse 1) rasva, 2) võid, 3) väävlit (halli), 4)kanamuna valget; saadud salv soojas pääle määrida. Rohi olla väga otsitav.

ERA II 42, 283/5 (2) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Laguja (sammaspool?/Küsimärk üleskirjutajalt/) Võetakse männivaiku, natuke sibulat, vaha, ploomirasva, võid, keedetakse segi, pääle määrida.

ERA II 42, 285 (4) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Nikastuse sõnad: Luu luusse, liha lihase(sse), liige liikmete asemele (säeb käega nikastatud kohta). Sõnu lugeda 3 korda.

ERA II 42, 285/7 (8-9) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
/Joonis/Piiramine maalise puhul: Otsitakse roheline piiriaed maapääl, võetakse 3 kohast mulda (väikesest august), piiratakse hõberahaga (millel naisterahva kuju) haiget kohta muljudes ja loetakse järgmised sõnad: Maaneitsikesed, meremailukesed, ärge puutuge temasse. Rohelisest piiraiast võetud mullaga muljutakse haiget kohta 3 korda. Hõberahalt kaabitakse 3 kohast hõbedat mulda (auku). Süllatakse 3 korda mulla tüki pääle, pannakse muld auku (kaabitud hõbe kibemete pääle), mullale pannakse hõbeda kaapimise noaga rist pääle. Marie Randil oli vana hõberaha aastast 1668, kuningas Leopoldi kujuga. Raha oli üsna tugevasti kolmest kandist ära kaabitud. M. Rand keeldus praegusel korral raha ära andmast, sest siis ei olevat temal enam teenistuse riista. Oli nõus edaspidi raha ära andma, kui arstiametit ei jäksa enam pidada. Muid arstimise vahendeid ei ole.

ERA II 42, 167 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Enne ristimist ei jäeta last üksi vaid pannasse talle raamat ligi, sest muidu viivad pahad vaemud või vanapagan lapse ära (või lapse mõistuse ära).

ERA II 42, 167 (4-5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Ristimise ajal (kirikus ristiti vanasti) lugesid lapsevanemad raamatut, siis saavat tark inimene. Loetavat kohta ei otsita vaid lüüakse raamat järsku lahti ja loetakse kust aga juhtub. Kirikus pisteti lapsele ka raha peosse, saavat rahakoguja.

ERA II 42, 167 (6) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui last esimest korda kiriku viidi, oldi välja tulles viimased. Väljas löödi lapse jalgega kolm korda vastu kirikumüüri, ise öeldes: Lapse nutt kirikku! Siis ei nutvat laps enam.

ERA II 42, 167 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Salme Kivisik (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Last pidavat ristimise ajal näpistama, et ta karjuma hakkaks, siis saavat hea laulja.

ERA II 42, 167 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Salme Kivisik (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Lapsepesu visati roosipõõsasse - tulevat ilus ja visati üle katuse, siis saavat kuulus inimene.

ERA II 42, 167/8 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Alma Käosaar (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Lapsepesuvesi visati õunapuu latva, kellel kõige punasemad õunad, saavat hästi punapõseline tüdruk (poiss).

ERA II 42, 168 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Alma Käosaar (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui paljud poisid üht tüdrukut püüdsid, siis öeldi: et olevat peale sündimist kohe mehe püksisäärest läbi tõmmatud.

ERA II 42, 168 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Iga vader pidi andma "hammaraha".

ERA II 42, 168 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Ristsetel ollid enamasti noored kuna vanad pulmas ja matustel ollid.

ERA II 42, 168 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui laps "ära haudus", riputati haudund kohale "ussijahu" (koijahu), tärklist ja kriiti.

ERA II 42, 168 (4-5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Piale emapiima anti lapsele "nämmu" (ema näris pala oma suus puruks, andis siis lapsele). Laps pidi juba varakult saama jumalavilja, nii seoti leivatükk valge linase riidetükikese sisse, mida siis laps imes.

ERA II 42, 185 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maastsaanuid (maalised) määritakse pialt "kassiratta" (kassiratas, kassirattad, kassiratta) salviga. Kassirattad hõerutasse peovahel katki ja määritasse sellega iga õhta (õhtul) pialt ära.

ERA II 42, 186 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nikastand (liige paigast ära väänatud) kohta hõeruti, väänati, venitati ja loeti sõnu piale: "Sinisega siduda punasega punuda kollasega kokku panna. Luud kokku laksatagu sooned kokku sopsatagu... j. e. (?/Küsimärk üleskirjutajalt/)

ERA II 42, 186 (8) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedretähtede kaotamiseks soovitas keegi vanake nägu pesta konnakoega ja niineveega.

ERA II 42, 186 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villi ei tohi enne katki teha kui mäda siis on. Temale pannasse küpsetud sibulad piale. Ta ajab enamasti jalgadelle ja kätele. Ka pandi magust mett ja hiiresitta.

ERA II 42, 186 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Haavade piale pandi magedat võid, magedat sialiha, küpsetatud sibulat, savi ja tiilehte. Savi kiskus palavat haavast välja, kuna tiileht ja mage või jt. hoidsid haava pehmed.

ERA II 42, 187 (15) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Luusööja. Kaeravartemähised ja heinapebre mähised - hästi tulised ja piale selle kummel ja lambanisa.

ERA II 42, 187 (16) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Langetõve vastu - palderjan.

ERA II 42, 187 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Läkatusköha vastu lastele - sinililletee ja "takjatee" on siis hia kui pia uemane.

ERA II 42, 187 (18) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külgihakkavate haiguste ärahoidmiseks näriti iga päev kuni kümme kadakamarja ja tubades tehti kadakasuitsu.

ERA II 42, 187 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Veel kärnadest. Neid pesti vaeguseebiga (kuusevaiku sisaldav seep).

ERA II 42, 188 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui kõht lahti, siis võeti pajapõhjast ja ahjuaugust tahma ning pajaalt tuhka. Seda võetud siis sisse. Selle vastu olevat ka kuivatud mustikad. Kui lapsel kõht lahti, kohe ikki õige koledasti, siis oli ta nõiutud. Seda arstiti piale lugemisega ja muuga.

ERA II 42, 188 (27) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui seest valutab, siis võeti kaselehe viina. Lehed tulevad korjata siis, kui kased hiirekõrvul on, kuivatasse ja pannasse viina sisse.

ERA II 42, 89 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Jalgade haudumise vastu tarvitetakse: a) pannakse varvaste vahele noori sanglepa lehti; b) pannakse ümber villaseid lõngu; c) määritakse tõrvaga.

ERA II 42, 89 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Naarits. Naarits nimetadi paistetust, mis olli ihukarva ja ovaalse kujuline. Arstimiseks suitsutadi seda paistetust kuivatud naaritsa suetsuga.

ERA II 42, 91 (22) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kakestamine. Kui liigse raskuse tõstmise tõttu või töö tõttu jne. akkab rinde alt valutama, siis öeldasse, et on enese ära kakestand ehk rinde alt ära venitand. Arstimiseks puhkus ja kuivatatud õitsvaist karikakardest keedetud jook, eriti hästi mõjuva õllega segamini joomine.

ERA II 42, 93 (28) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vill. Järsku kange päävalu ja palavik. Haige kas märatseb või lamab piaaegu hingamatult, oksendab. Piäle surma lüüb kusagille nahale mitmevärviline, punase ja sinise viiruline ümärik laik. Arstimiseks pannasse väljapuule sibulat piäle, sisse antasse haavakoore keedist ja apteegist toodud "villi rohtu". Viina ei tohi anda.

ERA II 42, 93 (28a) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oorgu k. - Otto Ibius < Anna Agu (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villi ravitsedasse mingi kraavides kasvava taime piäle sidumisega.

ERA II 42, 93 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN
Mädanik ehk ummesaige. Ummesaige on sii, kui jalg või käsi hakkab mädanema kas orgi otsa astumise või pinnu ehk okka naha alla sattumise tõttu. Ummesaigele pannasse piäle küpsetud sibulid, hülgeliha, vankrimääret jne. Kui mäda on sügavas, siis tuleb panna piäle toorest sialiha, sii kisub mäda piäle.

ERA II 42, 93 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soolatüügas on konnasilma muudi kasvaja nahal. Arstimiseks pannasse piale võimänna (põllul kasvav üheaastane taim, sarikõieline) piima.

ERA II 42, 95 (33) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oorgu k. - Otto Ibius < Kai Rebane (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Juusja arstimine. Tuleb leotada rabatubaka veega.

ERA II 42, 97 (43) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vanasti katk tulnd luumade näol ja kõnelend isi inimesekeeli ja siis aedand sii, kui talle ästi vastatud. Ühes talus pererahvas söönd parajasti kartulilipsusi rasvakastega. Katk tulnd kitse näol siikord ukse piäle ja ütlend: "Ime, ime, tuld süüässe ja tõrva juuasse." Peremiis vastand: "Ime, ime, kits keeli kõneleb." Katk saand sellest nagu häbi ja läind ää. Selles talus ei oleva siis kedagi aiges jäänd.

ERA II 42, 99 (14) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < vanarahva tarkuse järele (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui pihlakatel on marjakobarad ladvas, siis tuleb sel aastal vihmane sügis; kui alumistel okstel, siis on suve esimene puul vihmane.

ERA II 42, 107 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Vana-aasta õhta tuudi õled sisse. Toojal olli tihti selläs pahempidi kasukas ja ukse taga koputades küsis ta: "Laske sisse Nääri Jaaku." Õlgedel mängiti ja hullati. Kui õled ästi ärä sasiti, siis kasvas uuel aastal rukki pöörisesse.

ERA II 42, 131 (33) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. - Otto Ibius < rahvasuust (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näkk = veehaldjas, kes esineb vees inimese kujul (inimese peegelpilt vees), lastehirmutis vees, kes püüab tõmmata vette eriti lapsi.

ERA II 42, 133 (39) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Nääri Jaak. See mees, kes tõi nääripäevaks õled tuppa.

EKLA, f 199, m 25, 119 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Mõis kaotanud ära Rulli talu.

ERA II 42, 147 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Päivituse ärahoidmine. (1) Pesti ennejüripäevase konnakudega nägu. (2) Kui peale jüripäeva kaevus veel jääd oli, pesti sellega nägu. (3) Kui mahl jooksma pandi, pesti kohe esimiste tilkadega nägu.

ERA II 42, 151 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Lehtpuid raiutagu vanal kuul, kõige parem, viimase veerandi kolmandal päeval.

ERA II 42, 151 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1931) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Hagu raiutagu noorel kuul, kui tahet., et noor võsa ruttu asemele kasvab.

ERA II 42, 160 (12) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõululaupäeva õhtul sõdeti kiriku, tagasi tulles toodi heinad tuppa, jõulupuud ei olnud.

ERA II 42, 160/1 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõululauba öösel pühiti toad, pühkmeid viidi välja viljakülimitu alla, nüüd istus keegi peale kuulama. Kust (kus kohalt -st) oli kuulda kellahelinat, sealtpoolt saab pulme, kui aga kolin ja tagumine - saab säältkandist matuseid.

ERA II 42, 161 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Jõuluks toodi heinad tuppa, nääriks õled ja lihavõtteks kõlkad.

ERA II 42, 162 (23) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui mets mühiseb, siis tuleb sadu.

ERA II 42, 167 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Elu algusest kuni lõpuni. Lapsele esimest korda särki selga pannes, ei aeta pahemat kätt enne käisesse, saavat pahema käeline.

ERA II 42, 167 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui taheti, et lapsest kasvaks kokkuhoidlik inimene siis viidi lapse- ja riietepesu vesi sõnnikusse (koht pole tähtis) alati ühele kohale.

ERA II 31, 579/80 < Kaarma khk., Kuressaare l. - ? < emalt (koguja ja informant teadmata) (1931) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Libahundi lugusid jutustas ema mulle vanast Anni Riinust. Riinu naaber Peetri talu peremees tulnd õhta linnast koju. Laskend paari hobussi karjamaale, hunt murdand mõlemad natuke maad kodust eemal Sootänagu suus ää, hobuseks talusse jäänd tiine mära. Mees läind targa juure. Tark itlend: Kui Riin teitelt tuleb midagid saama, ää mette andke. Riin läind tuld saama, ajand niikaua peele, kut peremees itlend: Kurat oo võtand, Jumal oo jälle andand, mära tõi moole kaksigud varsad, neist ma kasvata uied obused jälle. Võta tuld ja poleta ennast ise ka ää. Riin olnd küla lastega seltsis lambas, käskind lapsed koju minna: Minge vaatage, mis emmed teitele kodu keetand oo. Lapsed tulnd tagasi, itlend: Vana Riin, sa oled meite talled ää murdand. Riin itlend: Pole ma neid murdand ühted, hunt murdas need ää. Riin olnd karjas, üks mullik pole teeste seas seisand. Riin itlend: Oda-oda, küll hunt tuleb siilub sind! Riin kadund teiste karjaste juurest ää - mulliga rööskimine kukkund metsas lahti. Tulnd teiste sega - kintsid olnd verised. Mõisaruua tahtand näha, ka(s) Riin ennast tõõste hundiks teeb. Kutsund Riinu mõisa. Riin luband ennast hundiks teha, kui tä kana saab, muidu äi saavat nahka seljast ää. Ruua luband kana, natuse aja pärast tulnd völgerdes toa akende ala. Ruua kiirgund: Ärejee, andke tälle kana, andke tääle kana! Antud kana. Riin laind lauta, natuse aja pärast Riin istund peretuas, laps süles. Ruua itlend: Ärejee - te annate lapse hundi süle! Riin itlend: Sa oled ise hunt. Karvapiirest (viirakannus) ja metsahundi lugudest, kuidas hambamihed need teiste loomade kallale panid, puudub mul seekord aeg. Katkujutte tean vähe. Kas oleks ka tarvis kohtade ja külade nimed ja oma isiku aadres?

ERA II 31, 693 (2) < Häädemeeste khk., Tahkuranna v., Võiste k. - Luise ¦oberg < Liisu Anson (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Tõnnivakk seisis toaotsal. Perenaine viis sinna igast asjast - ka kõiksugu karvu.

ERA II 42, 41 (9) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < ? (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ää mine vii ääre, vaata näkk tõmmab sisse.

ERA II 42, 47/8 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Rahaaugu lugusid Soosaare vallast. Minu tädile olli unes kolm korda näedatud, et siäl, kus ta lapsepõlves karjas käis ja näkki tegi, siäl augu ääres oleva rahaauk. Tuleva vällä kaevata vanakuu neljaba õhtu, siis kui kuud ei ole. Enne kella kahteteistkümmet pidi kõik valmis olema. Kiigi piäle kolme inimese ei tohtind sellest tiada ja tädipoega ära sa võta ligi, sii on kaval miis ja võtab kõik ää. Unes olli kõik sedasi räägitud, et siäl on maa siis paekivide all karjaste ahju muudi auk ja siäl augus telliskivi muudi kast, tema on nõnna kahe või kolme telliskivi suurune. Tädi isi ei tulnd ja kirjutas minu emäle, et võtku temä kaks miist ja mingu kaevaku vällä. Minu emä võttis just vastuoksa mehed kui emä käskis, et kust neid mehi ikki võtta ja et tädipoeg tuleb isegi juure. Tema elas siäl rahaaugu lähedäl ja oleks kaevamist ikkigi näind. Pühäbä käisid seda kohta vaatamas ja toond suure kadaka, et seda pärast augu kohta istutada, et siis kiigi aru ei saaks, et siäl kaevatud on. Neljaba võttis siis Manglut, Jaaku ja Ansu jättis võtmata. Kõik olligi sedasi olnd kui olli näedatud. Mangul oli leidnd sedamuudi asja, aga pimedas põle teesed aru saand, kas olli kast. Tädipoeg olli ütlend, et lähme nüüd minema, mõni ehk nägi juba meid ja tuleb vaatama. Ma ommiku tulen ja vaatan, mis asi sii on ja aan augu kinni. Teene õhta pidi emä minema teese tädipoea puule ja tema pidi siis kasti kah sinna tuuma. Teene õhta emä läkski teese tädipoea puule ja tema tulnd kah ja ütlend, et mudu telliskivi olli.

ERA II 42, 57 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näki tegemine. Üks mängija olli kuskil augus või lohus. Teesed mängijad kõnnivad või joosevad ümmer augu, nii kaugel, et augusolija "näkk" neid vaevalt ulatab kinni võtma. Kui näkk saab mõne mängija auku tõmmata, saab see näkiks ja endine näkk läheb muude mängijate ulka.

EKLA, f 199, m 25, 55/9 < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Evald Blumfeldt < Vidrik Kriisa, 43 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905 a. Jutustaja on olnud kuni 1905 a. kevadeni Tartu Treffneri gümnaasiumi õpilane, kus ta revolutsioonilise ja sõjavastase noorsooringidega on kokku puutunud ja võrdlemisi radikaalsed vaated omandanud. Suvel koolivaheajal kodus Haanjas olles on ta püüdnud levitada omi vaateid ja veendeid ka kohaliku noorsoo hulgas. Eriti tegevuserikkaks on kujunenud selles mõttes jutustajale 1905. aasta suvi. Ta on hektograafil paljundanud ja siis rahvale levitanud mitmesuguseid Tartust kaasa võetud salajaseid üleskutseid ja lendlehti, korraldanud koosolekuid ja õpetanud noorsoole revolutsioonilisi laule. Vanematele inimestele on kõneleja seletanud päämiselt konstitutsionaalse riigikorra paremusi ja selle nõudmise tarvidust, rõhutanud monopolide kinnipanemise vajadust ja ässitanud rahvast ka sõja vastu. Kriisa tegevus on leidnud eriti noortes soodsat pinda, kuid varsti saanud Kriisa ka valitsuse kätt tunda. Ühe juuniõhtu jalutanud Kriisa Rõuge teel salkkonna noortega revolutsioonilisi laule lauldes, lõpuks kleebitud üks laul veel Rõuge kõrtsi seinale (Üles nüüd üheselt vennad). Järgmisel olnud hommikul Rõuge aleviku kadasaksline seltskond kisa täis - kõrtsi seinale kleebitud laul viidud asitõendusena Võru politseisse, kus Kriisa peale kaevatud, mille järele ta ühes kuue noormehega vangistatud, kuid kolmepäevase vangispidamise järele lastud kõik lahti, kuna pole saadud nende süüdi kindlaks teha. 1905. aasta sügisel olnud kihelkonna rahva meeleolu väga revolutsiooniline, alatasa peetud rahvakoosolekuid, kus väga teravalt riigivalitsuse sammusi arvustatud. 1905. aasta oktoobris olnud sügisene nekrutite võtmine, mis Võrus üldiselt väga rahulikult möödunud, ka jutustaja ise olnud tollekordne nekrut. Just nekrutite võtmise ajal s.o 17. oktoobril ilmunud manifest, mis nekruteis kutsunud esile rõõmupuhangu, korraldatud rongikäik läbi linna. Peale vastuvõtmist lastud nekrutid kuni 30. oktoobrini koju, millal pidanud ilmuma Võrru, kust siis laiali saadetakse üksikutesse väeosadesse. Vahepeal aga jäänud Venemaal raudteed seisma, mille pärast nekrutite kodusviibimise aega pikendatud kuni 20. novembrini. Viimaksnimetatud päeval ilmunud suurem osa nekruteid Võrru, ainult üksikud puudunud. Uulitsatel kohates otsustatud pidada, ennem kasarmutesse minekut, omavaheline nekrutite koosolek "Kandle" saalis. Koosoleku juhatajaks valitud jutustaja, samuti ka ettekandjaks-kõnepidajaks. Ennem, kui jutustaja saanud asuda kõnelema, tulnud politsei ja teatanud, et kui nekrutid vabatahtlikult laiali ei lähe, siis tarvitab politsei sõjariistu. Jutustaja ettepanekul otsustatud lõpetada koosolek "Kandles" ja jätkata linnast väljas Võru järve kaldal, mida ka tehtud. Peale Kriisa esinenud seal veel kaks eraisikut, mille järele võetud vastu järgmised otsused: Mitte ennem sõjaväe teenistusse minna, kui valitsus täidab järgmised nõudmised: 1) Pandakse maksma täieline konstitutsioon. 2) Antakse üldine amnestia. 3) Kaotatakse sõjakohtud ja surmanuhtlus. 4) Soldatitele palka hakatakse maksma ja ülemuse poolt inimlikult koheldakse. 5) Talupoegadele maad antakse jne, jne. Need otsused ja nõudmised saadetud kirjalikult krahv Vittele ja kohalikule sõjaväe ülemale. Lauldes lahkunud nekrutid koosolekult, kuid mitte kasarmu, vaid koju. Haanjast on Tartu kongressile saadetud peremeeste poolt Volt (Sokk?) ja maatameeste poolt Jaan Anton, kes mõlemad ühinenud kongressil Teemandi käremeelse vooluga. Peale Tartu kongressi antud saadikutelt vallamajas rahvakoosolekul kongressi tegevust rahvale aru. Suurim ja kaugemale ulatavama tähtsusega olnud rahvakoosolek Haanja vallamajas 8. detsembril 1905, siin võetud vastu järgmised resolutsioonid: 1. Sisse seadida parlament üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse valimise alusel. 2. Üldine amnestia. 3. Talupoegadele antagu pärisomaduseks kroonu- ja eramõisate vaku- ja kvootemaad. 4. Sisse seadida täieline omavalitsus ja eesti keel asjaajamise keeleks. Kui neid nõudmisi ei täideta, siis ähvardab vald: 1) Sulgeda kroonu viinapoed, 2) kroonumakse mitte maksa, 3) Välja võtta hoiusummad riigi rahaasutistest. 4) Mitte võtta patente kaupluste ja äride tarvis. 5) Mitte anda nekruteid. See nõudekiri saadetud krahv Vittele. Detsembris 1905 tulid karistussalgad, need hakanud nekruteid kinni püüdma, peksnud neid ja viinud lõpuks Võrru, seda kuulda saades on kõneleja otsustanud ühes teiste ümbruskaudsete nekrutitega minna vabatahtlikult Võrru sõjaväe ülema juure. Siit saadetud nad otsekohe laiali Venemaale. Hädise tervise pärast vabanenud kõneleja 1906. aasta maikuus sõjaväest. Vaevalt koju jõudnud vangistatud ta ja peetud peaaegu aasta otsa Võrus vangis, kus tol korral umbes kuuskümmend poliitilist vangi olnud. 19. jaanuaril 1907 mõistnud Peterburi kohtupalat oma istangul Riias Kriisa selgelt süüditõestavate tunnistajate puudumisel kohtulikult õigeks. Kõneleja peale kaebajaks olnud Rõuge pastor Hollmann ja saksikud sealtsamast alevist.

ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Su juures viibida on hea. Sa sulad minu südames kui suhkur kuuma kohvi sees. Mis ta sihtis, mis ta vahtis, mis ta muud kui musu tahtis.

ERA II 31, 381 (171) < Rapla khk. - Emilie Poom < Rätsep (1930) Sisestas ja redigeeris USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Pruutpaar ja isamees lonkavad. Kord olnud pruutpaar laulatusel ja mõlemad jalust vigased. Kui nad altari eest ära tulnud, siis nende jalad olla longates öelnud, peigmehel öelnud: "Kahetsen kaupa, kahetsen kaupa!" Pruudil: "Mis tehtud, see tehtud! Mis tehtud, see tehtud!"

ERA II 42, 83 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lendva ehk äkiline ädä ~ Lendva lõi läbi ~ rabandus. Nimeteti nii igat äkilist surmavat haigust. Eriti loomadel. Loom rabeleb valude käes maas. Arstimisviise: a) olli rabandusekivi, mis saadi nõialt, rabanduse korral kuumutadi kivi ja pandi vette ja aurutadi selle auruga haiget, b) anti viina ja ühtlasi tark tegi pudeliga looma pea ümber liigutusi ja ringisi.

ERA II 42, 83 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Juusja - valud liigendeis ja luudes eriti niiskete ilmade puhul. Arstimisviise: joodi keedist, mis keedeti ühest niisketes kohtades kasvava siniste õitega taimest. Taim korjati õitsemise ajal, kuivatadi ja tarbekorral keedeti.

ERA II 42, 85 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puru silmas. Kui puru silmas olli, siis panti silma rukkitera või vähikivi (vähi silm?), et sii tuub puru vällä.

ERA II 42, 85 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Päivitamise vastu aitab: a) enne jüripäeva tuleb kolm korda sülitada sipelga pessä; b) enne jüripäeva mahlaga silmi (nägu) pesta.

ERA II 42, 85 (8) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedretähed. Tedretähtedest hoidumiseks ja nende kaotamiseks tuleb: a) kaerahagudelle langend kastega pesemine; b) tedre munadelle valatud veega pesemine.

ERA II 42, 85 (9) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eestnurga k. - Otto Ibius < Krõõt Bergmann, u. 70 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ohates. Tuule mõjul tekkind huulte lõhkemine. Tuleb piäle panna ohatserohu (huulhein) lehti, nii et ohates saaks lehel oleva kleepiva vedelikuga.

ERA II 42, 87 (10) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maa-alused ~ maalised - sammaspoolikut välimuselt meeletuletav kangesti sügelev nahahaigus. Maalised hakkavad maa piäl istumisest või lamamisest sellele, kelle vereline (näit. valgevereline, mustavereline jne.) inimene kunagi on sellele kohale maetud ja kelle vaim asub nüüd sellel kohal maa all.

ERA II 42, 87 (10a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maaliste ravitsemiseks: 1) võeti kassirataste (maajalg - Glechoma hederaceae) lehti ja hõeruti nendega maalisi; 2) kaabiti vanahõbedat sellele kohale maa piale, kust arvati haigus oleva saadud.

ERA II 42, 87 (10b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maalised tekkivad sellel kohal maa pial istudes, kus kohal maa hingab.

ERA II 31, 382 (178) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Kolm tüdrukud läind seltsis jõe ääre ja tahtnud üle jõe minna. Vesi olnud suur, ei tea kuidas üle saaks. Näind: ilus suur hobune sööb jõe kaldal. Öelnud: "Istume hobuse selga ja lähme nii läbi jõe." Kaks istund selga, kolmandale jäänd vähe ruumi, see öelnud: "Kus ma veel istun, ma istun taha näka nägarate peale." Saand ta seda öelnud, olnud hobune kadunud. Siis mõistnud tüdrukud, et see oli näkk olnud.

ERA II 31, 384 (192) < Märjamaa khk. - Emilie Poom < Emilie Poom (1930) Sisestas ja redigeeris USN, kollatsioneeris Mare Kalda
/Ema ja tütar ketramas./Ema ja tütar ketranud seltsis. Ema ketrand kärmest, vokk teind noku-noku, noku-noku". Tütar olnud laisk ketrama, tema vokk teind "tutaki-tutaki".

ERA II 31, 437 (4) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Orus Tõnuri talu peremees kündnud põllul. Äkki jäend hobune seisma, peremees pand täie suuga kurja, and hobusele piitsa. Hobune tõmmand täie hooga ja kohe tulnud rahakatel maast välja, kuld- ja hõberahasi täis. Peremees saand korraga rikkaks meheks.

ERA II 31, 439/40 (9) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Orus Otiveski juures jões olla ette tulnud sagedasti uppumisi ja neid tulla veelgi ette. 1918. a. püüdsid Otiveski möldri poeg, Kotkas nimega, ja tema sõber üliõpilane Liivak õngedega jõest kalu, seal kuulsid nemad teinepool jõge pajupõesas raginad. Kalastajad arvasid, et seal keegi inimene käib. Hõikasid: Kes seal on? Vastust aga ei saadud. Teisel päeval uppunud mõlemad noored mehed selle pajupõesa kohta jõkke ära, kus nemad kuulsid eelmisel päeval raginad.

ERA II 31, 440 (10) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
80 a. tagasi näind Otiveski mölder Saks allpool jõe silda suurte rindega naisterahvast ennast pesema. Mölder võtnud ruttu püssi, pand hõbepreesi sisse ja lasknud selle naisterahva peale ja kohe kadunud naisterahvas vette, kus ise öelnud veel: ei soa sina ega sinu lapselapsed mind enam näha.

ERA II 31, 440 (11) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Kose kihelkondas Harmi valdas Vanakubja talu taga jões olla üks sügavam koht, keda rahvas hüüab Hansu hauaks. Sellesse hauda uppuda sagedasti lapsi. Kord on üks noormees läind sellest hauast mööda ja näind seal ilusad naisterahvast ennast pesema. Noormees vilistand, mispeale naisterahvas on kriiskand nii valju häälega, et noormees maha kukkund ja ehmatusest haigeks jäend. ERA II 31, 479/80 (l) < Kuusalu khk. - A. Ploompuu < emalt (1931) Sisestas ja redigeeris USN, kontrollis Mare Kalda/nali/Kullapall. Linnas elanud kaks abielupaari kõrvuti ühes majas. Üks paar olnud lasteta, teisel aga olnud laps. Lasteta paar ohkinud sagedasti oma elu pärast: ajad vaesed, tööd vähe, kõik kallis; ei tea, mis saab! Öösel ei tulnud und, ehk küll vaikus valitses nende toas. Teiselt poolt seina aga kostnud elav jutukõmin ja naer, nagu polekski seal asja kõige maailma hädadega. "Mis rõõm neil seal ometi peaks olema?" Nõnda imetlenud lasteta paar omavahel ja kuulatanud sagedasti uudishimuga. Kord juhtunud mõlemad naised hoovis kokku. Esimene naine küsinud kohe: "Kuidas see tuleb, et teie nii mureta elate? Ega teilgi paremad päevad ole kui teistel." "Mis nüüd meil viga," vastanud teine naine, "meil kullapall põrandal!" Esimene naine jäänud mõtlema, pole teadnud enam midagi ütelda. Aga teisel päeval saanud jälle kokku. Siis lausunud: "Või teil siis kullapall põrandal!" Teine naine vastanud: "Jah, kui ei usu, tule vaata!" Mindud sinna. Kõneletud ühest ja teisest. Esimene naine oodanud ja piilunud ikka, missugusest nurgast nüüd see kullapall veereb. Aga ei midagi. Ainult laps mänginud põrandal.

ERA II 31, 483 (2) < Nõmme l. - Elmar Päss < Laasi, naisinformant (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihlakal palju marju on, siis saavad vanatüdrukud sel aastal mehele. Samuti ennustab pihlaka marjarohkus head talve ja palju (paksu) lund.

ERA II 31, 503 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Avinurme inimesed (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Teie küsimuse peale 13. skp. nr. 851 teatan, et on tuntud Avinurmes haigus "ork", aga ainult nii palju, et ta äkiline haigus, nagu langetõbi on. Seda teadvad üksinda vanad inimesed - noored seda nime ei tea - ja sellepärast on arvata, et vahest langetõbe vanasti "orgi" nimega kutsuti, kuid see on arvamine. Igatahes võib ta ka rabanduse (äkiline seest haigeks jäämine) kohta tähendada. On ka olemas kõnekään, kui keski äkitselt haigeks jääb: "Tuli, nagu ork peale."

ERA II 31, 545/6 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Aleksander Soo, u. 60 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
22. jaanuaril s.a. saatsin Teile kaardi vastusena Teie kirja peale 13. jaanuarist s.a. nr. 851 "orga" ja "ööema" küsimuste asjas, millega umbkaudseid arvamisi avaldasin. Nüüd sain selgeid teateid, mida edasi saadan. Ork ehk külmtõbi on haigus (inimestel), mis külmetamisest lööb, vististi ikka äkitselt. Tundemärgid: ihu väriseb (lõdiseb), nagu külma käes oleval inimesel, vististi ka külmatunne (kindlalt ei või seda tõendada). Arstimist ei teata. Ei ole siis langetõve või sellesarnane haigus, nagu ennem kaardil arvamist avaldasin. Teate sain hiljuti Aleksander Soolt, ligi 60 aasta vanuselt mehelt Avinurmest Piilsi külast. Tema naiseisa, Virumaalt, Tudulinna vallast, olnud orga haiguses. Kuidas lahti sai, ei mälesta enam. Tähendan omalt poolt, et sõna ork, kui valjult öeldav, on omastavas käändes ikka orga (osastavas orka), mitte orgi, nagu kaardis rutuliselt kirjutasin ühes lauses, sest omastav k. orgi (osastav orki) tuleb sõnast ork (nimet. k.), mis pehmelt öeldav ja tähendab terava otsaga puud (või rauda). Seda ikka meeles pidada!

ERA II 31, 344 (115) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Jüri kihelkondas Lehmja mõisa heinamaast läbi jooksva jõe allikasse olla maetud Rootsi sõjakassa, mis tänaseni seal olla.

ERA II 31, 346 (119) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Kose Uuemõisa all olevas jões olla kord näkk ilusa naisterahvana pesnud. Kui olnd pesemisega valmis, kadunud vette ja sõnunud ise: Ei pea teie laste lapsed enam minu nägu nägema. Seebi, kellega näkk ennast pesnud, jätnud kivi otsa, mille sealt üks mees ära võtnud ja oma pesemiseks tarvitand. Aga see seep ei ole sugugi kulunud, ehk mees teda küll iga päev on kasutand.

ERA II 31, 346/7 (120) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Veerandsada aastad tagasi oli Hans Roop, kes elas Orus Kolv-männiku juures Roobu saunas, tulnud õhtu videvikus töölt koju. Saand endise Kämla küla aseme kohta, näind tema suurt rotti jooksma, valge asi suus, ja kadunud ühe ahervarre juures maa alla. Mees torkand senna kohta, kuhu rott kadus, kepi moa sisse, mõeldes, et teine päev võtab labida ja vaatab, mis seal on. Öösse näidatud talle unes, et seal ahervarre all, kus tema kepi torkas, on rahaauk. Mingu kaevaku see sealt välja. Mees öösse ei ole läind rahaauku kaevama, arvates: eks sellega ole aega. Rääkind homiku sellest ka emale, mis ta unes näind. Teine päev olla aga mees kinni võetud ja kohtu kätte antud kahtlustusel, et tema pand turbla kuuri põlema Tammiku turblarabas, kus ta tööl käis, ja mees mõistetud kolmeks aastaks vangi. Vangisoleku aeg on tema ema selle rahaaugu unenäu ja rotiloo rääkind ära oma vennale Orus, Vakaru peremehele Kullile, kes selle rahaaugu ahervarre alt välja kaevand ja rikkaks meheks saand, linna omale majad ostnud ja elada väga jõuka mehena Tallinnas.

ERA II 31, 347/8 (121) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tuhala valla Kataküla Polli talu peremees tulnud linnast. Õhtul pimedikus näind tema Pärtlemäel põllupeendra peal tulelõket, kus juures seisnud must härg. Mees pidand hobuse kinni, astund vankrilt maha ja läind vaatama, kes seal tuld teeb. Saand tule ligemale, siis näind, et härja asemel seisnud must mees. Mees küsind Polli peremehelt: Mis sa tahad? Polli peremees vastand: Nägin siin tulelõket ja tulin piibu peale tuld võtma. Mees and temale piibu peale tuld ja öeld: Anna oma kuuehõlm siia, ma panen sulle senna ka süsi, aga ära sa kuuehõlma enne lahti tee, kui koju jõuad. Mees tänand, istund vankrile ja sõitnud koju. Kodu jõudes teind kuuehõlma lahti, kust hõberahad aina vastu särasid ja piibu peal olnd ka rublatükk. Mees läind tagasi tulelõkke juure. Sealt leidnud suure hunniku hõberahasi, mis ta ära korjand ja nii saand Polli peremees rikkaks meheks.

ERA II 31, 355 (2) < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisa Born (1930) Sisestas Evelin Pukspuu, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Maa-aluste arstimisest. Punased vistrikud, mis maavihast pidada hakkama. Kellele need on külge hakand, peab võtma neljapäeva õhtu eha ajal soola ja leiba, peeneks hõeruda ja hõbevalget juure kraapida, selle seguga neid maa-aluse vistraid hõeruda ja siis see segu õhtu eha ajal üheksa aja tugiteiva alla riputada, siis aitavat see kindlaste. Teiseks päevaks olla haigus kui ära pühitud. Ka sütevee tegemine olla hea maa-aluste kaotamiseks, seda peab teine tegema. Võtku põlev süsi tangidega ja keerutagu haigel pea ümber mööda päikest ringi, üheksa sütt peab järgimööda võtma ja ümber pea ringi tegema, siis vette kastma. Kui see tehtud, siis see vesi võtta ja aia tugiteivaid lugeda kaheksast mööda minnes ja üheksanda alla vesi maha valada, ise sealjuures öeldes: "Kust olete tulnd, senna minge." See aitavat kindlaste.

ERA II 31, 359 (27) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < Emilie Poom (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui noort kuud nähes midagi käes on, siis on hea õnn, siis võib selle kuu sees kingitust saada. Kui tühja käega noort kuud nähaks, ei ole midagi loota.

ERA II 31, 360 (49) < Keila khk. - Emilie Poom < Leena Gutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui rohu peale maha istuda tuleb, siis peab enne istumist senna kohta sülgama, siis ei hakka maa-alused külge, ja kui metsas veega silmnägu pestakse, peab vette sülgama sellesama eesmärgiga.

ERA II 31, 367 (89) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kord surnud üks rikas nõid, teised ei ole ta raha kuskilt leidnud. Siis võetud ta puusärk lahti, ta oli käskind omale väikse padja pea alla panna. Arvatud, et raha oli seal sees, aga leitud raha ta nina ja silmade-kõrvade aukudest. Kurat olla ta raha senna toppinud, pärast nõia surma.

ERA II 31, 370 (112) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Üks vana ema olla oma raha matnud leede tuha sisse, ise öelnud sealjuures: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Selle järel jäänd vana ema haigeks ja surnud. Teised otsind raha tuha seest, aga ei ole seda kuidagi leidnud. Siis toodud surnud emake ahju juure ja tema käega segatud lees tuhka, raha tulnud kohe välja.

E 54852 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sapid päeva (= päikese) ümber tähendavad peadset sadu.

ERA II 31, 382 (175) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Üks poiss leidnud jõe kaldalt sinise lõngakera, poiss võtnud kera ja pistnud püksitasku, ei ole peale seda enam jõe äärest ära saand. Kui jalaga astund, ikka nagu kistud vägise jõe poole. Siis poiss visand selle kera maha, ja kohe saand kergeste eemale minna jõe äärest. See olla näkk olnud, mida poiss pole tunnud.

ERA II 31, 382 (176) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Ühe jõe sees olnud väike saareke. Kutsar sõitnud hobuste ja tõllaga jõest mööda, saarekese peal näind ta hobuse varsa, ja hobused tõlla ees tahtnud vägise jõkke jooksta, et varsa juure jõuda. Kutsar saand asjast aru ja hüüdnud: näkk, näkk! Siis kadund see varss silmapilk ära ja kutsar saand edasi sõita.

ERA II 31, 382 (177) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Üks mees püüdnud jõest kalu ja leidnud ühe tölbi sabaga kala. Kui ta kalakotiga hakkand koju poole minema, siis olnud kott nii raske, et ei saa paigast äragi, ja kiskund ikka jõe poole tagasi. Mees olnud päris hädas. Siis kuulnud ühe hääle hüüdvad: "Viska tölpsaba maha." Mees visanud tölbi sabaga kala maha ja kohe saand kerge vaevaga koju.

ERA II 29, 787/96 < Helme khk. - A. Wahlberg (Kasuliku seltsi ettekande tekst) (1876) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
/--/ Minevakordne Võrgutaja tükk on sündinud Kersna valla maa peal, va Palutare, (mis ammugi jo ära hävitud) koolimaja ja mõisa vahel. Tänane tükk on säälsamas sündinud, aga tõises kohas - metsas. Ei ole palju aastaid tagasi, siis seisis Kersna Kannu küla asemel kaunis suur kasevarik, mis kuni Grafi herra matuseni ulatas ja säält poolt metsa ots praegugi veel terve on ja vasto teed seda nime kannab. Matuse koha pärast nimetadi metsa "herra havva varik". Rahva suus liikusid mitmed veidrad arvamised, ebausu kartused j.m.n.a. sellest varikust, nagu nimelt: luude oigamised, virbused luude kambris, kirik maa sügavuses, ja nähtud noored paarid, kes vanal aeal surma saanud, kui kaks pulma vastastiku kokku juhtunud, j.m.n.a. mis Muuga aeal sündinud ja palju nüüd enam ühel õigel inimesel ei sünni kõnelda./--/Päike hakkas madalamale jõudma ja tema valgust nähti vahelt puude punentavad. Hirmuga mõtles vanamees öösese koleduse peale, kelle kätte tema nüüd saab langema, kui enne õhtut metsast välja ei pääse. Jalgadele hästi valu andes, jõudis tema rada nööda, mis enam ja enam tikkus käest ära lõpma, metsa mööda edasi. Kõik näitas ta ümber kole ja võõras, et iga puu ja kand oleks nagu tahtnud kaela karata. Sääl seisab ta korraga ühe vana suure tuleaseme juures, kus pihlakane ristidega malk pikuti peal oli ja teine pool malka hunik koletand haavalehti oli. "Oh sa õnnelik tark mees, kes sa parajal tunnil kurjale peale oled juhtunud," kaetses vanamees, sest ta märkas kohe, kui tõsine vanarahva laps, et see mite üks õiguse tulease ei ole. Kas mõni inimeste tulease on nii suur, otsego heina sao põhi? Pealegi tunnistasivad märgid selgeste nagu ristidega malk, haavalehtede hunik, mis poisid sääl asju olid toimetanud. Kas see siis üks vale jutt on, mis igamees selgeste teab, kuda vanakuratid öösel sagedaste raha kuivatavad. Juhtub üks oskaja tark ja 9 vägeva sõnaline parajal tunnil nende juure, lööb õnnistegia ristidega üle kirjutud pihlaka malgaga kesk tuld, rahahuniku peale, siis pidada hää pool inimesele saama ja kura pool kuradile jääma ja needgi sagedaste, kui tark 9 vägeva sõnaline olla, kuivanud haavalehtedeks jääma. Seda kõik järele mõteldes ja meele tuletades astus võrgutaja alune edasi. Mis ime see on? Oh seda rõõmu! Mets jääb järsku eredamaks ja vahelt puude nähakse lagedat maad. Kui metsa ääre välja sai, oli varsti aru käes, kui kaugele ta kodust eksiteed kõndinud oli. Härra haud, lõukoer kivi peal ja muud mälestuse märgid paistsid varsti vastu ja tegid temale veel tagajärele lõpetuse hirmu. Ta lippas sest kohast usinaste mööda suure tee poole, et kõrtsi poolt ümbert, välist teed kodo poole saada. Aga ei, korraga lõpes tema jõud põlvist ja kõigist liikmetest, et sammukest enam edasi ei saanud. Suure vaevaga sai ta veel ligi suurt teed, istus vana kalmete künka otsa maha, uni tikus peale ja ta jäi - päike oli paraste veeremas - sennasamma - magama. Jah, ka seegi oli veel võrgutaja töö./--/

ERA II 31, 127 (2) < Tartu l. - Antoniina Kletenberg, Tartu Kaubanduskooli õpilane (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Millega lapsi hirmutakse. Tihti hirmutavad emad oma lapsi, kui nad ei taha, et laps kuhugi läheb, nagu vette, siis ütlevad: "Hoia, kui veenäkk tuleb ja sööb su ära. Hoia, koll tuleb."

ERA II 31, 189 (5) < Tartu l. - Johannes Lilliallik, Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumi õpilane < (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui mets kohab, tuleb sula.

ERA II 31, 317 (1) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Anna Vellmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Nari arstitakse järgmiselt: korjatakse põllult rohtu, keda rahvas nimetab kuldimunadeks ehk narirohuks, võetakse selle rohu lehti ja mune, hõerutakse haiged kohta nendega, ja nari kadudagi ära.

ERA II 31, 318 (6) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Nahkkoi ja haavahaiguse vastu aitab, kui võta värisevad heina, liuta seda vees ja pese sellega haava. Peagi paraneda haige koht.

ERA II 31, 318 (7) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kõhutõbe vastu saada abi, kui võetakse teelehti ühes juurte ja vartega, neid keeta ja seda vett juua. Mispeale kõht saada terveks.

ERA II 31, 319 (10) < Kose khk., Triigi v., Matsi-Katku t. - Tõnu Viedemann < Tõnu Jõepere (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Sõnajala õis õitseda seal, kus ei ole kuulda kukelaulu ega koera haukumist, seega kaugel laanes eemal eluasemeist.

ERA II 31, 323 (30) < Jüri khk., Rae v., Veskitaguse k., Pitkamäe t. - Tõnu Viedemann < Liisa Pitkamäe (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Luukasvjas kaub ära, kui kasepuu pahaga saab seda kohta hõerutud.

ERA II 31, 325/6 (52) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kui nõeluss on inimest ehk looma nõeland, siis loetakse järgmisi sõnu: Tulid müttast mättast välja kamariku künka seest, moakarva, moate karva, viekarva, vetekarva, kulukarva, kullakarva, murukarva, mullakarva, sookarva, samblakarva, pajukarva, poate karva, vere karva, virde karva, sarapuine saksalaine, tule välja vaatemaie, mis oled sinagi teinud, mis oled salaja salvanud. Parem olid, et panid, parem olid, et panid.

ERA II 31, 326 (54) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Rabanduse sõnad. Kust sa lendasid, lendava, kas loodelt või läänelt, või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritelled? Need sõnad loetakse leiva ehk vee peale, veele pannakse ka pisut soola sisse, mis siis antakse haigele süia ja juua.

ERA II 31, 326 (55) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Külma sõnad. Pakane parula poega, hea ilma hubilane, ära sa minuda külmä: külma kibi kõbaraida, varsasita vainu pealta, siasita silla pealta, kaguraida kaevu pealta.

ERA II 31, 327 (57) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Lutikasõnad. Lutikas, latika poeg, ära sa minusse puudu, pea seina ja seilg minu poole. Neid sõna loetakse kahe kuu vaheajal reedesel päeval, millal puhub põhjatuul, siis kaduda nad majast.

ERA II 31, 327/8 (61) < Jüri khk., Rae v., Veskitaguse k. - Tõnu Viedemann < Hans Pitkamäe (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Rae valdas Karjavere talu krundil olla rahaauk. 55 aastad tagasi näidatud unes Vaskjala möldri sulasele Mart Pitkamäele ja hääl ütelnud temale: Mine siit paar versta edasi suure tamme alla, sealt leiad rahaaugu. Seal on suur mutimullahunnik, selles hunnikus on kepp püsti. Võta see kepp ära ja kraabi see mullahunnik laiali ja sa saad raha kätte. Selle rahaaugu vahiks on suur hall kass, sa ära seda karda ühtigi. Tema sind ei puutu ega sulle midagi ei tee. Temale öeldud unes seda kolm korda, aga mees on kartnud, ei ole julgend minna unes juhatatud kohale. Temast jäend rahaauk puutumata. Võibolla, et see raha on veel praegu seal suure tamme all.

ERA II 31, 329 (64) < Jüri khk., Rae v., Patika k. - Tõnu Viedemann < Mari Kingisep (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Kord on Patiku küla Kiivita talu all jões pesnud näkk pead. Seda näind Ähvardi talu vabadik Kristjan Kingisep, kes ligemalt tahtnud näkki näha, astund põesa taka välja, ja kohe kadunud näkk. Teine päev peale seda näki nägemist uppus sinna kohta jõkke, kus näkk ennast pesi, Kiivita talu karjapoiss ära. See lugu juhtunud 30 a. tagasi.

ERA II 29, 751 (26) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Kristin Haugas 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kui vikervesikaar kevade madalas on, siis tuleb vesine, kui kõrges, siis kuiu aeg. Esimest kord vesikaar joob.

E 54883 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pakso järv Lehova juures. Rändab ära, sest et naine lapse pesu peseb. (Inland 1853, N. 7)

ERA II 23, 155 (17) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hiire kõrvad korjatakse kokku ja keedetakse kuuma vee sees ja pannakse siis vedelik vee sisse, milles leotatakse reumatismuse all kannatavat keha osa, või tervet keha.

ERA II 31, 329 (65) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Anna Vellmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
22 aastad tagasi ujunud viis naist Tallinna Ülemiste järves. Seal näind naised üht meest ujuvad nende poole tulles linna poolt. Naised tahtnud selle ujujale minna ligemale, aga nähes naisi, pööranud ujuja mees linna poole tagasi. Teine aasta uppunud senna kohta ära üks mees, Peeter Vellmann. ERA II 31, 330 (66) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann/vesi/Patiku jões Pikutse ja Jäska talu vahe kohal on Näkikivi, kus olla näkki nähtud naisterahvana ennast pesemas.

ERA II 31, 335 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Nõgesehaiguse vastu aitab see, kui võetakse raudrohtu ja veega keedetakse. Selle veega pestes kaduda haigus.

ERA II 31, 335 (90) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Moa-alused kaduda ära, kui neid järgmiselt arstitakse. Võetakse tuliseid süsi, pannakse vette, selle veega tehakse ümber pea vastupäeva kolm ringi või piiret, siis pestakse selle veega haiged kohta ja nägu ning käsi. Peale pesemist kallatakse vesi maha.

ERA II 31, 335 (90a) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Ka see kautada maa-alused, kui hõbepreesist kaabitakse hõbedad ja see hõbedakaabe pannakse kolme raudrohu mätta alla.

ERA II 31, 335 (90b) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ka see kautada maa-alused, kui hõerutakse haiged kohta soolaga, ja see sool peale hõerumist maetakse põhjapoole aja toeteiva alla.

ERA II 31, 335 (90c) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Seegi aidata maa-aluste vastu, kui läbi hõbepreesi sülitakse kolm korda.

ERA II 29, 702 (58) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Kadri Selge 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui isa hüüab siis pantaks uksed kinni, lapsed ei tohi akna pääle vaatma minna; ei tohi joosta kui nad väljas on; visedaks vett kolde.

ERA II 29, 707 (9) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Epp Peedumäe 2000, Kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui vaanapuid toodaks siis peab kuu kolme päävane olema, puu peab vastu pehmet tuuld saama maha lastut, siis vaanad ei pakata puruks end.

ERA II 29, 707 (10) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ratta puid raiudaks siis kui kuu nädaline on.

ERA II 29, 708 (15) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanas kuus ei sünni puid istuta äiga oksi leigata'nd neid töösid peab ikka noores kuus tegema.

ERA II 29, 737 (3) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Majalis Mändoja 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Roos. Kui sa kohkud siis rüba midagid märga suhu siis pole viga midagid-end. Kui jälle roos kusse poole pääle löönd on siis veta sõõre kanebid ja pane nee pääle ehk saastasid lamba villu, ehk midagid punast villast riiet, kalevid, ehk veta käde, pane rõhud ümber siis alaneb ää. Võid ja kulla lehta.

ERA II 29, 737 (4) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vill. Villil pole muud migadid tarvisend, kut, veta käde, pista katki ja pane villileht pääle.

ERA II 29, 737 (5) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Näkkuvill, näkuvillile pantaks näkulehed pääle ehk valget kalingid või kriiti.

ERA II 29, 738 (6) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Maalasi öördaks vei nühidaks maalise rohtudega, maalise kase lehtega tehtaks maalise kivi tuliseks ja siis lastaks senne päält aulu villide pääle.

ERA II 29, 738 (12) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui suu katki lööb siis mulju suu lehtega. Kolm korda, ega korra süli vanade pääle ja veta uued jälle.

ERA II 29, 739 (13) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Põlend haava pestaks lõhmuspuu koore veega.

ERA II 29, 739 (14) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Raiut haava sisse pantaks uue haava rohu vett vei umpse puu vaiku.

ERA II 29, 739 (20) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vesikärn: kui laste pääd kärna läävad siis võõdaks vesivirna ja keedetaks kangesti siis pestaks sinne veega pääd.

ERA II 29, 739 (21) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Paise pääle pantaks sibuld, piima sõõna, võileiva puru kui ta puhkemata on.

ERA II 29, 740 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kuiva köha tõbes (tuberkulose) keededaks kadaga seeni või käppsammeld, joodaks senne vett, tehtaks põdra sambla sülti, suitsedaks laeva triivi tükküsid, joodaks tõrva vett, hingadaks keeva tõrva haulu.

ERA II 29, 741 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuule rohu suitsu lastaks, pantaks soba üle pää kui häkine haigus on.

ERA II 29, 750 (9) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Eda Pomozi 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kui pääv tõuseb ja pilve läheb, kui kaste ülesse läheb, kui taeva lagi kiri on na keev seebikatel, tuleb vihma.

ERA II 29, 751 (21) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Kui noorkuu kehaldis paistab, siis tuleb kuiva kõled aega.

E 54852 (4) < Vigala khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõõgad kuu ümber (kriipsud kuu ümber) tähendavad sadu.

ERA II 29, 753 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Aire Kuusk 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Joululaupe õhta pärast sööma istub pereisa reni taga sulane tuleb õuest õlevihkää: Jumal sisse. Tere õstus, kas tahate rõõmsad jõulud? Pereisa annab õllekapa sulasele, paneb oled maha, vetab püotäva õlgi ja viskab vastu lage. Kui palju kõrsi lage rippuma jäävad, tuleb viljaline sui, kui vahe, siis ikaldus. Sedaviisi katsuvad naised lambaõnne, poisid pruudi, tüdrugud peiuõnne.

ERA II 29, 753 (3) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Aire Kuusk 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui jõulu põhkus müradaks siis sui rugid sasjased.

ERA II 29, 757 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Mees ei tohi puid lahkudes kahte halgu ühte jätta siis lapse keel jääb kinni. /Vrd. ERA II 29, 701 (37)/

ERA II 29, 758 (15) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanas kuus ep sünni puid istuta, äiga oksi leigata'nd siis puud jäävad könni vei kuiuvad ää.

ERA II 29, 758 (20) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Kadri Selge 2001, redigeeris Mare Kalda
Kui isa hüüab ja välku lööb, siis pantaks uksed kinni, lapsed ei tohi joosta, ei tohi akna pääl vaata.

ERA II 29, 779 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Hobu surnud Vares lövab hobuse raipe ja kiidab teistele: "Oo surnd ää! Oo surnd ää!" Teine küsib: "Ons pekki ka? Ons pekki ka?" "Puhas pekk! Puhas pekk!" "Ma tule ka! Ma tule ka!" "Luu ja nahk! Luu ja nahk!" /Mt? 243 C 1) - 19 t./

ERA II 29, 405 (5) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
/Saadjärve sügavus/Suur Tõlu. See oli Suur Tõlu, Saadjärvest läind läbi, kolmsada saelauda seilas. Ütelnud: "Vot kus lombikene, ku puutus kellu veel!" Tema lingukivi oli Põltsamaa küla väl?lal. (Küsitakse: "Kas see polnud mitte Kalevipoeg?") "Kalevipoeg ta ju oli, see Suur Tõlu." Kaarepere pool, seal ta on maganud. Kaela ase ja pea ase piab olema. Seal on vaatamas käidud. Ma olen seda kuulnud, aga mina ei ole nähnu. (Esmakordsel kuulmisel olen noteer/inud/ Suur Tõllu. Teine eit samas talus (ka alal/ine/ elan/ik/) ütles, et see olnud Suur Tõnu. Üleskirjutaja märkus) /Vrd.: ERA II 29, 429 (8); Vt. ka: Kassinurme Kalevipoja säng, muist. 189; Kalevipoja lingukivi, muist. 30 B./

ERA II 29, 407 (6) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kägu pettis mu jüripääva omiku ära ja kahe nädala pärast oli al?litõbi kääs. (Tavaline:) Kui kägu petab, kuivad ära.

ERA II 29, 413 (22) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metsairmutes - minu oma vanem vend olla näind. Olla suur mees, tullu juure, kolmenukeline kübar ollu peas. Ei olla nendele kõnelnu, ei olla neid puutunu mitte; ei tehnud midagi - lähnud ära. Eks ta metsaoidja olnud, ega ta muud ei olnud. Nemad olid metsas - õhtusel ajal - tule ääres. Metsavaim õikanu metsast, tema - minu vend - õikanu vastu. Viimaks tullu tule juure väl?la.

ERA II 29, 415 (24) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, Kollatsioneeris Mare Kalda
Libaunt sõi loomal ainult tagumise otsa, mujalt ei söönd. Pärisunt kargas kaela. ERA II 29, 419 (3) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann/vesi/Jutustaja ise näind Tartu linnas vaarao tütart - olnud inimese pea ja kala saba.

ERA II 29, 419 (4) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näkk tõmbab kaeva; jões kah.

ERA II 29, 419 (9) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuulepesad, metsas lepa küljes.

ERA II 29, 421 (28) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libaunt õigati see, kes tagant otsast akkas pääle (looma sööma); kaela kargas peris unt.

ERA II 29, 422 (32) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metsa al?lid. Kord jutustaja vanamees ühe teise mehega läind siiasamasse Saadri metsa puid raiuma ja jäänd ööseks metsa tule veerde magama. Korraga hakand keegi metsast "õikuma". Teine mees õikund vastu, tema keelnud küll. Suur pikk mees, kolmenukeline kübar pääs, tulnudki siis metsast välja tulele, pole neid puutund, läind varsti praginal metsa tagasi. Teine öö mehed pole julgend metsa jääda. (Küsimisele, kes see mees siis oli, eit vastab: metsa oidja, metsa al?l, kuna noorem naine arvab: vanapagan, vanaton?t.) (Hiljem teiskordsel jutustusel eit seletab:) Metsairmutused. Minu vanamees näind metsairmutist - suur pikk mees, kolmenukeline kübar peas; ei ole kõnelnud, ei ole puutunu ka mitte. Eks ta metsa oidja olnud, ega ta muud ei olnud. Akanu uikuma metsast, tema uikund vastu. (Viidebaumi küsimisele vastab: al?lias, kuid sõna ei näi tundvat).

ERA II 29, 423/4 (34) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Al?l-tõbi. Põdesin poole suve allitõbe, jüripäevast einaajani. Madu ussi pea tahtis ema kaela panna; ehmatasin, kartsin - siis kadus al?l ära. Al?l oli parajasti peal, kui ema tuli, uss näpitsa peal. Enne seda ema näind pöörast vaeva, et arstida tütart hallist: pihlaka puie alla pandi, sita alla (s.t. lauta sõnniku alla), kaevu taheti visata. Ema küttis sauna, kuiva kuuma vihaga vihtles - surin ära ema kätte, aga ikka oli al?l sel?las. 8-aastane olin. Ema mattis lauta sita alla. Al?l tuli õikas: "Mari! Mari!" - ja kohe kallal. Kui pealt ära läks, olid nii kui surnud. Minul kartmisest tuli: koer tahtis kiskuda - kolmandal päeval oli al?l sel?las. Õikas ema äälega "Mari, Mari, Mari" kolm korda, mina õikasin vastu - ja kohe oli sel?las. Oas käik ei aidanud. Turgi pipra viina jõin poole toopi - ei aidanud. Seekord kui see al?l tuli, kägu pettis just jüripäeval ära - ja kahe nädala pärast oli al?l sel?las. (Ubade tegemise ja Lapi motiivid näikse võõrad).

E 55035 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ruttu saab mehele ka, kui hälliõrs kasepuust teha.

ERA II 29, 425 (37) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, s. 1845 (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ruubentiltsen (Mt. 500) Noorperenaine arvab, et see on Oleviste kiriku torni ehitaja, kelle nime keegi pole teadnud, kuni üks mees kuulnud, kuida "samas majas" (millises?) naine kiigutand last: "Ole vaita, Olevi poeg, hommen tuleb Olev, toob kotitäie kulda." Mees hüüdnud siis nime - Olev kukkund tornist surnuks.

ERA II 29, 429 (8) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < inimesed talus (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Suur-Tõllu läks Saadjärvest läbi, kolmsada saelauda oli seljas. Lingukivi viskas Põltsama küla vainule. Lingukivi visass üle Saadjärve. Saadjärv oli põlvi talle. "Vott, kus lombike," oli ütelnud, "puutus kellu veel." Kalevipoeg, noh see ikke oli (< talu 86-aastane vanaema). Teine vanaema parandab kõrvalt: "Suur-Tõnu ikke oli." /Vrd.ERA II 29, 405 (5)/

ERA II 29, 433 (1) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Kubja t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Elmar Vardja (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lastehirmutisi näkk (on kaevus) poiss, munad maha! (Poisslapsi hirmut., kui ei kuula sõna.) ära lõika näppu, soolikas tuleb väl?la, sured ära.

ERA II 29, 683 (22) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, Kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui palju pihlamarju, siis tormine sügis oota, ja vanad tüdrugud saavad mehele.

ERA II 29, 691 (12) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui taevas öösse punab siis tuleb sõda.

ERA II 29, 701 (37) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Mees ei tohi puid lahkudes kaks halgu ühte jätta, siis jääb lapse keel kinni. /Vrd. ERA II 29, 757 (2)/

ERA II 23, 671 (4) < Rapla khk., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks naine ei ole kodus kuidagi korda saanud, ja läind metsa, kus hundiks muutunud, käind aga igapäev põllul kivi otsas last imetamas. Kui tal kasukas selgas olnud, siis olnud hunt, võtnud kasuka ära, siis olnud naine. Kui ta last imetand kivi otsas, võtnud kasuka seljast ja pannud kivi peale. Mees mõtelnd, mis ma peaksin tegema, et ta inimeseks jääks. Teind siis ükskord kivi tuliseks. Kui naine jälle tulnud last imetama ja kasuka kivi peale pannud, siis tuline kivi põletand kasuka ära, nii põle ta enam saanud hundiks minna.

ERA II 23, 723 < Käina khk., Kassari k. - Oskar Kallas < Aino Kallas < Marie Vetsi, u. 55 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Pr. Aino Kallas kuulis suvel 1930 Hiiu-Kassaris Marie Vetsilt (umbes 55 a.), tema vanaisa visanud kalale minnes kivi vette ja ütelnud: "Näkile kakku."

ERA II 23, 771/3 (1) < Rõuge khk., Viitina m. - Ella Ohtla < Bernhard Tigane, 20 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber
Armastuse laul. Mina olen isal üksainukene vara Kõik, mis saan, seda joon mina ära. Hai trulla rulla pomm, hai trulla rulla pomm, pomm, pomm. See müts, mis mul peas, on seitse auku sees, Täi vahib välja, hõbeprillid ees. Hai trulla... j.n.e. See rätt, mis mul kaelas, on armukese antud, Armukene oli teda saba all kandnud. Hai trulla... jne. Siin piip, mis mul on, kinkis mulle mustlase naine, Sest et ma lubasin tema armuke olla. Hai trulla... jne. See vest mul seljas on selgest siidist Seljataga nõeltud risti-rästi niidist. Hai trulla... jne. See särk, mis mul seljas, on selgest kalevist, Isa oli toonud teda Kelmiküla alevist. Hai trulla... jne. Need püksid, mis mul seljas on, tegid mulle hirmu, Neil ei ole tagapoolt põrmu. Hai trulla... jne. Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud Sant sai palja jalu tee äärde jäetud. Hai trulla... jne. Lähen mina kõrtsu, võtan napsu viina, Isa peab hobusega preili juurde viima. Hai trulla... jne. Minu magamise ase on kõrtsu taga kraavis, Hommikul kui ärkan, sigadega paaris. Hai trulla... jne. Minu magamise ase on mõni kord ka saalis, Hommikul kui ärkan, neiudega paaris. Hai trulla... jne.

ERA II 29, 91 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. - J. Toming (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused küsimustele) Aljas ja ork ei tunta.

ERA II 29, 91 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. - J. Toming (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused küsimustele) Külma tõbe tuleb vähe nüitsel ajal ete, arsti rohuks on tarvitud umala teed. Vanal ajal pandud inimene kütisese (mätaste alla). Kui keegi õikab, ei tohtind kütises inime vastu õigata siis tuli külmtõbi jalle kallale.

ERA II 29, 95 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Oonurme k. - Juhan Soo (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused ERMi kirja nr. 136 peale) Külmtõbi. Tunti nime külmtõbe all. Lapsepõlves kuulsin vanarahva jutte, see ja see olnud külmas tõbes, tõbi olnud nagu mõni elav olemus, kes mõnd kiusanud, mindud eest ära teise kohta, mõnikord metsa et tõbi üles ei leiaks.

ERA II 29, 96 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Oonurme k. - Juhan Soo (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused ERMi kirja nr. 136 peale) Haldjas tunti hallijase nimega ja nimelt metshaljas, mitte just kuri aga inimeste kimbutaja, kes inimese eksiteele viis, mets ja maakoht muutus võeraks - see oli haljase tegu.

ERA II 29, 104 (12) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale) Altmaakäija - ei tea.

ERA II 29, 105 (25) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale) Näkk = "nakk", nakkavat kinni, nii et enam valla ei saavat ja uputavat ära.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Ussisonad: Kääna pää käänu Viska ennast rõnga Viska viha vitsa pääle Pane paha paiju pääle. Valu haavale.

ERA II 29, 107 (2) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Küll ma mütä mürgiga küll ma rao ravvoaga Püha kiri, papiraamat.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Ussi paigale pandmise sõnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood. "Ole sa pruut vai mõrsja saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

ERA II 29, 127 < Karula khk., Kaagjärve v. < Kolga-Jaani khk. - E. Heiberg, vastus küsimustele (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
/--/ Näkk on tuttav nii siin kui ka Kolga-Jaanis ja tähendab veevaimu, kes veeligi-tikkujaid lapsi vette tõmbab./--/

E 1220/1 (58) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Sõrmega ei tohi taevatähti näidata (ei tea, mis siis on).

ERA II 29, 399/400 < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Kaarel Koppel, s. 1868 (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Alli ärja lugu. Noorem vend läheb halli härga müütama, kuuleb metsas häälitsust kräätsti, küsib: Kas osta tahad? - Kräätsti. - Ah võlgu tahad? - Kräätsti. - Ah aasta pääle? Ja jätnudki härja kase manu, nagu seletand ka kodus. Läind aasta pärast võla järgi - kasest ainult kand järel. Pekselnud kannu ümber-- kand alt raha täis. Läind koju vendelt hobust tooma, tulnud kullakoormaga tagasi. Teel õpetaja vastu. Annud õpetajalle kah, see palund edasi proua jaoks, pojale, tütrele, päälekauba ka. Löönd õpetaja maha ja toond laiba koormal koju, kus seletand, õpetaja sipelnuvat küll, aga ta ju ise tahtnuvat. Vennad peitnud laiba toa lakke ja matnud öösel maha. Kogudus leinand õpetajat kaks nädalat. Tehtud suur matus. Vanemad vennad läind kutse pääle, noorem putkand kutsumata järgi ja hüüdnud vendele: ega te tapnud, mina ju tapsin. Üldine jahmatus. Koju vaatama. Vennad ruttu pannud siku lakka asemelle kui tapetu. Ja nõnda siis jäändki nii, et loll on ikka loll.

ERA II 29, 401 < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Veenäkk: -id on vees, kaevus on kaevunäkk, tõmbab lapse kaevu.

ERA II 23, 157 (20) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Jooksja hain: Jooksja hain keedetakse ära pannakse vedeliku sisse suhkrut ja juuakse jooksja haiguse vastu.

ERA II 23, 157 (21) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Paistetuse vastu. Hainad keedetakse kõige juurtega ära. Viina pannakse juure ja siis juuakse natuke sisse ning määritakse haige koha peale.

ERA II 23, 157 (22) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kalmuse juure sisemise valu vastu.

ERA II 23, 157 (23) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Samuti Palderjaani juured viina sisse pandult tõstmise vastu.

ERA II 23, 283/4 (5) < Tartu l. < Läti, Aluksne - Paul Ariste < prof. Sarve perekond (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Aluksnest umbes 7 kilomeetrit on ragani pettäi, kust inimesed ei julge alt läbi minna. (Kuuldud prof. Sarve perekonnalt. Ainestik on pärit Aluksne eestlasilt Lätis).

ERA II 23, 285 (3) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevu Antsu ma küll kuulnud olevat ei mäleta. Küll aga keelati, kui lapsepõlves kaevu äärelt alla vette vahtisime, oma nägu kaevu põhja: "Ärge vahtige alla, kaevu titt tõmbab vee põhja," kas sellel Antsu nimi oli ei mäleta.

ERA II 23, 301 (2) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
P.S. E.R.A. poolt on avaldatud küsimus: Kes ja milline on Kaevu Ants (koo Ants)? Kao Antsu ei ole ma kuulnud siinpool, küll on siinses ümbruses vanemal ajal elanud isik keda kutsutud Kau Antsuks ja kellele ümbruskonnas lauldud: "Kus hunt muneb, või teeb muidu poegi; kas Kau muneb või teeb pasaritsikuid?" Siinsed vanemad inimesed ütlesid küll o asemel u, aga siiski ei või ma otsustada, kas siinmainit Kau'l on midagi ühtlust Teie poolt otsitava Kao'ga. Võtsin endale julguse piirduda ainult eelseisva märkusega.

ERA II 23, 313 (6) < Rannu khk., Uniküla k. - Herbert Tampere < Ann Tampere (1930) Sisestas Eve Ehastu 2001
Kui laits sünnib, sis om penil ja kassil suur rõõm.

ERA II 23, 323 (12) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui rohu peale maha istutakse, peab enne sülitama - et maa viha külge ei hakka, nii ka kui metsa veega käse pesta, peab enne vette sülitama.

ERA II 23, 365/6 (4) < Kolga-Jaani khk., Oiu k. - Julie Rätsepp (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Siis veel öösel (kesköösel), sõnajalaõie noppimine, mis selleks enne valmis on vaadatud ja otsitud, mis aga suurte raskustega seotud olevat tontide ilmumisega keskööl, kui parajasti "sõnajalg" õitseb. Selleks siis jällegi pidada olevat oma vigurid ja nõidused, "nõela ristid" ja ringid ümber sõnajala ja selle õie valvaja, et tont kägistama ei peaseks juure, vaid ainult hirmutada võivat. Mainitud õie noppija pidada eluaeg väga õnnelik inimene olema ja vanast peidetud raha aukusi palju üles leidma. Märkus: tännini pole kuulda olnud, et kellegil on õnneks olnud sõnajalaõit õitsmise aeg noppida.

ERA II 23, 369/70 (12) < Kolga-Jaani khk., Oiu k. - Julie Rätsepp (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veel üks legend kadriõhtust, mida vanaisa mulle juba varem jutustas. Olnud parajaste kadrilaupa õhtu mis ühtlasi osutanud ka neljapäeva õhtuks. Külas lõbutsenud salk nooriinimesi koos ja otsustanud maskeerida kadrinalja jaoks. Mintud hulgana kadrisandis, millegi arusaamatuse tõttu eksinud kadrid umbes poole öö paiku ära, ja jõudnud viimaks luhta jõe kaldale välja. Ühiselt otsustatud siis paralleelselt jõe suunas edasi minna, kuni mõni tee vastu tuleb - mis viib luhast välja elamu juurde. Korraga kuulnud kadrid alt jõe sügavusest suurt kohinat, müra ja kopsimist. Kadrisandid äsja kohkunud, kuni keegi julgem naljahammas küsinud alt vete vaimult: "Kadrid mis te seal teete?" "Kas õlut teete? Tooge meile ka! Vetevaim vastanud alt sügavusest kohisedes: Ei tee õlut! Seatsime vankrid ja regesi korda, läksid parajaste nende tööd ja töö tulusi ära tooma, kes kadriõhtutel, ka teistel tähtsal õhtutel ja neljapäeva õhtutel tööd teevad. Siis peasenud ka kadride silmad lahti, ja kohe leitud õige tee kätte, mis viib külasse välja. Siinpool peetakse ala neljapäeva õhtut, millal kunagi teenijatele talu poolt midagi tööd tegemiseks ei anta. Ka kõiki tähtpäeva õhtusi peetakse, kus muidu istudes juttu vestetakse, ehk jälle ajalehte loetakse.

ERA II 23, 387 (6) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda (P. Kippar, nr. 221)
Harakas näind kord kui plika oli murul magades enese paljaks aelenud, ja hakanud laulma: "Prigu, prigu, prigu, pragu, pragu, pragu! Ei see pragu ei parane."

ERA II 23, 535 (2a) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maaalustest. Olla vaimud kes maa all taguda ja kopsida, ei tea neist keegi rohkem, ehk kuulen veel edaspidi.

ERA II 23, 535 (3) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsaliad, metsa vaimud, metsapiigad elavad hiiedes, soiuvad ja vihtlevad ja mis muid häälitsusi veel teevad.

ERA II 23, 632 (28) < Karksi khk. - Marie Sarv < rahvasuust (1930) Sisestas Eve Ehastu 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pois/sündind/, siis naiste aluse (kördi) sisse, leida hea naise.

ERA II 23, 633 (29) < Paistu khk., Aidu v. - Marie Sarv < Mall Miller (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maast saadud haiguse arstimine. Peab minema kõrvalisesse kohta, säält nuaga välja lõikama kolmest kohast ümarik tükk maad, peab panema kummuli väljalõikamise seisakus, et täpselt tagasi panna. Siis kaapida nuaga vanast hõbedast valget auku, ise lausudes: Püha neitsi Maarjake, võta valged vastu oma sulaselt ehk ümardajalt (ja nimi ka ütelda, kes haige on) ja kanna laiali veevaimule ja maavaimule aamen. Kolm korda. Nii korrata iga augu juures. Siis veel Issa Meie palve kolme Aamnega, nuaga rist maa tükil alla lõigata ja ilusaste auku tagasi panna, et haigus alla jääks.

ERA II 23, 671 (3) < Rapla khk., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks nõid olla üht tüdrukut hundiks nõidund, see ei ole kõrva näinud, ainult otse ette, läind kord teise tüdrukuga metsa, leidnud hundi murtud hobuse varsa, kohe võtnud ühe kintsu ja hakand närima. Teine tüdruk ehmatades küsima: "Kuidas sa võid toorest liha süüa?" Tema vastand: "Minul on kõik keend ja küps."

ERA II 23, 49 (3) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. - Helene Neuman < Maria Laube, 64 a. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Kuu plekid. Üks noor tüdruk läind vett tooma, tal old kaelkoogud ja kummaski konksus ämber. Kuu paistnud selgesti ja vaadanud tüdruku peale, kes old nii ilus ja puhas ja rõõsk ja armas ja kuu tõmmand tüdruku oma juure. Ja sellest on tulnud kuul tumedad kohad, et sääl seisab tüdruk kaelkookudega ja ämmerdega, mis selgesti on kuul näha. Ja kui veel on leida niisuguseid teisi häid ja puhtaid tüdrukuid, kui oli see, siis kuu võtab ka selle oma juure.

ERA II 23, 113/4 (11) < Hargla khk., Mõniste v., Punda t. - Paul Ariste < Senta Noorkõiv, 22 a. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Vanakuradi hiussõ' om pikk ümmargune hain. Tuu pandas kokku ja kivile ja antas valu, ku lehmä' om kadunu' ja üldäs: Ütle', ütle', vanakurat, kos mu lehmä' pan?nit, sis saat valla; kui ei' ütle', siis ma' su' är' tapa.

ERA II 23, 130 (6) < Hargla khk., Vastse-Roosa k. - Th. Pettai, koolijuhataja < Vastse-Roosa algkooli õpilased (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laste hirmutamine a) Külma poisid tulevad! Koll tule! Susi tule! Näkk vii vette! Küla aja kotti! Mustlased viiva ära! Karu tule seina vahelt! Juudi naine tuleb!

ERA II 23, 139/41 (1) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ussi sõnad. (Vasklase ja kiriva sõnad). Kiriv kui sa minnu kiusama tuled kümnega Mina sulle kahekümnega vasta Must kui sa minnu murdma tuled kahekümnega Mina sulle kolmekümnega vasta Vasklane kui sa minnu kavalalt hammustama tuled kolmekümnega Mina sulle säitsmekümnega vasta Amen. Kui uss hammustanud, siis tuleb neid sõnu kolm korda või üheksa korda haiget kohta üle silitsedes ja voolides. Puretud koht tuleb veega üle pesta ja tubaka leht peale panna. Ussi hammustatud ei tohi hoonesse minna, siis hakkab kõvasti paistetama. Kui uss hammustanud võib ka välja-sia sitta peale panna. Võetakse värsket sia sitta võimalikult rohkem "hea suur hunik" ja pannakse see lapiga hammustatud koha peale.

ERA II 23, 143/5 (3) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Kollatsioneeris Mare Kalda
Nisserdamise ja lendva (rabanduse) sõnad, või häkiline tuule tõmbus - näit. hobusel. Need sõnad tulevad ühes järelolevate tähtedega üles kirjutada ja kas haige koha peale või hobuse nina peale panna. Kõigile loomadele ja inimestele võib seda lugeda. Paberilt kirjutatud: "Õnnistegija läks Templist Jeruusalemmast alla Eesli jalga nikerdanu. Ütle tolle vana naisele, et ta teeb minu eesli jala terves. Kui mina võin tetta kui mina ei mõista, küll mina esi oppe". B. Õ. J. A. O. + + B. E. L. L. A. + + A. L. L. J. + + B. A. S. S. O. R. + + Lugeda tuleb voolides haiget kohta 3 või üheksa korda./Arst ei taha sõnu ilma haiguseta ütelda, siis kaotab oma võimu/. Kui nikerduse sõnad üteldud, siis tuleb ütelda: Jumala sõna om ellav ja vägev kui kahe teraga mõõk, tungib läbi su henge ja vaimu ja kõik liikmed ja sooned ja üdi südame nõu ära mõista. Ükski loom ei ole Tema silma all nägemata vaid on paljas ja avalik kellest meie räägime. Seda ka mitu korda lugeda kõrva või nina sisse loomale. Leiva peale ja vee peale.

ERA II 23, 147 (5) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Kollatsioneeris Mare Kalda
Rabatuse või sisemise häda vastu ( "häkiline häda"). Seesmised valud. "Jeesus ütel, Jeesus ütel see Püha väkkev Jeesus ütel hõika minnu appi kõige ihuliku häda sees, mina taha sinu ära päästa. See om Kristuse väkkev veri, see om Kristuse käsi, see om Kristuse väkkev sõna Jumala see Isa, Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel Aamen." Kolm korda lugeda suhkru vee peale ja siis haigele sisse anda. Mõjub kohe. Peale selle tuleb anda "Kuutsenbalsami eli" kas veega või viinaga, kuhu püssirohtu sekka pandud. Seda võib loomale kui ka inimesele anda.

ERA II 23, 153 (10) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Paistetuse vastu: Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale. 1) Südame valu hain, 2) jooksja hain maahain, kärn hain, hiire kõrva tedre marana juured, teenuiad.

ERA II 23, 153 (11) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kärnhain: Kärnhaina juured kaabitakse puhtaks kollane juur tambitakse peenikeseks segatakse haput koort ja silmakivi (vase oxyd) juure. Saadud salvi määritakse kärnade peale. Nii kaua arstitakse kuni kärnad ära kaovad.

ERA II 23, 153 (12) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Teenuiad südame kloppimise vastu. Teelehe õied (nuiad) keedetakse ära pannakse apteegist ostetud "undersitsi" rohtu sekka ja siis juuakse kas tassi täis korraga või vähem kuni südame kloppimine ära kaob. 1) Vedel rohi, mida apteegist saab - vahakas, rohu haisuga.

ERA II 23, 153 (13) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tedre maranad: Tedre marana juured pannakse viina sisse. Kui keegi ära tõstnud ennast, siis rüübatakse sealt.

ERA II 23, 153/5 (14) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Upinhain. Krampide vastu. Upin haina keedetud vee sees paaditakse lapsi samuti ka suuri inimesi.

ERA II 23, 155 (16) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Juuksed ajab kasvama takja eli - roheline.

ERA II 23, 157 (18) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Südamevalu hain: Südamevalu haina lehed ja varred keedetakse ära ja pannakse piparmündi õli sekka. Seda vedelikku võetakse sisse kui süda halb või valutab.

ERA II 23, 157 (19) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Elsa Leiten 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Sõnad lapse kõhu terveks tegemiseks Arakule haigus Varesele valu Sitt silla alla Pask paju juure alla Lapse kõht terveks.

EKLA, f 199, m 25, 165 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lahinguplatsid Poola sõja ajal maetud lahingus langenud sõdureid Purlakule-Poolamäele, ennem käinud Riia-Pihkva kivitee sealt läbi. Rogosis on Tapelsoo nimeline maakoht, seal olevat Rootsi sõja ajal suur lahing löödud. Pakku mindud Viitinale Peldesaarele, seal koetud ka kangaid, telgede ase olevat veel praegugi näha.

EKLA, f 199, m 25, 165 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sännal suure kõrtsi man elanud varemini Elias Seltson see olevat olnud vahetud peni vastu Verioralt.

EKLA, f 199, m 25, 165/6 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoaeg 8taalrisel talul olnud vakuraamatute perra orjata 2 päeva nädalas mõisa, 20 taalrilistel 5-6 päeva, kuid mõisnik pole pidanud kinni sellest normist, vaid nõudnud orjust seni kui mõisatööd tehtud. öeldud küll, kui sügisel rehepeksu ajal tervete nädalate viisi mõisas oldud, et üleliigsed päevad arvatakse tuleval sügisel rehepäevadest maha, kuid kes teisel sügisel sellest kõneleda julgenud, sellele antud peksa. Rehede peksmine sündinud ööd-päevad vahetpidamata,ikka olnud 3 päeva ja kahe öö järele üks öö puhkust. Kuna tollel ajal lampe pole olnud, siis olnud rehe tulenurgas suur tuli maas, mille järelvalvajaks olnud üks mees, edimelt tulnud vili rehen rabada, siis rehe all pintadega pessa. Jõukamast talust olnud viia mõisa 2 lammast, vähematest 1, peale selle viljakotte, kedrata 10 naela mõisa linu lõngaks, puhastada mitu kimpu linu, iga lehma pealt 10 naela võid jne, jne.

EKLA, f 199, m 25, 166 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine. Mõisa on Sännal kaotanud väga palju talusi: 2 Kurista talu, 2 Sikalaane, 2 Vungi talu. 1896.a. kaotand mõis Kala talu, kuna esimeste põllud võetud mõisa nurmede alla, siis viimase talu põllule külvatud puuseeme ja põllud jäetud metsa alla. (Samu teateid sain ka Ann Kuslapilt Sänna asundusest. Koguja märkus.)

EKLA, f 199, m 25, 166/7 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mannasseini revisjooni Mannasein käinud Sännal kihelkonna härra tegevust revideerimas ja leidnud, et herr on tarvitanud ära kassa raha, millepärast ta ametist vallandatud. Kõneleja on kirjutanud ise ühele Mannaseinile saadetavale palvekirjale alla, milles nõutud: 1) Maade andmist. 2. Mõisnikkude õiguste vähendamist. 3. Kohtuvõimu andmist omakeelsete inimeste kätte jne,jne. 1881.aasta rahvalugemise eest jooksnud inimesed pakku, kuna arvatud, et mõisnikud tahavad selle kaudu panna talurahvale makse peale, et inimesi kodus tabada selleks käidud lugemas öösel. Vallavanemalt nõudnud Mannasein, et esimine viiks teda kõige vaesema inimese juure. Vallavanem läinudki siis ühes Mannasseiniga ühe popsi poole, elamu olnud suitsutare ja ahi küdenud parajasti, pops kutsutud toast välja, ühes popsiga tunginud ukse kaudu välja ka suur suitsupilv, mis pole ka enam katkenudki, peale mõnele küsimusele vastamist läinud pops majja tagasi, Mannassein aga kirjutanud omale raamatusse, mida ta ka vallavanemale öelnud: "Korstnast tuli ja korstnasse läks."

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kohus Kohus olnud, kuid otsused olenenud täiesti mõisnikust, maksev olnud öeldis: "pallõ herri". Kihelkonnakohus võinud anda kuni 60 hoopi, kreisiohus - 80 ja hoohgericht - 120 hoopi. Kupjas võinud kepiga lüüa korraga viis hoopi, kuid ta võinud, kas või minutilise vaheaja järele anda jälle.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Edimiselt kirjutatud veneusku võtjaid ülesse Riias, kus neile on lubatud tasuks maad, vabanemist parunite orjusest, luteri kirikumõisa orjusest, viimane orjus ja maksud pastorile on olnud võrdlemisi suured.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sännas nälg Viimane näljaaeg olnud Sännas 1904 aastal, millal vili kõik äpardunud, ainult linasaak olnud hää ja linade vastu on siis käidudki vilja vahetamas Võrust kaupmeeste käest.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905 a. Rahvas on sattunud ärevusse kuuldustest, mis kõnelenud mustasaja tulemisest, inimesed on pagenud metsa, kaasa viies loomi ja vilja.

EKLA, f 199, m 25, 158/9 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karistused Tõrvapalu saanud oma nime sellest, et seal tapetud ennevanasti üks tüdruk lapsetapmise pärast. Kolm pühapäeva pesset tüdrukut järjestikku kirikutulban, kuid tüdruk ei olevat mitte oma tegu kahjatsenud. Neljandal pühapäeval viidud hukkamise paigale. Õpetaja öelnud, et kui keegi tahab, et tüdruk elama jääks, siis hakaku see tüdrukul kaelast kinni ja andku suud. Keegi pole seda teinud, siis löönud kuninga timukas mõõgaga tüdrukul pää otsast, see hüpanud kolm korda ja langenud siis tõrvaste puude peale. Laip põletatud veel ära, kuid süda ei olevat kuidagi põlenud, siis kistud see timukate poolt tangidega tükkideks. Kirikutulp asunud vana kalmistu juures, sinna tõmmatud kättpidi üles ja siis pekstud. Seal pekstud ainult suuri kurjategijaid.

EKLA, f 199, m 25, 23 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõisaorjus Jutustaja isatalu olevat olnud umbes 25 tiinu suur ja selle eest olnud vanaisa mõisa lamburiks - pidanud olema suvel iga päev mõisa lambakarjas, kuna talvel pidanud lambaid laudas söötma ning mõisale luudasid metsas tegema.

EKLA, f 199, m 25, 166 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jutustajate nimestik Adamson, Jaan, 57 a. Tsia küla Haanjas lk. 1-7. Aleks, Juhan, 70 a. Rebase küla Haanjas lk. 51-52. Assor, Adolph, Rõuge kõrgema algk. Juhataja, 70 a. lk. 144-150. Frey, Kaarel, 68 a. Hulljaku küla Rogosil lk. 69-73. Glasenapp, Viktor, Rogosi asundus lk. 68-69. Gutves, Jaan, 60 a. Rebase küla, Haanja lk. 52-53. Haab, Jakob, 76 a. Villa k. Kalmetmäe t. Haanjas - ühes naise ja väimehega lk. 23-31. Ilves, Mai, 67 aast. Sännal lk. 155-159. Jänes, Madli, 83 a. Rogosi asundus lk. 60-67. Jõõger, Jaan, 71 a. Haanja asundus lk. 8-9. Kala, Mai, 84 a. Maiori Rebasel lk. 99-103. Kookmann, Epp, 74 a. Krabil lk. 129-131. Kribis, Mari, 88 a. Korgepalul Rogosis lk. 87-96. Kriisa, Juhan, 67 a. Tautsa küla Haanja lk. 54-55 Kriisa, Vidrik, 43 a. Haanja v. lk. 55-59. Kõva, Ann, 87 a. Sikasoo talu Rõuges lk. 22. Kuslap, Ann, 67 a. Sänna asundus lk. 166. Lilo, Kadri, 70 a. Rõuge v. lk. 133-138 Linnas, Els, 79 a. Väikeruuga k. Rõuges lk. 131-132. Lukk, Gustav, 38 a. Haanja asundus lk. 18-20. Neumann, Mari, 86 a. Sänna asundus lk. 160-164. Peterson, Paul, 38 a. Rõuge vallamaja lk. 138. Plaanisepp, 72 a. Plaanil Haanjas lk. 36-37. Press, Jakob, 74 a. Ala-Suhka k. Haanjas lk. 32-36. Pulk, Willem, 84 a. Rebase k. Rogosil lk. 96-99. Raha, Madli, 73 a. Kokemäe küla Haanja lk. 158. Reibakas, Jaan, 51 a. V. Laitsna vallavanem lk. 110-114. Raag, Kaarel 85 a. Krabi vald lk. 122-124. Raag, Juuli, 76 a. Krabil (eelmise naine) lk. 122-124. Saks, Jaan, 56 a. Kooli talu Haanja Plaksil lk. 21-22. Siska Taniel, 86 a. Huljaku k. Rogosil lk. 80-86. Soo, Liisa, 90 a. Mikita küla Tuvi talu popsikoht Rogosil lk. 73-80. Soo, Mari, 85 a. Mikita küla Tuvi talu popsikoht Rogosil lk. 73-80. Sormul, Jaan, 55 a. Mustahamba Laitsnal lk. 121-122. Sormul, Jakob, 81 a. Mustahamba Laitsnal lk. 117-121. Subrke, Jaan, 59 a. Kika talu Krabil lk. 121-128. Taavelt, Jette, 50 a. Nurme t. Sännal lk. 165-168. Taavelt, Juhan, 64 a. Nurme t. Sännal lk. 165-168. Tanielson, Peeter, 76 a. Tanielsoni t. Kilomanni küla Laitsnal lk. 103-110. Tikutaja, Anna, 64 a. Värsnal Krabi v. lk. 128-129. Treimann, Hindrik, 92 a. Kokemäe Kriisa t. Haanjas lk. 40-50. Troska, Jakob, 78 a. v. Rõuges Pruuli t. lk. 139-143. Trumm, Juuli, 76 a. Tummelka k. Haajna lk. 38-39. Trumm, Peeter, 68 a. Tummelka k. Haanja lk. 36. Tsuppur, Liisa, 73 a. Kõrgemäe Rogosil lk. 115-117. Tuusis, Jaan, 74 a. Kooli talu Sännal lk. 159. Valt, Liisa, 69 a. Haanja asundus lk. 10-17. Viks - Rõuge pastor ja Rõuge arkiiv lk. 151-154. Pau, Jaan, 76 a. kalur Plaksi k. Haanja lk. 22. Siimann, Plaani Apost. Õigeusu koguduse köster Uba - Rogosi valla sekretäär Norrmann - Haanja v. sekretäär

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v., Kooli t. - Evald Blumfeldt < Jaan Tuusis, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusu tulek Veneusku minekul käinud papid külast külla ristimas, et inimesi oma võrku meelitada, siis lubanud nad usuvahetajaile maad, vilja jne., nende agarus olnud tingitud sellest, et kroonu maksnud neile iga ristitud hinge pealt 25 rubla.

EKLA, f 199, m 25, 160 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sänna kohtumaja juures olnud Rootsi sõda, lahingus langenud sõdurid maetud Ristimäele, sinnasamasse suure pedaja alla maetud rootsi kindral. Vanasti olevat olnud ainult üks suur Sänna-Tsooru mõis, missugune olnud kõige vanem Rõuge mõisadest, siis olevat praegused suured metsad kõik olnud põldude all, künnivaod olnud siis 8 versta pikad. Veel praegugi leiduda nimetatud metsades põllukraavi asemeid.

EKLA, f 199, m 25, 160/1 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoaeg Mõisa läinud teolised kaugemalt juba pühapäeva õhtul, puuäke olnud kõige all, sellele laotud pääle ader ja teised põllutööriistad ja kõige peale veel teolise kehv leivakott. Mõisas ei olevat üldse peetud tööhobuseid pääle ühe, millega veetud sõiduhobustele heinu jne. Kõik tööd tehtud teoliste poolt. Rehepeksmine sündinud varem jalgadega sõtkumise teel, siis hiljemini tulnud hobustega tallutamine ja pindiga peksmine, kupjas valvanud selle järele kepiga, et pindalöögid lademest läbi ulataks, lüüa tulnud kaks korda ühele ja kaks korda teisele poole, siis puistatud lade ja uuesti algusest peale. Korralolijailt pekstud kaks rehte järjestikku, milleks kulunud kaks päeva ja samapalju öid, suuremast talust olnud vähemalt 2, väiksemast 1 reheline. Kui mõisas tööd olnud, siis pole lastud oma tööde juure ennem, kui mõisatööd lõpetatud, nii saanud talupoeg oma heina tavaliselt alles pärtlipäeval tegema hakata. Talvised mõisatööd olnud samuti ülejõukäivad, nii antud hommikul 60 naela tegemata linu teolisele parsilt kätte ja õhtuks pidanud teoline tagasi andma leisika ropsitud ja soetud linu, ja kõige selle juures pole tol ajal tuntud veel linaropsimise masinaid, kõik tulnud käsitsi kolkida. Siis olnud mõisale rängad kohtumaksud. Jutustaja mehevanemad ja esivanemad pidanud väikest 8-vakamaalist kohta, mille eest olnud viia igal poolpäeval (laupäeval) 20 naela kalu mõisa ja jahipidamise aegadel teatud arv linde metsast laskma, veel jutustaja mees olevat noores eas jahi ja kalastamisega mõisat orjanud.

EKLA, f 199, m 25, 161 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Magasipõllud Magasipõllud olnud isemaad, üles tehtud talupoegade poolt metsasõõrikutest ja ääremaadest, põllud haritud ja seemendatud talupoegade aja ja jõuga, seeme magasiaidast, sinna viidud ka sügisel lõikus, kust siis puuduse korral talupoegadele teri antud, kuhu ta siis sügisel ühes kasuviljaga tagasi maksetud. Kui magasiaidas vilja ülejääk suur olnud, siis see jäänud mõisa kasuks, valla poolt olnud magasiaida juures ka öövaht.

EKLA, f 199, m 25, 162/3 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuse suurus ja iseloom Vili on pandud kokku sirpidega lõigates, vikatite tarvitamine olnud keelatud, alles Vietinghofi tulles Sännale lubatud tarvitada vikateid ja siis säetud ka osatükid sisse. Mõisapuude tegemine olnud talvel ja siis tulnud kõik teha kirvega, sest saagi ei olevat siis veel tuntud - puid on tehtud mõisa rehele, viinaköögile, herrastemajale ja Võrru müügile viimiseks. Voorides on käidud talvel Riias, Pihkvas, Narvas, Jamburis, Pärnus, viimane olnud sihtkohaks lina ja linaseemne vooridele. Sõnnikut laotatud kätega, sest harki pole tuntud, alles siis, kui tulnud mulgid rentnikena ja talude ostjana, nähtud esmakordselt harki ja pikapeale võetud see tööriist sännalaste pooltki tarvitusele, samuti ei olevat tuntud ka heinahangu, heinu veetud ennem siin kablaga. Sõnnikuvedu, mis sündinud kevadel olnud nii külm, et võtnud käed ära või jälle lõhkenud nad vilu tuule käes, et olnud üleni verised. Kuna oma tööd jäänud ripakile mõisaorjuse tõttu, siis olnud talupoja majapidamises alaline puudus, niihästi inimeste- kui ka loomatoidust, mis halvemate viljasaakide puhul kujunesid raskeks näljaajaks. Talupoeg pole saanud kunagi puhast leiba, ikka segatud jahule sekka aganaid ja kõlkaid. Kevadel olnud otsas loomatoit, et talupoegade hobustega ka mõisapõllud hariti, siis laenatud kevadel mõisast talupojale hobuse peale 10 naela heinu päevas, mida sügisel tulnud tasuda ühes kasuprotsentidega.

EKLA, f 199, m 25, 163 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Jutustaja isa nooremas eas olnud suur nälg, siis ehitatud parajasti mõisa härrastemaja, kuna rahval pole olnud midagi süüa, siis ehitajatele ja teolistele antud mõisa viinaköögist lõunaks toop viinapraga, kui mõni tahtnud vähekese lisaks saada, siis pole aga antud. Teolisele antud igal poolpäeval terve pere peale mõõdukene teri ja jõuluks natukene kartulaid.

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katolikuaegne kirik Praegune Sänna vesiveskihoone, mis õige vana ehitus viie jala paksuste müüridega, olevat endine katoliku usu kirik olnud. Kord põlenud veski, siis olevat tulnud avalikuks palju salajaseid seinakappe.

EKLA, f 199, m 25, 163/4 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Tuusase maja olnud Sännal esimine koolimaja, esimine õpetaja olnud Jaan Vaarik. Kooli peetud kaks korda nädalas - teisipäeval ja reedel. Koolmeister lamanud ise poolest saati pingil ja lasknu lapsi lugeda, kes pole teadnud, seda kiskund juukseist. Tütarlaste jaoks olnud pink, väiksemad istunud põrandal, poisid lamanud kõhuli laudadel. Kevadel tulnud kirikherr kaema, küsinud lastelt, kas nad katekismust ka on õppinud, lapsed pole teadnud sedagi, mis raamat see on, sest õppimise juures tarvitanud nad testamenti ja lauluraamatut. Koolmeistril olnud selle eest paar vakamaad põldu ja valla pealt korjatud ka viljapalka. Mõisa poolt antud koolile puid, need olnud 7 jala pikkused, mida siis koolilapsed lühemaks pidanud raiuma. Kool kestnud kolm aastat mardipäevast maarjapäevani. Peakooli võetud neid, kes lugeda oskanud. Kevadeti peetud Rõuges kihelkonna lastepäeva, kus lauldud ja küsimusile kostetud. Taludes olnud ainukeseks ilmaliku sisuga raamatuks kalender. Ühel talul käinud leht, sealt olevat kord loetud, et peatselt tuleb aeg, et terad jooksevad ise viljakotti, inimesed vaatavad vaid pealt.

EKLA, f 199, m 25, 164 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi ja talude ostu aeg Mulke on teoorjuse kaotamise järele asunud Sännale väga palju, nii et neid olnud peaaegu pooleks endiste peremeestega, kuid et endised neisse väga vaenuliselt suhtunud, siis on paljud ära läinud uuesti. Mulgid olnud aga palju targemad, sännalased õppinud neilt sõnnikuharki, heinahangu ja linakolkimise masinat tarvitama. Kui talude ostmine alanud, siis loobunud paljud omast kohast, kuna pole osatud näha ette, et talu suudaks osturaha ära tasuda. Mulk aga tulnud maksnud käsiraha sisse ja hakanud müüma metsa, kust saanud varsti kätte osturaha. Kohalikud inimesed pole osanud hinnata metsa väärtust.

EKLA, f 199, m 25, 150 < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Evald Blumfeldt < Madli Raha, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Haanja mõisa on kaotanud Plaani ja Naha külad - asemele asutanud Plaani karjamõisa. Jutustaja vanematel olnud seal talu, ka nemad aet sealt välja, mõis asustanud väljaaetud talupojad elama oma põldude ja metsa veergudele, väga palju just Kokemäe küll, kus siis kireldud ja vaeveldud. Praegune elamugi olevat toodud kaasa Plaanilt ja siis uuesti üles laotud.

EKLA, f 199, m 25, 151/4 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Viks, Rõuge pastor (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge kiriku arhiiv Härra pastori seletuse järele on suurem osa Rõuge kiriku arkiivist hävinenud Vabadusesõjas ühes kirikumõisa elumajaga, mis punaste poolt on ära põletatud. Ennem punaste vägede sissetulemist on tollekordsel köstril hr. Assoril õnnestanud päästa osaliselt kiriku arkiiv. Nimelt ladunud köster kaks koormat - päämiselt köidetud või kõvematesse kaustadesse asetatud arkiiv - esemeid hobusele, et kusagile tallu varjule viia, kuid ükski peremees pole võtnud vastu, kartes enamlaste poolt leidmise korral ränka karistust. Pole siis jäänud köstril muud üle, kui sõitnud Võrru, kus ta mahutanud materjaali vana apteeki pööningule, kust ta ssõja lõppedes on toodud tagasi Rõuge. Praegu on arkiiv täiesti korratus olekus, puudub nimestik, kuid esemete poolest on võrdlemisi kogukas. Ja kui meeles pidada, et Rõuges on töötanud pastoritena mehed, kes on avaldanud nii või teisiti ka väljaspool kirikut mõju meie rahva arenemisele (Hollmann - pärastine superindendent ja Kallas), siis peame tõsiselt hindama selle arkiivi väärtust ja korraldamine oleks hädavajaline ja hinnatav töö, ent see nõuaks nädalaid. Lühikese aja jooksul, mida traditsiooni korjav stipendiaat võib pühendada arkiivile, on võimatu midagi suuremat arkiivi suhtes ära teha, kuid ka selle juures on puutunud silma nii mõnigi väärtuslik ese, millele juhime tähelepanu siinkohal, mis on suurematest köidetest ka vanemad. 1) Kirchen Commissions Protokoll Anno 1719. (Märkeid sisust: Prosentes unteutseher Vormünder - Rõugest - Rauga Juhhan - zu Zeiten der Eroberung Dorpatschon gewesen. Sännast: Pobsy Jahn. Köster on samal ajal ka kooliõpetajaks, tasu: Lohn u. Accidentien). 2) Raugesehes Kirchenvisitations Protocoll 1766. 3) Documente in Beziehung auf die Verpflichtung des Kirchspiels zur Unterhaltung der Kirchen, Pastorats u. Schulgebäude u. drgl. (dokumentest vanemad 1769). 4) Visitations Protocoll von der Raugschen Kirche. De Anno 1776. (Sisust: Eesistuja - krahv v. Manteufel, 2. vabahärra v. Rosen (assessor nobilis) ja praost Vick (assessor ecclesiasticus), huvitav on siinkohal ära märkida need V. Laitsna külad, mis siis enti kihelkonna all olid: Mustakülla, Postikülla, Pornakülla, Soedikülla, Hual(b)akülla, Tombekulla, Sormulkulla, Unnikulla, Kolmaikulla, Russakulla. Nagu revisjonist selgub on ametis kaks koolmeistrit - Peter Christeni poeg ja Theodorik Krieske. Mõisa koole on visitatsiooni andmete järele Rõuges järgmiselt: Haanjas - 1; Vana Kasaritsas - 1, Vastses Kasaritsas - 1; Salishoffis - 1; Rogosis - 1; Kosse - 1, Roosas - 2; Fierenhofis - 1, Sännas - 1; Rõuges - 1; V. Nursis - 1; Vastse Nursis - 1; Bentenhofis 1; Loewenkullis - 1; Laitsnas - 1. Õpilasi: Haanjas - 84, Vastse Kasaritsal - 40; Vana Kasaritsal - 37; Sahlishoffis - 37; Rogosil - 35; Kossel - 47; Roosal - 88; Fierenhoffis 55; Sännas - 46, Rõuges - 22; Vana-Nursil - 35; Vastse-Nursil - 37; Loewenkullis - 17, Bentenhoffis - 29; Laitsnas - 44. Mõisakoolides õpetab koolmeister, kes saab ülespidamise mõisalt ja osalt maksavad talupojad laste eest. Visitatsion on in folio lk. 46. 5) Schulvisitations Protocoll 1786 des Raugeschen Kirchspiels, folio lk. 30. 6) Fragen und Verordnungen der Kaiserlichen Dörptschen Ober Kirchen - Visitations Commission 1812, fol. lk. 44. 7) Verzeichniss sämtlicher Güter u. Hoflagen, Dörpter u. Gesinde des Kirchspiels Rauge 1815. 8) Erilist huvi peaksid pakkuma ka pastor Fr. Hollmanni kirjavahetus konsistooriumiga vene usu küsimuste üle a. 1863-1864. 9. Raugesche Kirchen-Chronik, angefangen im Jahre 1834. von C. G. Reinthal, ette on köidetud veel väljavõte 1801 aasta Kirchenbuchist, ülevaade vanema aja üle alates 1661. a. Vahepeal puuduvad 1867-1887. ja 1902-1919. aastast. 10. Väga väärtuslikud on ka konvendi protokollid, missugeid mul õnnestus leida aastate 1830-1884 kohta. Mis puutub kihelkonnas asuvate minult läbikäidud valdade - Haanja, Krabi, Laitsna, Rogosi ja Rõuge arkiivide kohta, siis pole sarnaseid olemas, punaste poolt on Vabadusesõja ajal valdade arkiivid ära põletatud. Ainult Rõuge valla arkiivis on uuemate EV aegsete esemete kõrval punaste hävitamisest säilunud üks möödunud sajandist pärit olev arkiivese ja nimelt Revisorische Beschreibung u. Berechnung des im Werroschen Kreise u. Raugeschen Kirchspiele belegenen privaten Gutes Rauge. Nach dem von dem Ritterschafts Landmesser P. Stern in den Jahren 1859-1861 vollführten speciellen Messung u. Chartirung ist die Konscellierung Vermerkung der Bauernsländereien und Abtheilung der Quote vom Jahre 1865 nachstehende rewisorische Beschreibung u. Berechnung angefertigt wordem im Jan. 1871. von E J. Tedder. Teateid olen saanud vastavate valdade sekretäärilt ja Plaani Vene kiriku arkiivi kohta - säälselt /alumine rida ära lõigatud/...

EKLA, f 199, m 25, 155/6 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Rootsi sõja ajal olnud lahing Tsooru Tilgapalun ja Kõrgepalun. Üks lahinguplats olla Vana Roosan Krigulipalun, sealsamas ka suured matuserõugud, kuhu maetud langenud sõdamehed. Rõuges peetud lahing umbes praeguse kiriku juures. Ristimäele maetud Rootsi sõja ajal suure männa alla üks kindral. Sännal magasiaida maal ka endised sõjamatused. Peale Rootsi tulnuva vene naised sissena varandust riisuma, nii viinud nad ükskord Tsooru Päva talust möödudes suurte kraamikoormatega ka sealt kõik varanduse ära, pererahvas olnud suuremalt osalt kõik majast ära, metsasõrval koopas peitus, ainult peremees olnud talus leiba küpsetamas, kes sisside nähes pagend ahu pääle. Üks siss tulnud veel tuppa pärast, kui teised aita tühjendanud, nähes tuld ahjus põlevat öelnud ta: "Tohot veli, mis siin viga, tulõ palõs ahus ja leib tõuses astjas, nagu mägi." Pannud teine oma mõõga ahju naale ja naksi pükse maha aama ning oma edipoolt sooendama, siis näinu mees ahupäält, et see polegi mees, vaid naine. Mees hüppanu siis maha ja löönud sissi surnuks, ise pagenud salaja, et teised sissid ei näeks, metsa teiste juure ja teatanud neile sündmusest ja öelnud, et sõida sissele teepeale ette. Rõuge Veneojal oodatud sisside tuleku peale. Sissid tulnud 20 suure hobusekoormaga ise ratsa vankri ette rakendatud hobustel. Sissid, nähes varitsevaid mehi palunud suure häälega Jumalat, öeldes et kui veel seekord pääsevad koju moonavooriga, siis panevad nad püha Maarjale pika piiru kodus põlema. Mehed tormanud aga nüüd sissidele kallale, viimased nähes, et pole võimalik päästa kraamikoormaid lõiganud juhtmed, millistega hobused vankri ette rakendatud katki ja pagend ära. Suurem osa eestlaste kätte langenud kraamist jäänud Rõuge Matsi külla, misajast saati nimetatud küla ikka väga jõukas olnud.

EKLA, f 199, m 25, 156/7 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Söödud naadilehti, kui kevadel lumi sulanud, siis võtnud naised väitsad kaasa ja läinud metsa karuohakaid tooma, neid kupatatud ja söödud. Leiba tehtud sõnajalgadest ja valgest palusamblast, millele lisatud jahu ainult niipalju juure, et see praht koos seisaks. Keegi poiss öelnud emale, et ta ei taha seda, sest see olevat viha ja must nagu karusitt, sarnaste sõnade eest saanud poiss vitsu ja noomida emalt Jumala antud leiva teotamise eest. Viljamarjakaist küpsetatud karaskit, see teinud kõhu haigeks. Keegi kaevanud kupjale peale lõunatundi, et tema ei saa tööd teha, sest karask teinud kõhu haigeks, kupjas arvanud, et mees valetab ja proovinud ise ka, kuid vinsklenud peatselt sellejärele ise valu sees.

EKLA, f 199, m 25, 157/8 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talurahva kohtlemine pärispõlves Sänna Kuraski talu (Neumannid) olevat pärispõlves vahetatud koerte eest Moorast, vanasti kutsutud neid mustapagana Mooradeks. Jutustaja vanemad olevat kõnelnu, et vanasti olnu nii, et kui mees omale mõrsja koju toonu, siis pidanud saatma mõrsja esimeseks ööks mõisa, selle kohta olnud laulgi, millest kõneleja mäletab vaid järgmist: - Viidi mõisa herri ette... Küll see herra teda vaevas, kellele siis naine kaebas - kui herra uutse mati võtja - Värske piimapüti pandja. Teopõlves orjus talumaade suuruse järele, Sännal orjatud kolmest päevast kuni kuue päevani nädalas. 15-16-aastased tütarlapsed käinud korran ja karjan. Tol ajal olnud susisi veel nii palju, et tikkunu teised karja kallale. Kord murdnud susi mõisa karjast lehma maha, sest susi pole tüdrukuid sugugi pelganud. Karistuseks antud igale korralisele puud villu kedrata, sest susi murdnud talu maa peal ja olevat herri arvates seega talu susi. Aga kui talupoeg oma viljapõllul mõne jänesepoja, tedre või mõne muu söödava linnu kinni võtnud, siis olnud karistus kohe käes. Kui teopõlves pole teoline päikesetõusuks mõisa treppis olnud, siis antud 30 soolast. Nimelt olnud vitsad suures tõrres soolvees leos. Kõrgepalu mõisatee veerul olnud ennesti suur pihelgas, seal valatud inimeste verd nurmesüüdide pärast. Teisi pekstud mõisa pleekaias. Poolpäeval olnud pea peksupäev.

EKLA, f 199, m 25, 158 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Sänna mõisalt olevat kaotatud: Lepa, Vungi ja Sika talud, milliste põllud on ühendatud mõisa põldudega.

EKLA, f 199, m 25, 158 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Sännan olevat vene papid käinud ristimas inimesi küladen - mehed ristitud Võrus, külas käit naisi ja lapsi ristimas, naine olnud enamasti usuvahetuse vastu ning pugenud parsile ühes lastega peitu, kust preester nad poolvägisi alla vidanud.

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v., Kooli t. - Evald Blumfeldt < Jaan Tuusis, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana kirik nn Poola kirik olevat olnud praeguses Sänna mõisas, mida kohta kutsustakse nüüd Sänna-Poola kiriku küüniks, sest pärast olnud seal mõisa viljaküün, altarikotus olevat praegugi paljas - kuna muu osa metsa all.

EKLA, f 199, m 25, 140 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge mõisa poolt on kaotatud paljud ligi mõisa talud ning pääle selle veel Andimiko ja Peebujaani külad.

EKLA, f 199, m 25, 140 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ius primae noctis Pärisorjuse ajal olevat Rõuge mõisnikud nõudnud mõrsja esimeseks ööks mõisa herri soojendama.

EKLA, f 199, m 24, 11 (III, 1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Henrik Liiv, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Sõjad ja katkud/ Peale sõja tulnud nn. Pardiajajad, kes mööda külasi ja metsi hulkunud. Kohates sõjatule eest varandusega metsa põgenenuid, tapnud pardiajajad inimesed ära ning röövinud varanduse.

EKLA, f 199, m 25, 140/1 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi tulles on renti makstud taalrite pealt esialgu kaks pool rubla, mis peatselt tõusnud kolme ja lõpuks viie rublani. Algul ei olevat saanud kätte rendiraha põllust - seda on teenitud vooriskäimistel. Kõneleja ise on käinud 13 korda aastas vooriga Riias. Voorides pole käidud mitte ainult talvel, vaid ka suvel peale tõuvilja mahategemist. Talu põllumaad on kõneleja hakanud õige varakult suurendama, mille järeldusel mõne aasta järele on põld hakanud rendiraha välja andma. Rendiajal on jätkunud aega oma põldude kraavitamisele ja kivide koristamisele asuda, juba mõni aasta peale raharendi algust olnud märgata, et rahva elu on täiesti muutunud. Taludes on asutud sarvloomade suuremaarvuliste karjade soetamisele, viljapuuaedade asutamisele, ja mitmesse talusse on juba raharendi päevadel muretsetud mesipuid. Talude ostmine on alanud 1864. aasta maade kruntimise ja mõõtmise järele, ostjaid on tulnud ka väljastpoolt - Petserist ja taga Võrust.

EKLA, f 199, m 25, 141 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vallakohus Peameheks olnud teopõlves kohtus ikka tegelikult mõisnik, kohus koosnenud kolmest liikmest: peakohtumehest ja kahest kohtumehest. Kohtunikud on valitud kolmeks aastaks, vallakirjutaja olnud sekretääriks. Järgmine instants kihelkonnakohus, peameheks seal kihelkonnaherr, kes valitud mõisnikkude ja rahva poolt, kaasliikmed kõikide kihelkonnas asuvate valdade pääkohtumehed. Kihelkonnakohtule järgmine instants oli kreisikohus.

EKLA, f 199, m 25, 142 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vennaste kogudus Veliste kogudusel olevat olnud Rõuges väga suur poolehoid rahva hulgas. Palvemajad olnud kogudusel Viitinas Saarlasel ja Haanjas Jaanimäel. Koos on käidud mitu korda nädalas. Võõramaid inimesi pole igakord lastud igale palvetunnile, sellepärast levind rahva seas kuuldused, et velisteusulised võtavad end palve ajal riidest lahti ja vahetavad hambaid jne. Jutlustajad olnud neil oma seast ja ka kooliõpetajaid käinud väljastpoolt. Pastor Hollmann esimene olevat väga kurjalt astunud velistekoguduse vastu välja. Ta seletanud leerilastele, et need ei pea minema velistekoguduse palvetundile, ka siis mitte, kui käivad vanemad ja neid kaasa kutsuvad, kuid pastori suur vastusõdimine osalt suurendanudki veel rahva poolehoidu vennastekoguduse vastu.

EKLA, f 199, m 25, 142/3 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Jutustaja lapseeas on külakoolis õpetatud: usuõpetust, lugemist, rehkendamist, kirjutamist ja laulmist. Kool kestnud oktoobrist karjalaskmiseni iga päev nädalas. Õpetaja palgaks olnud maa. Kihelkonna koolis olnud õpetajaks köster Sperling ja abiline, õpetatud: piiblilugu, rehkendamist, ilukirja ja saksa keelt. Poole esimisest kooliaastast võinud kõneleda eesti keelt, kuid siis pidanud rääkima ainult saksakeelt, kes rääkinud eestikeelt, see pandud tare pühkima. Eestikeelseid ajalehti on lugenud need, kes kihelkonnakoolis rohkem haridust on saanud, jutustaja on ise varsti peale kihelkonnakooli lõpetamise tellinud omale Eesti Postimehe, hiljem on jutustaja lugenud ka Olevikku, viimane leht on üldse leidnud Rõuges väga suurt poolehoidu. Vanem rahvas mäletavat veel praegugi palju jutte omaaegsest Rõuge pastor Marbergist, kes on olnud väga ebakõlbeline isik, ajanud küla naisi taga. Kõneldud, et ta elavat kutsari naisega kokku, kutsar öelnud pastorile seda, millest pastor väga vihastanud ja kutsarile peksa tahtnud anda lasta, kuid kutsar võtnud malga pihku, seisnud toa lävele ja lubanud igale lähenejale anda malka. Pastor öelnud küll, et karakem talle kallale soe viisi ja ise ka karanud, ent kutsar annud pastorile malgaga pähe. Siis lastud jutt lendu, et pastor kukkunud kirikumõisa ehitamisel. Pastor ise palunud päältnägijaid, et ärge räägige seda asja kellelegi edasi, sest ega ma pole selle kutsari naisele midagi suurt tennu - liigutasi, liigutasi ainult natukene. Kõneleja kuulnud loo omalt isalt ja sellelt kuulnud ka et Marburg olnud pastoriks ennem Hollmann esimest.

EKLA, f 199, m 25, 144/5 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Adolph Assor, 70 a., Rõuge kõrgema algk. juhataja (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbes 1875. aastal on Rõuge mõisa tollekordne omanik asutanud mõisa tütarlastekooli. Von Samson tahtnud selle kooli kaudu kasvatada häid toatüdrukuid ja häid perenaisi. Kooli ülevalpidamiseks on von Samson kinkinud koolile Jaani-Peebo talu, andnud ka materjaali mõisa poolt koolimaja ehitamiseks, ainukene tingimine, et vallad veavad materjaali kohale. Esimeseks õpetajaks on olnud Johannes Treu Põltsamaalt. Koolil on olnud oma majapidamine, muuseas ka neli lehma. Tüdrukud pidid õppima siin majapidamist, muuseas ka toitude valmistamist, mispärast rahvasuus kool "pudrukooliks" nimetatud. Esialgselt olnud koolis kõigest seitse õpilast. Treu proua võinud võtta lapsi ka eraviisil enda leivale. Kool on töötanud eesti ja saksa keeles ning väga õitsvale järjele tõusnud, õpilasi olnud 35-45. Peale Treu surma olnud õpetajaiks proua Treu ühes tutriga, proua surmajärele tulnud venestus ja kool jäänud seisma. Peale kaheaastalist seisu võtnud jutustaja uuesti ülesse mõtte kooli avada, vastu olnud aga pastor Kallas ja valla agaramad tegelased, nagu Troska ja Sormul, kes olnud mõjutatud Kallasest. Viimase vastuolek põhjenenud ekslikul arusaamisel inspektori seisukohast kooli ja õpetaja kohta, inspektor öelnud "pravospasobnago", Kallas aga arvanud, et inspektor ütles "pravoslavnago". Siis teinud Assor katseid ise rahvas tekida arusaamist kooli vajadusest, kuid talle vastatud, et pudrukooli pole tarvis. Siis tuletanud ta meele, et kui kool seisma jääb, siis langeb Jaani-Peebu talu tagasi von Samsonile, see aidanud. Kuid kui konvendil avamisküsimus arutusele tulnud ja ka sellest juttu olnud, et vald peaks maksma õpetaja palga, siis seletanud saadik, et kooli pole vaja. Samson nõudnudki nüüd talu tagasi. Konvendil tulnud majaküsimus arutusele: kuus saadikut olnud müümise vastu, teised poolt, vöölmünder von Glasenapp seletanud, et kui täiesti muidu ei taha anda maja Samsonile, kellel on täieline õigus talu tagasi nõuda, kuna kool enam ei tegutse, siis tuleb maja ära müüa, sarnane otsus tehtudki ja Samson ostnud maja 145 rubla eest.

EKLA, f 199, m 25, 145/50 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Adolph Assor, 70 a., Rõuge kõrgema algk. juhataja (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge kihelkonnakool. Väljavõtted kooli kroonikast. 30 dets. 1844 aasta kooli konvendi koosolekul arutatakse 1844. aasta 14. novembri käsukirja, kõrgema talurahvakooli asutamise üle. Asutamise poolt on kõik kihelkonna vöölmündrid ja pastor Hollmann, kelle hooleks jäetakse maja ja kooli õppetöökava koostamine. 1845. aasta teise kovendi koosolekul esitab Hollmann õppekava, mis on lühidalt järgmine (avaldatud ka Innlandis) 1) Lugemine - mõistusega mõlemas murdes, et ükskord rahvas võõrduks metsikust Haanja murdest. 2. Kirjutamine - mitte ainult mahakirjutamine, vaid ka kirjatööde (Aufsätze) valmistamine. 3. See ilus kirikulaul ja usuõpetus. 4. Rehkendamine. Selles on maarahvas nimelt väga osav, kuid neid peab harjutama ka kõrgemate arvude ja murdudega rehkendama. Kõiges õpetuses tuleb aga panna päärõhk kristliku õpetuse, eluviisi ja isamaa armastuse pääle. Ka põllutööd ja nimelt just aiatööd tuleb noorsool harjutada. Mõisnikelt on kardetud, et kõrgem kool võõrutab eestlase tema seisusest ja rahvast ja teeb talle vastumeelseks põllutöö, pastor Hollmann on veendunud, et midagit sarnast siiski ei sünni. Õpetajaks võib olla köster ja sellele palgaks 70 rubla aastas - peale selle tüdruku palgaks 10 rubla. Tüdruku kohus on valmistada laste söök, koristada kooliruume. Kooliaeg kestaks oktoobrist aprillini kolm aastat. Igal jüripäeval oleks kooli katsumine kõikide mõisnikkude osavõttel, et näha tehtud töö tagajärgi. 1846. aastal algas kool tegevust 26 poisiga, nende seas kaks, kelle ülespidamisekulud kandis mõis makstes köstrile 8 rubla. Kooliõpetajaks on tookordne Rõuge köster Baubärk. Sissetulekud kooli esimesel aastal: Viitina mõis: üks vakk rukkeid, poolteist vakka kesvi ja kaks rubla raha. Rõuge mõis: üks vakk rukkeid, üks vakk kesvi ja kaks rubla raha. Saluse - do.; Kõrgepalu - do, Sänna - do.; Kasaritsa mõis - kaks pool vakka, üks vakk kesvi, kaks rubla raha; Roosa - kaks vakka rukkeid, üks kesvi, kaks rubla. Haanja üks vakk rukkeid, kaks rubla; üks vakk rukkeid, üks vakk kesvi, kaks rubla raha Hollmann - kaks vakka rukkeid, kaks rubla raha. Summa 12 vakka rukkeid, 8 pool vakka kesvi, 20 rubla raha, vili rahas arvutatult - 34 rbl + kiriku vöölmundri kingid 4 rbl = 58 rbl. Hollmanni kingitud - 1 gloobus, 7 seinakaarti ja 4 1/2 rubla. Väljaantud: 30 kivitahvlit - 540 kop. 1 kooliraamat - 40 kop., krihvlid - 25 kop. tindiklaase 25 kop. 1 riis paberit - 125 kop. 200 hanisulge - 40 kop. Tindipulber - 40 kop., 25 piiblilugu - 500 k. Valgustus - 750 kop.; 8 puulühtrit - 30 kop.; 1 riis paberit 1.25 kop, 2 paari poisi söögiraha 16 rbl, tüdruku palk 800 kop., koolmeistrile 12 rbl. Oreli üür 6 rbl. Summa 64 rbl. 40 kop. 1847. aasta jüripäeva katsumine näidanud väga häid saavutusi, eriti just maadeteaduse alal, mida on õpetanud pastor Hollmann ise. 1850. aastal asus õpetajaks köster Sperling - katsumisel näitavad poisid eriti häid tulemusi rehkendamises. 8 poissi õpilastest valmistavad vallakirjutaja ametile. Samal aastal säetakse sisse, et koolitöö korralikumalt võiks sündida, maks 30 kop. adramaalt ja süld puid lapse pealt. 1860. aastal soovitakse õpetada ka saksa keelt, 1863 palgatakse ametisse abiõpetaja 100 rbl. aastapalgaga ja prii ülespidamisega. 1865 tuli abiõpetajaks Bernh. Stern Valga õpetajate seminarist - 120 rbl. palka. 1867. aastal seatakse kehalise kasvatuse huvides sisse aiatöö, puude lõhkumine ja lume kaevamine 1-2 tundi päevas. 1867. a. muretsetakse koolile petroleumilambid ja ostetakse 35 rubla eest klaver. Samal aastal on koolis 12 poissi - kevadeks I kl. - 2 ja II - 7. Nendest teevad kuus 1867/68 Räpinas koolmeistri eksami. 1869 kingib Rõuge Samsoni isa prof. Guido von Samson koolile 500 rbl, mille protsendist peetakse üleval üht Rõuge kooli õpilast. 1870 on koolis 28 õp. 1871. a. tõuseb ruumide ajakohastamise küsimus päevakorrale. 1872 on alamas klassis saksa keel õppeaine, ülemas õppekeeleks. 1874 arutati vene keele võtmist kooli õppeainete hulka. 1875 pandi 6 rbl kooliraha lapse pealt - 3 sügisel tasuda ja 3 jaanuaris. 1878. a. on kreisikoolide revident olnud rahul ka vene keele õpetusega. 1878. aastal tõstab õpetaja ülesse konvendil küsimuse, kas mitte kaotada saksa õppekeel, sest ajalehtedes näägutakse alatasa. Konvendi otsus kõlab: "Kellele ei meeldi Rõuge kooli korraldus, see viigu oma laps mujale kooli." 1881. aastal kaks klassi, lapsi võetud kooli ainult üle aasta. Samal aastal astub ametisse Adolf Assor Valga Zimse seminari lõpetaja, palgaks 550 rbl, millest 200 rbl tulnud maksta köstrile söögirahaks. Sperlingul olnud luba pidada paralleelselt kihelkonnakoooliga veel privaatkooli, kus mõlemas klassis õppekeeleks olnud saksa keel, kes vähegi jõukam olnud pannud oma lapse sinna. 1881. aastal antud Sperlingule kihelkonna kassast 300 rbl., et ta võiks sõita Saksamaale tervist parandama. 1883. aastal põles Rõuge khk. koolimaja 7. veebruaril kõige inventaariga maha, koolitööd on jätkatud leerimajas. Uus maja eelarve valmistud 15000 rbl. peale ja 1883. a. on ta ehitatud valmis 4 kuuga ja läinud tegelikult maksma 18000 rbla. 1884. aastal avatud koolis ka kolmas klass. 1885 läinud kool haridusministeeriumi alla, säetud ametisse eriline venekeele õpetaja ning kool muudetud neljaklassiliseks. Tegelikult on kool aastatel 1883-88 olnud oma haripunktil. Õpilasi on tulnud Rõugesse Lätimaalt, Irboskast, Ostrovast, taga Tartut ja isegi Riiast olnud 3 poissi ja kaks tütarlast. Õpilasi on keskmiselt 165 ümber olnud. Siis tulnud venestus, selle vastu võidelnud pastorid Hahn ja Kallas. Venestuse vastu võitlemise mõttes soovitanud Kallas kooli sulgeda. Venestuse tagajärjel võtnud mõisnikud ära need toetused, mis kool sai õpetajate lisapalkade näol. Neljas klass kaotatud ära, saksa keel jäetud välja õppekavast - seda olnud lubatud õppida erateel. Kolmeklassilise venekeelse kihelkonnakoolina on kool töötanud kuni 1917. a., millal õppekeeleks säetud eesti keel, mis 1917. a. lõpul ja 1918. alul enamlastelt jälle ära muudetud. Okupatsiooni ajal on kool muudetud 4 kl. saksa õppekeelega progümnaasiumiks, 1918. a. suvel on kooli juures korraldatud õpetajaile saksa keele kursused. 1919. a. kevadtalvel enamlaste valitsuse all seisnud kool, avatud peale enamlaste lõpulikku väljalöömist Rõugest.

E 55372 < Väike-Maarja khk., Kärsa mõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallik Ühes allikas kaugel heinamaal olla leitud hulk klaaspärlid ühes merevaigust ja ahatist kuulikestega. Praegu ei teata ei nimetatud leiust ega allikast midagi.

EKLA, f 199, m 25, 150 < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Evald Blumfeldt < Madli Raha, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Rootsi sõja ajal peetud Rõuges matuse aia taga sõda - venelased löödud seal puruks. Kokemäe külast umbes üks verst väljas asub Utsamägi, see olnud kohaks, kuhu rahvas ennemuiste alaliste sõdade ajal pakku läinud. Utsamägi olnud nii padriku sees, et vaenlane näinud vahel küll suitsu, kuid teed Utsamäele pole ta mitte leidnud.

EKLA, f 199, m 24, 26 (III, 3c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Jaan Toots, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Raharendi ja talude ostu aeg/ Pealegi olnud kroonu rent väga odav. 12 dessatini suuruse koha eest maksetud 12 rubla aastas renti. Ja kes sedagi pole suutnud tasuda ning võlgade sisse jäänud, neile kingitud mitme aasta võlg. Muidugi tehtud ka siingi rent enamasti teopäevadega tasa.

EKLA, f 199, m 25, 134 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaajal, mis olnud jutustaja vanemate nooreseas, surnud paljud inimesed nälja kätte, alati kannud inimesed enesega siis soolatükikese kaasas, mida lakutud, kui süda sandiks läinud ja maha langenud. Pühapäeval olnud siis kiriku õue kerjajaid täis, tavaliselt on tollel ajal kerjused ikka kiriku ukse ette kogunud, kuid nälja ajal olnud kerjamas taluperemeeste lapsed, kus toidumoon juba otsas. Kõneleja vanaisa olnud mõisa ametimees ja seepärast pole leivapuudust majas olnud, sest mõisast saanud ikka leiba.

EKLA, f 199, m 25, 134/6 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inimeste kohtlemine mõisas Kui korralised mõisas õhtuti linu ja villu ketrama pandud, siis tareteenri ja toatüdruku olnud kaejad, et kedrus ühetasane oleks. Kui siis lõngas mõni mügerik juhtunud olema, siis kõnelenud kaejad pilkavalt: "Näe, kus Meegu mägi ja sääl Soomeorg. Lõpuks teatatud veel loost mõisaprouale, kes siis näppude peale peksnud. Proua olnud ise paks kui rasvaladu, löönud korra üht kehva ja kõhetut talunaist nii, et karjatanud ise: Oh sa luine kurat, ära lõin oma käe!" Rodi talu perenaine ladunud omale rõivade alla hulga kotte, nii et näinud raskejalgsena välja, proua nähes tüsedust naise juures kaenud ka käega ja öelnud: "Ptüi, robak, kasi koju." Suur peksja olnud orjuseajal Verrev Jüri, sellel olnud kaks poega, need ei olevat annud naistele kusagil rahu ja mitte ainult need, vaid kogu mõisa meespere tülitanud alatihti talupoegade naisi ja neiusid. Olnud kord jälle mõisas kevadine sõnnikuvedu, naised laotanud nurmel sõnnikut, poisid s.o Verreva Jüri pojad läinud naisi kaema, võtnud ühe naise kinni ja hakkavad teda vidama võssa, naine vastu, et temal himu täis, sest tal täna juba seitsmes särk seljas vahetada, andke vahel ometi rahu ka. Poisid aga es jäta, siis haaranud naine sitajulgu, pistnud poistele nina alla, et vaadake, mis veel kehast välja tulnud. See olnud pärispõlves, siis olla ka inimesi vahetud koerte vastu. Rodi talu peremees - praegune peremees selle neljas põlv, vahetatud peni vastu Kuustust. Samuti pidanud pärisorjuse ajal pruut esimeseks ööks saadetama mõisaherrile kaeda. Paremad mõisnikest pole olnud vanal ajal ka pastorid, ka nemad nõudnud rahvalt suurt orjust ja ajanud taga talurahva naisi. Eriti suur naistekütt olnud pastor Rental (Reinthal), kes lõpuks oma liiderliku eluviiside pärast ametist lahtisaanud. Rahvas pole ka sugugi Rentali sallinud, õpetajale tulnud viia kümnist, üks vigurivänt viinud verivorsti asemele soolikatäie linaseemneaganaid. Kus pastor siis käratanud pühapäeval kantslist, et jämme vorsti varas läheb põrgu. Rõuge mõisahärradest - Samsonitest käinud üks, neljas põlv viimased sellest, peale surma kodukäijana ringi, ta olnud eluajal väga õel ja kuri, pärast surma olnud ta sõiduhobused tallis igal hommikul märjad ja väsinud ja värisenud nagu pikast sõidust tulles ja korra olevat vana parun tulnud tallipoisile, kes läinud öösel hobuseid vaatama, talliukse peal vastu ja alles Meie isa palve lugemisel kadunud ta. Hilisemad Samsonid olnud kõik päris hääd inimesed.

EKLA, f 199, m 25, 136 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soldatisse andmine Jutustaja isa olnud Krimmi sõja ajal kohtumeheks, kohtumeeste anda olnud soldatid. See olevat kõige raskem ülesanne olnud, kõik püüdnud kirjutada end kuhugi peremeheks või peremehe kandidaadiks, sest need olnud vabastatud sõjaväeteenistusest, samuti mõisa ametmehed. Saatmiseks jäänud järele ainult sulased.

EKLA, f 199, m 25, 136/7 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Venemaale rändamine Teoorjuse lõpupoole, kui ei olevat tulnud vabadust vaatamata nendele kuuldustele, mis kõnelenud, et keiser olevat kaotanud ära orjuse, ja kui rahvast raske näljahäda tabanud, siis tõusnud rahva seas suur tung ära soojale maale Saratovi asuda. Saadetud isegi saadikud maad kaema. Mõisnikule pole see talupoegade väljarändamise kavatsus sugugi meeldinud, nad ostnud siis rahaga talupoegi, et need teistele ära laidaks väljarändamise kavatsuse, mida siis ka tehtud, teiselt poolt kõnelenud saadikud kiitvalt soojamaa paremustest ja arbuskidest, mis seal kasvanud jne. Väljarändamise asi jäänud ise küll soiku, kuid mõisnikkude poolt ostetud vastusõdijad ostnud hiljemini enestele Vastseliinas talukohad.

EKLA, f 199, m 25, 137/8 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Koolid Jutustaja isa lapseeas ei olevat veel õieti kooli olnudki, üks vanamees, kes osanud ise vähe lugeda, olnud õpetajaks. Kooli peetud suitsutares, vanamees jäänud sageli tukkuma, poisid petnud siis raamatu ära ja pagenud välja karglema. Kui koolmeister siis kepiga välja ilmunud viimaks ja hädise häälega hüüdnud: "Laitse, laitse, kus raamat," siis olnud lõbu palju. Jutustaja ajal olnud juba koolimajad, kõneleja käinud köstrikoolis kaks päeva nädalas. Siis olnud juba ka kirjutuskoolid, kuid sinna tulnud ka kooliraha maksta. Katkendeid laulust: Pühajärven peeti sõda, kes küll mäletab veel seda, isamaa seal auras verest - mõne kirjutaja pärast. Palju oma haavu saanu, omast verest ilma jäänu. Kes läks esmalt Venemaale kole pika reisi peale. Juhan Maltsvet, kes läks Krimmi, tend ei kuskil pea kinni. Viis ka oma jüngri ära - es näe enam Eesti kära. Sest om jutt nüüd välja tulnu, et see om nii hirmus olnu. Kui seal provvat hauda viidi, talunaist eest ära võeti, teise paika teda maeti. Talunaine korra kaev ja pilva välja luu ja rõiva. Külmakelmid - karjalaitsed, pilva luuga teineteisi. Kas küll Jummal seda kiitnes ehk neil tasumata jätnes... Oh, suur Jummal, esi kae - luukse mullapõrmu säe...

EKLA, f 199, m 25, 138 < Rõuge khk., Rõuge vallamaja - Evald Blumfeldt < Paul Peterson, 38 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadussõda Rõuges enamlased mitu korda sees olnud, rahvas pagenud kõige loomadega enamlaste eest, kuid kohapeal on langenud punaste saagiks küllalt kraami, mille eest pole makstud omanikele pennigi tasu. Rõuges on punaste poolt maha lastud viis eraisikut - 2 Janteri, 2 Kolka ja Sokk. Otsustav löök, mis punased lõpulikult Rõuge-Haanja häädelt positsioonidelt lahkuma sundis, antud punastele Soomeorus, kus asunud punaste patareid ja ka jalgväe positsioonid, eestlaste suurtükid asunud Rõuge kirikumõisa taga kusagil, kust lastud puruks enamlaste patareid ja ka jalavägi aetud marulise suurtükitulega segadusse. Vabadusesõja ajal on punaste poolt põletatud maha Rõuge kirikumõis, suurtükitule all on kannatanud ka Rõuge luteriusu kirik.

EKLA, f 199, m 25, 138 < Rõuge khk., Rõuge vallamaja - Evald Blumfeldt < Paul Peterson, 38 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linnamägi Rõuge aleviku lähedal Tindioru ja Suurejärve kaldal asub Linnamäe nimeline mägi, mis olevat muistne eestlaste kindlus rahvajuttude põhjal.

EKLA, f 199, m 25, 139/40 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rootsi sõja ajal olevat kuningas kõigest 300 mehega venelastele pidanud astuma vastu, ennem lahingut pidand kuningas palve ja lasknud sõdureid laulda: "Är heitku karjake ehk küll püüdva vaenlase meid korralt hävitada - küll me saa võitu saama; paavst, kurat põrgu väravan, kuid Jumal ikka meiega, küll me saa võitu saama." Pastor Hahni lahkumise järele 1887. aastal olnud uuteks kandidaatideks Rõuge pastori kohale sakslane Hesse ja eestlane Kallas, jutustaja on tol korral konvendi saadikuna osa võtnud pastori valimisest, enamuse on saanud Kallas, kuid et mõisnikud Kallase ametisse tulemise vastu olnud, siis ei olevat konsistoorium kinnitanud Kallase valimist ning tahtnud Rõugesse pastoriks Hesse saata. Samal ajal tulnud Riia kuberner Sinovjev Haanja vallavalitsuse asjaajamist revideerima, kuberneril olnud sekretäriks keegi eestlane Jannsen, kelle kaudu on otsustatud pöörata pastori valimise asjus kubernääri poole. Jannseni abil pääsenudki kõneleja kubernääri jutule, viimane kuulanud asja ära ja lubanud Rõuge koguduse soovi täita. Kahe nädala pärast kutsutud kõneleja politseiülema von Rothi juure. Viimane alganud kõnelemist kohe suure sõimuga ja küsinud Troska käest, kas tema on kakskümmend tuhat eesti koguduseliiget. Kõneleja oli nimelt kubernääri kõnetlenud kui 20000 Rõuge koguduse eestlaste esitaja. Von Rothi lausetest pole kõneleja lasknud end aga sugugi kohutada, vaid öelnud, et ta on täiesti üksinda, kuid mis puutub Kallase valimisse, siis seal on kõik Rõuge koguduse eestlased liikmed temaga ühel arvamisel. Siis andnud von Roth teade kubernääri otsuse Kallase Rõuge pastoriks valiku kinnituse üle.

E 54996 (19) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Poolkuulmata inimesed kuulevad noorel kuul paremini kui vanal.

EKLA, f 199, m 25, 140 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjusepulk Kõneleja näitab pulka, millel teopõlves on märgitud Troska talu orjuse suurus, pulga ühele küljele on tähendatud hobusepäevad ja teisele jalapäevad, teine pool pulka asunud vastava arvu lõigetega mõisas. Tookordne Troska talu orjus on 130 jala- ja 120 hobusepäeva märgitud pulgale, kuid kõneleja teades ei olevat pulgale märgitud osatükkide kokkupanemise ega rehepäivi. Talul, mille kogu suurus on 75 vakamaad, on teopõlves olnud põldu ainult 12 vakamaad.

EKLA, f 199, m 25, 129 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rehe ajal pidanud peremees saatma kümme inimest mõisa tööle, kuna omal niipalju polnud, siis ajanud peremees kõik oma popsid ühes tööealiste perekonnaliigetega välja. Mõisarehte peksetud öösel ja lõpetud hommikul väikese valgega, siis ahtitud kohe uus rehi ülesse ja päeval puhastatud öösel rabatud teri, mõisarehtede peksmine kestnud kuni kadripäevani ja vahel veel kauemgi.

EKLA, f 199, m 25, 129 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Krabi mõisa on kaotanud kuus Soolätte talu, asemele asutanud Sooletto karjamõisa. Kolgal kaotanud Siska Peetri ja Virupalu Jakobi talud, ühendades maad mõisaväljadega, asemele pole annud kusagilt maad, endised peremehed asunud mõisa moonameesteks.

EKLA, f 199, m 25, 130 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude ostmine Talude ostmine on alanud umbes 50. aasta eest, ostjaid on tulnud ka Viljandimaalt ja Antslast, Krabile üldse kuus väljastpoolt ostjat. Vana-Laitsna vallas, kus varemalt lätlased elanud, tõrjutud lätlased eestlaste poolt välj juba varemal teopõlve ajal, talude ostmise ajal pole lätlased suutnud osta, nende talud läinud väljastpoolt tulnud eestlaste kätte.

EKLA, f 199, m 25, 130 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elamud Elamu olnud aknata muldpõrandaga suitsutare, lapsed viidud ahju küdemise ajaks toast ära lauta põhkudele, kus olnud palju soojem ja puudunud ka kibe suits. Toas ei olevat olnud isegi söögilauda, vaid pere istunud toapõrandale, sinnasamasse puistatud korvitäis küpsekartulaid, mida siis söödud, kõrvaliseks olnud veega segatud piim. Kui talus ka liha olema juhtunud, siis pole seda pere saanud, vaid see pandud teoleminejale kaasa ja hoitud talvisteks vooriminejate leivakoti jaoks. Pere söönud nädal otsa suppi, mida keedetud teoleminejale kaasa antud lihaga. Ainult jõukamates taludes saanud suurte pühade ja sõnnikuveo talgute puhul liha.

EKLA, f 199, m 25, 130/1 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Veneusu tuleku ajal käinud papp viha ja pintsliga püha veega piserdamas ja salvimas, lapsed pagenud suuremad ära metsa, vähemad pugenud ahju, kuid kiskunud roobiga ahjust välja ja pintseldanud ikka ära.

EKLA, f 199, m 25, 131 < Rõuge khk., Väikeruuga k. - Evald Blumfeldt < Els Linnas, 79 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kääpad Tsõõrikud kääpad olevat elajate kääpad, kuna pikergused inimeste matusepaigad olevat ja neid olevat ümberkaudu kõik metsad täis.

EKLA, f 199, m 25, 131 < Rõuge khk., Väikeruuga k. - Evald Blumfeldt < Els Linnas, 79 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Piirikivi Rooksu mõisa maade veerul olevat kivi, kuhu nelja valla piirid kokku tulevad, seal olevat ka kivil märgid, ennem sõda olla seal käinud rootsi üliõpilased ja seletanud, et nimetatud kivi olla ka vanade kaartide peal üleval.

EKLA, f 199, m 25, 131 < Rõuge khk., Väikeruuga k. - Evald Blumfeldt < Els Linnas, 79 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nälg Rõuges söödud nälja ajal jutustaja vanemate eluajal samblaleiba, sõnajala- ja oblikaleiba. Taimed keedetud esmalt ära, tsaet siis katki, natukene jahu juure ja leivataigen olnudki valmis. Samuti olevat keedetud ka heinu ja söödud.

EKLA, f 199, m 25, 131/2 < Rõuge khk., Väikeruuga k. - Evald Blumfeldt < Els Linnas, 79 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadussõda Punastepoolt tapetud Saarlasel ja Rõugen mitu inimest, üks Haanja mees poodud üles, see olnud eksinud ööpimeduses ja küsinud vastutulevalt inimeselt, keda ta kohalikuks elanikuks pidanud teed eestlaste juure, kuid küsitav olnud punaväelane, see nabinud küsija kinni ja mees poodud ülesse ilma igasuguse kohtuta. Enamasti kõikidest taludest võtnud nad ära sõiduriistad ja loomad, samuti ka vilja, ka seemne jaoks ei olevat jäetud, lubatud kevadel seeme tuua Venemaalt. Loomad, mis kodunt leitud tapetud kohe sealsamas ära ja aetud katla. Kuna inimesed ajanud punaste lähenedes suurema osa loomi ära metsadesse ja teistesse valdadesse ja samuti pole ka vilja kõike kodus hoitud, siis hakanud punased tagavarade lõppedes inimesi peksma, et need juhataks, kus nende loomad ja vili varjul on. Punaste poolt vangistatud vilja ja loomade mittesaamise puhul mitmed kohalikest elanikest, keda ähvardatud maha lasta ja surmamõistev kohtuotsus tehtud ära, lõpuks olnud võimalik siiski teatud summa eest elu ja vabadust lunastada, mõned viidud Venemaale ja jäänudki tagasi tulemata. Punaväe esmakordse Rõugesse tungimise ajal kuulutanud punakaart sundusliku mobilisatsiooni välja, suurem osa inimesi pagend mobilisatsiooni eest ära, kuid mõni saadud siiski kätte, kes siis punakaardist ükshaaval, mõni alles kolme kuu pärast pagema pääsenud. Enamlased on üldse olnud Rõuges neli korda, viimasel korral olnud nende ümberkäimine kohaliku rahvaga kõige halvem, siis võetud ka paremad riided ära.

EKLA, f 199, m 25, 119 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi tulemisel kardetud esialgu võtta talu rendile, sest arvatud, et ei jõua seda renti ära tasuda, siis jäetud alles pool orjust, teise poole asemel maksetud renti. Kui pole rentnik suutnud renti õigel ajal tasuda, siis pidanud mõisas pikendust paluma, pikenduse eest tulnud teha mõisas oodust, sest ainult siis pikendanud herr. Raharendi ajal olevat talurahva seisukord siiski majandusliselt õieti jõudsalt paranenud. Mustahamba külas olnud rahvas tugevam ja jõukam, sellepärast saanud siinsed talud ennemini puhta rendi peale kui altkülade peremehed. Samuti olnud ka esimesed talude ostjad Mustahambalt.

EKLA, f 199, m 25, 119/20 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvalugemine Rahvalugemise ajal olnud inimesed kartust täis, et mõisnikud tahavad suurendada makse, seepärast pagetud eest ära, siis võtnud lugijad kavaluse appi ja ilmunud küladesse südaöösel.

EKLA, f 199, m 25, 107 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude ostuaeg Peale maade kruntimist olevat alanud ka talude ostmine, esimesi ostjaid olnud Sormul, Raibakas jt, siis on jäänud ostmine soiku. On kardetud kõrgeid hindu, alles 1883. aastal ostetud mõisa uuelt omanikult 25 talu, siis tulnud jälle seisak. 1900. aastal on müüdud Laitsnas viimased talud. Ostjaid on tulnud palju väljastpoolt - Võrumaa jõukamatest kihelkondadest ja Viljandimaalt mulke. Kilomanni külas on ainult kaks-kolm endist peremeest paigale jäänud, teised olevat kõik võõrad. Viimasel ajalgi asuda valda võõraid setude näol.

EKLA, f 199, m 25, 133 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõda Vanasti läinud rahvas sõjaajal ühes elajatega pakku Lükalaagri palule, mets varjanud peidusolejate asukoha vaenlaste eest ära, sealt olevat rahvas siis naernud vaenlaste üle, kes saagi asemel ainult mahajäetud küla eest leidnud, naerdud vaenlase rumaluse üle, sest kui see oleks Nehamäele läinud, siis oleks peidusolijad kõik näha olnud. Samal korral tulnud Rõuges venelaste ja rootslaste vahel lahing, venelased tulnud Kõrtsimäelt alla ja all järve lähedal olnud äge lahing, kus roots löönud venelase puruks. Sõja eest põgenenud kirikumõisast tookordne Rõuge õpetaja Kirimäelt alla Tindiorgu, kuid jäänud sellest peale jäljetult kadunuks, mõned olla arvanud, et venelaste kätte sattunud, kes ta ära Venemaale viinud. Nõgrapalun Haanjan olla rootsisõja-aegsed kääpad. Vanaema kõnelenud, et Põhjasõja ajal tapnud venelased Rõuges ühe naise, kes tahtnud pageda oma väikese lapsega ära metsa, laps olnud niivõrd väike, et ei ole midagi teadnud surmast ja mänginud tapetud ema kõrval, haarates vahel surnud ema lõhkiraiutud kõhust tolknevaid soolikaid. Kuid viimaks kaotanud ta hulkudes ema laiba ja elanud metsas, korjates lindudega üheskoos puuseemneid ja süües igasugu taimi, elanud ta nii sõja lõpuni.

EKLA, f 199, m 25, 125 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Neitsilätte juures keset mäge olnud kirik, ennem sõda tulnud kaks neitsit kirikust allakutte ja öelnud: "Vete võtke vastu, ärge andke sõjasõlmi nätta."

EKLA, f 199, m 25, 125 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalmumägi Kalmumägi seal olnud Andruse kiriku kalmistu, suure pedaja otsas olnud matusekell, jutustaja vanemad olevat ristisigi näinud Kalmumäel, kalmepedajas kasvanud veel kõneleja lapseeas. Rootsimaalt käinud õpetatud mehed ja kaevanud ühe matuse lahti, vastu tulnud luukere, jalad olnud mähit nartsudesse ja ka tupega väits olnud kaasas ja pudeliga viina, kirstuks olnud kaks õõnestatud ruhti vitsaga kokku käänat. Kalmemäelt ei olevat varemini ka puid raiuda, kardetud metsavaime. Krigulipalun Rootsi sõjamatused - pikad nagu kartulirõugud. Sadra metsa joostud sõja ajal vanasti peitu - seal leiduda tänapäevgi endiste ahervarte jäänuseid - Tareasememägi.

EKLA, f 199, m 25, 125/6 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusu tulek Krabil käinud preester ristimas, talutarest tehtud ajutiselt kirik, herneaganikku tehtud pühapaik ja rehe all olevat olnud ristimine, jutustaja isa lasknud ka enese ristida ja tahtnud ka naist ja lapsi uude usku viia, kuid naine pagenud lastega metsa ega es tulegi koju, küll mees kutsunud, naine aga vastanud, et mina oma lapsi ristida ei lase. Pärast näinud küll inimesed, et midagi usuvahetajad ei saa ja siis olevat paljud, kes olid end küll ülesse kirjutanud uute usku, sellest loobunud. Kui ma oma usko jätsin, vastset vene usko võtsin, siis ma lätsin kodo poole, oma naisel seda kaebsin. "Tee nii, kui tunned ese, ei ma oma usko jäta - see on mino hingevara."

EKLA, f 199, m 25, 126 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendiaeg Teoorjuse kaotamise järele olevat mõisale kaua aega tehtud osa renditasuna veel orjust viljatükkide jne. näol. Kui lõpuks raharendile üle mindud, siis olnud neljahobuse talu eest esialgu 60 rbl. aastas renti, kuid seda olevat peatselt tõstetud.

EKLA, f 199, m 25, 126 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude ostmine Esimesed ostmised on toimunud umbes 40 aasta eest. Esimesena on ostetud Sooletto karjamõis, ostjaks Remmik (Sooletto asemel olnud ennem neli talu, milliste kaotades asutatudki karjamõis, endistele peremeestele antud ääremaadest popsikohad). Tegelikult pole talusid siis veel päriseks ostetud, sõlmitud ainult ostuleping ja ainult osa talu hinnast tasutud kohe, tegelikult kestnud maksmine aastaid ja nii mõnigi pole suutnud ostusummat tasuda. Ostjaid, eriti suuremate talude, on tulnud ka Viljandimaalt.

EKLA, f 199, m 25, 127 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maata inimesed Kuna mõisaorjus suur, siis püüdnud peaaegu iga taluperemees soetada enese maaveerele saunikuid, keda võiks saata mõisaorjusele. Majakese juure antud natukene maad ja selle eest kohustatud tegema talule päivi, kes need enese eest mõisas lasi teha. Eriti vilets olnud lasterikaste vabadikkude elu. Ka talusulased olnud perega inimesed ja harilikult elanud ka väga sageli väikeses saunahurtsikus talumaade serval. Mees oli talusulaseks ja sellega ka peremehe leival, naisele tehtud kevadel natukene vilja maha ka mõni vagu kartulaid ja sulasenaise utt võinud käia talu karja seas, suvel olnud sulase naine mõisas tööl ja ka pererahval kibeda puhul abiks. Kui sulane tahtnud teisale minna, siis pidanud detsembris peremehele ülesse ütlema. Kui mõnes talus teenijad pole püsinud, siis määratud sinna kohtu poolt. Sest olnud maksusarnane kord, et kui kellelegi olnud sulast või teenijat vaja, siis teatas ta sellest kohtumeestele ja lisas juure, kus liiga palju tööjõulisi inimesi, sealt siis võetud ja pandud teenima. Raharendi algusel tulnud ka sulaste elus muutus - rahapalk, esialgu olnud kuus rubla aastas ja hiljem kaheksa rbla.

EKLA, f 199, m 25, 127 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905. aasta Tartu saadet saadikutest ühinenud Sikk Tõnissoni poolehoidjatega ja Lurits Teemandiga.

EKLA, f 199, m 25, 128 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Okupatsioon Saksa okupatsioonivägede poolt on Rõuge inimestest Võrus üles poodud vennaksed Leeginid, üks Leegin olnud ülevõtmise komitee esimees, maha lastud samuti kaks.

EKLA, f 199, m 25, 128 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadusesõda Sõja algul käinud Anvelt Luutsnikul, kõneleja mõistetud punaste poolt surma, kuid olnud nõus 10000 rbl. eest vabaks lastama, viimaks lepitud koguni 5000 rbl., et kõnelejal ka seda pole olnud, siis viidud laskeplatsile, kuid sealt pääsenud pagema, kasutades segadust, mis sünnitanud eestlaste pealetungimine. Maha lastud punaste poolt vana 80-aastane mõisaproua kahe preiliga, vallavanem ja veel üks taluperemees. Enamlaste tribunaal koosnenud madrustena rõivastatud meestest, esimeheks olnud üks endine Tartumaa kooliõpetaja.

E 54996 (20) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Vanal kuul on vanatüdrukud riiakamad, rahutumad, kärsitumad, tülikamad kui noorel kuul.

EKLA, f 199, m 25, 128/9 < Rõuge khk., Krabi v., Värsna k. - Evald Blumfeldt < Anna Tikutaja, 64 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõja ajal pagenud inimesed ära metsadesse, kus nad kivi pääl leiba küpsetanud, kuid ka metsas tabanud neid sõda ja sissid, kes kõik vastujuhtuvad inimesed ära tapnud, nii et maa jäänud inimestest peaaegu tühjaks. Mõisatöödele läinud kõik aeg ja tööjõud, suvel olnud sulane hobusega nädal ringi mõisas, siis tüdrik korranädalal ja siis osatükkide kokkupanemine, voorid, mõisamaksud jne. Kui siis vili äpardunud, siis olnud suur nälg käes jutustaja vanemate ajal on seitse aastat järgis viljaikaldusaastad, siis olnud rahva viletsus nii suur, et söödud leiba mitmesugustest puulehtedest ja taimedest, küll antud viimaks kullijahu kroonu poolt, kuid seda saanud niivõrd vähe, et olnud ainult hinge seespidamiseks. Siis olevat inimesed enese ise näljasurma kartusel surmanud. Nii pandud Krabil ühes talus õhtul magama minnes ahi küdema, elamu uksed ja aknad pandud kõik kinni, et ving välja ei pääseks, kui naabrid teisel hommikul tallu tulnud, siis suudetud ainult üks inimene päästa. Orjuse ärakaotamise üle olevat mõisnikud olnud väga vihased, sest nad pidanud nüüd hakama töölistele palka maksma, veel enne sõda olevat öelnud Rogosi mõisnik, et oota, oota küll teid pandakse varsti jälle orjama.

EKLA, f 199, m 25, 120 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Jutustaja lapseeas olnud kool kusagil talutares, kuid koolil olnud kolm jagu. I jagu olnud nädalas üks päev koolis, II - kolm päeva ja III kaks päeva kuus, päevas olnud 3-5 tundi. Kestnud kool mardist karjalaskmiseni. Õpitud koolis: piiblilugu, katekismust, kirikulaulmist, lugemist.

EKLA, f 199, m 25, 120 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ajalehed Esimesi eestikeelseid lehti loetud võrdlemisi vähe, kõneleja on Mustahambal olnud esimine "Eesti Postimehe" tellija.

EKLA, f 199, m 25, 120 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. ja Jaan Sormul, 55 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905 Riiast olnud mässu ajal üliõpilane, see manitsenud rahvast vägivalda tarvitamast ja seletanud, et tuleb nõuda kirja teel Peterburist valitsuselt vabadust, mõisade ärakaotamist ja eestikeele kohtukeeleks säädmist. Teised olnud aga selle vastu ja kutsunud mõisnikke tapma ja mõisaid põletama, monopol lõhutud ära ja viin valatud maha. Kindu mehed käinud mõisas ja tappnud seal pulle ja mõisnikkude ning keisri pilte löödud teivastega ja pant pärast /lause lõpetamata/ Samal levinenud ka jutud mustasaja tulemisest, mõisnikudel olnud ikka hirm suur küllalt, paljud olla mõisadest ära linnadesse pagenud, mitmed läinud Rogosi mõisa, kus mõisaväravad siis alati suletud olnud, seal olnud nad kui kindluses. Pärast tulnud karistussalgad, keda kohapeal juhatanud ja ässitanud Rogosi Glasenapp. Karistusesalga tulemisel käsutatud inimesed teeveerele kokku, kaasasolev Rogosi parun pidanud kurjustava kõne ja nõutud rahvalt sõjariistade väljaandmist, mõned otsitud sealsamas läbi, samuti otsitud läbi kõikide elumajad. Suurem karistussalkade peatuskoht ja karistuste täidesaatmise paik olnud Marienburg. Siin peksetud ja lastud palju inimesi maha, enamuses olnud need küll lätlased, üks eestlane saanud sääl 150 hoopi, ta pääsend küll eluga, kuid jäänud vigaseks. Rannametsan lasknud karistussalk maha kooliõpetaja ja valla sekretäri, ähvardatud veel teisigi, kuid siis läinud preester Peterburi kaebekirjaga, mille järeldusel viidud karistussalk ära.

EKLA, f 199, m 25, 121/2 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Okupatsiooniaeg Saksa sõjavägede sissetulemisel võetud talumeestelt hääd hobused ära, asemele antud vigased ja vanad saksa sõjaväe hobused. Samuti raske olnud ka sakslaste lahkumise ajal, ka siis ei ole rekvireerimistes peetud enam mõõtu.

EKLA, f 199, m 25, 122 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadussõda Vabadusesõja päevadel on Laitsna käinud käest kätte, punaste poolt rekvireeritud kõik vili ja loomad, talusse jäetud kõnelejale ainult üks lehm. Punaste esmakordse väljaajamise järele olevat kõneleja olnud Eesti väes voorimeheks, siis punaste teistkordsel sissetungimisel vangistanud punased jutustaja ja viinud Marienburgi, seal mõistetud salakuulamise pärast mahalaskmise läbi surma, kuid antud võimalus 5000 rubla eest elu lunastada, mida kõneleja ka teinud.

EKLA, f 199, m 25, 122/3 < Rõuge khk., Krabi - Evald Blumfeldt < Kaarel Raag, 85 a. ja Juuli Raag, 76 a. (1927) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saksara mägi ja selle all Neitsiläte, mäel olevat inimesed sõja ajal peidus olnud, alla lättesse olevat ära uppunud neli neitsit, kes vaenlaste eest pagedes mäelt varju otsinud. Neitsiläte olevat põhjatu sügav, inimesed tahtnud mõõta ta sügavust ja sidunud seks kivi nööri otsa, kuid niipalju, kui nad ka nööri jätkanud, põhja ei olevat nad ikkagi leidnud. Teised olla rääkind, et mäel olnud ennemuiste Andrease kirik ja et neitsid uppunud kirikust tulles. Kellamäel keldrikoht, seal olnud sõdade ajal raha maha maetud, nüüd seal sügav lohk, sest keller olevat vajunud sisse. Kikajärve otsas peetud suur lahing, taplus olevat olnud nii äge, et veri voolanud mäeveergu mööda alla järve ja värvinud selle punaseks, sealt leitavat veel tänapäevgi kaevamisel vene sõjariistu ja surnuluid.

EKLA, f 199, m 25, 123 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Kaarel Raag, 85 a. ja Juuli Raag, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peninukid Põhjasõja järele tulnud Venemaalt sissid või peninukid maad laastama, Maiori talun võtnud nad peremehe kinni ja põletanud tulel elusalt ära. Peninutt Vinnemaalt kävve kraami riisman, üts ol tulnud tarre, ahu ol küttenu, peninutt ol naknu hinnast piislema ahu iin. Miis ol ahu päält röbelnu, et tuu om naine mehe rõõvin. Mees võtse sis nuia ja pess tõsõ minema. Sellest aast ol nakatu neid minema kihutama.

EKLA, f 199, m 25, 123 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Kaarel Raag, 85 a. ja Juuli Raag, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Nälja ajal antud inimestele kullijahu kroonu poolt - mõis toonud Riiast vallarahva jaoks ära, kuid pole annud kõike ühti rahvale, vaid tarvitanud ise ära, rahvas pidanud aga maksma.

EKLA, f 199, m 25, 120 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mannasseini revision Mannasseini revisjooni puhul oodatud teda Roomuskin, kuid Mannassein ei olevat tulnud sinna, siis saadetud rahvalt talle Riiga kaebekirju, kuid neil ei olevat mingisugust tagajärgi olnud.

E 54852 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Läheb päike selgelt looja ja on taevaäär selge.

EKLA, f 199, m 25, 123/4 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Kaarel Raag, 85 a. ja Juuli Raag, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hull krahv ja Kellamäe kindral Viitinas olnud mõisaomaniks kord Järjats, keda rahvas kutsunud hulluks krahviks, sest ta peksnud alati inimesi. Kord küsinud ta oma metsavahilt Juhanilt palju sinul metsas puid on, metsavaht pole osanud selle küsimuse peale midagi vastata, herri vihastanud see ja löönud püssipäraga Juhanile rinnakontide vahele, mees kukkunud maha ja surnud. Naisel mõistetud küll krahvi käest eluaegne elatisraha, kuid krahv ei olevat maksnud mitte pennigi. Kord rakendanud hull krahv tõlla ette hobuste asemele härjad ja sõitnud siis teisi mõisnikke kaema. Kui krahv sõitnud, siis pidanud talupojad alati teelt kõrvale minema. Samal ajal elanud Kellamäel vene kindral, kes olnud endine eesti talupoeg, rahvas kutsunud teda kindral Maior (kas oli ta tiitel k. maior või on õige rahvajutt, et ta liignimeks olnd Maior), kes olnud jutustaja vanavanaisa ema poolt. Kellamäe kindral otsustanud kätte maksta krahvile. Ta riietanud enese kindrallina kuldkuube jne, kuid kõige peale tõmbanud vana takuse kuue istunud siis sõnnikuvedamise vankri ja sõitnud sinnapoole, kust olnud krahvi tulekut oodata. Viimaks sõitnudki krahv kahehobusekalessis ja kutsar karjunud juba eemalt: "Kasi teelt kõrvale", kuid kindral es kõssagi, sõidab aga edasi. Siis karjunud krahv: "Kas sinu ei teap seadus, teed kõrvale!" ja kui mees ikka ei läinud, siis karanud kindralile kallale. Nüüd visanud kindral takuse kuue seljast ja hakanud hullu krahvi peksma, küll siis hull krahv kohkunud. Saanud viimaks lahti rabeleda ja ära sõita, hüüdnud veel kutsarile: "Küll selle Kellamäe kindralli-kuradil on jõudu ja löökidel raskust." Kuid sellest peale pole julenud krahv teel ühelegi talupojale käsitsi kallale minna.

EKLA, f 199, m 25, 115/6 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Naiste tööd ja elu teopõlves Suvel olnud mõisas korranädalatel käimisel tööks mõisaloomade karjatamine ja talitamine, siis korranädala tööde hulgas olnud ka viinaköögi tööd nagu nõude mõskmised jne. Sügisel viljakoristamisetööd - osatükkide kokkupanemisel, samuti olnud naised alati ka rehepeksmisel abiks. Mõisarehte peksetud ööd ja päevad otsapid, kahe päeva järele saanud ühe öö magada, kuid ka siis pidanud juba järgmisel hommikul kella kolme väljas olema. Peksmine toimunud jalgadega sõtkumise ja ka pintadega löödud sekka. Kupjas, sagedamini rehepapp seisnud tare läve man ja kelle pindalöök olnud nõrgem või kes vedanud tukkuma jäädes jalgu järele, see saanud kohe ergutust kepihoopide näol töö üle valvajalt. Siin pidanud kõik sündima rehepapi tahtmise järele. Rehepeksmise ajal jäänud tallu ainult väikesed lapsed ja vanad raugad. Talvel on mõisas korralised pandud lõnga ketrama - mõisa peretoas, valitseja seisnud suure pika vitsaga toa lambi (?) all ja kui keegi küllalt virk ei olevat olnud, siis saanud seda valitsejalt. Ketrajad olnud püssakile koonla ees, lõng jooksnud väikesest mulgust läbi, et jämmuselt ühtlane saaks, sest muidu olnud jälle karistus kindel.

EKLA, f 199, m 25, 116/7 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inimeste vahetamine koertega Pärispõlves olevat ka Laitsnas inimesi vahetatud koerte vastu, nii olevat keegi mees vahetatud ühes pojaga peni eest Poolamaale kuna naine teiste lastega siia jäänud. Peale paariaastalist elamist põgenenud mees kodumaale tagasi, sest vahepeal oli kaotatud kodumaal pärisorjus, millest mees oli Poolamaal kuidagi kuulda saanud, ja meest ei olevat ka enam tagasi saadetud.

EKLA, f 199, m 25, 117 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Mõisa on kaotanud Parmuküla - asemele karjamõis. Reoliküla, kolm Märdimiko talu - asemele samuti karjamõis. Hinnimäel kaks talu, Muratil kolm talu ja asutanud umbes 70. aasta eest karjamõisa. Samuti kaotanud mõis ka Kuural mitu talu.

EKLA, f 199, m 25, 117 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Vanemate ajal olevat koolmeister käinud külapidi perest peresse lapsi kaemas ja annud siis uued tükid ülesse. Palga saanud ta vallalt, külades saanud tasuks veel utele heinu ja Riia ränisoola, samuti saanud ta süüa säält, kus ta järjekorraga oli.

EKLA, f 199, m 25, 117 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kinnismuistised Mustahamba Laitsnal Laitsna valla selles osas, mis jäänud Lätimaa alla olevat Korneti Linnamägi, muistne eestlaste kants, ka praegust elada seal ümbruses ainult eestlased. Mustahamba külas asub Sormuli mägi. Vanasti olevat kutsutud seda ka kirikumäeks, sest mäel olnud ennemuiste üks kirik või kabel. Samas asub ka ahtakene raudteetammitaoline Kalmemägi, rahvajutu järele ennemuistne matusekoht, kaevates olevat kõneleja ise leidnud sõlgi ja luid.

EKLA, f 199, m 25, 118 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rootsi tamm Siinsamas asub Mustahamba talumaa peal ääretult suur vanaaegne tamm, mille ümbermõõtu alles nelja mehe käed suudavad haarata, vanem rahvas kõnelenud, et see olla rootsi tamm, mille Kaarel XII ise istutanud.

EKLA, f 199, m 25, 118 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Kõneleja laps olles on mitu aastat vili nii äpardunud, et rahva seisukord muutunud kordkorralt halvemaks, viimaks olnud saak nii kehv, et mardipäevaks lõppenud taludes sügisene lõikus, rukkid saadud peksust ainult neli garntsat, vili kasunud küll, kuid pole saanud ära koristada, sest mõisatööd olnud vaja ennem lõpetada. Näljaga on siis väga mitmesugust toitu söödud, jutustaja perekonnas söödud tammepuulehtedest leiba. Magasinist antud vilja korter hinge peale.

EKLA, f 199, m 25, 118/9 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuse suurus Talud hinnatud taaldrite arvu järgele suuremaks kui nad tegelikult vanades vakuraamatutes olnud, kõige rohkem olnud hindamise järele kaheksa taaldri suurusi talusi ja vastavalt taaldritele pandud ka orjust, neil olnud kaks päeva nädalas jalgsi ja üks päev hobusega orjata, peale selle mõisa puuraiumine, vooriskäimised ja mitmesugused mõisamaksud natuuras, mida kõneleja täpselt enam ei mäleta, olnud kindlasti viia üks voon või utt jne. 12 taaldrimaa pealt aga olnud viia igal aastal vana emalammas, punt linu, kanepit, noori kanu jne. Mõisa puuderaiumine olnud kevadel mitmes jaos, kõik tulnud teha raiudes, sest saagi ei olevat taludes siis veel tarvitusel olnud. Vilja- ja viinavoorin käidud Ostrovan, Abotðkan jne.

E 54853 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noorel kuul lumi jääb maha. Kui talve kange külm, suvi kange kuum.

EKLA, f 199, m 25, 108 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Küla asustamine Vene-Rootsi sõja ajal jäänud lõunapoolsed Rõuge kihelkonna osad inimestest peaaegu täiesti tühjaks. Üksikud inimesed, kes sõja ja katku käest pääsenud, otsinud rahulikumaid elukohti üksildastes maanurkades, nii olevat ka Kilomanni külla asunud kaks abielupaari, peale selle kui nad olid mitmelt poolt sõjamöllu tõttu pidanud põgenema. Üks pere asunud praeguse Tanielsoni tallu s.o kõneleja tallu ja teine praegusse Kilomanni tallu, õieti asutanud nad need talud. Tanielsoni talu rajajaist põlvnevat ka jutustaja, kes olevat taluasutajatest kaheksas põlv. Nende kahe talu järeltulijaist tekkinud hiljemini terve küla.

EKLA, f 199, m 25, 108/9 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Usuvahetamise eel käinud kihutajad maal, kes seletanud, et uue usu vastuvõtjad saavad vabadust, maad, leiba ja iga usuvahetaja püta silku. Kuna peale usuvahetamist kohapeal midagi ei ole antud, vaid koguni peksa lubatud anda pärijaile, siis arvatud seda mõisnikkude tööks ja otsustatud minna Riiga õigust nõudma, eriti mindud just püta silkude pärast. Riias ei ole aga ka tahetud midagi teada endistest lubadustest, ainult silkude lubamist pole salatud, kuid ka silkudega petetud - lubatud püta asemel antud väikene puupütikene, missuguseid keegi Rannametsa mees, kes sama asja pärast Riias olnud, viis tükki oma kuuehõlmale ladunud.

EKLA, f 199, m 25, 109 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laulukoorid tegelased Pastor Hollmann keskmise ajal on kõneleja asutanud ise laulukoori, millega on esinenud kihelkonna laste pidudel Rõuges, hiljem on olnud koorijuhatajaks kooliõpetaja. Ajalehtedest on vallas loetud "Eesti Postimeest" ja "Sakalat". Kooliõpetaja Häussler on esimesena tellinud "Sakala", missugune leht tõrjunud "Postimehe" täiesti välja. 1891. a. pidanud Häussler peale 18. aastalist tegevust siit lahkuma, sest tema peale oli kaevatud, et ta olevat vene usku naernud ja öelnud pilkavaid sõnu preestri suhtes.

EKLA, f 199, m 25, 109/10 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Okupatsioon Peale venelaste lahkumist, kes taganemise juures ka talusid laastanud ja lõpuks Võrumaal ikkagi sakslaste kätte vangi langenud, järgnev okupatsiooniaeg olnud väga raske, alaliselt nõutud vilja, liha jne, jne, kes käsu peale pole viinud, sellelt viidud vägisi. Kõnesolija talust on viidud kaks korda kahe nädala jooksul kümme puuda liha. Kui jälle tuldud ja enam midagi pole olnud võimalik ära tappa, siis võetud laudast üks lammas. Raha pole saanud moona /leheosa ära lõigatud/. Ühes saksa lahkuvate sõjavägedega, kes enne lahkumist hästi palju toiduaineid kokku käsutanud, lahkunud ka kohalik mõisnik, kaasa võttes suurema ja väärtuslisema osa omast varandusest, isegi uksede vasksed kaerauad-lingid ja hinged võetud küljest ja viidud kaasa Saksamaale.

EKLA, f 199, m 25, 110 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadusesõda Okupatsioonivägede lahkumise-eelsetele rekvisitsioonele järgnenud peatselt punaste laastamised ja hirmutööd. Kilomanni küla olevat käinud üheksa korda käest-kätte.

EKLA, f 199, m 25, 110 < Rõuge khk., Vana-Laitsna v. - Evald Blumfeldt < Jaan Reibakas, Vana-Laitsna vallavanem, 51 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sormuli küla Vanaisalt (kes s 1812) kuulnud kõneleja, et Kikri külas mäe otsas olevat vana ennemuistne matusekoht. Peeldi saar - metsa sees - seal kujutud vanasti sõja ajal metsas kangast, sest inimesed pagend sõja eest metsa.

EKLA, f 199, m 25, 110 < Rõuge khk., Vana-Laitsna v. - Evald Blumfeldt < Jaan Reibakas, Vana-Laitsna vallavanem, 51 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Usuelu Varkali külas olnud vennastekoguduse palvemaja. Suurtel pühadel alanud siin palvetamine juba hommikul kella viie ajal, sest kell üksteist pidanud olema Rõuges kirikus ja õhtul kella viie või kuue ajal jälle palvetund.

EKLA, f 199, m 25, 110/1 < Rõuge khk., Vana-Laitsna v. - Evald Blumfeldt < Jaan Reibakas, Vana-Laitsna vallavanem, 51 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Seltskonnaelu Energilisem mees koorilaulu organiseerimisel on olnud Kikri kooliõpetaja Karl Laats, kes 1892. a. asutanud oma laulukoori. Esimene laul, mida koor ette kannud olnud "Kõrges kõlagu Eesti poegade ausus".

EKLA, f 199, m 25, 111/4 < Rõuge khk., Vana-Laitsna v. - Evald Blumfeldt < Jaan Reibakas, Vana-Laitsna vallavanem, 51 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoorjuse - Rendikontraht, Võrro makond Karola kihelkond Karola moisa Laysaar tallo. See teoorjuse rendikontraht, mes Karola moisavalitsus see Peremehega, kel Anz Vilup nimi, see sõnaga om tennu ning mes seniajani om kindma olnu, pantas nüüd siinsaman alan sedaviisi kirja, kuis Liivlandimaa Kubermango-valitsus patentikirja läbi 20. aprillil 1851 nr. Sp 41 on käsknu. § 1. Laysaar-talo jääp Anz Vilup kätte veel kuuest ajastajas, see om 23 aprillini 1865 nink ei nõuta tema käest suurembat orjust, kui tema seniajani selle maa eest om orjanu. § 2. Messugune seesama talo parhilla om, seda näüdap seesinatse kontrahti lisakiri välja, mes kummagi kontrahtitegija kihelkonnakohto een omma tunnistanu õige olevat ja tõttega ütte tulevat. § 3. Kiik mes rentnikul selle talomaa eest vakoraamat pärra tulep orjata nink massa, teep niipaljo välja, kui siin alan nimitetas: I Nädalapäiva orjus: 1) Hobesega kiigeajastaja läbi ega nädal 3 1/2 päiva, ülekiige - 182 hobesep. 2) Jalaga a. jüripaivast mihlipäivani - ega nädal - päiva, ülekiigi - 80 1/2 jalap. II. Abipäiva orjus. 1) Hobesega a) Jürip. mihklip. - 18 hobesep. b) Mihklip.jürip. - 5 hobesep. 2. Jalaga: a) Jürip - mihklipäivani 100 jalap. b) Mihklip. jüripäivani 54 jalap. III. Vooripäiva 250 versta peale - 43 1/2 hobesep. IV. Vilja- nink muu maasaagimassu: 1) 3 vakka rukki 2) 1 vakk kesvi 3) 3 vakka kaero 4) 20 nagla linna 5) 3 nagla kanepid 6) 3 nagla humalid 7) 3 nagla võid 8) 1 lambas 9) 3 kana 10) 21 muna 11) 1 kott 12) 2 tõpralõiga 13) 1 toop kömmit (köömleid) § 4. Kõrralise peava, nii kui senini mõisa pruuk om olnu, töövaheajal ketrama voi muid kätetööd tegema. § 5. tööd, mes rentnikule osatükiviisi kätte antas nink mes eest teoorjusesäeduse pärra ajastaja orjusest teopäivi mahariibutas, tulep tal niipalju tetta, kui siia kirja pantas, see om: sedaviisi kut vakoraamat punkt VII om 3 1/2 päiva suuruse talomehe osatükid säednud nink ettekirjotanud ja säed. Ram. 1849 § 200 vastsest kinnitab. § 6. Rentniku kohus om seda talo, mes tema rendi pääle võtnud, kiigildi sündsal nink parajal viisil pidada nink valitseda, nink kui ta seda ükskord jälle käest ära annap, siis peava: a) talohoone nink eseäralikult katuse kiik hään kõlbulikun kõrran olema; b) röanurm pollun nink mõtsan ausasti haritu nink külvetu; c) kiik aia tävveste parandetu nink kõva; d) niido korraperast hoietud ja puhastud; e. kiik sitt nink mes elaja söödast nink põhust om pärra jäänu, peap majja jääma, ilma et rentnik see eest tohib tasumist nõuda; f. talopiiri puhastetu nink märgikivi alale hoietu ollema; g. eentulevas ajjastajas: Rüakõrs künnetud olema; kuus süld katte aluse riidapuid, kuus koormat ajja kõõdmist, neli koormat taibit välja veetud olema. § 7. Rentnikule juhatetas ega ajastaja nenda kui enne pruuk olnud, oma talogrundist maja suuruse perra mõtsmaad... Rentnikule antakse mõisapoolest majja tarbispuid: nõnda kui enne kuus sülda riidapuid, aga oma hainamaalt. § 9. Rentnik peab tähelepandma, mes Talor. Säeduser. § § 171-3 opetap, nink ei tohi seepärast ei nappa (olgi), ei hainu, ei aganid ilma moisa teadmata nink lubata teisele laenada ehk müvva ehk muu viisil häetada. § 10. Mes Kogokonnakohtu poolest ega ajastaja kroono nink kogoduse massu nink orjuse pärast kästas nink säeduse pärra talorahva käest peap nõutama, peap rentnik kiik usutavvalt täütma. § 11. Kiik õnnetusi, mes rentnikule Jumalast lastas, nii kui pikse tulekahjo, räüs, tõprakool etc. peap rentnik üksinda kandma. Elomaja saap kui enne valla abiga ülesseehitud ja katetud. Allkirjad: Mõisavalitseja E. Zeneker Rentnik XXX Karola mõisas 30 martzil 1859. Jutustaja on esitatud kontrahi saanud juhuslikult Võrust kusagilt rauakauplusest pakkimise paberina.

EKLA, f 199, m 25, 115 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Alupalul olnud ennevanasti Anna kirik, kiriku omaaegset asukohta kutsuda rahvas veel tänapäevgi Annekirikumäeks, kirik ise olevat hävinenud sõdade tagajärjel. Vanu sõjakääpaid leiduda palju Murati mõisa maa peal, väikeses metsatukakeses asub väikene mägi, kust kaevates väga palju surnuluid leitakse. Kõneleja olevat noores eas omalt vanaemalt kuulnud, et ennemuiste jooksnud priirahvas Murati mäele sõja eest pakku, kuid vaenlased läinud suitsujärele neile sinna perra ja tapnud kõik pagusolijad ja sinnasamasse tuul nad ka matnud.

EKLA, f 199, m 25, 115 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõda Rootslaste ja venelaste sõjast pidanud osa võtma ka talumehed rootsi poolt. Sõja järele tulnud sissid, kes tapnud kõik inimesed, kes sõjamöllust pääsenud ja neile ette juhtunud. Tsistrel saanud sissid kätte ühe vanamehe, sidunud tal kinni käed ja jalad, ajanud siis mehe puu otsa ja hakatud teist tulel küpsetama, et ta ütleks, kuhu on külaelanikud pagenud.

E 3349 (13) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noorekuu reede - õnnelik päev.

EKLA, f 199, m 25, 103 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanad leiud Umbes paarikümne aasta eest on talu krundis asuva Tsõõrijärve kaldalt leitud kaks kivikirvest, hiljemini kolm odaotsa, sõrmuseid vaskseid (pronks?) ja sõlgi - leiud olevat veel hiljuti talus alles olnud, kuid nüüd ei tea kuhu vana koli sekka ära kadunud. Samast leiukohtadelt olevat leitud ka surnuluid, mispärast rahvas arvavat, et see olevat endine matusekoht - kalm.

E 55158 (1) < Pühalepa khk. - Lätti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meelses oli suur mänd, kuhu raha pandi ja paiseid muljuti. Ka oli Meelses püha pärn.

EKLA, f 199, m 25, 103/4 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjus Kõneleja isal, kelle talu olnud 12 taaldrimaad suur tulnud mõisas orjata rendilepingu alusel, mis talus veel mõnekümne aasta eest alles olnud - korraline orjus. Hobusega aastaringi kaks päeva nädalas, jalgsi Jüripäevast Mihklipäevani poolteist päeva nädalas, Mihklist Jüripäevani pool päeva nädalas, üldse korralik orjus 104 hobusepäeva ja 49 jalapäeva. Abitegu olnud Jüripäevast Mihklini hobusega kaks nädalat s.o. 14 päeva, jalgsi 50 päeva. Mihklist Jüripäevani hobusega 7 päeva, jalgsi 20 päeva. Peale selle olnud igal talvel mees ja hobune mõisavooris, mis kestnud kolme nädala ümber. Iga kahe nädala tagant pidanud peremees ühe naisterahva mõisa nädalaks ajaks saatma korraliseks - mõisa karja talitama, õhtul peale karja talitamise pandud korralised virtina järelvalves ketrama ja kuduma. Osatükkidena olnud talul kokku panna: kolm vakamaad rüga, kolm vakamaad suvevilja, kuus vakamaad heina ja pool vakamaad kartulaid ülesse võtta. Mõisale olnud maksta igal sügisel kaks vakka rüga, üks vakk kaaru, 10 nakla linu, poolteist nakla linast lõnga, pool lammast, üks kott, üks tõpralõõg, 15 muna, kaks toopi köömleid, kolm paari vihtu. Mõisa poolt saanud talu majapidamiseks tarvisminevad kütte- ja tarbepuud, ise pidanud mõisa metsast kättenäitamise järele valmis tegema, kuid mõisalt antud puudenormist ei olevat kunagi jätkunud.

EKLA, f 199, m 25, 104 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vooriskäigud Mõisa viinavoorid olevat ulatanud kuni Novgorodini, sagedamad käigukohad olnud aga Narva, Pihkva, Riia ja soola toodud ikka Pärnust.

EKLA, f 199, m 25, 104/5 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvaga ümberkäimine. Mõisatöö olnud orjatöö kupjas käinud kepiga kannul, kui vähekese töö kupjale vastumeelt olnud, siis andnud kepiga turjale, tal olnud luba lüüa korraga kuni viis hoopi. Kes hakanud kupjale vastu, ega pole end lüüa lasknud, see saanud õhtul talli juures, kus peksjaks olnud vallakasak. Peksmise juurespole löökides mõõtu peetud. Herr ise võinud alati, kui see talle meeldinud, kepiga või nuudiga igale 15 hoopi korraga anda. Varmalt olevat peksmine veel suurem olnud, siis püüdnud rahvas ära pageda, kuid see olnud väga raske, sest mõisnikud saatnud vastamisi põgenikke tagasi, kui nad neid tabanud. Rogosist õnnestunud kellegil põgeneda ära Kuramaale, kuid mees saadetud sealt tagasi. Rahval olnud küll oma seast valitud kohtumehed, kuid mõisnik olnud alati tegelik kohtumõistja. Kogukonnakohtul olnud õigus anda vitsu kuni 30 hoopi, kihelkonnakohtul kuni kuuskümmend hoopi. Talvel antud mõisa poolt ka kodu naistele kedrustöid ja kedrused läbi olnud, siis aetud mõisa sulgi katkuma.

EKLA, f 199, m 25, 105 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine. Luutsniku karjamõisa asemel olevat olnud ennem terve rida talusid, kuid umbes 100 aasta eest kaotanud Rogosi parun need ja asutanud asemele mõisa ühe poja tarvis.

EKLA, f 199, m 25, 105 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soldatisse andmine Soldatisse andmine olnud mõisaherri ja kohtumeeste otsustada, vabad kartusest olnud taluperemees ja peremehe kandidaat. Sellepärast olnud ikka nii, et saadetud ainult lahtisi inimesi, sest taluperemees toimetanud oma pojad ikka, kas küll või silmakirjaks kusagile peremehe kandidaatiks.

EKLA, f 199, m 25, 105/6 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõjad Vanasti peetud siinses ümbruses suuri riigisõdu, siis olnud talurahva seisukord väga raske, võõrad ja omad sõjaväed olnud mõisades korteris, kõikide toit muretsetud ümbruse elanikkudelt, ainult leib olnud soldatitel kroonu poolt. Rootsi sõja lõpul olevat maal sõjavägede järele röövima tulnud Venemaalt sissid - meeste riietes naisröövlid. Kuna inimesed varem pole teadnud, et need ainult meestena rõivastatud naised on, siis kardetud neid väga. Kuid ühes talus näinud mees juhuslikult, et meesterõivis esineb naine. Siis karanud mees parsilt alla ja löönud sissi reheviglaga surnuks, sellest peale hakatud sissidele vastu. Kikri Peeter, keda rahvas ka Sissa Peetriks kutsunud, olnud sisside järeltulija.

EKLA, f 199, m 25, 106 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalmed Praegu näitab rahvas terve rea vanu sõjaaegseid matusekohti, kuhu lengenud sõdureid maetud. Tulba Hundi maa peal ja Kilomanni külas Tsukri maal vanad Poola sõjaaegsed kalmed, praegu kasvab nimetatud. kohtadel mets.

EKLA, f 199, m 25, 106 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana tee Ka olevat vanasti läinud suur sõja- ja postitee Laitsna vallast tulles üle Korneti - Tulba Kalmetimäe kaudu Postikülla, mis saanud sellest oma nime, et seal seisnud postijaam.

EKLA, f 199, m 25, 106/7 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaebused Viitina vallast saadetud Ivask kaebekirjaga Riiga Mannaseinile mõisnikkude peale kaebama. Kaebajad saanud karistada. Vana Ivaskile pandud mõõk kaela manu ja lubatud otsekohe pea otsast maha raiuda, kui ta peaks julgema veel kaebada mõisnikkude peale ja nõutud, et ta tunnustaks oma endised kaebused ülekohtuseks. Karistuseks olevat mõisnik ajanud kohapealt kaebekirjast osavõtnud välja taludest, kaebekiri ise pole aga mingeid tulemusi annud.

EKLA, f 199, m 25, 107 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maamõõtmine 1864 Pääle teopõlve lõppu, orjus kaotatud 1860 a., on 1864 a. olnud suur talude kruntimine ja mõõtmine. Kruntimise ajal on mõisnik talumaid vähendanud osalt mõisamaade suurendamiseks, osalt külvatud äravõetud maale mets peale, lõpuks on asutanud endiste arvel uusi talusid.

EKLA, f 199, m 25, 23 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asustusala muutumine Vanal ajal olevat küla asustusala olnud palju suurem, praeguste heinamaade ja soode äärest leitavat veel praegugi vanade elamute jälgi, eriti sagedasti aga rauasitta, mis olevat endiste sepistuste asukohad.

E 54629 (14) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaelastes vanasti suur kadakas, kuhu sukki, kindaid ja toiduaineid veel 50 aasta eest viidud.

EKLA, f 199, m 25, 98 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talupoegade kKaebtused Kui rahvas Riias kaebamas käinud orjuse peale, siis olevat keiser saatnud oma velle Konstantini, et see järele kaeks, kas rahva kaebused vastavad tõele. Konstantin tulnud sulasena Vana-Roosa mõisa ja näinud siin rahva viletsust, ta kirjutanud siis kaebekirja ja andnud tõistre talu sulase kätte, et see kolme päeva pärast selle kohtumehe kätte viiks, ise sõitnud ära. Varsti viidud kupjas ja herr Peterburgi kohtu kätte. Selle järele kuulutatud orjust natikene maha kasakate abil, keda keiser saatnud mõisnikkude järele valvama.

EKLA, f 199, m 25, 98 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Raharendile järgnenud talude ostuaeg, esimesed talud ostetud kõneleja 30-aastane olles, s.o umbes 55 aaasta eest, ostjaid on tulnud palju väljastpoolt. Soolättel on mõis kaotanud 12 talu ja asemele asutatud samanimeline karjamõis. Krabil kaotatud ka õieti palju talusi, sest maad on olnud väikesed - kaotatud ära Kolga küla.

EKLA, f 199, m 25, 98/9 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Kõneleja olevat olnud 8-aastane kui raske näljahäda rahvast tabanud. Söödud leiba, mis olnud valmistatud linaseemne aganaist, ainult natikese jahu sekka. Kõneleja saadetud sõnnikuveole hobusepoisiks, söögiks antud tükikene linaseemne karaskit kaasa, peale selle kui ta selle ära söönud, olnud ta nagu purjus. Taimelehtedest valmistatud leiba on kõneleja käinud ise sõelaga ahjust välja toomas. Peoga aetud teda suhu, sest muidu lagunenud ära, et paremini kurgust alla läheks, siis rüübatud iga suutäiele vett peale. Leib olnud nii halb, et loomadki pole seda söönud. Kõneleja olnud kord mõisas ja hakanud seal sööma, aidamees vaadanud seal tema leiba ja öelnud, et see nagu susi sitt, katsunud süüa ka, kuid sülitanud kohe välja, pakkunud siis hobusele, kuid ka hobune ajanud leiva keelega suust välja.

EKLA, f 199, m 25, 99/100 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõneleja esivanemate talu olnud täiesti üksik, omal praegusel kohal juba mitme sajandi eest. Kuna talu metsadest ümbritsetud, siis pole mõis teadnudki talu olemasolust ja metsatalu inimesed elanud vabadena meestena. Hiljem, kui mõis talu ülesse leidnud olnud talu ikkagi paremas seisukorras, mõisale pidanud taluperemees orjuse asemele viima nädalas teatud arvu kalu, kuna talu asub täiesti järve kaldal. Pärastpoole on tulnud aga orjus ja kõneleja nooreseas on talu eest tehtud orjust (talu on olnud 157 vakamaad suur) kaks hobusepäeva nädalas ja kaks pool jalapäeva, siia juure ei ole arvatud vooripäevad, mis kuulunud abiteo hulka. Vooriskäimisteks kulunud harilikult kolme kuni nelja nädala päevad aastas ja need ulatanud Räpinast alates Narva, Riiga, Pihkva, Pärnu, Jakobstadti. Abiteona olnud veel osatükid kokku panna: kaks vakamaad kesva, kaks vakamaad kaaru ja poolteist vakamaad rüga ja mõni vakamaa heinu. Kõik vili tulnud lõigata sirbiga, mis palju rohkem aega võtnud ja asjatult inimesi vaevanud, viljakoristamise ajal olevat olnud inimestel põlved kõigil verised, sest viljatüügastel põlvili tammudes torkinud need naha katki. Siis olnud veel korranädalad, millal tüdrukud mõisakarja talitamas olnud ja peale viljakoristamise päid korjamas. Mõisale olnud peale orjuse maksudena viia: kümme naela linu, viis naela võid, kolm naela kanepit, kolm viljakotti, kaks lehmalõõga, viis paari vihtu, kaks toopi köömleid, humalaid, üks lammas. Kui viidud emalammas, siis tulnud viia ainult üle aasta, kui oinas, siis igal sügisel. Lõpuks olnud ka mõni nael linast lõnga, samuti ka villast. Korda mööda pidanud taluperemehed mõisas öövahiks olema.

EKLA, f 199, m 25, 101 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Rogosis on kaotatud jutustaja lapseeas järgmised talud: Suureado, 3 Märdimiko talu, Parmu, Vastsemiko, 3 Murato talu asemele Luutsniku karjamõis. Hiljem on mõis kaotanud kaks Kuura talu (peremehed Juhan Palvadre ja Kristian Kuura) ja asemele asutanud Kuura karjamõisa. Siis on kaotatud veel Mikita talu. Kaotatud on ka kolm Ansemäe talu, umbes nelja aasta eest, nurm ühendatud mõisa põldudega, kuna halvematest põldudest asutatud popsikohad. Raharendile üleminekul on algul kardetud, kust nii palju raha saada, et nii suurt renti jõuaks tasuda, ent raskustega on sellest küsimusest siiski saadud üle ja peatselt olevat rahvas tõusnud eneseteadvus, öeldud: "Ega meie ole enam orjad, muudkui lähme aga kiriku asemel kõrtsi."

EKLA, f 199, m 25, 101/2 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Venemaale asumise tung Jutustaja 15-16-aastane olles on väga paljud kavatsenud ära Samarasse rännata, sest kõneldud, et seal saavad kõik nii palju maad kui keegi ise tahab ja et kroonu poolt ehitatakse pealegi veel asujatele majad valmis. Otsustatud üks ennem ette kaema saata, kuidas seal elu on. Saadikuks valitud keegi mees Mäepalult, raha antud saadikule 60 tenga kaasa, missuguse summa laenanud Kaarli Kaendra. Saadik ei olevat aga jõudnud Pihkvast kaugemale, vaid joonud raha Pihkvas ära, selle äparduse järele vaibunudki tung Samarasse reisida.

EKLA, f 199, m 25, 102 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaebekirjad Umbes samal ajal või vähekese ennem olevat saadetud kaebekirju Riiga, millistes kaevatud mõisniku ülekohtu üle ja palutud orjuse vähendamist.

EKLA, f 199, m 25, 102 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vene usk Rahvas vahetanud usku sellepärast, et loodetud maad, vabadust ja toiduaineid saada, sest kuuldused säärastest lubadustest usuvahetajaile liikunud õhus, kuigi pastor igal pühapäeval vastupidist seletanud. Kuna usuvahetamise järele midagi säärast ei ole saanud, siis läinud mehed Võrru ja küsinud sealt hingemaad, seal ähvardatud mehi ja öeldud, et nad ajavad oma nõudmistega usu segamini, sest mitte midagi ei ole lubatud ega ei anta ka usuvahetajaile.

EKLA, f 199, m 25, 102 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Kõneleja käinud üks päev nädalas koolis, koolmeister küsinud eelmisel korral ülesantud õppetükid ära, annud uued üles ja saatnud koju. Kool alanud sügisel loomade lautajäämisega ja lõppenud kevadel loomade väljalaskmisega. Suvel hoidnud õpetaja mõisa loomi.

EKLA, f 199, m 25, 93 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Krabi mõisas kaotatud palju talusi, asemele asutatud karjamõis, kaotatud taludest nimetab jutustaja: Suuleta, Armiko, Kolga ja veel teisi, milliste nimed kõneleja on unustanud.

EKLA, f 199, m 25, 93/4 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi ja talude ostuaeg Kui priius tulnud, siis tänanud rahvas kiriku juures, kus priiusekiri ette loetud, põlvili maas olles jumalat ja heameele pärast nutnud kogu kirikutäis rahvast. Kui siis orjuse asemel raharent tulnud, siis kerkinud aga kahtlus, kas suudetakse nii kõrget renti tasuda, kõneldud koguni ka, et keiser lubanud maarahvale täiesti tasuta, ainult mõisnikud nõudvat renti ülekohtuselt. Krabil olevat kolm peremeest oma taludest loobunud rendi kartusel, küll seletanud mõisaherr, et rendiaeg olevat kaugelt parem teopõlvest. Ka talude ostu ajal olla paljud omist taludest välja läinud, sest keegi pole julgenud nii suure summa eest talu osta, küll olnud maksmine osade kaupa, kuid talurahval olnud raske saada ettekujutust nii suurest rahast, kuna tal senini vaid kümnete rubladega tegu olnud. Mõni loobunud ostust veel siis, kui juba osturaha sissemakstud olnud, võtnud raha välja uuesti, vaatamata, et herr püüdnud seletada, et ostu järeldusel saab talu ostja pärisomaduseks, mille eest pole enam vaja midagi maksta. Et herr nii pealetükkiv olnud, siis tekkinud kahtlus, kas kõigepealt mitte herr müügist kasu ei saa. Talude ostjaid tulnud väljast, eriti mulke Tarvastust, sest need olnud siis kõik rikkad ja jõukad.

EKLA, f 199, m 25, 94/5 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Raske näljaaeg olnud kõneleja lapseeas, siis söödud sõnajala leiba - sõnajalad toodud metsast koju, raiutud tsaerauaga katki, lisatud jahu manu ja leib olnudki peale sääraste kakkude küpsetamise valmis tehtud - väikesed munataolised mullikesed, sest suuremad lagunenud ja needki toodud laste poolt sõelaga ükshaavalt, et na maitte ära ei laoks, ahjust välja. Nälg tulnud selle tõttu, et kümne aasta jooksul võtnud külm vilja nurmedel ära, ka kartulad olnud võttes külmavõetud. Sõnajalaleib haisenud hirmsasti ja hakanud kurku kinni - veristanud koguni suulage - nemad, lapsed nutnud alati leiba süües. Parem olnud jahelehtedest tehtud leib, see ei olevat nii haisenud ega nii valus olnud kui sõnajalad. Kuid et viimaseid ainult kevadpoole suvet leidund ja neid üldse vähem esinenud kui sõnajalgu ja et neid palju rohkem tulnud korjata, kuna nad hoopis vähem välja annud kui sõnajalad, siis olnud jahelehtedest leiba vähem saada. Seda valmistatud järgmiselt: lehed keedetud soolase vee sees pehmeks, raiutud siis hästi peeneks - lisatud jahu ja küpsetatud siis ahjus väikesed pallikesed. Samuti kuivatatud pekstud rüapäid ahjus, tambitud siis puruks ja jälle olnud üks vahend leiva tegemiseks. Sügisel, kui mõisa põldudelt vili pekstud olnud, saadetud lapsed, hobuse pääkott kaelas, sealt pudenenud viljapäid korjama. Näljaaja söögiks olnud ka oblikasupp.

EKLA, f 199, m 25, 95/6 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Kõneleja ajal ei olevat veel õiget koolimaja olnud, kooli peetud talutares ja õpetajaks olnud peremees, kes õpetanud veerides lugema, tares ei olevat olnud koolipinke nagu nüüd, vaid istmeks olnud puupakud. Rahvast osanud lugeda ainult nooremad, ainsaks lugemise raamatuteks olnud talurahval lauluraamat ja testament, muud raamatut ei olevat tuntud. Kui eestikeelsed ajalehed ilmuma hakanud, siis kõneldud vaid eesti seitungilehest, kuid loetud ei olevat. Valitsejaherr toonud kord linnast eestikeelse lehe ja pannud tööliste lähedale kutsudes inimesi lugema, kuid keegi es olevat julgenud minna kaema, siis valitsejaherr lugenud lehest meestele ette. Hiljem olla lehed tulnud mõisa ja kohtumajja.

EKLA, f 199, m 25, 96 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vennastekogudus Kõneleja ise, samuti ka vanemad olevat velistekoguduse liikmed olnud. Rahvas olevat olnud väga veliste usu poolt, kuid kirikherr es lase käia sinna. Koguduses olnud kõik velled ja õed ja vanem veli rääkinud ikka, et kõik inimesed on ühesugused, keegi ei tohi teist peksta ilma kohtuta jne. Kokku tulles ja laiali minnes tervitanud koguduseliikmed üksteist suuandmisega.

EKLA, f 199, m 25, 96 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kahe hobuse talu eest tehtud igal nädalal mõisas neli jala ja neli hobusepäeva, pääle selle olnud viljakoristamise ajal kokku panna osatükid ja sügisel nurme kündmine. Kui peremees jätnud teolise mõisa saatmata, siis kutsutud ta ise mõisa ja antud 30 hoopi. Mõisa tulnud viia 10 naela kanepit ja villa, lammas, kikas, kana, mune, lehmalõad ja viljakotid. Siis olnud viia enese villadest ja linast kedratud lõnga, kui lõngal juhtunud mõni linaluu olema küljes, siis antud jälle peksa ja ei olevat vastu ka võetud. Kellel aga lõng nõuetavast parem olnud, see saanud kiita. Talvel pidid peremehed vooris käima vilja ja viina viimas.

EKLA, f 199, m 25, 97/8 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talurahvaga ümberkäimine Pärispõlves olnud nii, et kes naise võtnud, see pidanud saatma naise esimeseks ööks Rogosi mõisaherrile kaeda, ka teopõlves olevat herr veel sedasama nõudnud, kuid siis olevat rahvas vastu hakanud. Mõisa nurmedel tööjuures olnud kupjas alati malgaga valvel, et keegi ei laiskleks, kui mõne tõstnud pea, et vähe kangeks jäävat selga sirutada, siis kohe langenud kupja malk viis korda üle küüru. Kohus olnud küll olemas talupoegadest, kuid herr olnud ikka tegelik kohtumõistja. Kord mõistnud herr ühele peremehele 30, sest see ei olevat saatnud enese teomeest tööle ega ei olevat ka ise tulnud teole. Kuid mõisas ei olevat mees lubanud end ka peksta, võtnud suure malaka kätte ja lubanud igaühe lüüa maha, kes teda tuleb lööma. Küll karjunud herr kohtumeestele - võtke maha, võtke maha, kuid keegi ei olevat süüalusele julgenud läheneda, kästud herri end minna, kuid see kartnud samuti. Mees kaebanud edasi kihelkonnakohtusse, seal nõudnud herr, et mehele antagu kuuskümmend, sest ta löönud kupja ja ähvardanud ka herri. Kihelkonnakohus mõistnud aga mehe õigeks. Maata inimestel olnud elu väga raske - lapsed saadetud varakult teenima. Karjuse palk olnud söök ja viiskümmend kopkut raha. Sulasel söök, riided ja üks rubla raha. Kes teenima pole tahtnud minna, sellele antud vitsu ja pandud kohtu poolt.

EKLA, f 199, m 25, 68 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Viktor Glasenapp (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rogosi mõis Praegune mõisahoone olevat ehitatud juba XVI sajandil ja just nimetatud sajandi alul ja ehitusena olevat loss ainukene omataoline ehitus tervel Liivimaal olnud. Kolmest küljest on loss piiratud müüri ja müüritaoliselt ehitatud teenijate ja majapidamise hoonetega, neljandalt küljelt ümbritseb lossi loogataoliselt järv, mida olevat kunstlikult paenutatud osalt kallaste täitmise osalt edasi kaevamise teel. Praegune peahoone on osaliselt uuema aja ehitus, nimelt on vanast kiviehitusest säilunud mitmete sõdade järeldusel vaid keldri- ja esimine kord, millede seinade paksust võib mõõta süllaga, kuna ülemine puukord umbes saja aasta eest ehitatud.

EKLA, f 199, m 25, 87/8 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuse suurus Orjust olnud mõisas nädalas neli päeva hobusega, viljakoristamise ja peksmise ajal koguni olnud üks mees ja hobune terve nädal otsa mõisas ja lisaks olnud veel mõni päev mees ja naine jalgsi. Viljatükid olnud vastavalt talu suurusele, kõneleja vanematel, kelle talu Krabi mõisa alla kuulund, olnud kokku panna kolm vakamaad rukkid, kolm odre ja kolm kaeru ning kuus vakamaad heinamaad. Mõisa olnud maksuna viia jakobipäevaks: nuumatud lammas, kus nakla võid, 30 muna, kaks kana, kolm toopi köömleid, kaks lehma lõõga, neli viljakotti, kaks nakla linast lõnga, poolteist nakla villast, viis paari vihtu, punt kanepit ja linu. Lõnga suhtes olnud veel nõue üles seatud - proua andnud proovi ette, kui jäme peab lõng olema, kui pole nii peenikene olnud, kui tahetud, siis peksnud proua või mamsel kepiga näppude pihta. Tehtud päevad ja toodud maksud märgitud küünrapikkusele pulgale, millest pool olnud peremehe, teine pool mõisavalitseja käes. Mõisavoorides käidud Tartus, Võrus, Pihkvas, Narvas jne. Otsekohe sügisel peale esimeste rehtede peksmist käinud kogu valla talud mõisa teri viimas Räpinas vankritega. Muidu olnud vooriskäimised ikka talvel, vahel olnud tervete külade viisi meespere väljas vooris. Vooriskäimised olnud veel selle tõttu raskemad tavalisest mõisaorjusest, et nad toonud enesega meestele nädala või koguni paari nädala tarvis toidu kaasaandmise. Kuna alati toiduainetest talurahval puudus olnud, siis olnud see raske küsimus, sest tee peale pidanud panema midagi muud kaasa, kui kodus söödud. Kodune sagedaim söök olnud supp, leiba olnud vähe. Teele pandud kaasa rohkem leiba ja leivajätkuks keedetud vooriminejatele länniku täis kapsaid kaasa. Talvistest orjustest olnud raske ka linategemine, sest tol ajal ei olevat veel olnud tarvitusel linategemise masinaid, lina kolgitud ikka ainult kolgitsiga. Naistele olnud raskemaks tööks villade vakkumine, mis samuti päämiselt talvel tehtud. Villa vakutud pika voolikuna veetõrdes, kätega pekstud kogu aeg, millest käed vahel nii ära paistenud, et ei ole läinud enam varukasse, pole võinud liigutada ka enam kätt, kuid ega arsti pole muud olnud, kui maa-arstid, tohtriherr olnud ainult Võrul, kuid sinna pole saanud talupoeg.

EKLA, f 199, m 25, 88/9 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahva majandusline olukord Kuna orjuseajal esikohal seisnud mõisa töö, siis jäänud talurahva enese majapidamine soiku. Kevadel ja sügisel ikka jäänud põllutööd hiljaks. Kesvad koristanud talupoeg oma põllult ikka lume alt katkudes, kartulad kippunud sügisese vihma kätte mädanema. Sellepärast olnud ka talurahva toit väga halb, kunagi, vast välja arvatud mõni üksik kord sügisel, pole talus puhast leiba söödud, ikka olnud see segatud aganatega, eriti linaseemne aganatega. Rüapäid kuivatatud ahjus, pekstud siis puruks ja pandud leivajahu sekka. Ainult mõisas saanud puhast leiba, kui olnud paremad saagiaastad, siis tehtud taludes jõuludeks ja teisteks suurteks pühadeks. Ka kartulatest pole talus küllust olnud, varemal ajal kasvatatud neid üldse vähe. Vaesematel aastatel olevat naised mõisast korralt tulles kaasa toonud sealt kartulakoori, mis puhtaks pestud, ärakeedetult lisatud neile jahu juure ja puder olnud väga maitsev. Samuti korjatud mõisast kapsakontsud ja päälislehed - kõik tarvitatud söögiks. Soldatisseminejale kuivatatud leiba kaasa, kuid siis nälginud selle eest mahajääjad, rõivad soldatile korjatud valla poolt.

EKLA, f 199, m 25, 89/90 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elamud Kuna kõik olnud mõisa omadus ja et mõis võinud igal ajal talu käest ära võtta, siis pole keegi nii väga oma taluhoonete eest hoolitsenud, kuid pole ka jõudu olnud nende korraldamiseks. Elamud olnud aknata suitsutared, muldpõrandaga tuba olnud ainukene eluruum, sest kamber olnud külm. Kuna mõisametsast ahjukütist antud, siis olnud see niivõrd vilets ja ka toores ja mäda, päämiselt haod, halgpuid antud ainult üks koorem piiru-lõmmupuuks. Talvel toodud haokood tuppa parsile sulama ja kuivama, sest muidu polevat nad põlenud. Sarnastel puhkudel jooksnud parsilt nii palju vett kaela, et annud all luuaga pühkida ja toas magamine olnud võimata, seepärast magatud loomade juures laudas, kus olnud palju puhtam, kuivem ja soem kui toas.

EKLA, f 199, m 25, 90/1 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvaga ümberkäimine Inimest peksetud nagu peni. Kõige kurjem peksja olnud herr ise ja kupjas. Kõneleja laps olles koristatud kord kesvu kokku, mis ikka siis sirbiga lõigatud, kesvapäid kokkupanekul pudenenud mõni pää maha, herr juhtunud seda nägema ja annud mehele säälsamas kohe kümme hoopi oma ratsapiitsaga ja kui mees maha lamesklema jäänud, siis tõuganud herr teda edasi jalaga. Vahel on pagetud siis kõrvale peksmise eest. Rehel jookstud rehepapi eest ära parsile, kuhu jäädud seniks kuni rehepapi viha lahtunud. Kuid sageli antud karistus teisel päeval selle asemel tallijuures, mille eest pole saanud hoida kõrvale keegi ja mis olnud palju rängem. Korra vedanud üks vanamees mõisa nurmelt rukkid rehte, herr tulnud vastu, peatanud mehe kinni ja kärkima, kuidas ta koorma nii lohakile peale teinud, et viljapääd jooksvad vankrirattaid mööda ning löönud meest nuiaga selga, talumees olnud kaval vanake ja langend löögijärele maha ja aietades veeretanud oma hobuse kõhu alla, kuhu herr pole ligi pääsenud. Herr käseb välja ronida, mees vastu, et ei saa, sest herr löönud seljaroo vigaseks ja ise aietab edasi, kuigi endal midagi viga pole. Herr praksub edasi, kuid mees vastab, et ei ennem välja ei tule, kui herr on ära läinud, sest ta kartvat, et herr lööb ta selgroo päris pooleks ja es ole tulnu ennem välla, kui härra ärä lännü.

EKLA, f 199, m 25, 91/2 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kohus Mõisas olnud küll kohus, peakohtumees ja kohtumees olnud talurarhva seast, kuid herr võtnud ise kohtumõistmisest osa ja kui kohtumehed pole herri otsusega nõus olnud, siis antud neile enestele keretäis kätte. Jutustaja isa olnud peakohtumees ega ei olevat lubanud peksta ühte soldatinaist, kuna herr nõudnud peksmist, herr lasknud siis anda mõlemaile, nii soldatinaisele, kui ka pääkohtumehele, et see julgenud temale vastu rääkida. Viimane teopõlveaegne Krabi herr, keegi Hammer olnud väga hää inimene, viimase proua tapnud vene punased Vabaduse sõja ajal, kuigi proua üle 80 aasta vana olnud.

EKLA, f 199, m 25, 92/3 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Kääpaid olevat väga palju Laitsna vallas selles osas, mis lätlastele antud, ka Tsiistripalus palju sõjaaegseid matuseid. Rootsi sõja ajal olevat jäänud väga vähe inimesi sõjamöllust elama, elama jäänud peitnud end rebasekurudesse ja naisterahvad asunud Korneti linnamäele. Põhjasõja järele tulnud sissid, need olnud vene naisröövlid. Krabil tulnud sissid ühte tallu, seal põlenud tuli ahjus ja rehi olnud parsil, talus olnud vaid üks mees, see pagenud sisside tulekut nähes parsile. Sissid leides toa tühja olevat läinud aita, ainult üks jäänud ahjusuu ette end soojendama, ajanud riided maha ja hakanud täie tapma, nüüd näinud mees omaks suureks imestuseks, et siss polegi mees, vaid on naine. Sellest julgustunud mees ning hüpanud parsilt alla ja löönud pindaga sissi maha. Aidasolijad sissid kuuldes oma kaaslase surmaeelseid karjatusi pagenud ära jättes maha kraamikoormad ühes hobustega ja isegi väikene elus õhvakene jäänud tallu. Siis tulnud maale tatarlasi ja venelasi, kes segunenud eestlastega, nii et siin olevat segi rahvas.

EKLA, f 199, m 25, 80/1 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjus Orjuse ajal olnud ühehobusetalu eest Rõuges mõisale orjata kaks jala ja kaks hobusepäeva korralist tegu nädalas. Esmaspäeval läinud mees teole ader ja äke hobuse seljas, enese söögiks olnud kaasa võetud natukene jahu leiva jaoks - õieti tehtud sellest jahukörti - viinaköögist saadud keeva vett, sellele lastud jahu juure, lisatud ka soola ja söök olnud valmis. Leib olnud valmistatud mitmesuguste puu- ja taimelehtede segust, millele jahu ainult nii palju juure pandud, et see park koos seisnud, leib ise olnud must nagu karusitt. Mõisamehed saanud lõunaks seitse kartulat, kõrvaliseks pole antud mitte midagi peale soolvee. Jutustaja vanematel olevat olnud Rõuges väikene talu, kuna peres palju lapsi olnud, siis pole jätkunud kodus tööd ega sööki, seepärast läinud jutustaja Rõuge mõisa koerapoisiks. Tööks olnud koerade söötmine ja jootmine ning koerakongide puhastamine, peale selle olnud kohuseks teolisi külast mõisa tööle käsutada, sest peale korralise teo tulnud sageli ette, et mõisasaks käsutanud mõnest talust veel tööle, kuigi kõik orjus korralikult tehtud, seesugused ülemäärased tööd olnud päämiselt mõisa viinakojas ja ka mõisa ehituste juures. Abitegu olnud karjakorrad ja viinakoja korrad. Peale nimetatute: sitavedamine ja vilja kokkupanemine. Sõnnikuvedu olnud üldse üks raskematest töödest. Päevas pidanud igamees välja viima kolme versta taha nurmele viisteist koormat sõnnikut, kuna hobused kurnatud ja viletsakesed olnud, siis pole see mitte kerge olnud. Kes aga pole nurmi täis saanud, see saanud õhtu peksa ja päeva pole arvesse võetudki. Et kõik viisteist koormat viiks, siis olnud kontrollijaks kubjas, kes nurmel sõnniku mahatõmbamise järele märkinud kupjas pulgale kriipsu - sõnnikuvedamisel olnud eriline väike pulk. Päris päevade ülestähendamiseks olnud suur pulk - pool olnud mõisas ja pool peremehe käes iga poolpäeva peale lõunat pidanud peremees oma pulgaga minema mõisa, kus valitseja päevad pulgale kriipsudega üles tähendanud. Mõisas olev pulgapool seisnud valitsejatares.

EKLA, f 199, m 25, 81/4 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inimestega ümberkäimine Pärisorjuse ajal olevat mõisaherr vahetanud Rõuges inimesi jahikoerte vastu, sest koer olnud mõisaherrile sel ajal hoopis kallim, kui inimene. Koera parem seisukord olnud silmnähtav: ta saanud alati puhast toitu, keegi pole teda peksnud, inimesi, talurahvast sellevastu pekstud iga vähema süüteo eest. Kui juhtunud herri läheduses mütsiga viibima - olnud kohe keretäis soolas. Mõisa õuest läbiminekul pidanud alati pea paljas olema - sadagu siis lund või vihma - paukugu pakane või kõrvetagu kuumus. Peksa olevat annud töö juures kupjas - see löönud kepiga. Lubatud olnud kuni kaheksa hoopi korraga, kuid kepilöögid langenud ikka riietatud ihule. Päris peksmine olnud mõisa talli juures, siin kistud inimene paljaks, köidetud pingile ja laotud hoope vitsadega selga. Vitsad olnud sõrmejämeduseks kimbuks kokku köidetud ja soolvees leotatud, et nad hästi sitked oleks. Talli juures antud 15-60 hoopi, kõneleja lapsepõlves olnud peksjaks Kika Jüri, kes öelnud pekstes - anna hästi-hästi. Vooriskäimine, mis päämiselt talvel ette võetud, ulatanud koguni Riiga, Pihkva, Oudovasse, Narva. Üks reis kestnud harilikult nädalapäevad. Kuna tollel ajal alles rautamata reed tarvitusel olnud, siis võetud tallad kaasa. Külma peletamiseks olnud sagedasti kaasas suured kasepuu käsnad, kus tuli sees hõõgunud, seal soendatud end. Viinavaatidel käidud salaja ka kallal. Vaat olnud kurdest uurdeni puuvitsu täis, vits põrutatud vähe kõrvale, lastud väikene auk sisse ja selle kaudu imetud õlekõrrega seest märjukest. Pärast löödud augule pulk ette, vits nihutatud tagasi omale kohale ja väljastpoolt ei olevat olnud midagi märgata, et vaadi kallal käidud on. Soolavoorides on käidud päämiselt Pärnus, samuti talveti, toodud terve aastane tagavara korraga ära, olnud suur kivisool. Võrult ei olevat tol ajal soola suuremal arvul osta saanud. Rehepeksmine on olnud samuti kui sõnnikuvedu rängemaid töid, kuid eriliseks piinaks olnud herneste peksmine, kuna tol ajal taludes herneid ei olevat kasvatatud ja teiseks, et talurahva toit halb või et seda vahel üldse pole olnud, siis kartnud herr, et rahvas sööb peksmise ajal herneid liiga palju ära. Et sellest pahest pääseda, siis pantud peksmise ajal rehelistele neljakandiline palk suhu ja rihmaga kukla taha kinni, et nii kergelt suust ära võtta ei saaks, üks poolhullu olevat siiski näljaga kuivi herneid nii palju söönud, et pidanud lõhki minema. Hernereheliste kojuminemisel olevat kõikide taskud pahumpidi pööratud, et nad mitte teri koju ei viiks. Teiste rehtede ajal olevat vahel harva taskud läbi otsitud. Mõisa kartulite võtmise ajal, mis vahel väga külma ja vihmase ajaga sündinud, ei ole lubatud teha maha tuld, sest kardetud, et siis küpsetavad ja söövad teised liiga palju herri kartulaid ja siin valvatud hoolega selle järele, et inimesed koju minnes taskus kartulaid kaasa ei viiks. Talvel mõisa metsas puid tehes pidanud teoline raiuma kirvega päevas sülla puid, need valmis laduma ja õhtul koorma veel mõisa tooma, puude tegemine kestnud kogu talve, sest viinaköök võtnud väga palju puid.

EKLA, f 199, m 25, 84 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõisamaksud Peale tööorjuse olnud mõisale viia mitmesuguseid annuseid kohtumaksuna - vähemast talust pool, suuremast terve lammas, lehma lõõgu, kaks nakla lõnga, linu, takku, vihte, köömleid paar toopi jne, jne. Rahamakse ei ole peale pearaha muud olnud.

EKLA, f 199, m 25, 84 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pastori maks Patorile olnud viia: kikas, mune, võid, lõnga, lehmalõõgu, viljakott, sukki, käterätte.

EKLA, f 199, m 25, 84/5 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peakohtumees Vana mõisniku kõrval olnud omasuguste seast kõige vägevam mees peakohtumees, kellel olnud kohtumõistmiseks abiks kolm kohtumeest, kohus istunud valitseja taren, valitseja olnud ise ka kohtuliige - kohtukirjutaja, samuti käinud ka herr ise vahel kohtuistangust osa võtmas, kui ta mõnd õige raskelt karistada tahtnud. Kohtuotsus olnud alati mõisniku kasuks. Mõisakohtust võinud edasi kaevata kihelkonnakohtu, kuid sellest ei olevat olnud mingit kasu, sest vallakohus annud keretäie kätte ja kihelkonnakohus lisanud ainult juure. Kui kusagil tööinimestest puudus olnud, siis määranud peakohtumees sinna töölise perest, kus neid rohkem olnud, vaatamata, kas määratav tahab minna või ei taha, või kas nimetatud peres mitte endal pole tarvis teda tööde juures. Tavaliselt pole peremehed ise kunagi mõisaorjusel käinud, peakohtumees pannud ikka lahtised inimesed taludesse sulasteks, kes siis ka mõisas käinud orjamas. Sellel ajal, kui Pühajärvel talupojad vastu hakanud mõisnikule ("Pühajärvel peeti sõda, oma silmad nägid seda") oll olnud ka Rõuges käärimist, olla vist ka kaebekirje Riiga saadetud, kuid avalikku vastuhakkamist ei olevat olnud.

EKLA, f 199, m 25, 85/6 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Rõuge mõis olevat kaotanud umbes 60-70 aasta eest Hundimäe ja Jaanimäe külad ja asutanud asemele Muhkametsa karjamõisa. Popsikohte ei olevat päris kaotatud, küll aga nende põlde ümber paigutatud. Raharendi tulekul kardetud talusi võtta rendile - paljud on loobunud omast kohast ja asunud moonamehena mõisa, paljud on läinud ka linnadesse.

EKLA, f 199, m 25, 86 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi ja talude ostuaeg Talude ostjaid on väga palju tulnud väljastpoolt - eriti Mulgimaalt, mille tõttu jälle paljud on omalt kohtadelt välja tõrjutud. Raharendi ja ostu ajal on selletõttu tõusnud rahvas Venemaale väljarändamise kihk - rännatud päämiselt Lõuna-Venemaale.

EKLA, f 199, m 25, 86 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Kõneleja lapsepõlves puudunud koolimajad, kooli peetud külades - talutaredes. Kambriga maja kutsutud kirjutustareks, kamber olnud külm ja pime. Õpetajaks olnud lugeda ja laulda oskav taluperemees, kellele mõis selle eest teopäivi maha arvanud, oma oskust õpetanud koolmeister ka lastele. Kool olnud talvel kaks päeva nädalas. Jutustaja poja koolis käies tulnud venekeelne aabits ja poissi kästud öelda "pohk" (bog).

EKLA, f 199, m 25, 86 < Rõuge khk., Rogosi v., Huljaku k. - Evald Blumfeldt < Taniel Siska, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõda Rootsisõja järeldusel laastatud maa Pihkvast Riiani täiesti ära, pole olnud kuulda ei kikka kiremist ega koera haukumist. Inimesed põgenenud metsadesse varjule, kuid ka seal tapetud nad, kuna esmalt laastanud ja tapnud vene sõjaväed, siis järgnenud neile vene sissid, kes olnud meestena riietatud vene naised, viimased tapnud kõik vastujuhtuvad inimesed. Rõuges olla säilunud vaid Alapalu ja /tekst paberi lõikamisega kadunud/.

EKLA, f 199, m 25, 68/9 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enese tähelepanekud /Rogosi mõis/ Praegu on hooned täiesti saatuse hoolde jäetud - asunikud on kiskunud eest uksed ja aknad, katuseid ei parandata - seepärast on majad paratamatult määratud kõdunemisele ja mõni aasta veel, siis on vist vaid ahervared endise ehituse tunnustuseks. Mõisa maad on planeeritud, asunikuna on saanud talu ka endise omaniku poeg, kes peab praegu ka hobusepostijaama, talupidamine on nimetatud mehel igati eeskujulik ja peale selle pole peremees mitte härrasmehe osas, vaid teeb ise igasuguseid töid, minu külastamise korral oli käsil sõnnikuvedu, millest võttis peremees ise osa.

EKLA, f 199, m 25, 54 < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Jaan Gutves, 60 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõved Kõttutõbe kätte surnud Haanjas väga palju inimesi, nii et pastor Hahn öelnud, et tarvis naised-lapsed viia Saaremaale, muidu pole kirikukellal ka öösel enam rahu, ei lase magada see igavene paugutamine enam. Köster Sperlingi kaudu tellitud Rõuge nelikümmend eksemplääri "Sakalat". Kõige edimine lehelugeja olnud Jüri-Jaani Lähtril.

E 2758/62 (2) < Põltsamaa khk. - Martin Luu (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuidas mees valjad vanatondi käest kätte sai Mees viinud kord hobusid metsa sööma, pannud hobused kammitsasse ja valjad lähemasse puuoksa, aga isi läinud ta eemale, oma asja õiendama. Kui asi õiendatud, tulnud ta jälle selle puu juurde tagasi, kuhu ta valjad pani, kui ta oma asja õiendama läks, aga omaks meelepahaks ei leia ta valjaid enam kuskiltki, valjad kui tina tuhka kadunud. Mees otsib ja otsib, aga ei leia valjaid kuskiltki. Kõik ümmerkaudsed puud ja põõsad olnuvad jo läbi otsitud, aga valjaid ei tulnud veel ikka nähtavalle. Viimaks saanud mehe süda täis ja ta ütlenud täiest suust: "Kus kurat need valjad ometi siis jäid?" Kui ta nõnda saanud ütelnud, siis hakkanud põõsast, mille juures ta seisnud, üks hääl rääkima: "Kuule, mees, ma tean, sa otsid valjad, aga sa ei saa neid muidu kätte, kui sa Nõmavere nõia juurde lähed, vaata see teab ütelda, kuhu sinu valjad jäivad!" Et mehel just asja teisel pääval Nõmaveresse olnud minna ja et siis üks tee ja kaks asja oleks, siis läinud ka mees vaimust juhatatud nõia juurde nõu küsima, kuidas ta oma valjaid võiks kätte saada. Kui nõid mehe jutu ära kuulnud, siis käskinud ta meest lähemal neljapäeva õhtul sinna kohta minna, kus tema valjad ära olivad kadunud, küll sealt siis sulle ööldakse, mis ta tegema peab. Lähemal neljapäeva õhtul läinud ka mees tähendatud koha peale vaimu ootama, kes temale ütleb, kuhu tema valjad jäänud. Saanud mees tükk aega oodanud, tulnud siis ka viimaks vaim ja ütelnud mehele: "Nüüd on lugu lakas, sina ei leia oma valjaid ülesse. Kus nad siis jäid? Kuule nüüd, mis sa pead tegema. Mine siit otsekohe edasi, ikka põhjapoole, kuni sulle kolm risttee vastu tuleb, sääl oota tükk aega, siis tuleb sulle üks suur tõld järele, kellel neli süsimusta hobust ees on. See peab sinu juures kinni, sina istu siis tõlda ja sõida nii kaua edasi, kuni üks suur tamm vastu tuleb, mis keskpaika teed kasvab, selle puu oksa katsu sa kinni karata, nii et sa oksa rippuma jääd. Saad sa õnnelikkult tammeoksast kinni, siis saad sa omad valjad kätte, aga kui sa mitte puuoksa kinni karata ei saa, nõnda et sa rippuma jääd, siis tea, et sa otsekohe põrgu sõidad ega maailma enam ilmaski näha ei saa. Mine nüüd, aga ära ja tagasi vaata," ütles vaim ja kadus ära. Mees teinud ka nõnda, kuidas vaim teda käskinud. Tüki aja pärast jõudnud ta vaimust ettetähendatud kolme risttee peale, jäänud siis sinna tõlda ootama, pole olnudki mehel vaja kaua oodata, tõld tulnud varsi, mees istunud sisse ja sõitnud edasi. Kui ta niiviisi tükk aega saanud sõitnud, siis jõudnud ta ka viimaks vaimust ettetähendatud tamme juurde. Karkäuhh, olnud ta puuoksas kinni ja tõld vuranud tema alt ära. Tamme ümbrust silmitsedes näinud mees, et ta omas tuas olnud ja tua partes rippunud, kadunud valjad kaelas ning üks unine hääl küsinud: "Kes sääl kolistab?" Kes niiviisi mehe käest küsinud, pole keegi muu olnud, kui mehe oma küljeluu, va teinepool. Niiviisi oli mees vanatondi käest õnnelikult ära pääsenud ja omad kadunud valjad kätte saanud. Sest päävast saadik jätnud mees kurjavandumise maha.

EKLA, f 199, m 25, 72/3 < Rõuge khk., Rogosi v., Hullaku k. - Evald Blumfeldt < Kaarel Frey, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadussõda Punaste poolt on Rogosis maha lastud kolm inimest. Jutustaja on ise eesti sõdurina 61-aastasena osa võtnud sõjast punaste vastu, olles teenistuses kuulipildujate rügemendis ja alati liinil. Kui eestlaste sõjaväed suurenenud, siis on kõneleja paigutatud voorimeheks. Liinil olles pole sõdurid nädalate ja isegi kuude viisi saanud riietest lahti - alati pidanud löögivalmis olema, sest punaste väed on olnud hoopis suuremad. Punased löödud Rogosist välja taani vabatahtlikkude appijõudmisel. Algusel olevat sünnitanud punaste vastu võitlemisel raskusi suur sõjariistade ja laskemoona puudus, sellepärast olevat laskemoona äärmiselt kokku hoitud. Sellest puudusest on saadud üle ohvitseride leidlikkuse ja sõdurite külmaverelisusega, laskmist alustatud alati alles siis, kui punased niivõrd lähedal olnud, et tabamine täiesti kindel olnud. Kuna iga püss ja iga padrun suure väärtusega olnud, siis on pimedatel öödel sõdurid vabatahtlikult läinud vaenlaste tunnimeest otsima, et nii laskemoona saada, sest kes toonud, selle tarvitada laskemoon ka jäänud. Et punaseid oma vägede arvurikkuses petta, olevat eestlased Pankovitsi all järgmiselt talitanud: ohvitser käsutanud kõik ümberkaudsed inimesed kokku ja lähenenud siis Pankovitsile, kuhu enamlased end tublisti olnud kindlustanud, mitmest suunast. Punased pidanud lähenejaid ka tõesti sõjavägedeks ja olevat ainult väikese laskmise järel taganenud Pankovitsist. Kõneleja on võtnud osa Vabaduse sõjast mitme pojaga, kellest noorem olnud vaid 14-15 aastat vana.

EKLA, f 199, m 25, 73/6 < Rõuge khk., Rogosi v., Mikita k., Tuvi t. - Evald Blumfeldt < Liisa Soo, 90 a. ja Mari Soo, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjus ja talurahvaga ümberkäimine Orjuse ajal olevat peale korralise orjuse nõutud taludest sagedasti naisi mõisa viinakotta mitmesugustele töödele, hiljem nõutud nad maamõõtja juure. Maamõõtjale pidanud iga naine söögivahes 12 tulpa teravaks tegema, kui ole jõudnud, siis antud peksa. Kõneleja Liisa Soo olla jõudnud ainult 8 tulpa teritada, peksa ei olevat kõneleja tollel korral siiski saanud, sest mehed teinud salaniste puuduva tulpade arvu valmis. Korra olla kõneleja siiski saanud peksa, nimelt olnud kõneleja siis umbes 15-aastane, kevadel pandud maha kartulaid - iga kartuli vahet pidanud olema täpsalt üks jalg, ka kõneleja pannud sellase vahemaaga kartulaid maha, kuid tõusva maapinna tõttu veerenud mäeveerul üks kartul teise kõrvale, seda näinud herr ja lasknud kupja temale kohe kepiga kolm hoopi selga lüüa. Kuna kõneleja külma ilma tõttu paksud riided seljas olnud, siis ei olevat valu väga suur olnud ja ka tollekordne kupjas, kes hää mees olnud, löönud õrnemini. Peksa antud alati, väheldane poiss kündnud kord mõisa nurmel sõnnikut sisse, kupjas tulnud löönud kündi jalaninaga, mille järeldusel tulnud nähtavale tuust sõnnikut, sellesama eest tõmmatud poiss adra käsipuile rötsakile ja kupjas sugend tagumiku palavaks - künna edespidi paremini. Kõnelejate isale antud kord käsk mõisa tulla, isa pole olnud kodus - ta olnud veskil ega pole seepärast kohe minna saanud, järgmisel päeval tulnud herr ratsahobusega: "Miks tulnud sinu moisa eila!" "Kulla herr, ma ei saanud tulla, ma olin veskil." "Sa pead alati saama, kui herr sind käseb" ja peksnud ratsahobuse seljast kantsikuga ja rusikaga isale näkku, ise öelnud: "Ma võin sind armastada kui isa, peksta kui kohtunik, sul on kõri karjumiseks, kuid ka see on minu oma." Päris peksupäev olnud laupäev. Laitsepõlves olnud kõneleja mõisakoolis, kooli peetud sulastemajas, siin olnud lapsed ka öösel. Siis tulnud mõisaherr ükskord öösel sõidust, niipea kui herr tõllast välja saanud, hakanud ta peksma kutsarit, ei tea nüüd, kas kutsaril teel mõni äpardus juhtunud, või mispärast; peks olnud nii kole, et kutsar röökinud nagu oleks teda tapetud, mille pääle koolilapsed kõik ülesse ärganud ja hirmust värisedes rõivate alla pugenud ja ka nutma hakanud, mitu ööd olnud lapsed nii hirmu täis, et ei olevat magadagi saanud. Kui mõni orjuse üle kaebanud või seda raskeks pidanud ja pole suutnud teha nii palju kui mõis nõudnud, siis aetud säärane peremees talust välja. Mõisaorjust raskendanud veel töötamise viisid. Nimelt sündinud sõnniku laotamine ikka kätega - harki pole tuntud ja kui ka ilmunud hargid, siis pole herr lubanud neid tarvitada, sest hargiga laotamisel ei saavat sõnnikulade küllalt ühetaoline. Kätega laotamine aga võtnud palju rohkem aega kui hargiga ja lõhkunud päälegi koledasti käsi. Samuti olnud keelatud kartuli võtmisel konksid - kablade tarvitamine - ikka pidanud käega võtma, sest konks lõhkuvat kartula, mille tõttu need minna kergesti mädanema. Kartulivõtmisel vastand sõrmeotsad niivõrd ära, et selle töö lõppemisel pole tükk aega saanud sõrmedega midagi teha. Viljakoristamine võinud sündida ainult sirbiga, vikatiga olnud niitmine keelatud, kuna herr arvanud, et vikatiga löödakse viljapääd otsast ära või jälle rabatakse terad välja.

EKLA, f 199, m 25, 76 < Rõuge khk., Rogosi v., Mikita k., Tuvi t. - Evald Blumfeldt < Liisa Soo, 90 a. ja Mari Soo, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maatameeste olukord Orjuse ajal olevat olnud kõige raskem maatainimeste seisukord, kes asunud popsidena talupõlluveergudel. Talupidajalt saanud säärane pops lapikese veeremaad, mille eest pidanud tegema päivi taluperemehele, kes popsi tavaliselt enese eest mõisa orjama saatnud. Popsimajas valitsenud alaliselt nälg. Lapsendatud juba 6 - aastaselt kodust välja teenima, karjustena suurematesse ja lasteta taludesse ja kahe- kolmeteistkümne aastaselt olnud poisikene juba künnipoiss. Palgaks saanud lahtised sulased aastas toidu, jalanõude ja tööpükste kõrval harilikult ülikonna täisvillaseid riideid, sokid ja kindad ja ka natukene raha (hilisemal ajal). Ka soldatite püüdmise ajal püütud päämiselt vaeseid, rikkamad oskanud end ikka välja lunastada saatmisest. Suureks koormaks olnud talurahvale ka talvised vooriskäimised, mis on ulatanud viinavooridega kuni Oudovani, Pihkvani ja Riiani. Pärnus on käidud soola toomas - minnes pandud pääle viljakoormad. Võrult võinud küll ka soola saada, kuid sinnagi toodud ta kaupmeestele hobustel Pärnust või Riiast.

EKLA, f 199, m 25, 76/8 < Rõuge khk., Rogosi v., Mikita k., Tuvi t. - Evald Blumfeldt < Liisa Soo, 90 a. ja Mari Soo, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaebamised teoorjuse üle ja veneusu tulek Vooriskäimistel Riias olevat rahvas keisrikohtus ja kindralkuberneri juures käinud raskuse üle kaebamas, siis olevat ka kiri saadetud sellepärast, et orjus ära kaotataks.keisriametnikud olnud küll poolt, aga mõisnikud tulnud Riiga kokku ja otsustanud vastupidist, et aga rahvas siiski orjusest vabanemist oodanud ja mõnelpool ka keeldunud orjamast, siis käinud kindrallid maadmööda rahvast rahustamas ja seletanud, et vabadust ei luba keiser, kuid rahvas pole uskunud, sest need olnud petised kindrallid - mõisasakste pojad kindrallite riietes - mõnelpool antud peksa koguni rahvale. Rahvas lootnud koguaeg vabadust ja kui veneusk tulnud, siis liikunud jutud, et saavad maad mõisnikkudelt ära võetud ja neile antud, kes keisriusu vastu võtavad, antakse vabadus ja ka sõjaväeteenistusse ei võetavat uue usu vastuvõtjaid. Parunid ja kirikhärra rääkinud küll vastu, kuid neid pole usutud. Eriti olevat just maatainimesed uue usu poolt olnud. Usu vastuvõtmisel pole antud aga endistest lubadustest midagi, mõisas suurendatud koguni usuvahetajatele orjust, ainult peamaksust saanud vabaks. Algusel olevat usuvahetajatelt ikka nõutud orjust ja annuseid luteri usu kirikherrile, viimasele olnud talusuuruse järele viia kikkaid, mune, mõni nakl linu ja lõnga jne. Veneusku minekule ajanud ka raske näljahäda, kõneleja kes tol ajal väikene laps olnud, mäletab veel praegugi, kuidas siis end äraelatatud, söödud oblikasuppi, millele lisatud natukene jahu juure. Vene usu vahetajaile, nii kõnelenud vooriskäijad, antavat Riias tasuta vilja söömiseks ja ka seemneks. Midagi sarnast ei olevat küll antud muid, küll toodud Venemaalt kullijahu ja tatratangu, kuid selle eest nõutud pärast kallist hinda.

EKLA, f 199, m 25, 78/9 < Rõuge khk., Rogosi v., Mikita k., Tuvi t. - Evald Blumfeldt < Liisa Soo, 90 a. ja Mari Soo, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Külakoolid asunud pimedais talutaredes ja mõisas sulastemajas. Kool kestnud mihklist maastumaarjapäevani - 4 päeva nädalas. Õpetatud: lugemist ja laumist ja hiljemini ka kostmist nõutud piibliloode ja testamendi üle, hiljemini õpetatud soovijaile ka kirjutamist. Peakool olnud köstri juures ja kestnud neli nädalat, vastu võetud ainult neid, kes osanud lugeda ja teadnud peast viis peatükki. Ka kostmist pidanud oskama, vastasel korral saadetud leerist ka poolepeal ära. Teopõlves lauldud vahel kui herr põllule tulnud järgmist laulu: Eestimees ja tema sugu, neist ei peeta kuski lugu. Kotirõivan, viisud jalan - kõigist muiest rahvast alam, elab mustan suitsutaren puudusen ja suuren muren, nurm ja mets on herri oma, see man orja oma aivad... Parunid ja suured vonnid - nende majun ovat tornid. Orte otsan siidilipu galerii peal kuldse nupu..., et nad suuren avvustusen vaeste vastu armastusen... Laulu mäletab kõneleja vaid katkendliselt, teab ainult öelda, et too laul olnud rahva seas vanasti väga levinud.

EKLA, f 199, m 25, 79 < Rõuge khk., Rogosi v., Mikita k., Tuvi t. - Evald Blumfeldt < Liisa Soo, 90 a. ja Mari Soo, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punaste aeg Punaste sõja ajal olnud kahel vanainimesel väga õudne omas kodus - kaugemal külast - elada, alati lõhkenud pommid maja läheduses, kuid õnneks jäänud maja siiski puutumata. Siis olla enamlastele kaevatud, et Tuviku peremees olevat peitnud oma vilja nende saunahurtsikusse, et päästa seda rekvireerimise eest. Punakaart tulnud siis paarikümne mehega vilja otsima, majakene piiratud ümber. Leitud pole midagi, sest kaebtus olnud ülekohtune. Ainult tahtnud punased ära viia kõnelejate viljanatikese, viimaks suure palvete peale jäetud siiski viimata ja lubatud isegi kevadel mõisast kesvaseemet anda, ainult hoiatatud peremehe eest.

EKLA, f 199, m 25, 51 < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Juhan Aleks, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Suure nälja ajal seganud kaupmees Weichwul Võrust valget sammalt jahu sekka ja küpsetanud siis sellest leiba, see olnud parem, kui muudest segudest, kroonu poolt antud talle selle eest auraha, et ta päästnud rahva näljasurmast.

EKLA, f 199, m 25, 69 < Rõuge khk., Rogosi v., Hullaku k. - Evald Blumfeldt < Kaarel Frey, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanad matusekohad Kalmusid olevat kahte liiki - ühed rahvakalmed ja teised sõjakalmed. Rahvakalmed olevat vana paganausuaegsed eestlaste matusepaigad, mida kutsutakse ka kääpaiks - Misso vallas Kuke küla maa peal olla sääraseid mitu. Umbes viis versta vallamajast vana postitee ääres olevat rootsi-vene sõjaaegsed langenud sõdurite matusepaigad - samasugused hauad asuda ka Kura metsatukas, viimaks nimetatud kohal pidada olema ka vanad patareide asemed. Maiori talu maa peal olevat kaevates välja tulnud rootsi sõduri luukere ühes sõjariistadega.

EKLA, f 199, m 25, 69 < Rõuge khk., Rogosi v., Hullaku k. - Evald Blumfeldt < Kaarel Frey, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõda Rootsi-Vene sõda olevat läinud Rogosist läbi, rootslased olnud Petserimaal mõni verst Vastseliinast - Põrguhaual - laagris. Nimetatud koht olevat kunstlikult ehitatud, suur tsõõr, ümbritsetud mägedest, mille vahed inimeste poolt kindlustatud - lagendik tsõõr olla tasaseks kaevatud. Tistripalon olevat rootslastel ja venelastel lahing olnud, mille järeldusel ümberkaudsed külad kõik maha põletatud.

EKLA, f 199, m 25, 70 < Rõuge khk., Rogosi v., Hullaku k. - E. Blumfeldt < Kaarel Frey, 68 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suure katku ajal olevat surnud külan peaaegu kogu rahvas. Kuhu keegi surnult langenud, sinnasamasse ta ka jäänud, visatud vaid mõni labidatäis mulda peale, see olnud kogu matus. Pole olnud niipalju terveid inimesi, et korralikult kõiki matta.

EKLA, f 199, m 25, 70/1 < Rõuge khk., Rogosi v., Hullaku k. - Evald Blumfeldt < Kaarel Frey, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoorjus Mõisale olevat kõneleja vanemad teinud kahe inimese ja hobusega kuus päeva orjust nädalas, talvel tulnud käia voorides ja et tollel ajal veel rautatud regesid pole olnud, siis võetud ikka talatamise puud kaasa. Kui jalased kuluma kippunud siis löödud uued talad peale. Suvel olnud vooriskäimised haruldasemad, kuid vahel tulnud neid siiski ette, siis võetud kaks jooksu vankrirattaid ja pütitäis rasva vankri määrimiseks kaasa. Sügisel tulnud ka pühapäeval mõisale orjata - seeni ja marju korjata mõisaprouale. Varemal ajal olevat mõisaherrid tarvitanud esimese öö õigust, kõige viimati tarvitanud seda Plaanil üks mõisa rentnik, rahvas käinud oma häda kaebamas pastorile Rõuges, viimase pealekäimiste tõttu võtnud kroonu eelnimetatud rentnikul mõisa käest ära. Rogosi mõis olevat kaotanud ära järgmised talud: Aadunurme, Hinnimäe ja Märdimiko ning peale selle palju popsikohte umbes 60 aasta eest. Popsikohte olevat praegune vana Glasenapp kaotanud veel mõnekümne aasta eest - külvanud talupõldudele seemne.

EKLA, f 199, m 25, 71 < Rõuge khk., Rogosi v., Hullaku k. - Evald Blumfeldt < Kaarel Frey, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharent Raharendi tulemise järele olevat jätkunud veel palju aastaid orjust, kuigi see olnud ametlikult keelatud, talupojad aga ei olevat suutnud esialgu nii palju talust saada sissetulekuid, et oleks suutnud tasuda rendi. Rendiraha on püütud teenida voorides - päämiselt linavoorides käimisega - ja kartulaid on hakatud kasvatama hoogsalt, kuna kartulapõllud kõige vähem rammutamist nõudnud, kartulaid on müüdud siinsamas mõisa viinavabrikule.

EKLA, f 199, m 25, 71/2 < Rõuge khk., Rogosi v., Hullaku k. - Evald Blumfeldt < Kaarel Frey, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talupoegade põgenemised Orjapõlve ajal olevat inimesed vahel püüdnud põgeneda ära orjuse eest, kuid mõneajalise redusolemise järele on pagusolijad toodud tagasi. Ainult need jäänud tagasi tulemata, kellel õnnestunud üle piiri Venemaale pageda. Soldatite püüdmise ajal olevat olnud paremaks püüdmise kohaks ja ajaks laupäeva õhtu saunas, kuid olevat juhtunud, et püütavad põgenenud ka sealt akna kaudu kas täiesti alasti või ainult pesu väel, püüdjate käest üle piiri teise kubermangu. Nii olevat keegi jutustaja sugulastest pagenud särgiväel ära Venemaale - saanud seal heale järjele ja elanud jõukana mehena ja ostnud hiljem kokku kellegi teisega karjamõisa. Ent karjamõisa ostulepingu kreposteerimisel olevat tulnud avalikuks, et ta on põgenenud ori, mees saadetud siis tapiga Võrule. Võrus olevat altkäemaksude abil saadud niipalju, et mees kirjutatud Tartu linna bürgeriks ja antud talle uus nimi ning vastavad dokumendid, mille põhjal siis mees ka lahti lastud, vabandatud veel, et eksituse tõttu ta Venemaalt siia saadetud, mehele jäänud aga kaks nime, mis jätkunud ka laste juures.

EKLA, f 199, m 25, 62/3 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talupoja majapidamine Orjuse ajal olevat talurahva enese majapidamine jäänud täiesti lohakile, sügisel ja kevadel tulnud ennem teha mõisatööd ja alles siis, kui olnud mõisapõllud korras, võinud asuda enese põldude tegemisele. Ainult üksikud talud kus olnud palju peret ja popse suutnud ka korralikult oma põlde harida, ent suuremal osal polnud seda võimalust, sest kui olnud ka inimesi, siis olnud jälle puudus tööloomadest - hobustest, need olnud mõisas. Loomad olnud ka kevadel jõuetud, sest loomatoitu olnud kevadel ikka jaopärast - lume kadudes aetud loomad kohe eelmise aasta kulu närima. Sellepärast hilistunud kevadel küli ja sügisel jälle jäänud vili sagedasti lume alla, teinekord küll maha niidetult, siis käidud talvel lume alt katkumas kätega. Saak olnud alati nii vilets, et sellest pole kunagi saanud ära tasuda magasivõlga, sügisel viidud küll võlg ära aga kuid kunagi pole jõutud omale jäetud viljaga kevadeni, enne kevadet toodud sügisel magasiaita viidud terad ikka tagasi. Seejuures ei olevat aga sugugi sügisepoole talvet vilja kunagi lagastatud, mida viimast Rogosi vanaherr olevat rahvale ette heitnud, et see ei oskavat elada - olevat ühepäeva perenaine, kes korraga kõik avaused avab. Herri etteheited olnuvat täiesti ülekohtused, sest kunagi pole vilja tarvitatud ohtralt, ainult paar korda tehtud puhast uudseleiba, siis segatud seda, s.o jahule juure jällegi aganaid. Talupoja põld põdenud ka selle tõttu, et pole olnud küllalt väetist põllule viia, sest loomi peetud vähe - harilikult neli-viis lammast, suuri kariloomi aga eriti vähe, üks kuni kaks, mõnes suuremas ka kolm lehma, hobuseid samuti vähe ja neist saanud sõnnikut vähe, kuna nad talvel peaaegu kunagi laudas ei seisnud, vaid pikkade vooride tõttu alaliselt reisil olid. Kariloomade vähesuse tõttu olevat ka piimatoit väga haruldus olnud, piima saanud vaid veega segatult. Rahvas olevat olnud üldiselt väga vaene - saapaid ei olevat keegi kannud. Olevat öeldud, et teopõlves on Rogosil olnud ainult kolm jõukast talu ja nimelt: Tsupuri, Kunnimäe ja Vatsekivi talud.

EKLA, f 199, m 25, 54/5 < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Evald Blumfeldt < Juhan Kriisa, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Haanjas ei olevat teopõlves orjus väga suur olnud sest vald olnud suur ja mõis väikene, juure tulnud orjust siis, kui mõis asutanud Plaani ja Naha külade asemele Plaani karjamõisa. Varemalt olnud Haanja Vastseliina karjamõis, kus peetud päämiselt ainult loomi, teol käidud siis Vastseliinas. Teopõlves olnud Tautsad vallas kõige suuremad võimumehed, peakohtumehe amet olnud mitu korda järjestikku nende käes, samuti olnud nad kiltrid ja kupjad. Rahvas tahtnud küll lahti saada, kuid kui jälle peakohtumehe valimine olnud, siis valitud ikka Tauts, sest kardetud tema vastu olla ja pealegi ajanud ta sugulased ja sõbrad püsti kaks kätt. Viimaks tulnud siin appi jälle pastor Hollmann, kui ta näinud, et kätetõstmisel hääletades Tauts enamuse saab, siis tarvitanud ta kavalust ja öelnud, kes tahavad Tautsa need seisku eraldi teistest välja, suurem osa jäänud paigale.

EKLA, f 199, m 25, 63/5 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lõbustused Ainsaks alati herrilt lubatud rahva kooskäimise ja lõbutsemise paigaks olevat olnud kõrts. Kõrts olnud herri omadus ühes kõige kaubaga, kõrtsimees olnud vaid müüja, tasuna olnud kõrtsimehel talu, mille eest tal pole tarvitsenud orjust teha. Kõrtsis tantsitud - siia tulnud pühapäevadel kokku nii mehed kui naised - siin kaasitatud ja lauldud kiikedel. Noored mehed katsunud rammu ja käevarre tugevust kurni löömisega ja sülitsi rabelemisega. Kaklemist nugadega ei olevat tulnud kunagi ette, ainult lätlastele olevat antud vahel kibedamini kere pihta. Pühapäev olnud ju ainukeseks vabaks päevaks, ennem lõunat olnud sunduslik jumalateenistusel käimine, kas kirikus, ehk kui nii kaugele pole tahetud minna, siis olevat mõisa sulastemajas, hiljem koolimajas jumalasõna loetud. Lõbutsetud on ka suurtel pühadel, mis üldisema ilme omandanud suvistepühil ja jaanipäeval. Mõnikord olevat mõisaherr jaanilaupäeva õhtul korraldanud mõisa sulastele ja lähemate talude inimestele mõisas jaanitule ja annud siis sel puhul mõisa viinaköögist viina rahvale joomiseks, säärastel puhkudel olevat siis mõisarahvas eneste lõbustamiseks lasknud talupoegi eneste vahel rabeleda, kottis jooksta jne. Kõige kodusemateks ja vast kõige lõburikkamateks meelelahutusteks olnud talurahval pulmapeod, vähemal määral ka ristsed. Pulmadeks valmistatud õlu, toodud viinaköögist viina, sageli ehitatud taluõuele selleks puhuks isegi kiik. Jõukamates taludes kestnud pulmad kolm kuni neli ja isegi viis päeva, sel puhul püütud unustada häda ja puudus. Kui pulmatuju juba hää olnud ja kui inimesed usaldatavad olnud, siis lugenud inimesed mõisaherri kohta tehtud pilkelaule ette ja olevat mõni püüdnud herri osa etendada, keda siis igat moodi pilgatud ja narritud.

EKLA, f 199, m 25, 65 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Jutustaja teab kõneleda vaid, et ta on ise käinud koolis kolm päeva nädalas, kool olnud mõisa sulastemajas.

EKLA, f 199, m 25, 65/6 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talupoegade rahutused ja vene usk Pühajärve sõja ajal või varemini, kõneleja ei mäleta seda hästi, kuna ta on kuulnud seda omilt vanemailt, olevat Rogosis talupojad otsustanud orjusest lahti öelda, sest Riias vooris käinud mehed olevat seal kuulda saanud, et keiser tahtvat ja ollagi kaotanud ära orjuse, kuid saksad olla selle seaduse vastu ja pidada seda rahva eest varjama. Et seadus maksma hakkaks, sellepärast saadetud Rogosist mehed selle asja pärast Riiga, kas neile ka palvekirju kaasa antud, seda kõneleja ei mäleta, samuti ei tea kõneleja, missugustes asutustes saadikud Riias käinud ega mäleta midagi käigu tulemusist ega meeste saatusest, kuigi ta seda kuulnud olla, ta arvab et nad olla Riiast koju saadetud ja et nad olevat mõisas peksa saanud. Riiast olevat varsti mehed ka toonud teateid kõrgelt keisrihärralt uue usu üle, ja et selle vastuvõtjaid oodata suured paremused, nagu sakstest vabanemine. Et see sakste vastutahtmist olnud, siis riietanud saksad vene kindralli riietesse ja käinud seletamas, et usu vahetamine ei anna vabadust, vaid et see toob veel orjust juure, seda pole aga usutud, sest inimesed tunnud ära need mehed kes kindralitena ringi käinud. Parunid olevat siiski nii palju saanud, et keisrihärra pandud vangi ega pole usuvahetajatele antud midagi.

EKLA, f 199, m 25, 66/7 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendiaeg Raharendi tulemisel on inimesed väga kahelnud, kas see mitte sakste poolt mõni pettus pole, et talupoegadelt jälle raha välja petta ja see umbusk on läinud nii kaugele, et mõned peremehed on annud käest kohad. Teiseks kardetud rendi suuruse pärast, pole usutud, et talu annab nii palju sissetulekuid, et saaks tasutud mõisarent, sest seni oli saanud elatada vaevaliselt iseend - müümiseks oli jätkunud väga vähe. Esimestel aastatel ei saadud ka tõesti talumajapidamistest rendisummat kätte, sellepärast olnud jüripäeval väga sagedasti talude vahetamisi. Kuid aja jooksul paranenud talude majapidamine. Esimestel aastatel otsitud lisateenistusi, mida on leitud päämiselt voorides käimisega, mis ulatuselt võrduvad teopõlveaegsetega. Põllusaagi paranemisega ja põllupinna suurenemisega hakatud kasvatama ka rohkem kariloomi. Mõne aasta pärast olevat raharendi paremused annud end tunda ilmselt, kes kohad varem käest annud, kahjatsenud, sest popsi ja mõisasulase seisukord ei olevat olnud mitte nii tuntavalt paranenud.

EKLA, f 199, m 25, 67 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Suur näljaaeg, mis olnud kõneleja varajas lapseeas, tabanud häda inimesi nii rängalt, et inimesed söönud toitusid, milliseid nüüd antakse sigadele. Nimelt olnud siis tavalisemaks toiduks järgmine segu: keedetud naadilehtedele lisatud peotäis jahu juure, millele veel natukene soola juure pandud, ka soola antud jaopärast, ja see olnud alaline toit - lõunal, õhtul, hommikul. Vili lõppenud otsa ka magasiaidast, selle järele hakatud andma kroonu poolt kullijahu - kuid sedagi antud naklaga - ainult hinge seespidamiseks - ja seegi olnud kangesti kopitanud, hiljem nõutud rahvalt selle eest veel kallist raha. Samal ajal olevat nälja tõttu tekkinud mitmesuguseid haigusi ja taude.

EKLA, f 199, m 25, 53 < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Jaan Gutves, 60 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Peeter Janka naine keetnud Tootsi külas näljaajal pudru, see kõrvenud põhja, naine kaapinud pada, seda kuulnud möödaminev kohtumees Tautsa külast. Kohe käsutanud ta mehe mõisa ja lasknud talle anda seal viisteist hoopi vitsu. Peale peksu küsinud, et kas tead ka, mis eest sa peksa said. Mees pole muidugi teadnud, siis öelnud kohtumees, et kas sul on jahu nii palju, et sa sööd paksu pudru, vedelt pead sa nüüd sööma ja tänasest peale saad ka ainult kaks naela jahu nädalas. Jahu käidud toomas Pihkvast hobustega - kullijahu - see olnud halb ja kopitanud. Haanja nälja aal olnud Saaluse Maydell komissaar, ta käinud Haanja vallamajas, peale pikemat kõnelust öelnud ta: "Jommalaga, ma lähe nüüt är, raha es saa teile ant kopkatki, küll saate aga vilja." Kirikus korjatud kolme kopka kaupa Haanja näljahädalistele andid.

EKLA, f 199, m 25, 54 < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Jaan Gutves, 60 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Haridusline elu Koke koolmeister Jaan Tahlberg olnud üks esimesi laulukooride asutajaid Rõuges. Kihelkonna koolmeister Sperling ja õpetaja Hoersehelmann õpetanud rahvast koguni Dies Irae't laulma.

EKLA, f 199, m 25, 55 < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Jaan Gutves, 60 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maamõõtmine Maa kruntimise ajal olevat siiski jälle vana Tautsa poeg saanud vallavanemaks ja siis söötnud ja jootnud Tautsad maamõõtjad, nii et see mõõtnud Tautsa talu maa kõik ühte krunti küla ümber, teistele taludele jäänud külla ainult hoonete ja õue alune maa ja põlludki seitsmes-kaheksas tükis.

EKLA, f 199, m 25, 60 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjus Orjus olevat olnud kõneleja mälestuse ja ka vanematelt kuuldu järele kandikohtadel, mille pidajaks on olnud jutustaja vanemad kolm päeva hobusega nädalas mõisas, puudunud korralised jalapäevad, küll olnud aga lisateod - viljakoristamise, rehepeksmiste jne. aegu. Kellel olnud talus kaks tööinimest, sellel pidanud vahetpidamata ööd ja päevad reheline olema mõisa rehel, kus talus ainult üks tööinimene olnud, sealt pidanud ta ainult päeval mõisas olema, kuna ta ööseks võinud minna koju magama, kuid ega siis magamisest ole olnud kuigi suurt asja, enne päikesetõusu pidanud olema talumees jälle mõisas olema, sest herri päev alanud ikka kella nelja paiku ka sügisel. Öö kestes tulnud peksta maha mõisa rehi, mis mahutanud kaksteist koormat ja hommikuks pidanud ka uus üleval olema, päeva jooksul tuulatud ja puhastatud teri ja õhtuks olnud need juba aida salvedes. Töö kiiruse eest hoolitsenud rehepapp ja kilter, kes aidanud kepiga järele, kus pint liiga pehmelt viljaladet puudutanud ja õhtul antud süüdlasele mõisas veel ametlik keretäis.

EKLA, f 199, m 25, 60/1 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karistused Suvel pidanud teolised olema enne päikesetõusu mõisas, sest töö pidanud ikka algama ühes päikesega, kui päikene tõusnud teolise teel olles, siis olnud peks kindel ja tulija värisenud hirmust. Õhtul on pekstud mõisa talli juures, kus selleks olnud eriline peksupink, millele inimene köidetud paeltega kinni, samas olnud ka terve keldritäis vitsu ja keppe, missugustega peksmine korda saadetud. Laupäev olnud kohtupäevaks ja laupäeva pealelõunast alates kuni hilja õhtuni jätkunud talli juures peksu ja karjumist, teine kord olevat mõisaherr terve perekonnaga peksu käinud pealt vaatamas. Laupäevane öö kulunud suuremas osas taludes, sest peksust pääsenud vaid vähesed - kiltri ja kohtumeeste perekonnad-, selgade arstimiseks, tavalisemaks võidmise vahendiks olevat olnud hanerasv ja veel mitmesugused metsarohtude keedised.

EKLA, f 199, m 25, 61/2 < Rõuge khk., Rogosi as. - Evald Blumfeldt < Madli Jänes, 83 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjus Peale eelnimetatud orjuse olevat paruniproua andnud naistele suvel kaks naela villu nädala kestes peeneks lõngaks kedrata ja samuti ka linu. Naiste töö mõisas olnud veel korranädalad, missuguse aja kestes tulnud päämiselt mõisa karja talitada ja õhtud kulunud ka sääl kedramiseks, korranädalad kordunud pea igal kuul. Peale orjuse tulnud viia mõisa kohtumakse; kõneleja vanemad olevat viinud aastas: ühe lamba (suuremad talud pidanud viima nuumatud kohioina), kolm nakla rapsitud linu, paar nakla linast lõnga, kaks nakla humalaid, kanu (kaks-kolm), kaks viljakotti, kaks tõpra kaelust, mune, vihte, luude. Talvel olnud mõisas küll vähem tööd põldudel, kuid selle eest tulnud lisaks uued orjused, nagu vooriskäimised ja mõisapuude raiumised ja vedamised. Vooriskäimised on ulatanud kuni Pihkvani ja Riiani, soola toomas on käidud ka Pärnus. Vooridega on veetud vilja, linu ja viina.

EKLA, f 199, m 25, 49 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Jutustaja vanemate kooliealised olles ei olevat kooli veel olnud, vaid üks vana lugeda oskaja mees, kes muud tööd pole suutnud enam teha, käinud talust tallu, annud lastele õpetükid ülesse ja siis kui ringiga jälle sinna jõudnud, siis küsinud eelmisel korral ülesantut ja annud jälle uued. Jutustaja laps olles on olnud siiski juba kool, õppimiseraamatuteks olnud aga katekismus ja testament, õpetajaks olnud taluperemees, kes ise ainult veerides lugenud ja ka laulda oskanud. Jutustaja on olnud mõisa kulu peal kaks talvet (a kolm kuud) kihelkonna koolis, kus olnud sel ajal kaks klassi ja õpetöö kestnud kolm aastat. Kuid kolmandal aastal võtnud mõis toiduraha ära ja nõudnud teda mõisa tagasi, kuigi köster, kes olnud ühtlasi ka kihelkonnakooli õpetaja, Sperling olnud nõus kolmandal aastal teda omal kulul toitma. Kihelkonnakoolis õpitud lugemist, kirjutamist, rehkendamist, noodist laulmist, geograafiat. Loetud Kreutzwaldi Tervise õpetuse raamatut, ka geograafia õpperaamat olnud eestikeelne.

EKLA, f 199, m 25, 49/50 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laulukoorid Tsoorun asutatud laulukoor õieti varakult, samuti ka muusikakoor, Budbergi proua valinud külapoistest noodikirja oskajad välja, ostnud neile pasunad ja toonud Tartust kapellmeistrigi kohale, kes neile annud esimest õpetust pillidega ümberkäimises. Köster Sperlingi tegevus kihelkonnakooli õpetajana olnud väga kasulik rahva silmaringi ja huvide laiendamiseks, kihelkonnakooli lõpetajate algatusel asutatud igasse valda laulukoore ja esimesed lehelugejadki võrsunud kihelkonnakooli õpilaste seast.

EKLA, f 199, m 25, 50 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ajalehed Varemini on loetud "Eesti Postimeest" ja jutustajal endalgi käinud "Postimees", kuid kui on hakanud ilmuma Jakobsoni "Sakala", siis nakatud lugema seda. Mõisnik öelnd "Sakalat" nähes, et nüüd on pisuhänd teiva peal. Kõneleja läinud ka "Sakalat" tellima, mõisaherri käsilane Villrose öelnud talle, et ära telli seda lehte, sest see on üits hirmus paha leht. Lehti loetud võrdlemisi elavalt, kuid ikka tulnud leht kahe või kolme pere peale. Mõisnik pole sallinud neid, kes loevad "Sakalat". Jannseni hakatud pidama mõisnikkude poolt äraostetuks ja seepärast jäänud "Postimehe" lugemine sealpool täiesti seisma. Jakobson meeldinud rahvale oma selgete ja julgete nõudmistega ja lehest loetud erilise huviga seda, mis seal ilmunud selgitavat Eesti ajaloo kohta.

EKLA, f 199, m 25, 50 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusu tulek Kui veneusu tulekul kuuldused levinenud, et uue usu vastuvõtjad saavad maad, siis öelnud Budberg, et teie loodate, et saate maad keisrilt, kuid keisril polegi maad - see on meie oma, kuu pealt võivad nad teile maad anda.

EKLA, f 199, m 25, 51 < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Juhan Aleks, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Haanja Hallimäel popsitalude lähedal Linnamets ja samas metsas Linnamägi, kus veel praegugi linnaasemeid tunda olevat. Rõuges Ööbikuoru kaldal ka Linnamägi, mille kohta rahvas räägib, et need olevat endised eestlaste kantsid. Haanjas Lepa talu maa peal üks suur lohk, mida kutsutakse Jakobkirikulohuks. Rahvajutu järele olnud seal ennevanasti Jakobi kirik, mis vajunud ära maa alla, sealsamas näidatakse Jakobkirikumägi - see olevat endise kiriku torni ase. Vallamäel väikene järv - rahvajutu järele olevat sinna uppunud üks saks ühes tõllatäie kullaga.

E 54851 (2) < Kodavere khk., Alatskivi k. - M. J. Eisen < F. Kärner (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näkid on vaarao sõjaväest Punases meres tekkinud. Uppusid ise, püüavad muidki inimesi uputada.

EKLA, f 199, m 25, 51/2 < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Juhan Aleks, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuseaeg Kolleski ajal viidud Haanjas mõrsja edimiseks ööks ikka mõisaherrile kaeda, pastor Hollmann olnud selle vastu, siis aetud kohtumehe tütar Restost mõisaherri sauna pesema. Hollmann õpetanud, et nii kui herr sauna tuleb, viska kohe pangetäis vett sauna kerisele ja katsu, et sa ise ruttu saunast välja saad. Nii tüdruk teinudki, herri sisse tulles valanud ta pangetäie vett kerisele, siis tunginud sealt vesi ja tuli korraga välja ja saun läinud nii kuumaks, et kippunud kõrvetama. Herr saanud aru, et tüdruk seda kavaluse pärast teinud ja naknu siis tüdrukut taga ajama, kuid pole tüdrukut kätte siiski saanud. Ta kaebanud siis tüdruku kohtusse, süüdistades viimast kavatsuses teda tappa. Hollmann olnud tüdruku eest kohtus kostjaks ja kaitsjaks, tüdruk mõistetud õigeks ja Kollesk aet Haanjast minema. Haanjas olevat vanast ajast peale väga palju rahvast, rahvasuu järele seletuvat see sellega, et vanapagan mujalt vedanud inimesed ära, kuid Haanjas on maa niivõrra mägine, et vanapagan väsüda siin ruttu ära.

EKLA, f 199, m 25, 52/3 < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Jaan Gutves, 60 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Topograafilist Ottemäe küla asutatud peale Põhjasõda Kuramaalt tulnud mustlaste poolt. Tallima küla olevat asutatud inimestelt, kes orjuse ajal Tallinnamaalt siia põgenenud ja siinsetesse metsadesse elama asunud. Koke küla nime tulnud sellest, et Põhjasõja järele jäänud üks rootsi sõjaväe kokk sinna elama. Haanja mõisa rentnik Kollejevsky, keda rahvas kutsub Kolleskiks, ajanud tüdrukuid endaga sauna, tal olnud aga ka üks päris armuke, see vihastanud sellest ja põletanud sauna maha. Kollesk käsutanud inimesed kokku ja järgmiseks laupäevaks olnud valmis uus saun. Siis viidud Tootsi Leenu herri pesema, see tõrkunud küünte ja hammastega vastu, kupjas trööstinu teist siis, et ära pelga midagit ega ta ei pure. Peksmise ajaks ajanud Kollesk omale kirju särgi selga, võtnud suure valge savist piibu suhu ja kui ta siis esimese popsu tõmbanud, siis pidanud kilter kohe lööma peksetavat. Priinimesid pandud Haanjas Kolleski ajal juhuslikkude väljenduste ja ka sõimunimede järele.

EKLA, f 199, m 25, 42/3 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lõbustused Mõisa viinaköögis valmistatud 52° viina, mida müüdud ka rahvale kohapeal odavasti, kuid niipalju ei olevat rahvas siiski joonud, kui tänapäev. Ainukeseks kestvamaks lõbustusekohaks on olnud mõisa kõrtsid. Lihavõtel tehtud kõrtsi juure üles suur häll ja seal siis kiigutud kuni hilja ööseni ja ikka lauludega. Talvistepühal ehitatud kõrtsi manu suur keeglimägi, mis olnud libe kui klaas, kodust võetud kaasa reed ja siis olnud liulaskmisega ajaviidet ja lõbu küllalt. Kõrtsitares tehtud ka väga mitmesuguseid laulumänge, inimesed istunud seina ääres pinkidel, siis võtnud üks mees puunuia ja sõitnud siis sellega kui ratsuga ringi, ja siis alanud laulumäng: Tere, mis vaja, veli Venest - sõsar Soomest jne. jne. Laulumänge olnud väga mitmesuguseid, nagu taalrimäng ja teised. Kõrtsis tantsitud torupilli ja harmoonika saatel, harvemini tulnud viiulid ette. Pulmapeod ka väga suured lõbupäevad. Õlut ostetud mõisast, kus teda valmistatud pärmi saamiseks, 1-2 kopikat toop, teinekord antud pulmadeks õlu mõisast tasuta. Ennem teopõlve nõutud noorik esimeseks ööks mõisa herri juurde. Haanja Kollesk jatkanud seda kommet veel teopõlveski, sest naisevõtmiseks tulnud ennem mõisast küsida luba ja kui lubatud, siis antud selleks eriline täht välja, mille ettenäitamisel pastor siis abielluda soovijad maha kuulutanud. Haanja Kollesk ja ka Viitina herr olevat veel teopõlves tahtnud esimese öö õigust tarvitada, kuid rahva soovil teinud pastor Gustav Hollmann palvekirja Riiga, mille järeldusel Kollesk Haanjast minema aetud.

EKLA, f 199, m 25, 43/4 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuse suurus ja iseloom Seitsme taalrilise talu eest olnud teha mõisa kaks hobuse ja kaks jalapäeva. 22 taalriline talu pidanud tegema igal nädalal neli hobuse ja neli jalapäeva, rehe ajal pidanud säärane talu saatma mõisa kolm inimest igal päeval ühes hobusega. Igal sügisel olnud viia mõisa kolm vakka rukist, kaks vakka kesvi, kaks vakks kaaru, kaks kana, kakskümmend viis muna, võid jne, jne. Jutustaja vanemate talust on ühel aastal mõisa vooripäevadena tehtud seitse reisi Pihkva. Tulnud raguda ja ära vedada kakskümmend sülda mõisapuid, rühkendi sülemalt võetud kakskümmend kopikat. Kui jäänud mõisale päevi võlgu, siis pidanud teisel aastal tegema tasa. Sõnnikuvedu olnud raskemaid orjusi - päevas tulnud viia välja mõisanurmele viisteist koormat, sellele pole antud tähtsust, kas sõnniku mahapanemise sihtkoht olnud kaugel või lähedal. Kupjas seisnud nurmen ja andnud koorma mahapanemise jäarele pulgale ühe kriipsu juure, sest koormate märkimiseks olnud kupjal erilised pulgad. Kui kupjas koorma liiga väikese arvanud olevat, siis pole loetudki seda koormat viieteistkümne hulka. Muidu pole elada saanud, kui pidanud kupjaga mehkeldama.

EKLA, f 199, m 25, 44/6 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peksmine Mõisavalitsus võinud anda talupojale talli juures peksa ilma igasuguse kohtuotsuseta nii palju kui herr ise hääks arvanud. Kupja kepilöökide eest olnud talupoeg samuti kaitseta. Talupoeg võinud kaevata ka kohtusse, alam kohtuaste olnud mõisakohus - peakohtumees ja kaks kohtumeest, kuid et mõisaherr seal ise istangust osa võtnud, siis langenud karistused ikka talupoegile. Mõisniku peale võis talupoeg kaevata kihelkonnakohtu, kuid sellest ei olevat olnud mingit kasu, sest seal olnud peamees ja otsuse tegija kihelkonna herr ja ega susi söö susi, talupoeg mõistetud süüdi valekaebtuse tõstmise eest; karistus, mis võinud tõusta kuni kuuekümne hoobini. Siis saanud alatasa töö juures lööke veel herri enda käest küll jalaga, ratsapiitsa ja rusikaga. Teopõlves pole eestlane midagit tohtinud omaks pidada, sellepärast pole rahval olnud tahtmist oma majapidamise parandamiseks kõike võimalikku teha, sest kui parun näinud, et talurahva elu kusagil paraneb, siis lisatud juure taalri arvu ja sellega ühes tõusnud ka orjuse suurus. Oma põllude jaoks tulnud näpistada aega mõisatöö ajast ja öist, sellepärast viljasaak alati vilets, mille all kannatanud terve talumajapidamine. Talupoegade põllutöö- ja tarberiistad olnud iganenud, sest et rahval puudus raha nende uuendamiseks. Talumajapidamises pole tuntud rautadud vangert ega rege, kui pikema tee peale mindud, siis peetud kaasas tagavara rattad ja tallapuud, sest reejalaseid tallutatud puuvitsadega. Raudratta või -jalase jäljest tuntud, kust on sõitnud mõisnik. Talupojal olevat olnud lubatud teopõlves müüa oma majapidamise saadusi, kuid majapidamine on niivõrd väheandev olnud, et pole jätkunud midagi müümiseks. Kui siis kord Venemaale rändamine on alanud, siis tõusnud mõisas kära, kui talupoeg hakanud oma talu sisseseadeid müüma, mõisnik seletanud, et talu raudvara on mõisa oma, talupoja käes olevat ta vaid kasutada - ja selle raudvara kaudu produtseeritud vahendeid võida ainult talupoeg müüa. Et talupojad siiski midagi ära ei müüks, siis tulnd mõisavalitsus ja pannud kõik talupoja varanduse kirja kui mõisa varanduse. Venemaale minemise tung tulnud siis, kui veneusu papid seletanud, et Venemaal antakse usuvahetajaile tasuta maad ja kroonu ehitab majad ja hoonedki valmis. Teist kord olnud Venemaale minemise kihk rahvas siis, kui kõneleja umbes kahekümne viie-kuue aastane noormees olnud. Talurahva raske majanduslise seisukorra kergendamiseks säetud teopõlves sisse magasiait ja magasipõllud, mõisnik annud omaltpoolt põldudeks mõisaääre ja jäetismaid, kuhu siis vallarahva poolt tehtud maha vili ja samuti koristatud ka talupoegade aja ja jõuga. Magasiaida üle valitsenud aga mõisnik, kes vahel suurest rahaahnusest aetuna ajanud ka magasiaida vilja viinaks, mille järeldusel rahvas pidanud nälgima.

EKLA, f 199, m 25, 46/7 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maatamehed Maatainimesed olnud teopõlves taludes sulasteks ja kui keegi pole tahtnud minna, siis pannud mõis vägisi. Sest peremehel tarvitsenud ainult teatada peakohtumehele, et ta sulast vajab ja ühtlasi ära tähendada, keda ta tahaks ja kui see mees siis vaba olnud, siis pannudki kohus ta sinna sulaseks. Jutustaja isal olnud küll talukoht ja suur pere, jutustaja olnud karjapoisieas ja pidanud just peakooli minema, seal kaevatud peakohtumehele, et neil palju ülearust tööjõudu ja peakohtumees pannudki tema kusagile tööpoisiks, siis olnud mõisapoisiks ja õppinud seal viimaks viinategijaks.

EKLA, f 199, m 25, 47 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soldatisse saatmine Soldatisse saatmise kartusest olnud vanem poeg vaba, samuti pole saadetud mõisapoisse, ametimehi, vald võinud jätta enesele ühe müürsepa, tisleri, sepa, rätsepa jne. Need mehed võetud jõukamate talude inimeste seast, kuna soldatisse saadetud kas sulasmehi või vaesemate ja vähemate talude inimesi.

EKLA, f 199, m 25, 36 < Rõuge khk., Haanja v., Plaani k. - Evald Blumfeldt < Plaani sepp, 72 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalmumägi - matusekoht Kõneleb Külajärve, Kalmamäe ja Koplimäe kohta umbes sedasama, mis eelpool Jakob Pressi jutustusena üles tähendatud, lisaks vaid nii palju, et kõneleja olevat omas noorespõlves ise näinud vasksõrmuseid ja pannalsõlgi, mis olnud leitud kaevamistel eelnimetatud Kalmumäest, mida rahvasuu tähendab endise matusepaigana, kuhu eelnimetatud leiud on jäänud - seda kõneleja ei mäleta.

EKLA, f 199, m 25, 47/8 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi aeg Mõisnikud nõudnud orjust veel kakskümmend aastat peale selle kui orjus olnud ära kaotatud. Kõneleja olevat olnud Tsoorun talitajaks, siis kutsutud talitajad Võrru ja seal öeldud, et mõis peab priiuse seaduse tegema rahvale teatavaks ja alles siis, kakskümmend aastat peale seaduse andmist keisri poolt on pandud seadus tegelikult maksma. Raharendi tulles võetud talu nii, et osa renti tasutud rahas, teine osa tehtud tasa orjusega - heinategemise ja vilja kokkupanemisega. Segarendi juures pole talupoeg herriga kontrahti saanudki teha, sest seaduse järele olnud segarent keelatud. Rendi tulles pahandanud mõisaomanikud väga, alatasa käidud Riian maapäeval. Mõniste Wulff olnud miski ülem neil, küsinud, kas tahate anda talud raharendile, suurem osa olnud nõus andma rendile, kuid Sänna Reuts öelnud ei, see mees olnud nii hirmus uhke, et kui talumehed talle talvel puukoormatega teed pole annud, siis karanud ta saanis püsti ja karjunud, kas te mind ei tunne lontrused, et te teelt eest ei lähe. Kui nüüd orjus seaduse perra ära kaotatud, siis müünud Reuts oma mõisa viha pärast ära. 1866. aastal tulnud omavalitsuse seadus, siis hakatud ka talusi ostma, ostjaid on tulnud ka väljastpoolt.

EKLA, f 199, m 25, 48 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mannasseini revisjon Senaator Mannaseini revisjooni aegu elanud kõneleja Tsoorun, sealt olevat Mannaseinile väga palju kaebekirju antud ja need olevat annud ka tagajärgi. Kõrgepalu Budberg olnud kihelkonna kohtuherriks sel ajal, Mannasein revideerind ka Budbergi tegevust ja siis olevat tulnud ilmsiks, et Budberg on raisanud kihelkonna, valdade ja eraisikute raha. Sellepärast vallandatud Budberg ametist ja et tal pole olnud raha raisatud summade tagasimaksmiseks, siis müüdud ta mõisad oksjooniteel ära. Palvekirjades palutud, et igaüks võiks jääda oma endisse talusse, et mõis ei võiks sellepärast välja ajada, et talu teistele müüa.

EKLA, f 199, m 25, 38 < Rõuge khk., Haanja v., Tummelka k. - Evald Blumfeldt < Juuli Trumm, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teopõlv Teopõlves olevat mõisaorjus nõnda suur olnud, et enese tööde tegemiseks pole jätkunudki aega. Eriti kibe olnud sügisel viljakoristamise ja -peksmise ajal. Kõik pere olnud siis väljas ja jäädud ka ööseks välja - ainult ema tulnud õhtu hilja korraks koju - lastele süüa tegema; söögi valmistamine läinud ruttu - keevale veele lisatud jahu juure, maitsejärele pandud ka soola lisaks ja söök olnudki valmis, selle kõrvaliseks antud ka tükikene pigimusta leiba ja see olnud kogu toit. Peale söögi valmikstegemist läinud ema välja - oma põllule vilja koristama - ja hommiku koidikul jälle mõisa põldudele. Et teopõlvest vabaneda käidud Riias parunite peal kaebamas.

EKLA, f 199, m 25, 38/9 < Rõuge khk., Haanja v., Tummelka k. - Evald Blumfeldt < Juuli Trumm, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Veneusu tulekul olevat rahvas teadmatuses olnud, kuhu minna, sest ühelt poolt seletatud, et uus usk on riigi- ja keisriusk, et selle vastuvõtmisel vabanetakse saksa herride orjamise alt, et usuvahetajaile antakse maad, vabastatakse peamaksust jne. Olevat lubatud puudustkannatajaile isegi toetust - heeringaid. Pastor jälle ähvardanud usust taganejaid igavese põrgutulega. Ühes mõisnikuga olla kirikherr seletanud, et usuvahetajad ei saa midagi - ei vabadust ega maad ega ka toiduaineid, et need kuuldused, mis kõnelevad majanduslistest kasudest, ei vasta tõele. Et aga just mõisnikud, kes kunagi rahvale pole soovinud hääd, vaid ainult omakasu püüdnud, siis ei olevat rahvas uskunud nende seletusi, mõisnikkude vastuseismine just kihutanud inimesi kiiremalt tegutsema, siis olla parunid pannud ohvitsere maad mööda käima, kes pidanud rahvale usuvahetamise ära laitma, ka see pole avitanud. Rahvalaulust mäletab kõneleja mõne katkendlise värsi, mis nimetatud sündmusi puudutavad: Oh ma vaene hull ja rumal, mis mul tetta nüüd, mu Jumal ilma heal on väga hele kuulutab meil palju rõõmu. Oma usu maha jätsin Vene usu vastu võtsin. Rahvas olevat pärast, kui usuvahetamise järeldusel pole midagi saavutatud, küll kõneldud, et heeringaid olevat ikka antud, ent pärast nõutud raha nende eest, kõiksugu lubaduste mittetäitmises näinud sakste tööd, sest saksad olla Riiast ära kaotanud keisrikohtu, kes olevat annud lubadusi ja kes need ka täitnud oleks, kui herrid seda mitte kinni poleks pannud. Inimestel olevat olnud kavatsus keisrile parunite peale kaevata kuid saksad ei olla lasnud talupoegi maalt välja.

EKLA, f 199, m 25, 40 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõda Põhjasõja ajal pagenud inimesed ära metsadesse ja mäekurgudesse, kuhu kaevatud siis koopaid, kus siis elatud aastate viisi, sest kui sõda olnud siit juba üle läinud, siis tulnud vene sissid - need olnud metsikud vene naised meeste rõivin. Ära tuntud, et nad naised on selle tõttu, et nad tares kippunud, arvates end üksi olevat, oma edepoolt ahju paistel lämmisklema, kuid kusagil olnud peremees ahju pääl, kust siis hüpanud alla ja löönud rehe pusipuuga sissi maha. Krimmi sõja ajal läinud sõjaväed siit läbi kahe aasta kestes alatasa, siin pandud soldaneid istuma taludesse s.o puhkama, leib olnud neil endail, kõik olnud aga umbkeelsed venelased. Rõuges olnud Alakõrtsi man tehtud suur trepp üles mäele, talvel täitnud soldanid selle lund täis, valanud vett peale ja siis lastud seal liugu kelkudega, pühapäeval tulnud ka talurahvas sinna kokku lõbutsema ja see jatkunud ka siis, kui soldanid juba ammu lahkunud olnud.

EKLA, f 199, m 25, 40/1 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahva elu teopõlves Rahva elu olnud väga vilets - herr olnud see keiser ja Jumal, kes võinud kõik. Jutustaja olevat näinud ise, kuidas mehele antud peksa sellepärast, et ta oli teinud viljarõugu liiga tee lähedale, herr arvanud, et möödaminejad tulevad ja söövad seal ära kõik kõdrad.

EKLA, f 199, m 25, 32 < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Evald Blumfeldt < Jakob Press, 74 a (1927) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Külajärv Plaanil asub Küla-nimeline järv, rahvajutu järele olevat vanal hallil ajal järve kohal seisnud küla, kuid järv tulnud pääle ja matnud küla vee alla, millest siis ka järve nimi tulnud. Järvest olevat vanemal ajal leitud ka ehitiste jäänuseid. Järve ümbruses asuvad Külamägi ja Koplimägi, viimaste nimed võiksid jutustaja arvates ka sellest järve alla sattunud külast pärit olla. Nimetatud mägedele seltsib veel kolmas - Kalmamägi, mis arvatavasti endine matusekoht, sest veel tänapäev tuleb kaevates nimetatud mäest hulgana surnuluid.

E 54853 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punetab taevas õhtul päikese loojamineku pool, tuleb teisel päeval kuiva ilma.

E 1146 (62) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Puude maha langemist - noorte meeste surma.

EKLA, f 199, m 25, 41 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toitmisolud Kevadel olnud talumajapidamises ikka puudus toidust, korjatud leivale jatkuks mitmesuguseid taimelehti ja jämedaid taimejuurikaid, viimased olevat väga maitsevad olnud. Hääd leiba saadud talun ainult harukordadel, ainult lõikuse ajal ja suurtel pühadel. Muidu olnud ta ikka vähemalt aganatega segatud. Liha pole kodus saanud peaaegu kunagi, seda pandud kaasa mõisa teomeestele ja hoitud talvisteks vooripäevadeks, voorimeestele keedetud ka kanepiseemnetest kaasa. Nädala algul keedetud teolisele kaasapandavast lihast paaripangeline pajatäis suppi, mida soendatud ja söödud terve nädal otsa, juure lisatud tarbekorral vett ja vastavalt ka soola, et supp kauemini vastu lööks. Jutustaja on noorelt mõisas poisiks olnud, mõisa poolt antud nädalas kaheksateist naela leiba ja pühapäeval antud ka tükikene liha, mõisaherraste sünni- või nimepäevadel olevat antud ka kakukene saia. Tööpäeval olnud leivakõrvaseks lihtne supp - kapsastest, hernestest või kartulaga, talvel rasvaga, suvel piimaga keedetud.

EKLA, f 199, m 25, 41/2 < Rõuge khk., Haanja v., Kokamäe, Kriisa t. - Evald Blumfeldt < Hindrik Treimann, 92 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elamud Elamud - suitsutare muldpõrandaga, suvel olnud keetmised püstkojas, samuti olnud ka söömine. Rehetare juures olnud ka väikene kamber, kuid see olnud samuti muldpõrandaga ja pealegi pole see köetav olnud ega pole teda seega külmal ajal eluruumina tarvitada saanudki. Seal olnud seen käsikivi ja muud majapidamise riistad. Kõneleja olevat olnud esimesi, kes omale ehitanud elamule aknad, kambri laudpõrandaga, isegi puukorstna teinud elamule. Rahvas imestanud selle üle ja kõneldud, et näe va Treimann hakkab ehitama omale koolimaja.

EKLA, f 199, m 25, 32 < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Evald Blumfeldt < Jakob Press, 74 a (1927) Sisestas Mare Kõiva 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Plaksi kooliõpetaja Kristian Säinas olnud inimene, kes asutanud Haanjas laulukoori, kõneleja olevat ise laulnud nimetatud õpetaja laulukooris kaasa. Esialgu olevat lauldud neljal häälel ainult vaimulikke laule, hiljemini tulnud juure isamaa laulud päämiselt, lauljate hulgas on tuntud huvi just ilmalikkude laulude vastu ja laulmine mitmel häälel olevat saanud nii rahvapäraseks, et pea igas talus, kus aga olnud rohkem noori, lauldud kahel või kolmel häälel, samuti osanud lauljad kõik noodikirja lugeda. Säinase laulukoor võitnud 1870. aastal Rõuges kihelkonna laste kevadepeol esimese auhinna. Venestamise tulemisel on Säinas keele mitteoskamise pärast ametist vallandatud. Teistest avalikest tegelasist nimetab kõneleja veel Jaan Raupi ja Koke Dahlbergi. Kuna Haanja väga vaene maanurk, siis loetud lehti varemal ajal väga vähe, alles Sakala ilmumisest peale olla hakatud lehte tellima ja ainsaks loetavaks leheks olnud siis käremeelne Sakala, esimene tellija olnud keegi peremees Kõomäelt.

EKLA, f 199, m 25, 33/4 < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Evald Blumfeldt < Jakob Press, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvalugemine Mannasseini revisjoonile olevat järgnenud suur rahvalugemine, missuge tegevus inimesed suure hirmu, kartusega täitnud, asi olevat läinud isegi nii kaugele, et olevat inimesed keeldunud rahvalugejaile teateid andmast, sest rahvas pole uskunud selle kroonu ettevõtte olevat, kuna täitelehtedelt puudunud kroonu kohtukull, mis kroonu paberitel tavaliselt ikka olnud. Neil põhjusil arvatud, et rahvalugemine on mõisnikkude ettevõte, mille sihiks maksude suurendamine ja orjuse sisseseadmine. Vastuhakkajaid ja tõrkujaid olla vangistatud ja isegi antud kohtu alla, mille tõttu siis inimesed olevat saatnud Mannaseinile palvekirju, jutustaja olevat ise kirjutanud mitu seesugust palvet, saades kohalikult preestrilt kirjutamiseks juhtnööre. Palvekirjade järeldusel olevat vabanenud kõik inimesed.

EKLA, f 199, m 25, 34 < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Evald Blumfeldt < Jakob Press, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjus Orjuse suhtes olevat rahvasuus viimase suurust väljendatud ütelusega: - Kuus päeva orja herrile ja seitsmes päev korja marju herrile.

EKLA, f 199, m 25, 34/5 < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Evald Blumfeldt < Jakob Press, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talupoja õigused Kohus Herri kõrval olnud võimsamaks meheks vallas pääkohtumees, kellel olnud abiks kaks-kolm kohtumeest. Kohtumehed on olnud küll talupoegade poolt valitavad, kuid valitud ikka need, keda tahtnud herr, ja kes kord kohtumeheks saanud, see jäänud sellele kohale eluks ajaks. Viimane olnud eriti just pääkohtumeeste suhtes maksev - siin järgnenud veel väga sageli isale poeg, nii et amet olnud nagu pärandatav. Nii olnud Tautside perekonnast kolm põlve järjestikku peakohtumees ja kui valla omavalitsus tulnud, siis läinud Tauts vallavanema kohal edasi, vaatamata, et rahvas ei ole teda tahtnud, alles pastor Hollmanni abil olevat inimesed temast vabanenud. Kuigi kohus oli koosseisult talupoegade hulgast pärit mõisaherr või ta asemik valitseja oli vaid kohtukirjutaja, siis langenud otsus ikka herri soovile vastavalt. Ka muidu lasknud kohtunikkude erapooletus palju soovida - rahvalaul ütleb mõisa kohtupidamise kohta: Kui mõisas kohut mõisteti, siis nagu siga tapeti, sest igaüks seal kisendas ja kõrijõudu kulutas, siis viimaks hüüdsin mina - vait, siis kohtuotsust teada sait. Seal õigust sel sai määratud, kes vankri oli määrinud.

EKLA, f 199, m 25, 35 < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Evald Blumfeldt < Jakob Press, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Setud Viimasel paaril aastakümnel on hakanud setud asuma Haanjasse, küll talusid ostes, rentides või pooleterameestena. Kõneleja arvates on setud ka juba varemini siinsetesse küladesse asunud, sest mõnes külas olevat väga palju võõrakõlalisi venepäraseid perekonnanimesid. Vastseliinas Puspuri külas olevat jälle palju lätipäraseid perekonnanimesid, ka küla nimi ise olevat läti algupära, vanemad inimesed seletanud, et ennem elanud seal lätlased.

EKLA, f 199, m 25, 36 < Rõuge khk., Haanja v., Tummelka k. - Evald Blumfeldt < Peeter Trumm, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabaduse sõda Punaste maal olemise ajad olevat olnud viimase aja rahutuste seast siiski kõige hirmsamad, kunagi pole võinud olla kindel oma elu eest - ole sa maatamees või taluperemees punakaartlase silmis oled sa ikka olnud "prokljatõi tshuhna", majast röövinud punased kõik söödava ja samuti ka riided. Et päästa oma varanatukest, peidetud seda küll metsa puude otsa, küll sauna korstnasse, et venelased mitte sauna ei kipuks kütma lõhutud ahi. Haanjas on punased tapnud palju inimesi süütult, teiste seas surmatud üks naisterahvas, kes läinud noaga metsa, et lõigata korvivitsu, enamlased nabinud kinni naise ja süüdistanud naist kavatsuses lõigata läbi punaste väljatelefooni traate.

E 54854 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välgu löömise ajal tee rist rinna ette, muidu jääb vanapagan selja taha seisma ehk käima.

E 17134/7 (12) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Peakohtumees Mats 1850 Surnud Tarvasto Kantsi talus, tema enese jutustamise järele. Oi, vennikesed, vana aeg oli hea aeg ehk küll orjapõli meie maal õitses ja kupja kepp sagedaste selja pääl välkus, siiski, kellel kolm kopikat taskus oli, võis ennast kui tina täis juua. Ma olin kohtomees, keik valla rahvas kutsusid mind kohtomees Mats. Ehk ma küll ealgi kohtulauas polnud istunud, siiski olin mina kohtomees. Rahakopikat mul kunagi ei olnud, sest ma olin saunamees, aga ka ühtlasi krahv, mõisnik ning perisperemees. Sest saun oli täieste mo oma. Mind kutsuti ka iga aasta kord Riiga maapäevale, kus rüütlid koos olivad, aga mo aeg ei andnud kunagi sinna minna. Keik inimesed ja ka mina ise arvasin ennast oma liiga suure tarkuse pärast mõisniku seisusesse üles võetud olevat. Sest ma olin Mustlase talu saunas kolm aastat ülikoolis käinud ABD õppimas, kus ma ka viimaks lõpueksaami tegin ja kui täieste õpetud mees eluteed rändasin, kuni siis viimaks hääle paljus minu pääle kaldus ja mind Emmuste küla kohtomeheks nimetati. Mo kohtomõistmise paik oli enamiste kesket külma kõrtsipõrmandat. Sinna istusin mina maha, panin oma kulunud rebasenahkse kübaralokikese perse ala ja mõistsin kohut niihästi meiste- kui naesterahvale. Ka olin mina paljo kangemine vannutud, kui selleaegsed rüütli kohtuherrad. Sest mind ei vannutud mitte kirikus vaid säält mõni verst õhtupoole, Oru kõrtsi korsnas, kus mulle kolm ööd ja kolm päeva vahet pidamata paksu kuuseoksa suitsu alla kihutati, et ma keigile õigust pean tegema, ja ma olen ka püidnud õigust teha. Seda võivad need inimesed tõendada, kes mo kohtojäre ees on seisnud ja mo otsusi kuulanud. Olgu siin näituseks mõned aktid mo kohtupidamise protukulli raamatust, kus aus lugeja võib näha, kuis sel aeal jo asjo meie rahva seas seletati, ja õigust ja ülekohut ära tunti. Et õigus ikka õiguseks jäi ning õelus ja ülekohus oma teenitud palka sai. Esimene protukull Se oli mullu aasta viimasel jõulupühal, kui üks vaene lesknaene ette tuli ja kaebas, et rikas taluperenaene, kes teda oma abiliseks aasta pääle kaubelnud, talle süüa enamb ei andvat, vaid ütlevat: "Talve toitmine temasse ei puudu, söögu lesk talvel omast käest." Perenaene sai ette kutsutud ning ei võinud oma ütelust kuigiviisi salata, vaid tunnistas kohtu ees, et ta küll nõndaviisi olla ütelnud. Ilma et ta enne kohtumõistmist kohtomehele piiska viina oleks ostnud, aga mida vaene lesknaene ilma vasto tõrkumata tegi. Otsus. Kui perenaene roobiga kartulit ahjust välja kisub, ei tohi ta oma käega neisse enamb puutuda, mis ahjusuu päält maha kaldesse langevad. Need on lesenaese päralt. Ja kui siiski perenaene oma kätt kolde peaks küünitama, võib lesknaene ahjuhargiga talle käe pääle lüüa. Ka ahjusuu päälne leib, mis tõiste leivade suurust välja ei anna leiva tegemise aeal, on lesenaese jagu. Niisamuti ka keedusöök, mis esimese korra katlast välja tõstmise järele katlasse jääb on lesenaese jago. Tõist korda ei tohi perenaene suppi tõstma enamb katla juure minna. Kui kumbki pool selle otsusega rahul ei ole, võivad kolme aasta jooksul Kärsna Murikatsi kohtule edasi kaebada. Allkiri: peakohtumees Mats xxx Tõine protukull Koos olivad paastomaarjapäeval Savi kõrtsis paljo rahvast ja pea kohtomees Mats. Ette tuli Kaeba talu teenija Mats Kupits ja kaebas, et T. talu perenaene temale jõuluaeal heaste pole süüa andnud, nõnda kui kord ja kohus seda nõuab ning kuidas temale enne tõistes peredes andud, kus ta enne teeninud, vaid keiges risti peotäis vorsti ja pool seajalga. Perenaene oli peremehe enese eest ette astma volitanud ning iseennast raske haigusega vabandanud. Aga ka peremees ei jõudnud poisi õigust kõrvale lükata, vaid hakkas kohtu ees kogelema, et poiss peremehe ja perenaesega pühade aea ühes lauas söönud ja ühest kannust joonud. Aga see kostus ei lükanud karvagi asja olekut ümber ega muutnud kaebaja põhjusi, sest et Mats Kupits kohtumehele korteri viina oli ostnud, kuna peremees oma suure õiguse pääle lootnud ja tilkagi pole annud, sest, et ta üks kitsipung oli. Otsus. T. talu perenaene peab poiss Mats Kupitsele, kui ta veel tõiseks aastaks sinna teenima jääb, jõulupühiks isipäinis kätte andma. Üks kolmandiku ehk külimutu täis seajalgu ja risti seljatäis vorstisid, nii paljo kui poiss Mats Kupits maast selga jõuab keerutada. Kui kumbki selle otsusega ei taha leppida võivad kolme aasta jooksul Kärsna Murikatsi kohtule edasi kaebata, aga mitte enamb selle vana asja üle, vaid uue asja üle. Allkiri: peakohtomees Mats xxx Neist kahest protukullist märkab lugeja minu suurt tarkust kohtoasjade tundmises ning väga õiglast meelt igaühe vasto, kes mind vähagi meelitas ja mulle tilga viina ostis. Aga liig kitsipungad, kes tilkagi viina ei ostnud, vaid oma suure õiguse pääle lootsid, noh, mis niisustest taludest peab ütlema - koer saab koera palga. Seda ütlesin ma ise ka kohtolaua ees mitmele suu sissi. Abielu asjade seletused nõiade ja noorepoiste protukullid, mis sel aeal päältkuuljate eest varjul hoiti ei või ka siin lausa avaldata. Olgu siis ainukene avaldus poisi naesevõtmise kohta paragrahf 13. säädusekogu välja antud 1228. aastal Villandi komtuurist. Peremees ja perenaene pidid palga juure poisile lubama aasta jooksul naene võtta, ei jõua nad seda asja läbi teha, pole neil ka sellega asja, kui poiss kodust välja hulkuma lähab ehk kõrtsi juure, kust ta tõiste käest karvupidi kiskuda saab. Keik trahvi selle tüli eest kandvad peremees ja perenaene, aga poiss peab ka võetud naesega täieste rahul olema, mis mõisaherra, peremees ja perenaene soovivad, kui näio mitte üle 40 aasta vana ei ole. Seadusekogu välja antud Riias Rüütli majas 1221. e. 41,594 Allkiri: peakohtomees Mats: xxx

EKLA, f 199, m 25, 37 < Rõuge khk., Haanja v., Plaani k. - Evald Blumfeldt < Plaani sepp, 72 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõjaväeteenistus Sõjaväeteenistus, mis kestnud 25 aastat, tähendanud inimesele, kes sinna sattunud, peaaegu alaliselt kas surma ehk paremal juhul elu äpardumist, sest kui inimene ka suutnud vastu panna elule võõrsil, siis tagasi tulles olnud ikka üle keskea inimene ja rikutud tervisega - osalt ka võõrdunud maatööst, sellepärast püütud hoiduda teenistusest. Valla või mõisa pealt olevat olnud kindel arv nekrute, keda siis püütud ööseti. Tavaliselt püüdnud herr või valitseja saata sõjaväkke isikuid, kellega ta olnud nokkas. Ja siin olnud väga suur mõju kiltritel ja kohtumeestel, neil ei olevat kunagi sõjaväehirmu olnud ja ka nende sugulasi pole kunagi soldatisse saadetud, kui siis vahepeal ka ilmunud soldatipüüdjad säärastesse taludesse, siis olnud pesa ikka tühi, sugulastele olnud ette teatatud. Peitu jookstud harilikult nädalapäevadeks metsa. Hiljem sundusliku teenistuse ajal olnud sellest vabastatud mõisapoisid ja valla handvärgid: müürsepad, puusepad jne.

EKLA, f 199, m 25, 28/9 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaajad Suur näljaaeg olevat olnud Haanjas siis, kui vili seitse aastat järgemööda äpardanud kord põua, kord jälle liiga suurte sadude tõttu. Vili olnud tol korral nii otsas, et inimesed toitnud end nõgeste, oblikate ja sõnajalgadega. Nimetatud taimed pekstud uhmris puruks, segatud vähe jahu juure ning segust küpsetatud leiba, ja kuna seesugune leib pole kannatanud ahjust roobiga väljatõmbamist, siis saadetud lapsed sõelaga ahjust leiba välja tooma, leivad seisnud ahju jahtumiseni ahjus. Eriti sagedasti valmistatud naadikakku. Tervete külade kaupa pole olnud varahommikul kuulda muud kui tsaeraua klõbinat, millega taimi puruks raiutud. Vilja pole põldudelt ka nii palju saadud, et sellest oleks jätkunud seemneks - rahe hävitanud viimasel ikaldusaastal rukkipõllud täielikult. Seemet ei olevat saanud ka osta, et põllud siiski tühjaks ei jääks, siis lõhutud maha elamute ja hoonete õlgkatused ja pekstud need õled veel korra läbi, missugune toiming natukene teri siiski annud, mis seemnena põllule külvatud. Sellele suurele näljale olevat järgnenud veneusku minek - rahvas lootnud leiba saada usuvahetusega. Hiljemini, umbes kahekümne kuue aasta eest on Haanja valda tabanud raske näljahäda - jakobipäeva ajal olevat külm kõik vilja ära võtnud. Rahval puudunud raha ka mujalt ostmiseks. Kroonu ja ka eraisikute poolt olevat siis jagatud Haanja näljahädalistele kingitusi, missugused tulnud kokku Rõuge pastor Hollmanni kätte, kuid viimane pole kätte annud kingitusi rahvale, nagu kinkijad määranud, vaid nõudnud abitahtjatelt kingituste eest mitmesuguseid töid, lasknud kududa enesele kotte ja kangaid. Pastor öelnud, et ainult töö läbi võib midagi saada - muiduandmine tegevat rahva laisaks.

EKLA, f 199, m 25, 29 < Rõuge khk, Haanja v, Kalmetmäe t, Villa k - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a (1927) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Taudid Korra olevat Haanja inimesed väga kannatanud nn hallitõve all, mis avaldunud selles, et inimene hakanud värisema tervest kehast, põdejad olevat surnud ka peaaegu ka kõik. Rahvas kõnelenud, et kes külast tõve eest ära metsa jookseb, need pääsevad surmast, sest metsa ei tulevat tõve järele. Metsa minemine pidanud sündima ratsa luuavarre seljas. Halltõbi ise olnudväikene hall vanakene, kes käinud küla ja metsa veerudel ringi ja huiganud nagu eksinud inimene, kui siis keegi vastu huiganud, siis see jäänud haigeks ja surnud, kes aga vaikinud, sellele ei olevat juhtunud midagi viga.

EKLA, f 199, m 25, 30 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905 aasta Punaseil aastail olevat Haanja ja Rogosi valdades käinud kihutustööd tegemas keegi Peeter Lõhmussaar, kes siin varjunime alla teotsenud. Mustsada olevat ka siit läbi läinud. Kui hiljem karistussalgad tulnud, siis olevat eelnimetatud kihutaja läinud pakku, hiljemini on jutustaja väimees kohanud teda Venemaal mõisavalitsejana. Karistussalk on ühe Rogosi mehe Peeter Mölderi surnuks peksnud, viimasel ei olevat küll mingit süüdi olnud - revolutsioonilisest liikumisest võtnud Mölder väga tagasihoidlikult osa. Kuid Mölderil olnud Rogosis mõisa põldude veerul kaks talu, parun tahtnud neid põldusi tagasi saada, et mõisaga ühendada, kuid Mölder pole olnud nõus neid tagasi andma ega ka vahetama teiste vastu. 1905. aasta paiku olnud paruni ja möldri vahel kohtuprotsessid sama asja pärast käimas. Et mehest lahti saada olevat parun Mölderit ülekohtuselt süüdistanud mässamises ja ta karistussalkade kätte annud.

EKLA, f 199, m 25, 30/1 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Okupatsioon Sakslaste maal olemine on siinsele vaesele nurgale olnud väga ränk alaliste toiduainete võtmiste ja nõudmiste tõttu. Viimaks pole rahvas enam viinud, siis tulnud käsk, et kommendant tahab Villa küla inimestega läbi rääkida toiduainete antava normi vähendamise üle ja ka selle üle, miks nimetatud küla elanikud ei ole teatud tähtajaks neilt nõutavat koormatist ära toonud, selleks käsutatud inimesed Rogosi mõisa. Mõned olevat ka läinud, kuid suurem osa pole seda käsku täitnud, kes mõisa tulnud, need pandud mõisa keldri kinni - lubatud sõjakohtu alla anda ja öeldud, et ennem lahti ei lasta, kui nad on tasunud võlgu jäänud annused. Kui siis veel sellaseid kutseid korratud, siis ei olevat keegi enam läinud Rogosile. Selle järele levinenud rahva seas kuuldused, et sakslased tulevad sõjaväe saatel külla, et vägivallaga võtta vilja ja teisi toiduaineid. Rahvas pole otsustanud ka nüüd alla heita, vaid küla meeselanikud kogunud küla lõunapoolsesse otsa teeveerele, mille kaudu võis oodata sakslaste tulekut Rogosist; sõjariistadeks olnud meestel mitmesugused põllutööriistad, nagu hargid, hangud, vikatid jne. Naised ajanud samal ajal kõik loomad, isegi ka sead metsa, et sakslastel külla jõudes midagi võtta poleks. Saksa sõdurid tulnud peatselt, kuid nähes suurt meestesalka, pole need julgenud nõudmistega esineda, allohvitser seletanud vaid saksakeelt oskavale eestlasele, et nemad olevat tahtnud ainult külast läbi minna, aga ei midagi külast võtta. Kuid nüüd ei olevat sakslased ka läbi läinud külast, vaid läinud metsasid kaudu kusagile teise külla.

EKLA, f 199, m 25, 32 < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Evald Blumfeldt < Jakob Press, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luhte Linnamägi Haanja ja Vastseliina kihelkondade piiril Luhte külas asuvat samanimeline linnamägi (Luhte) - seal olevat veel praegugi vanaaegsed vallid näha ja kraavijäljed. Keset linnamägi asuvat suur kivi, selle pealt olevat vanad eestlased koosolekute ajal kõnelenud, ringis suure kivi ümber olnud väiksemaid kive, millel istunud kuulajad. Rahva jutu järele olevat kivi ise varemalt kõnelenud neist sündmusist, mis on toimunud Linnamäel ja veel nüüdki kõnelda kivi teatud suveöödel heleda kuupaiste ajal muistseid lugusid. Rebase küla piirides asub Kirikumäe nimeline küngas - rahvas olevat kõnelenud varemini, et siin olevat ennemuiste olnud kirik.

EKLA, f 199, m 25, 24/5 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kollesk, ümberkäimine talupoegadega Kõige hirmsam Haanja herridest olnud Kollesk, tema vahetanud enesele koerte vastu Venemaalt ja Poolamaalt. Kõneleja olevat ise ühte sarnast koera vastu vahetatud meest oma lapseeas näinud, see olnud keegi Venemaalt vahetatud veneke Jorka. Kollesk lasknud enesele ikka naisi sauna kütta ja käsutanud siis kütja ennast sauna pesema, seesuguseid saunu tehtud iga päev ilusamate naistega. Jutustaja naiseema olevat olnud Kolleski ajal mõisas toatüdrukuks ja see olevat kõnelenud (Naise ema oleks olnud praegust umbes 100-aastane. Koguja märkus.), et kõige sagedamine olevat herr saunas käinud Jauga Anoga, kes olnud väga ilus naisterahvas, nii et herr pole enam teistega tahtnudki minna. Kord juhtunud nii et Jauga Ano ei olevat saanud sauna tulla, kuna ta haige olnud, siis annud Kollesk jutustaja naiseemale Kalma Anole käsk kätte sauna kütta ja siis herriga sauna minna, ent kui saun küdenend olnud, siis teatanud herr, et saun on halvasti köetud ja sellepärast ta ei minevatki sel korral sauna. Kui mõni neiu seesuguse sauna järeldusel raskejalgseks jäänud, siis on herr andnud mõnele poisile käsu nimetatud tüdrukuga abielluda ja ega siis vasturääkimist pole olnud. Kolleski kõrval olnud samasuguseks hirmutiseks kupjas Nonna, millise nimetuse kupjale rahvas pannud, kuna ta öelnud ikka alati, kui küstud palju hoope peab sellele või teisele pekstavale antama: "Anna nonna-nonna palju." Peksmise juures maksnud ka kindel järjekord, pekstud otsuste vanuse järjekorras, ent sellest võinud ka peksetavate nõusolekul üle astuda ja kui mõnel olnud vaja kiiresti koju minna, siis võinud ta oma hoobid saada kätte väljaspool otsuste järjekorda. Suur peksmine olnud laupäeval peale töö lõppu, mis mõnikord poole ööni kestnud. Laupäev olnud sellepärast peapeksupäevaks, et herr arvanud, et peks viidab palju aega, siis tuleb teha see töö säärasel ajal, et selle all ei kannataks mõisa kallis aeg ja teiseks arvanud, et peksmine ikka kurnab ka inimest ja ta ei jõuaks peale peksmist endise jõuga töötada, see oleks aga mõisa kasu, sellepärast peksmine laupäeval, sest pühapäeval võib talupoeg peksust kosuda. Tööpäevadel olnud kilteril ja kupjel lubatud kepiga ainult ergutamiseks lööke jagada (korraga kuni 5). Ainult õieti raskeid eksimusi, muidugi herri silmis, karistatud otsekohe mõisa talli juures, kus selleks eriline pink olnud ühes vitsade laoga, et peksetav paigal seisaks, siis asetatud üks mees talle kaela pääle istuma ja teine jalgadele. Kui herr pealt vaadanud, siis pidanud peksetav peale peksmist herri kätt suudlema.

EKLA, f 199, m 25, 26/7 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elamud ja talupoja elu-olu Varema aja elamud olevat olnud madalad ja pimedad suitsutared, akna asemel olnud kas tare seinas või ukses väikene avaus - padaauk, millele siibri taoliselt lükatav lauakene ette käinud. Padaauk täitnud akna ja ka korstna aset - selle kaudu lastud välja toast suitsu ja selle kaudu pidanud pääsema tuppa valgus. Tare koosnenud vaid ühest toast, puudunud kambrid, esimine olnud võrdlemisi suur muldpõrandaga ruum, ühes nurgas äärmiselt suur raudkividest ahi, toa seina ääre olnud ehitatud laudadest narid, kus magatud paljaste õlgede peal, patja pole tuntud, vahel olnud pea all viljakott põhuga täistopitult. Magadisasemete suhtes olevat kõneleja lapsepõlves siiski juba muutust tulnud, tekkinud juba voodid ja neisse padjad ja isegi lina, kuigi viimast väga harva vahetatud. Toa kõrval olnud külmkammer, kus päämiselt toiduaineid hoitud, kuid hädakorral, nagu rehe ajal, ka magatud, kui tuba liiga kuumaks läinud. Kui talus rätsep olnud, siis näidanud üks laps ikka piiruga tuld, millest tuba lõpuks nii kibedat suitsu täis saanud, et edasi töötamine olnud võimatu, siis katkestatud ajutiseks töö ja avatud uksed, et suits läheks välja. Ka rehepeksmise ajal, kuna neil puhkudel töö alanud ikka kella kahe paiku öösel, põlenud piirg alaliselt, et aga tuli rehte põlema ei ajaks, siis olnud toa nurka ehitatud eriline koht, nn tulekapp, kus mahalangevad söed täiesti hädaohutud olnud. Sööginõudena olnud tarvitusel väikesed puupütikesed ja samuti puulusikad, savinõudest pole midagi teatud, noad olnud maasepa tehtud väitsad, kahvlist pole keegi midagi teadnud kõnelda.

EKLA, f 199, m 25, 27 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toit Toitmisolud olnud äärmiselt viletsad; mõisa tööle minejad saanud harilikult kaasa ainult paljast leiba ja tooreid kartulaid, mida siis küpsetatult leiva kõrvale ühes soolaga söödud. Liha saanud vaid harukordadel. Suppi keedetud heeringaga, viimane pidanud andma soolast ja rammu supile.

EKLA, f 199, m 25, 27/8 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Riietus Riiet koetud ise villast ja linast ning takust. Värvitud potisinisega, lepa pargaga, kuusekäbidega jne. Tööriietuseks olnud takused ja kõige sagedamaks paremaks riideks mitte täisvillane, vaid poolvillane - villane kude ja linane lõim. Jalanõudeks päämiselt pastlad, suvel tarvitatud väga laialt viiske. Saapaid leidund mõnel üksikul rikkamal ja needki vene säärikud - naisterahvas pole teadnud ihaldadagi saapaid. Talupoja põllutööriistadeks olnud harkader, puupulkadega äke, ei olevat tuntud ka raudseid harke ega hange - need olnud puust. Suurema osa vilja, eriti just mõisapõldudel pandud kokku sirbiga - vikatiga niitmine olnud keelatud. Jutustaja lapseeas on siiski juba leidunud jõukamates taludes raudsahk ja raudpulkadega äkkeid, siis on selle peale ilmunud raudkäpitsed, suvevilja on hakatud vikatiga niitma jne.

EKLA, f 199, m 25, 17 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalisi mälestusi Rootsi tamm Munamäe veerul asub suur vana, juba seest õõnes tamm, mille olevat istutanud rootsi naine (so kuningas Kaarel XII proua!), teise olevat ta poetanud Kasaritsa mõisa, istutamisel olevat ta öelnud, et kui need taimed kasvama hakkavad ja neist suured puud sirguvad, siis saavat Roots oma kasuka käise tulevikus ükskord veel tagasi (kasuka käis olevat Eestimaa kasukas ise Rootsimaa).

EKLA, f 199, m 25, 17 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalisi mälestusi Linnamägi Kaloga külas kutsub rahvas üht küngast Linnamäeks, nimi olevat tulnud sellest, et Katarina Hää tahtnud sinna kord ehitada linna, missugune kavatsus äpardunud sõja tõttu. Katariina Hää olla Peeter Suure naine ja pärastine Vene keisrinna, ta olla eesti talutüdruk, kes olnud Põhjasõja ajal Otepää kirikhärral kasutütreks, kus Peeter ta omale naiseks viinud. (Enese tähelepanekud. Nimetatud Linnamägi asub külast idas suure tee ääres, asendilt näib ta olevat kaunis soodne muinaslinnaks, kuid midagi ei lase oletada seal inimeste kätetööd, osalt on mägi metsa all, osalt põllu all. Pindala umbes 80 x 60 m2.)

EKLA, f 199, m 25, 12/3 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Külade kaotamine Rendimaa suurus Umbes 90-92 aastat tagasi olevat Haanja mõis kaotanud Plaani ja Naha külad - ajanud kohtadelt välja 38 perekonda 183 elanikuga, talumajad kisutud maha ja kaotatud talude asemele asutanud mõis Plaani karjamõisa. Rohkem talusid ei olevat Haanja mõis, kõneleja arvates, kaotanud otsekoheselt, küll olevat aga mõisaherr talitanud ülekohtuselt kandikohtade pidajatega. Kui nimetatud liiki kohapidajal olnud põllumaad juba hästi üles haritud, mis mitte vähe aega ja kulu pole nõudnud, kuna seesugused talud asutatud mõisalt - nurmede veergudele - metsasõõrikuile jne., siis võtnud mõis talupidajalt need ülesharitud ja juba viljakandvad põllud ära ja andnud asemele harimata jäetismaad. Sarnaselt olevat mõis talitanud ka kõneleja lellega, viimasel olevat olnud istutatud maja ümber suur õunapuuaed, herr lasknud õunapuud saagida maha.

EKLA, f 199, m 25, 18/9 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Gustav Lukk, 38 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Haanjas ei olevat 1905. aastal olnud küll mingisuguseid sõjariistus kallaletunge mõisnikele ega põletamisi, küll on peetud nõupidamisi ja koosolekuid. Tartu kongressile on vallast saadetud kaks saadikut, taluperemeeste esindajana Peeter Sokk ja maatameeste poolt Jaan Anton, kongressil olevat Anton liitunud käremeelsetega, kuna Sokk Tõnissoni kilda kuulunud, pärast on saadikud vallamajas rahvale kongressi tööst aru annud. Haanjast on krahv Vittele saadetud kiri kolme isiku allkirjaga, mille juures tarvitatud varjunimesid, teiste seas kirjutanud alla eelnimetatud Jaan Anton Artur Kasena. Kiri puutunud omavalitsusliste asutuste ja nendega lähedalt seotud olevate küsimuste korraldamist. Kolme peanõupidamise seas olnud ka nõudmine, et Haanjas suletaks kõrtsid ja kroonu viinapoed. Kohapealsetes inimestes on rõhutanud revolutsioonilist meeleolu tookordne Treffneri gümnaasiumi õpilane Vidrik Kriisa, kes paos oleva nekrutina Haanjas elanud, ka jutustaja olnud tol korral nekrut. Kriisa algatusel peetud 5. või 6. detsembril Võru järvel nekrutite üldine koosolek, Kriisa valitud seal nekrutite täievoliliseks esindajaks. Samal koosolekul otsustatud ka, et ükski ennem teenistusse ei lähe, kui parandatakse sõdurite söögiolusid, kindlustatakse kaitse ülemuste ülekohtu vastu, muudetakse paremaks soldatite elu jne. Kõikidest neist otsuseist teatatud telegraafi (?) teel krahv Vittele, sõjaministrile ja kohalikule sõjaväe ülemale, ühtlasi kohustatud siin nekrutile, et need nõuaksid omalt vallaisadelt, et iga vald peaks oma nekrutite kaitseks umbes samasisulisi teateid ja samadele isikutele edasi saatma, Haanjast olevat seesugused kirjad ka saadetud. Hiljemini viibis vallas ka karistussalk, Antoni poolt Vittele adresseeritud kiri oli (võetud) peetud tee peal kinni, vaatamata pseudonüümidele, tehtud allakirjutajate isikud siiski kindlaks, ka Anton vangistatud, ent ta vabanenud umbes nädalapäevade järele. Vastuhakkajad nekrutid langenud enamasti kõik vähema karistuse alla. Kriisa olnud umbes aasta aega paos, siis ilmunud välja, vabanenud aga tervislistel põhjustel sõjaväeteenistusest.

EKLA, f 199, m 25, 19/20 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Gustav Lukk, 38 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punaste aeg Revolutsioonile järgnev vallanõukogu valitsemise aeg olnud lühikene ja on Haanjas ilma suuremate õnnetusteta möödunud. Aktiivne ja passiivne valimise õigus olnud ainult maatameestel, teistel ainult aktiivne, siiski valitud vallanõukogusse päämiselt tagasihoidlikumad mehed, mille tõttu pole tulnud ette suuremaulatuslisi ülevõtmisi ega ka vangistamisi talupidajate hulgas.

EKLA, f 199, m 25, 20 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Gustav Lukk, 38 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Okupatsioon Okupatsiooniaeg on kõige raskemini tunda annud end nende alaliste loomade, vilja jne. toiduainete nõudmiste kaudu, mille eest sakslased väga vähe tasu maksnud. Ametlikult pidanud okupatsioonivõimud maksma küll turuhinnale vastavalt ja selle turuhinna määramiseks hinnatud rahvalt nõutavad esemed komisjoni poolt, kuhu kuulunud saksa ohvitseri ja sõduri kõrval ka kohalikkude elanikkude esitaja, ent viimane pole hinna määramisel tegelikult kuigi mõõduandev olnud.

EKLA, f 199, m 25, 20 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Gustav Lukk, 38 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabaduse sõda Haanja on olnud Vabaduse sõja kestes kaks korda punaste käes, punaste hirmuvalitsuse kestes on maha lastud nende poolt 20 kohalikku elanikku, viimastel pole midagi erilist süüdi leitud, seda pole katsutud ka otsida, inimesed nabitud kinni, viidud edasi kaks-kolm kilomeetert ja lastud maha ilma igasuguse kohtuotsuseta. Haanja mõisa juures on olnud eestlaste ja punaste vahel lahing, enamlaste surnuid on maetud kaugelt üle kümne Vastsejärve kaldale Kunnmäele.

EKLA, f 199, m 25, 21/2 < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k., Kooli t. - Evald Blumfeldt < Jaan Saks, 55 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muinaslinn - pelgupaik Jutustaja näitab oma talu krundi sees Vastsejärve idapoolsel kaldal asuvat nõnda nimetatud Vaskna poolsaart, millel rahvasuus liikuvate juttude järele olevat asunud ennemuiste kindlus või pelgupaik, kus sõdade ajal rahvas peidus olnud. Pelgupaiga või kindlusena näidatakse saarel kohta, mis moodustab hobuserauakujulise ringvallingu, mille kinnine külg on suunatud Venemaa poole, kuna avatud külg on vastu järve, vallide täiesti järve kaldale ulatudes, vallid on võrdlemisi kõrged ja näivad tõesti inimkäte töö olevat, praegust kutsutakse nimetatud kohta Sahkari lohuks ja ka Sahkari kopliks. Kuna praegu nimetatud koht on täiesti metsapadriku all, millest raske läbi pääseda, siis on raske saada üldist pilti nimetatud koha suurusest, samuti ka vallide täpsemast kõrgusest ja ainest, millest need tehtud - järve kaldal valli lõppotsal paistsid mõned kivid, ent oleks liiga julge siit üldist järeldust ilma kaevamiseta teha. Varemini olevat kõneldud, et Vaskna poolsaarel peetud suur sõda, ka olevat nimetatud kindlusest käinud veealune peitesild üle järve - järves asuvate väikeste saarte kaudu, missugune sild ainult omadele salamärkide kaudu tuntud olnud. Mis puutub sellesse veealusesse salateesse, siis kõneles samas külas elutsev vana 72-aastane kalamees (Jaan Pan, kalur, vanus 72 a., elukoht Plaksi külas Haanjas. Koguja märkus.), et tema on ise tõmmanud välja järvest, kus rahvajuttude järele asunud endine salatee, välja tammepuupalke, mis olnud tappidega üksteise külge kinnitatud. Teiselt poolt nimetavat rahvas seda veealust teed rootsi sõjateeks (Ann Kõva, 87 a. Sikasoo talu Rõuges. Koguja märkus.), mille kaudu rootslased venelastega sõdides liikunud, viimases võiksime siiski kahelda, kuna suurtee käib just siitsamast, vast ainult mõni vakamaa lõunapool. Sahkari lohu läheduses olevat mahamaetud neli tündrit kulda, sama lohu läheduses järve kaldal asuvad ka kaks ümarikku madalat küngast, mida rahvas kutsub kääpaiks ja mida need arvatavasti ka on, ühe juures on katsetatud nähtavasti ka kaevamist - paaril kohal on kaevatud kolme jala sügavusi auke.

EKLA, f 199, m 25, 23 < Rõuge khk., Haanja v., Villa k., Kalmetmäe t. - Evald Blumfeldt < Jakob Haab, 76 a. (1927) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalmetmägi - tõnni ohvrikoht Jutustaja olevat ehitanud elumaja Kalmetmäele, mille juures kaevamistel olevat välja tulnud väga palju inimluid, kuid siiski olevat need kõik üksikhauad olnud. Rahva jutu järele olevat Kalmetmäel olnud vanasti Tõnise kirik, teiste järele jälle olnud Kalmetmägi tõnnile ohvritoomise kohaks - siin olevat olnud Tõnnikivi ja mäe veere all allik - läte -, mille vesi olnud püha ja aidanud mitmesuguste ohtude vastu. Läteveega arstitud igasuguseid haigusi, eriti aga just silmahaigusi. Kivi ise olnud õige suur ja lame, kui kivi ära lõhutud, siis saanud sellest kümme koormat. Samal mäel olevat kartulikoopa kaevamisel tulnud vastu müür, nii et pole enam saanud edasi kaevata. Villa külas asub veel teine vana matusepaik, kus on surnuid maetud kääpaisse - Kääpastemägi.

EKLA, f 199, m 25, 12 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lahtised inimesed olevat kuulunud selle talu inimeste hulka, mille maa peal nad elanud, talust leidnud nad enamasti ka tööd, sageli olnud nad talu eest mõisa orjamas. Teoorjuse lõpul olevat rahvas saatnud saadikuid Riiga kaebama mõisnikkude pääle, kuna viimased nõudnud orjust ülekohtuselt edasi, kuigi see seaduse järele olnud kaotatud, käijaist mäletab kõneleja vaid niipalju, et üks neist olnud pärit Külma külast, missugused selle käigu tulemused olid, seda kõneleja ei tea.

EKLA, f 199, m 24, 74/5 (III, 9) < Rõuge khk. - Linda Vilmre (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/1905 aasta/ Kasaritsast käinud ka Tartu kongressil üks saadik. Viimane ütelnud mõisavalitsejale koha üles ja pidanud sellepärast hiljem 1 nädala kinni istuma. 1905. aastal valla koosolekul avaldanud Vastse-Kasaritsa soovi Vanast-Kasaritsast lahku minekuks. Kirjutaja ja vallavanem annud viiele mehele luba valdade lahutamise teostamisele asuda. Hiljem antud need 5 meest kohtu alla ja mõistetud 3 nädalaks kinni - omavolilise omavalitsuse teostamise eest. (Jutustaja üks neist viiest. Nimi teadmata.)

EKLA, f 199, m 25, 13 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Usulised liikumised 1. Veneusk Vene usku minek on sündinud peale 1845 aasta, kui rahval suur näljahäda olnud, sest usuvahetamise eest lubatud inimestele vilja, heeringaid, maad ja vabadust ja lubatud vabaks peamaksust. Jutustaja vanaisa olevat lasknud ka end seesuguste lubaduste mõjul ristida ja tahtnud ka naisi ja lapsi vene usku viia, kuid naine olnud vastu ning pagenud ühes lastega peitu. Hiljem pole antud lubadusi täidetud, ainult vallamaks jäänud ära. Vene usu vastuvõtmisele kihutanud rahvast maal ringikäivad papid.

EKLA, f 199, m 25, 13/4 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Velleste kogudus Vennastekoguduse või vellede usk on Haanjas varemal ajal väga lugupeetud olnud. Rahvale meeldinud just koguduse sisemine korraldus - siin olnud kõik omaväärsed - ühesuguste õigustega. Koguduse eesotsas seisnud vanem veli, kes tavaliselt kusagilt väljastpoolt pärit olnud, viimane olnud tihti koguni Saksamaalt siia kutsutud. Vellede usku ei olevat aga sugugi sallinud Rõuge pastor, eriti olnud vaenulik pastor Hollmann (surnd 1859), viimaks nimetatu ajal olnudki Vennastekoguduse juhiks Saksamaalt tulnud veli. Pastor ilmunud väga sagedasti jutluste keskel palvemajja ning küsinud siis jutlustajalt vennalt, kust viimane on selle ja selle koha omist jutlusist võtnud, velle vastused olevat olnud alati väga tabavad ja sundinud pastori vaikima. Kuid pastor olevat püüdnud halvata ka teisiti koguduse elu, ja neil üritusil olevat olnud ka tulemusi - vellede koguduse elu olevat jäänud soiku, kuid päris ära ei olevat kogudus kunagi kadunud. Kogudusel olevat olnud Jaanimäel oma palvemaja, kus hiljuti koguduse 100-aastast juubeli pühitsetud.

EKLA, f 199, m 25, 14/5 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kooliolud Vanemad on rääkinud, et endisel ajal pole olnud kooli ega koolimaju, kuid olnud ametis kihelkonna (valla?) peal kaks rändajat koolmeistrit, kes alati ringi käinud, annud lapsele tükid kätte ja kui ringiga samasse kohta tagasi tuldud, siis pidanud laps neid oskama ja antud jälle uued tükid ja sarnaselt olla lugemine ära õpitud. Kui siis koole asutatud, siis olnud need talumajades - õpetajaks olnud talumees, kes osanud kuidagi lugeda, see pidanud õpetama lastele lugemist ja katekismust. Tasuna saanud seesugune õpetaja oma taluorjusest vähekene maha. Talutared olnud poolpimedad suitsutoad, kuhu toodud sisse talvel ka lambaid ja teisi elajaid. Üks seesugune kool olnud ka Plaksi külas Vana Kooli talus (viimane nimi põlvnevatki kooli talusolemise ajast). Siin olnud talvel lambad alaliselt samas toas, kus lastele õpetust anti, ainult olnud nad lastest erilise aiaga lahutatud. Kui siis mõni koolilaps pole osanud päris õieti vastata koolmeistri küsimusile või kuidagi teisiti eksinud, siis käratanud koolmeister: "Laisk laits, seisa lamba sulu kõrvale." Hiljemini kui juba koolimaju ehitatud ja kui kõneleja ise koolis käinud, olnud koolikorraldus järgmine: nooremad laitsed käinud igal nädalal korra katsel, vanematel olnud aga kool algul 3, hiljemini 4 päeva nädalas 5-6 tundi päevas. Õpitud: testamenti, piiblilugu, katekismust, rehkendamist ja laulmist, soovijad võinud ka kirjutamist õppida. Päevakord: palve, katekismus, kirjutamine (siis järgnenud lõunavaheaeg), testament, rehkendamine, laulmine, palve. Õppimist iseloomustavad nõuetavad teadmised laulmise suhtes, viimane piirdus kirikulauludega päämiselt. Aastas pidanud õppima 12 laulu (koraali) pidanud oskama igat laulusalmi peast ükskõik millisest salmist alates, pidanud teadma laulu numbri lauluraamatus.

EKLA, f 199, m 25, 16 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ärkamiseaegseid tegelasi Esimese laulukoori olevat asutanud Plaksi koolmeister Kristian Säinas, lauldud päämiselt vaimulikke laule neljal häälel. Avalikust elust olevat võtnud väga agaralt osa ka Rõuge pastor Hollmann, kes hiljem Riia piiskopiks saanud. Ajalehti olevat loetud Haanjas väga vähe, sest rahval ei olevat jätkunud jõudu lehtede tellimiseks. Ainult jutustaja, kes on olnud kaua aega dr. Hermanni juures teenijaks, on oma vanematele saatnud Haajasse lehe, mis rahva seas väga suurt imestust tekitanud.

EKLA, f 199, m 25, 16 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Venestus Venestuse tulekul sunnitud Pressi kooli õpetaja Jaan Raup omalt kohalt keele mitteoskamise pärast lahkuma, esialgu katsunud ta küll abilisega, kes venekeelt osanud, läbi ajada, ent hiljem ei olevat seda enam lubatud. Vallavalitsusse säetud küll ka vene keel sisse, ent seal ei olevat siiski suuremat muutust tulnud, sest kirjutaja venekeele oskus aidanud siin teised hädast välja.

EKLA, f 199, m 25, 16/7 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rootsi sugu Kõneleja sünnikoht olevat Ottemäel, vanasti kutsutud seda Valdimäeks, omilt vanemailt olevat jutustaja kuulnud, et nende esivanemad olevat asunud sinna elama juba Põhjasõja järele, nimelt jäänud sinna elama keegi rootsi rüütel, kust venelased teda ei olevat leidnud, sest mägi olnud suurte metsadega ümbritsetud. Sellest rüütlist põlvnevatki kõneleja, kes suudab esitada viis põlve omast suguvõsast, alt ülespoole minnes olevat järgmine: Liisa Valt - Taniel Valt - Juhan Valt - Jakob Valt - Juhan Valt.

EKLA, f 199, m 24, 75/6 (III, 9) < Rõuge khk., Saalusev. - Linda Vilmre < Ann Kreek, 65 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/1905 aasta/ 1905. aastal peetud Vana-Saaluse mõisas koosolekuid, lauldud ja kõnnitud punaste lippudega. Kaarli Uibokann ja ta vend olnud juhid. Lõhkumiseni ja põletamiseni ei ole mindud. Sellepärast ei olla ka karistussalke Saalusesse kutsutud. Kaarli Uibokannu küll otsitud ja tahetud maha lasta. Viimane olnud mitu aastat metsi mööda põgenemas ja käinud vahest taludes soendamas. Harilik rongikäikude laul olnud järgmine: Nüüd üles, õles kõik vägevad väed, me sõidame priiuse riiki. Me tormame läbi kõik metsad ja mäed, ja võtame püssid ja piigid. Vaid see on tubli ja mehine mees, kel vahva ja võitleja süda on sees.

EKLA, f 199, m 25, 6 < Rõuge khk., Haanja v., Tsia k. - Evald Blumfeldt < Jaan Adamson, 57 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi tulek Teoorjuse kaotamise järel olevat paljud endised talupidajatest pelganud rentnikeks hakata, kardetud rendi suurust, sest inimesed ei olevat osanud kuidagi kujutleda, et koht neile niipalju raha võiks tuua sisse, et sellest saaks tasuda ära rendi ja peale selle jääks veel enesele majapidamise tarbeteks. Seepärast olevat paljud endised talupidajad annud käest oma talud ja asunud mõisa moonameesteks, mitmed perekonnad olevat aga ka linnadesse läinud. Tühjaks jäänud talud olevat ühendatud mõisamaadega, suuremale osale olevat mets peale külvat ja maad metsa alla jäetud. Värsketel rentnikkudel olevat esimesed aastad küll väga rasked olnud, nii mitmedki olevat järgmise aasta jüripäeval taludest välja kolind, ent juba 2-3 aasta pärast olnud seisukord parem kui teopõlves.

EKLA, f 199, m 25, 6/7 < Rõuge khk., Haanja v., Tsia k. - Evald Blumfeldt < Jaan Adamson, 57 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pühajärve sõda Teoorjuse lõpupoole olevat talupoegade seast valitud kohtumees Ihats herrilt nõudnud, et too loobuks orjuse nõudmisest, sest orjus olevat seaduse järele kaotatud. Ta ise olevat tõrkunud mõisale orjamast ja soovitanud ka teistele mõisa nõudmisi mitte täita. Tema kihutuste järeldusel olevat mõned isegi Pühajärve sõjast osa käinud võtmas. Kui Pühajärvel hiljemini karistamised käsil olnud, siis lasknud herr ka Ihatsi kinni võtta ja saatnud ta Pühajärvele, kus Ihats läbi lipu aetud. Kuna Ihats ennem läbijõudmist ära nõrkenud löökide all, siis pantud ta kahe soldatile selga, kes tema siis lõpuni kandnud.

EKLA, f 199, m 25, 7 < Rõuge khk., Haanja v., Tsia k. - Evald Blumfeldt < Jaan Adamson, 57 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vene usu tulek Veneusu tuleku eel olevat käinud papid külasi mööda ja lubanud priiust ja maad ja püti heeringaid neile, kes loobuvad sakste usust ja vastu võtavad uue keisri usu. Nende lubaduste järeldusel olevat paljud inimesed usku vahetanud. Ent kui peale ristimist rahvas lubaduste täitmist vaimulikelt nõudma hakanud, siis öelnud köster: "Midagi muud ei saa teie kui "pravaslavna" usu." Esimine veneusu kirik olevat ehitatud Haanja-Miilimäele, kust ta hiljem on viidud üle Plaanile, esimene kirik on olnud puuhoone, mis ühes kõrvalhoonetega alles paarikümne aasta eest lammutatud.

EKLA, f 199, m 25, 8 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Jaan Jääger, 71 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varemalt olevat Haanja mõis olnud Vastseliina karjamõis ja nimeks olnud Hanimõis, missugusest nimest olevat praegune nimi Haanja tekkinud, sellel ajal olnud mõis kellegi v. Lipphardi päralt, kes mõisa halva maa pärast pidada pole tahtnud ja seepärast kroonule annud.

EKLA, f 199, m 25, 8 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Jaan Jääger, 71 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matuse ja ohverdamiskohad Rahvas kõnelnud varemini, et Plaanil Tuura oru taga olevat vanad matusepaigad - Poolasõjaaegsed kalmed, nimetatud kõrgemat küngast nimetab rahvas Kalmeti mäeks, kruusa võttes olevat nimetud kohalt väga palju surnuluid välja tulnud. Villa külas Haanjas olevat vanad kääpad - nimetus - Kääpaste mäed. Samas külas olevat olnud ka vana ohverdamise koht - Tõnisekivi, kuhu viidud veel mõnekümne aasta eest tõnisepäeval sigapäid ja ka muul ajal, kui tuntud tarvidust Tõnni abi järele, väikesi andeid, mis vahel olnud ainult vanad paigatud ja purukskistud kaltsud.

EKLA, f 199, m 25, 8/9 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Jaan Jääger, 71 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vene usk Vene usu esimistel aastatel on tõusnud tüli Rõuge pastor Hollmanni ja preester Sikatsovi vahel surnuaia küsimuse pärast. Nimelt ei olevat vene usu kogudusel esialgu omal surnuaida, sellepärast maetud üks veneusuline Rõuge luteri koguduse kalmistule, papp käinud selle järele väga sageli nimetatud haual jumalateenistust pidamas, missugune asjaolu pastori väga vihastanud. Et sundida preestert seesugustest jumalateenistustest loobuma, lasknud nimetatud veneusulise surnu hauale kaheksa jala pikkustest lattidest püstaia kolmele küljele ümber teha - neljas külg olnud kaitstud kalmistu müürist, missugune olnud kõige madalam, nii et hauale vaid üle müüri ronides võinud pääseda. Kui siis papp järgmisel pühapäeval surnuaiale oma saatjatega tulnud, siis oodanud teda nimetatud üllatus ja kui ta siis pastori ees nurisenud, siis näidanud viimane teed üle müüri.

EKLA, f 199, m 25, 9 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Jaan Jääger, 71 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Viimase suure nälja ajal olevat olnud rahva häda nii suur, et söödud sõnajala- ja kanarbikuleiba, kui siis jahu ka saadud, siis pandud seda nii vähe sekka, et leib vastu seina visates ära lagunenud. Piibse mäe juures surnud üks inimene nälga ära ja alles selle järele olevat hakatud andma rahvale kullijahu, mida toodud Venemaalt ja missugune on pea alati olnud kopitanud ja kibeda lõhnaga.

EKLA, f 199, m 25, 10 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuseaeg Kõige hirmsamaks herriks olevat olnud Haanjas vana Kollesk, see olnud herri sõimunimi, tema pärisnime kõneleja ei mäleta, sama kardetud kui Haanjas Kollesk, olnud Plaani karjamõisas peksja Tõrva Jaak. Kolleskit kardetud eriti noorte naiste poolt, Kollesk olevat käsutanud ilusamaid naisi korda mööda enesega sauna - enesele selga pesema ja kui keegi keeldunud täitmast käsku, siis lasknud Kollesk tõrkuja väevõimuga tuua.

EKLA, f 199, m 24, 76 (III, 9) < Rõuge khk., Saaluse v., Siksali algkool - Linda Vilmre < Oskar Nagel (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/1905 aasta/ Koosolekuist võtnud pea kõik peremehed osa. Koosolekuid juhatanud Jaan Paats, kes ka Tartu saadikuks olnud. Koosolekuil peaasjalikult antud juhtnööre Tartu sõitvale saadikule ja arutatud majanduslikke küsimusi. Räägitud ka Vene keisrikoja mädaolekust ja loodetud selle peatset ümberkukkumist. Mõned Saalusest käinud ka Vastseliinas. Viimased antud küll kohtu kätte, kuid vabanenud hiljem.

EKLA, f 199, m 24, 54 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Andre Liiv, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Koolis käimine olnud väga korratu. Vaesema rahva lastel puudunud riided ja puudunud toit kooli jaoks. Need käinud mõnikord ainult paar-kolm korda talve jooksul koolis.

EKLA, f 199, m 24, 15 (III, 3a) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Pärisorjus/ Ka naise pidand talumees härra käsul võtma. Kui see nii ei sündinud - aeti mees kohast ja majast välja. Kui härra meele järgi naine võeti - oli asi hea ja mõnikord kingitud niisugusele sõnakuulelikule mehele talugi. Nursi vallas olla niiviiis omandatuid talusi mitu.

E 17162 (22) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
/Noodid/

EKLA, f 199, m 24, 55/6 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Jaan Toots, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Õppeaineiks olnud: testament, katekismus, piiblilugu, peast rehkendamine ja laulmine. Laulmist õpetatud hoolega, mingisugust muusikariista pole olnud. Jaan Kõiv õpetanud ka kirjutamist. Päeva töökava olnud järgmine: I - Palvetund II - Piiblitund III - Testamendi lugemine. Peale lõunavaheaega: IV - Uus testament V - Katekismus VI - Rehkendamine.

EKLA, f 199, m 24, 56 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Linda Vilmre < Jaan Leimann, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Kooli käinud revideerimas kirikuõpetaja, köster ja kihelkonna koolivanem. Kooliõpetaja olnud köstrikooli haridusega. Köstrikoolis kestnud õpetus kaks aastat: talvel õpitud ja suvel tehtud tööd.

EKLA, f 199, m 25, 10/2 < Rõuge khk., Haanja v. - Evald Blumfeldt < Liisa Valt, 69 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuse suurus, peksmine Kellel kahehobuse talu olnud, see pidanud tegema mõisale orjust nädalas neli jala- ja kaks hobusepäeva, mille juures päevas kaks inimest pidanud olema mõisas. Peale nimetatud orjuse tulnud lisaks veel - vooriskäimised - mõisa puudeveod ja tee seadimised. Viljakoristamise ajal on tulnud korralisele orjusele lisaks veel osatükid, s.o. iga talu pidi vastavalt suurusele panema teatud arvu vakamaid mõisa vilja kokku. Edasi olnud mõisamaksud: teatud arv hobuse kammitsaid, lehma kõõluseid, viis paari vihku jne, pidanud ketrama teatud hulk naelu linast, takust ja villast lõnga jne. Kellel lõnga ketramise juures villakarvakesed üleval olnud, sellele antud kolmkümmend hoopi vitsu. Kord juhtunud seesugune lugu ühe vana 84 aastase eidekesega. Kui eit karistust saama läinud, siis palunud ta, et teda kergemini löödaks, sest muidu ei jaksavat ta enam koju minna, kuna ta mõisast mõni verst eemal elanud, palvest hoolitud vähe. Ta jõudnud peksmise järeldusel ainult Munamäeni (Haanja mõis asub täiesti mainitud mäe külje all) - seal langenud ta nõrkenult maha, kust teised inimesed ta koju kandnud, ent vanakene pole enam ülesse tõusnudki - peale lühikest põdemist koristanud väetikese surm. Eriti suur peksja olnud, nagu öeldud, Tõrva Jaak Plaanil ja kõige sagedamini peksnud ta kütiste tegemise ajal, ent ühel seesugusel korral olevat mehed leppinud kokku, et kui ta jälle peksma tuleb, siis anname kord õige Jaagule enesele ka, et las ta tunneb kord enese naha peal hea's see on. Kuis mõeldud, nii ka tehtud, peksa saamise järeldusel jäänud Jaak löökide jagamises palju kokkuhoidlikumaks. Haanjas olnud viimaseks peksuaegseks kilteriks Peeter Olle, mõis olevat aga veel aastaid tarvitanud ihunuhtlust peale peksu ärakeeldu seaduse poolt, sest mõisas olnud ikka herr ise seaduseks. Varemal ajal olevat vahetatud koeri inimestega, nii olevat olnud Kolleski ajal mõisas toapoisiks keegi Vetska, kes olnud koera vastu vahetatud poolakas, Haanjas olnud Vetska sama kardetud naistelt, nagu vana Kolleski.

EKLA, f 199, m 24, 76/7 (III, 9) < Rõuge khk., Pindi vallamaja - Linda Vilmre < Alfred Oja, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/1905. aasta/ Pindi vallas ei/ole/ 1905 a. koosolekuid peetud. Küll aga naabrivallas, Loosis. Neist koosolekuist võtnud osa ka Pindi valla mehed. Kavatsetud Liphardit Vastseliina mõisast välja ajada ja vaeseid sisse panna. Selle kavatsuse teostamisele ei olla asutud. Saadikud käinud ka Tartu kongressil. Pärast olla küll karistussalgad Pindist lahti läinud, kuid kedagi ei olla karistatud.

EKLA, f 199, m 24, 78/9 < Rõuge khk. - Linda Vilmre (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
Usutletud isikud 1. Assur - Rõuge 6-kl. algkooli juhataja 2. Aia, Jakob, 67 a. Kasaritsa vld., Aia talu 3. Harak, Kaarli, 90 a. Nursi vald, Vasli talu 4. Kõiv, Jaan, 63 a. Kasaritsa vld., Kolepi algkool 5. Kuus, Jaan, 70 a. Nursi vld., Mustahamba asundus 6. Kreek, Ann, 65 a. Saaluse vld. 7. Leosk, Taniel, 90 a. Saaluse vld., Vanamõisa 8. Leosk, Katri, 89 a. Saaluse vald, Vanamõisa 9. Laev, Jaan, 75 a. Pindi vld., Kühmamäe 10. Leimann, Jaan, 81 a. Kasaritsa vld. 11. Liiv, Andre, 88 a. Kasaritsa vld., Soemõtsa 12. Liiv, Hindrek, 80 a. Vastse-Kasaritsa asundus 13. Miina, Jaan, 80 a. Pindi vld., Türgi talu 14. Naarits, Kristjan, Saaluse vld., Viro talu 15. Nagel, Oskar, Saaluse vld., Siksali algkool 16. Oja, Alfred, 54 a. Pindi vallamaja 17. Peterson, Kristjan, 85 a. Vana-Nursi vld., Mäevõsu talu 18. Peterson, Ann, 75 a. Vana-Nursi vald, Mäevõsu talu 19. Peterson, Peeter, Vastse-Kasaritsa 20. Peters, Friedrich, 54 a. Pindi algkool 21. Pedras, Ann, 68 a. Kasaritsa vld., Kivi talu 22. Rebane, Jaan, 70 a. Saaluse vld. Poigo talu 23. Riinberg, Jaan, 67 a. Nursi vld., Mustahamba asund. 24. Siidra, Jaan, 71 a. Kasaritsa vld., Holopi talu 25. Tamm, Katri, 70 a. Vastse-Kasaritsa asundus 26. Tamm, Peeter, 77 a. Kasaritsa vld., Sibula talu 27. Toots, Jaan, 68 a. Kasaritsa vld., Soemõtsa 28. Udras, Vana-Nursi, Horsa 29. Udras, Peeter, 58 a. Kasaritsa vld., Utra talu 30. Visnapuu, Kasaritsa vld. Sammuka algkool

EKLA, f 199, m 24, 1/3 < Rõuge khk. - Linda Vilmre (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
Märkeid ajaloolise traditsiooni kogumisel suvel 1927 Võrumaal, Rõuge kihelkonnas (Pindi, Kasaritsa, Saaluse ja Nursi vallad). 28 juunil - Võrus 29 juunil - Pindi vallas. Samanimelise kiriku juures ja ümberkaudseis taludes. Materjali sain ainult Kühmamäe talust Jaan Laevalt. 30 juuni - 2 juuli - Pindi vallamajas ja mõnedes taludes. 3 juuli - Pikakannu koolimajas. 4 juuli - Leevi mõisas ja Võhandu jões asuval ohvrikohal. 5 juuli - Pindi vallas, Türgi talus. Käidud ümberkaudseis taludes ilma suurema tagajärjeta. 6 juuli - Nõnova külas Vreemanni juures. 7 juuli - Kasaritsa vallas Kivi talus ja ümbruskonnas. 8 juuli - Sammuka algkoolis, Sibula talus Peeter Tamme juures ja mujal. 9 juuli - Vastse-Kasaritsa asunduses. Hindrek Liiv, Katri Tamm. 10-12. juuli - Kasaritsa vallamajas. 13-17. juuli - Kolepi algkoolis ja ümbruskonnas: Andre Liiv, Jaan Leimann, Jakob Aia, Peeter Udras, Jaan Siidra, Jaan Toots, Peeter Peterson. 18-19 juuli - Saaluse vallamajas. Rääkinud Jaan Rebasega Poigo talust ja Ann Kreekiga. 20 juuli - Saaluse Vanamõisas: Taniel ja Katri Leoskid. Saaluse algkoolis. 21 juuli - Saaluse vallas, Siksali algkoolis. Viro talus. 22 juuli - Rõuge 6-kl. algkoolis. 23 juuli - Nursi vallas Mustahamba asunduses. Jaan Riinberg, Jaan Kuus. 24-26 juuli - Nursi vallamajas, Vastse-Nursi algkoolis ja ümberkaudseis taludes. 27 juuli - Vana-Nursi algkoolis, Mäevõsu talus Petersonide juures; Väsli talus; Võrusool, Jaan Jänese juures. Märkus: hiljem sain teated kirjalikult Kasaritsa vallas asuva Ivani kooli kroonikast ja pr. Udraselt (Nursi vallas) ohvrikoha üle.

EKLA, f 199, m 25, 1/2 < Rõuge khk., Haanja v., Tsia k. - Evald Blumfeldt < Jaan Adamson, 57 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoorjus Jutustaja isa ja vanaisa olevat olnud teoorjuse ajal Haanja mõisas kilteriks, omalt isalt, kes on olnud kilteriks 1840-tes aastates, on kõneleja kuulnud, et kiltrina olnud ta vaba kõigist teistest tavalistest orjustest ja kohustustest mõisa vastu talu suhtes, mis tema käes olnud ja missugune umbes 130 vakamaad suur olnud. Muidugi ei olevat isal enesel jäänud talutöödeks sugugi järele vaba aega, pühapäeva õhtust kuni järgmise laupäeva õhtuni pidanud kilter olema mõisa tööde juures kepiga valvamas, et teaolised jumala ja kõrge "herri" aega ei raiskaks. Ainult talveti ei olevat kilter, peale selle kui rehed kõik pekstud, tarvitsenud iga päev olla mõisas. Talupoegade orjuse suurus olenenud kõigepealt talu suurusest, umbes 60 vakamaalise koha eest olevat olnud teha aastaringi nädalas 3 jalapäeva korralist orjust, peale selle vilja koristamise ja rehepeksmise lisateod ning mitmesugused naiste orjused (nn korralkäimised s.o. kordamööda pidanud talud saatma nädalaks ühe naisterahva mõisa karjatalitajaks, viimaste kohused pole piirdunud siiski ainult loomade talitamisega, vaid mõisaproua või jälle virtina poolt antud korralistele öötöödeks villu või linu lõngaks kedrata. Peale orjuse olnud veel mitmesugused maksud natuuras, kuna Haanjas rahvas väga vaene, siis olevat rahva oma majapidamine selle orjuse suuruse tõttu väga kannatanud, kuigi orjus olnud üldiselt Haanjas kui kroonu mõisas kergem, kui naabruse pärismõisades.

EKLA, f 199, m 24, 15/6 (III, 3a) < Rõuge khk., Pindi v., Türgi t. - Linda Vilmre < Jaan Miina, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Pärisorjus/ Pindi mõisa ja valla omanikuks olnud pärisorjuse ajal von Richter. Olnud võrdlemisi leplik härra. Annud talupoegadele puid mõisa metsast heade tingimistega linna vedamiseks ja lasknud niiviisi raha teenida.

E 54858 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui pihelgatel palju marju, siis saab sügisel rohkesti vanutüdrukuid mehele.

EKLA, f 199, m 25, 2/3 < Rõuge khk., Haanja v., Tsia k. - Evald Blumfeldt < Jaan Adamson, 57 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talupoegadega ümberkäimine Teopõlves olnud Haanja mõisas rentnikuks keegi äärmiselt toores ja jõhker mees, kes rahvasuus on tuntud Kolleski nime all, kes kohtlenud maarahvast kui loomi, eriti kardetav olnud Kolleski suhtumine talupoegade naissoo vastu, ta käsutanud sageli ilusamaid neidusi ja ka abielunaisi ööseks enese juure mõisa. Ka ei olevat Kollesk naisi rahule jätnud päeva ajal töö juures, oma loomalikkude kirgede ja ihade rahuldamiseks ei olevat ta kunagi olukordade ja aja ebasoodsusele tähelepanu pööranud, igal ajal tarvitanud ta nende vastu vägivalda. Rukkilõikuse ajal käsutanud vaid: "Haki varju ja saba üles." Keegi ei olevat julgenud herrile vastu hakata, talupoeg pidanud koguni väga austavalt suhtuma herri - mõisa õuest läbiminekul pidanud talupoeg lugupidamisest herri vastu pea paljastama; pühapäeval kõnelnud papp kantslist, et talumees peab omalt mõisaherralt kristliku elu eeskuju võtma jne. Kui aga talupoeg tööjuures või kuidagi teisiti ei avaldanud küllaldaselt austust mõisahärra vastu, siis sunniti seda vitsadega, peksmine oli ka tööle virgutajaks väsinud inimloomale, kui see näljast nõrkeda ähvardas, sest talurahva toit oli halvem kui looma oma ja väiksem ka puhkeaeg, kuna paljud pidid päeval olema mõisatööl ja öösel katsuma oma põllulapikesi korda säädida. Oma majapidamine jäänud paratamatult lohakile, hilistunud külv, mille järeldusel veerikmaadel võtnud kuiv vilja ja mis kasvanud, sellest pudenenud sügisel osa põllule, sest ka lõikusele saanud alles siis kui mõisa vili juba koristatud.

EKLA, f 199, m 25, 3/5 < Rõuge khk., Haanja v., Tsia k. - Evald Blumfeldt < Jaan Adamson, 57 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peksmine Peksjaks olnud mõisas aidamees, kelle kohuseks olnud ka vitsade muretsemine. Peksuvitsad leotatud ennem mõni päev soolvees, et nad hästi sitked oleks ja ei murduks ja köidetud-punutud siis sõrmejämedusiks kimpeks. Peksmise ülem- ja alammäär olevat olnud küll kindlaks määratud, ent sellest ei olevat peetud kunagi kinni. Kui palju oli talupojal õigust herri suhtes seda iseloomustab selgelt juht, mida jutustaja omalt isalt kuulnud, milles osalised jutustaja isa - mõisa kilter ja rentnik Kollesk. Sügisel kartulite talvekorteri matmisel tulnud herr tööd pealt vaatama ja seletanud kiltrile, et niiviisi nagu neid matta laseb pole õige matmise viis ja näidanud teise. Kilter seletanud, et herr eksib, et sarnaselt nagu soovib herr ei või kartulaid talvekorterisse mitte panna, kuna nad siis läheksid mädanema, kuid kiltri seletused ei olevat midagi aidanud - ülejäänud osa maetud herri tahtmist mööda. Kevadel kartula maetiste avamisel olnudki nii, kuidas kilter öelnud sügisel, herri näpunäidete järele maetud kartulad olnud mädanenud. Kui kilter seda julgend herrile tähendada, siis seletanud herr, et terved on need kartulad, mis on sügisel tema, s.o herri tahtmise perra maetud, kuna kilteri näpunäidete järele maetud kartulad olla need, mis nüüd mädanuiks osutusid avamisel. Kilter punninud vastu, kuid asjata, viimaks saanud herr vihaseks, hakanud kiltrit kepiga taga ajama ja sajatanud ise: "Sina lontrus, oigus olema alati ainult see, mida ütlep mina. Sinu peap seda ükskord ometi moistma," ja et kilter seda ikkagi mõista ei olevat tahtnud, siis püütud mõistust peksuga pähe lüüa. Kui kardetud ja ränk mõisakaristus on olnud, selleks jutustas eelnimetatud isik ühe loo, mida ta olevat omalt vanalt isalt kuulnud. Haanjas olnud, nagu ka kõikides teistes mõisades rehepapp, kelle ülesandeks oli rehe kütmine ja osalt ka reheliste töö järelvalvamine ja ka selle järele valvata, et rehelised mõnd viljakotti "kogemata" kaasa ei võtaks rehelt lahkudes. Kuna rehepapp sügiseste ööd ja päevad läbi kestvate rehepeksmiste ajal äärmiselt tööga ülekoormatud olnud, siis pole tema saanud aega koju sööma minna, vaid naine toonud talle söögi rehte järele. Korra viinud naine jälle mehele sööki rehte, hiilinud ise salaja, et herr ei näeks, sest kartus viimase eest olnud suur. Koju minnes pannud rehepapp tühja toidunurmiku rukkiteri täis, sest mõisa vilja võttamist ei olevat peetud sugugi varguseks, liiakene olnud tol kõrral ainult väikese paaritoobilise nurmiku täiega tegemist. Naise kojuminemist silmanud aga herr. Naine, nähes herri lähenevat, peitnud ruttu nõu põllu veerele, arvates, et ega herr seda näinud, ise jooksnud ruttu minema. Herr oli aga nurmiku peitmist siiski näinud ja ta ka üles leidnud ning nurmikut avades - rukkiterad. Rehe juurest näinud kõike seda rehepapp, kartes ränka karistust, poonud ta enese parsile viiva redeli külge ülesse. Karjapoisile, kes kõndinud rukkipeenra veergu mööda antud mõisa tallis 15 hoopi soolaseid.

EKLA, f 199, m 24, 68 (III, 7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi algkool - Linda Vilmre < Jaan Kõiv, 63 (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Ärkamisaeg/ Kooliõpetajad olnud ka esimeste ajalehtede tellijad ja lugejad. Esimesena loetud Tartu Postimeest. 1-2 ajalehte tulnud terve valla peale. Harilikult käidud koolimajas koos lugemas. Hiljem, Sakala ja Grenzsteini Oleviku ilmuma hakkamisega kasvanud ka lehelugejate arv.

EKLA, f 199, m 24, 69 (III, 8) < Rõuge khk., Saaluse v., Viro t. - Linda Vilmre < Kristjan Naarits (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
Venestusaeg Venestuse mõju ei jätnud puutumata nii kooli, kohut ega valitsusasutusi. Teatavasti pandi vene keel maksma valitsusasutusis 1885. a., koolis 1886. ja kohtus 1889. aastal. Ametnikud, kes vene keelt ei osanud, tagandatud kohtadelt ja tihti pandud umbkeelelised venelased asemele. See raskendanud igasugust läbikäimist ja asjaajamist. Kõige tuntavam olnud venestuse mõju koolides, mis muutunud teatud määral venestuse abinõuks. Tekkinud ministeeriumikoolid, need vene vaimu kandjad. Rahvakoolide tasapind langenud. Vene keel tehtud õppekeeleks ja selle õppimiseks jäetud väga vähe aega. Kooliõpetaja ei ole tohtinud tõlkida, vaid pidanud ainult vene keelt kõnelema.

EKLA, f 199, m 24, 69/70 (III, 8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sammuka algkool - Linda Vilmre < Visnapuu (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Venestusaeg/ Õpetajad, kes ise vene keele õppimisega pole hakkama saanud või ei ole tahtnud õppida - tagandatud ametist. Lapsed pidanud ka isekeskis vene keelt kõnelema. Karistusabinõuna olnud tarvitusel koolides puulauad või -tahvlid, mida kaelas kantud. Kes juhtunud eesti keeles midagi ütlema, sellele pandud tahvel trahviks kaela, kuni ta teise tabas eesti keelt kõnelemas. Nii käinud tahvel kaelast kaela. Kelle kaelas tahvel lõuna vaheajaks või õhtuks olnud, see jäätud söömata ja pidanud trahviks venekeelse laulu pähe õppima.

EKLA, f 199, m 24, 70 (III, 8) < Rõuge khk., Nursi v., Väsli t. - Linda Vilmre < Kaarli Harak, 90 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Venestusaeg/ Vene keele õpetamine tekitanud rahva seas pahameelt kooliõpetajate vastu, sest rahvas pidanud neid selle kurja põhjuseks.

EKLA, f 199, m 24, 70/2 (III, 9) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
1905 aasta 1905da aasta rahutused ei jätnud ka Võrumaad puutumata. Pea igas vallas peetud koosolekuid, muretsetud sõjariistu jne. Nursi vallas olnud ärevust palju. Soe monopol lõhutud ära ja viinapudelid peksetud puruks. Koolimajas lõhutud keisri pildid ära, silmad torgitud välja jne. Mustasajaliste juht olnud Rõuge pärishärra Sampsoni poeg. Nii ässitanud mõisnikud ise rahvast ülesse ja pärast tapnud maha. "Küllap nad keisrile näidata tahtsid, missugune metsik rahvas siin on, et siis keiser neile suuremad õigused annaks rahva üle, sest mõistlikult valitsemisest ei tule midagi välja." Nursi pärishärra von Wahl ähvardanud: 70 a. pärast ei ole enam hobuseid vaja. Rakendame inimesed ette ja sõidame. Niisugust kasu lootnud mõisnikud mässust. Ise Wahl aga kutsunud rahva mõisa kokku ja manitsenud rahule. Lubanud süüa ja juua anda, et oleme ühe mütsi all. Mõne mässulise või terava sõna pärast lasknud pärast kinni võtta ja mõisa keldris läbi peksta. Nii tehtud mitme mehega. Igasugused sõja- ja terariistad korjatud ära, ainult 3 tolli pikkune nuga tohtinud majas olla. Vastse-Nursi mõisas olnud 70 perekonda Läti mõisnikke - põgenikke. Rahvas olnud sellepärast hirmul, et lätlased tulevad. Paljud matnud hirmuga oma varanduse maha, kuna teised jälle selle ära varastanud. Karistussalke Nursis ei ole käinud.

EKLA, f 199, m 24, 72/4 (III, 9) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. ja Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi algkool - Linda Vilmre < Peeter Peterson ja Jaan Kõiv, 63 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/1905 aasta/ 1905 aastal kogunud Rõuge kihelkonna kooliõpetajad Võrru ja pidanud Kandle Seltsi ruumides koosolekuid. Otsustatud inspektori võimu koolides vähendada ja usuõpetuse vabaainena jätta. Ainult paar õpetajat täiesti usuõpetuse vastu. Sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi neil koosolekuil ei ole käsitletud. Vene karistussalkade tulekul hävitatud protokollid. 1905. a. liikumise kohalikkeks juhteks olnud - Võrus raamatukaupluse omanik Adam Karlson ja keegi Uustalu. Viimane olla hiljem Torneo jõkke uputatud. Kasaritsast läinud vallavanem Raudsepp ja mõned õpetajad Võrust sõjariistu tooma. Küsinud laduülemalt. Viimane käskinud ise võtta, tema ei andvat. Mehed pole julenud ise võtta, kartnud mõisnikkude poolt sissevedamist ja tulnud niisama ära. Siis saadetud salakuulajad Läti poole, sest sealt kardetud venelasi tulema. Võrus koosolekul käijad istunud oma kokkupakitud kraami juures ja oodanud salakuulajailt teateid, et õigel ajal põgenema pääseda. Rahvas olnud ärevuses. Toodud vanad jahipüssid, ja mis kellegil olnud, välja, paugutatud nendega ja valmistatud sõja vastu. Sõjariistadeks võetud ka hangud, nuiad, labidad jne. Üks poiss pannud vana vikati kepi otsa ja läinud sellega venelaste vastu. Siis käsutatud Kasaritsa vallast 38 küüthobust Võrru. Lastud mehi külma ilmaga ja söömata terve päev Võrus, siis käsutud nad karistussalke Põlgastesse viima. Mehed keeldunud seda tegemast, põhjendades, et Põlgaste mehed samuti Võrus, eks nad ise viigu endile karistajaid kui tahavad. Selle peale pole lubatud mehi koju minna, kuid mehed tulnud omavoliliselt kõik ära. Hiljem mõistetud selle eest kolmeks päevaks kinni. Kuid politseiülem olnud hea mees, käskinud mehed koju minna ja kolm minutit enne lahtilaskmise aega kohal olla. Mehed olnudki õigel ajal tagasi. Politseiülem oodanud natuke aega ja hüüdnud siis nii, et kõik pidanud kuulma: "Kasaritsa mehed, minge koju, juba kolm minutit üle istutud."

EKLA, f 199, m 24, 54/5 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Aia t. - Linda Vilmre < Jakob Aia, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Koolis õpetatud ainult jumalasõna. Vaida Peep osanud ise küll kirjutada, aga lastele pole õpetanud. Koolituba asunud suitsutares. Pikk laud ulatanud üle toa. Ühel pool lauda istunud tüdrukud, teisel pool poisid. Õpetajad istunud laua otsas ja küsinud õpilasi järgemööda. Kui ring laua ümber täis saanud, alanud jälle otsast peale. Koolitoa kõrval olnud väike, poolpime kamber, nn tapatall. Seal antud õpilasile, kes halvasti õppisid või vallatud olid - ihunuhtlust. Headel lastel aga lubatud reega mäest alla sõita. Õpetaja palgaks olnud koolimaa kasutamine. (joonis)

EKLA, f 199, m 24, 55 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Aia t. - Linda Vilmre < Jakob Aia, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Umbes 1860dal aastal viidud kool Vadsalt Kolepile. Ka koolimaja veetud üle. Õpetajaks olnud Jaan Kõiv, kes ühtlasi ka vallakirjutaja olnud. Kõivi ajal käidud koolis järgmiselt: väike jagu 1 päev nädalas; keskmine jagu 3 ja hiljem 4 päeva nädalas ning suur jagu ka üks päev nädalas. Kooli mindud 10-aastaselt. Väikses ja keskmises jaos oldud kummagis 3 aastat. 16-17-aastaselt jõutud suurde jakku; seal oldud kuni leeriajani.

E 17137/9 (13) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kas peab naesele jarele andma? Mis mees see on tõiste silmas, kes oma naesega hakkab taplema. Eks see ikka aus ja hea mees ole, kes igas asjas oma naese pilli järele tantsib. Selle kohta ütleb ka laulik: "Mõnel mehel on see hea, et ta naene on ta pea". Isi on mees, ise on meheke, ise on naene, ise naeseke. Kellel naene tarkuse poolest mehest üle käib ja mees ise nõder lollikene välja näeb sääl olgu siis õigusega püksid naese jalgas ja prunts mehele kihakatteks. Seda ei või siis ka imeks panna ja pahaste arvata, kui niisugune paar igapäevases elus puuduses ja kitsikuses kiratseb ja viratseb. Sest naene tarvitab oma ehtete pääle rohkemb ära kui kasin sissitulek seda välja annab. Ka elu ülespidamine nõuab paljo, kui pillaja naene valitsuse ohjad oma kätte võtab. Aga loll mees peab keigega leppima, ka sellega, kui ta mõni õhtu tühja kõhuga magama peab heitma, et midagi enamb suhu pista ei ole. Mikspärast? Sellepärast, et mõni kuu enne seda ülearu toitu raisati ja surnuks löödi, pääle uudist. Noh, mis sellest ega naist mitte ei maksa pahandada, ei tohi mitte pahandada, armastus saab selle läbi rikutud. Naene teab jo ise, mis tema teeb. Pahandan mina naist, kes mind siis veel kaissu võtab. Ja vaata nüüd selgub, mis peris põhjus on: musutamise pärast mindakse abielusse ja musutamise pääle rajatakse abielu. Ja musutamise pärast kannatab mõni mees abielus nõnda valu, et peab hambad suus kinni pigistama. Noh ime küll! Eks see siis ka keige ülemb asi ole abielus. Nõnda mõtlevad keik nõrgad ja lolli aruga mehekesed. Kui oma mõistus veikene, siis on nõuandjat igal aeal tarvis. Ja kelle käest sa veel ilma rahata head nõu saad kui oma naese käest? Sa täna veel jumalat, et niisuguse kallikesega kokku oled juhtunud. Aga jäta seda koguni unustusesse, et ühel aindsal nädalal kolm korda naese käest peksa said, sõimamine ning ropud sõnad veel pääle kauba. Kellele tahad seda kaebata, tõised irvitavad, kui tääda saavad, sina kardad ilma naeru. Sind kutsuvad naesed heaks meheks ning sina oled hea mehe nime auga ära teeninud ja trööstid ennast selle sõnaga: "Kes kannatab, see kaua elab." Aga, kes ise mees on, see ei tohi oma rumalat ega liiga tarka naist ennast juhtida lasta. Sest tähelepaneja inimene näeb sadasid ja tuhandid, kelle eluvanker tujuka ja pillaja naese läbi on kraavi kukkunud ja ümber läinud, keda naljalt enamb mõistuseta mees pori seest välja ei suuda vedada, sest et vanker liiga maanteest kõrvale metsa on veetud. Naene täädku oma majatalitust põhjalikult ja ärgu pistku oma nõna välimise poliitika sissi, mis üksinda mehe juhtida olgu ja mida iga mõistlik mees isigi juhtida oskab. Pistab naene oma nõna sinna vahele, rikub ta keik oma mehe mõtted ja püüdmise plaanid ja aeab neid nurja. Ka keiges tarviduste ja sissiostmise asjus olgu iga naene sellega rahul, mis mees teeb. Sest ka naese riided ja ilusad hilbud saagu ainult mehe tahtmise ja mehe meelepärast ostetud, aga ei iialgi mitte ilmainimeste pärast. On nüüd mees sellega rahul, et ta abikaas alamaid riideid kannab, miks siis naene ise sellega rahul ei peaks olema. Aga on abielunaisi küllad, kes ennast liiga püidvad ehitada ja keik järele ahvida, mis rikkamad ees teevad. Nende kohta ütleb vanarahvasõna: agan augus, kõlgas kõhus, siid seljas. Kes naesterahvas ennast liiga ehitab, et küla ning kehelkond teda imestaksid kui ta väljas käib, niisugune on mitu kord kodus ropp ja kasimata ja kõnnib kui korsnapühkija oma mehe silmade ees. Asjata kiha üleliiga ehitus, liiga raha nurumine ühel naesel oma mehe käest ikka uute ehtete tarvis tegevad teda oma mehe silmas madalaks ja väärtuseta inimeseks, kes oma mehele viimaks koormaks kanda on. Ka muus asjas ärgu lasku mõistlik mees ennast naesest juhtida ja kes seda õpetust tähele ei pane, võib pea oma naabritele naeruks saada. Mees öelgu täie häälega, kui naene lapse kombel jonnima hakkab: "Pea suu." Ei aita see, siis täädku mees ise, mis teha tuleb. Ärgu ta ka ilma kartku, mis ilm selle asja kohta saaks ütlema. Ma olen mitmed mehed jonnika ja kurja naese valitsuse all kannatades palgest ära lõpvat kui surma varjud. Ja see on niisuguste liiga lollide meeste oma rumaluse palk. Karm metsaloom õpetakse tantsima ja ma nägin seda poisikesepõlves oma silmaga, et karu tantsis. Mõistlik mees ei võta naist musutamise pärast, vaid sellepärast, et naene kui eluseltsiline mehega ühes meeles aitaks elukoormat kanda, et kahe kandmine üht asja hoopis kergemb on kui ühel, sellepärast peab naene mehega alati ühes meeles olema. Aga jonnib nüüd naene igas asjas tõisiti ning püüab oma tahtmisega mehe üle valitseda ennast targemaks arvates, siis pangu mees keik abinõud maksma, et vandlane saaks alla rõhutud, enne kui ta liig vägevaks on saanud. Ärgu ka keegi mees nii rumal olgu, et naesega sõnu vahetama hakkab, mis igal jonnakal naesel väga meele järele on. Avaliku vastupanejale, kes head ei mõista ega aru saada ei taha, peab valjusega vasto tuldama ja ära seletama, et ta kohus on armu paluda ning kui ta palub ja oma süüdi tunneb, siis varsi ka andeks andma. Igal asjal oma aeg, ka armastusel, valjusel ning andeks andmisel oma aeg. Keik peavad siin elus ennast korda mööda vahetama, siis on abielu hea ning elamine lõbus. Väga suur aealik abieluarmastus ilma piirita teeb mõlematele armastajatele tihti otsa pääle ja toob surma. Ma olen õnnelikud abielusid tähele pannud, kus peremees ühes nõus perenaesega teedrite palka maha kisuvad ja ainolt omakasu otsivad, et ligimesi nülgida. Ma olen vargaid perevanemaid tähele pannud, kes abielu armastuses väga tõinetõist usaldavad ja vargatega ühes nõus oma kaaskodanikutele paljo kahjo ja kurja tegevad ning kurjus mito aastat varjul seisab. Mikspärast? Sellepärast, et armastajad halvade asjadega väga ühes nõus on. Lõppeks ütlen veel. Ka abielu arm ja armastus sigitagu armastust ligimeste vastu, siis üksi on ta õige.

EKLA, f 199, m 24, 56/7 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Jaan Toots, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Väga ohtrasti tarvitatud Kolepi koolis ihunuhtlust ja Kolepi "tapatall" olnud kaugele kuulus. Lumesõda pidades pildunud lapsed korstent lumega. Pandud selle eest nurka ja suur puuhalg käte peale ning lastud nii pikemat aega seista. Vahest löödud joonlauaga sõrmede pihta ehk lastud käed lauale panna ja löödi vitsaga käte peale. Ka lastud herneste peal põlvili olla.

EKLA, f 199, m 24, 57 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Aia t. - Linda Vilmre < Jakob Aia, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Varguse eest antud 5-15 hoopi. Kooliõpetaja Eiche olnud kuri mees ja peksnud lapsi metsikult. Ta tagandatud 1884 sellepärast ametist. Varsti peale selle keelatud peksmised koolis ära.

EKLA, f 199, m 24, 57 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Jaan Toots, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ 1872 ehitatud Kolepile uus, ruumikas koolimaja. Kooliskäimine tehtud sunduslikuks ja nädalas hakati 6 päeva koolis käima. Kooli seaduslik algus olnud 15. sept, ja pidi kestma kuni maarjapäevani. Kuid harilikult tulnud lapsed palju hiljem kooli ja lahkunud kaua enne maarjapäeva. Trahvirahaks koolist puudumise eest olnud 5 kop. päevas. Palgaks saanud kooliõpetaja peale maa kasutamise 100 rubla raha ja koolipuud.

EKLA, f 199, m 24, 57/8 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi algkool - Linda Vilmre < Jaan Kõiv, 63 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ 1886. a. rahvakoolide seadmisega Vene haridusministeeriumi alla, tehakse vene keel sunduslikuks õppekeeleks. Üleminek vene keelele olnud väga järsk. Õpetajal lubatud esialgu ainult mõni nädal eesti keelde tõlida, siis pidid lapsed juba vene keelt nii palju mõistma, et seletusist aru saada. Selle tagajärjel õppetöö olnud väga raskendatud ja rahvakoolide üldine tasapind langenud. Praegu töötab Kolepil IV klassiline algkool kahe õpetajaga. Mõne aasta eest ehitatud koolile uus kahekordne ja väga ruumikas maja.

EKLA, f 199, m 24, 58/65 (III, 6) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Kasaritsa Ivani kool on asutatud 1835. aastal. Tema esialgne asukoht on Rootsi külas olnud, siis on ka kooli nimi Rootsi kool olnud. Nime Ivani on kool pärinud sellekohasest talu nimest, mille vald aastal 1860 koolile kinkis. Maja, kus kool asus olnud kellegi isiku poolt vallale kooli avamiseks kingitud. Kooliõpetajal ei ole koolimajas ruume olnud, vaid käinud 2-3 versta tagant kooli õpetust andma. 1860. aasta ümber toodud koolimaja Rootsi külast ära ja ehitatud Ivani talu maa peale. 1880 ehitatud endise maja lähedusse uus ruumikam koolimaja. 1830. a. ümber õpetajat koolis pole olnud, oli ainult lugeja Kangro-Aado, kelle ülesandeks olnud palvetunde pidada. 1835. aastal pandud Peeter Tolga kooliõpetajaks Rootsi kooli peale. Tolga olnud koolmeistrikooli haridusega. Kooliaeg kestnud sügise karja lauta panekust, kuni kevade karja metsa minekuni. Õppepäivi olnud nädalas 3, nimelt esmaspäev, teisipäev ja kesknädal. Tunnikava olnud igapäev ühesugune: I - Piiblilugu II - Katekismus III - Eesti keel IV - Rehkendus V - Laulmine Õpiraamatuist olnud ainult piiblilugu ja katekismus, kuna teisi aineid käsitanud õpetaja peast. Eesti keele õpetamise juures tarvitatud suuri seinatabeleid üksikute tähtede, silpide ja sõnadega. Rehkendusest õpetatud ainult kokkuarvamist, mahaarvamist ja kasvalehte. Kirjutamise õpetus ei ole sunduslik olnud. Ainult mõned üksikud õppinud kirjutamist erateel, kuna suurem osa kirjutamise suhtes eitaval seisukohal asunud, sest kardeti, et kirjutamise õppimine aja ära viidab ja usuõpetus õppimata jääb. 1860 saanud Peeter Tolga poeg Jaan Ivanil kooliõpetajaks. Jaan Tolga olnud Rõuge kihelkonnakooli haridusega. Tema ajal hakatud rehkenduses jagamist ja eesti keele kirjutamist õpetama. Õpilased jagunesid kolme ossa - päris koolilapsed, kordajad ja näitajad. Päriskoolilapsed olid, kes iga päev koolis käisid; kordajad tulid ainult sügisel ja kevadel paariks nädalaks kooli usuõpetust kordama; näitajad ei olnud veel kooliealised, nad said kodus õpetust, kuid tulid iga nädal üks kord kooli, kus nende edasijõudmist revideeriti. Jaan Tolga olnud agaramaid seltskonnategelasi. Ta asutanud ka laulukoori, mille kuulsus ulatanud üle Võrumaa. Tolgale abiõpetajaks olnud Raup. 1885 tulnud Tolga asemele õpetajaks keegi Hurt. Palgaks olnud tal peale 31-tiinulise kooli talu veel 5 vakka rukkid ja 4 vakka odre. Valgustuseks saanud 5 puuda petroleumi ja kütteks 30 sülda puid. Tolga ajast peale töötab kool kahe õpetajaga. (Kooli kroonika põhjal.) Neljas algkool Kasaritsa vallas on nn Võrusoo kool. Mainitud kool on asutatud 1925 aastal ja on 6-klassiline. Nursi vallas on kaks neljaklassilist algkooli. Üks neist asub Vastse-Nursis, teine Vana-Nursis. Vastse-Nursi vallakooli asutamisest ei teata kindlat. 1846. aastal olnud kool juba olemas ja asukoht olnud praeguse Jõeveere talu juures. Kooliõpetajaks olnud sakslane Grünthal, ametilt rätsep ja suur kõrtsisõber. Koolimaja olnud ühetoaline, õlgkatusega ja savipõrandaga. 1860 põlenud koolimaja ära ja Vastse-Nursi mõisaherra von Müller, rahvakeeles Puupea andnud mõisa "antvärkide" majja koolile ruumid. Kiriku vöörmünder ja mõisa kirjutaja Jaan Kõva olnud ka kooliõpetaja. Õpetanud kirikulaulu, piiblilugu, katekismust, testamendist lugemist ning trükitähti. Kooliskäijaid lapsi olnud 15 ümber. Tasuks saanud õpetaja iga talu pealt 3 vakka rukkid, 3 vakka odre, 3 vakka kaeru. 1866 ehitanud vald uue koolimaja, ühe klassitoaga ja õpetaja eluruumidega. Õpetajaks valitud Mikk Jänes, kelle vald oli lasknud Rõuge kihelkonnakooli lõpetada. Jänes õpetanud koolis peale eelpool nimetatud ainete ka rehkendamist ja kirjutamist. Peale koolitöö olnud õpetaja kohustatud ka palvetunde pidama. Mõne aasta pärast põlenud jälle koolimaja maha. Nüüd üüritud koolile Simmuli külla, Jaan Kuuse rehetuppa ruum. Koolis valitsenud korratus. Laps, kes aastas 13 päeva koolis käis, olnud liigagi usin. Järgmised õpetajad Jaan Jänes, Joosep Võtsa ja Pullerits tagandatud ametist joomise ja kõlvatu eluviiside pärast. Jaan Kuuse rehetoas asunud kool lühikest aega. Varsti ehitanud vald jälle uue koolimaja. Venestuse algul olnud kooliõpetajaks Laats. Vene keele õpetamine tekitanud rahva seas vihavaenu õpetaja vastu. Esimene õppeaine olnud vene keel ja usuõpetus, järgmine eesti keel, siis rehkendus (ilma raamatuta) ja geograafia. Peale kirikulaulude õpetatud venekeelseid ilmalikke laule. Kooliskäimine olnud sunduslik. Puudunut päeva eest maksetud 5 kop. trahvi. Lapsi käinud koolis keskmiselt 30-35. Õpetaja palgaks olnud koolimaade kasutamine ja 60 rubla raha. Järgmine õpetaja, Jaan Adamson, asutanud 1894 laulukoori. Tema järeltuleja, Jaan Kiiber, asutanud 1902 karskusseltsi. 1911 põlenud Vastse-Nursi koolimaja jällegi ära. Tules hävinenud ka kooli arhiiv. Koolile renditi esialgu ruumid Laane talusse ja siitpeale rändanud kool ühest talust teise. 1913 olnud õpetajaks Julius Türmas, suur venestaja ja inspektori pailaps. Ilmasõja ajal kannatanud kool palju. Liig sagedasti vahetunud õpetajad ja vahetatud ruume. Kavatsetud kooli Vana-Nursi algkooliga ühendada, kuid rahvakoolide inspektor ei olevat luba andnud. 1916 põlenud ka Vana-Nursi koolimaja ära ja nii olnud vald koolimajadeta. 1920 a. olnud mõlemad koolid Vana-Nursi mõisamajas. 1921 paigutatud Vastse-Nursi kool endisesse kõrtsi. 1925. a. ehitatud kooli suur kahekordne ja ruumikas maja. 1920 a. avatud koolil ka IV klass. (Kroonika andmeil.) Vana-Nursi algkool olla asutatud enam kui 100 a. tagasi. Kool olnud korraladmata, õpetajaks olnud keegi "valgustatud" peremees. 1832. a. alates asunud kooliruum Vana-Nursi mõisa hoones, õpetajaks olnud Hartmann. Koolis käinud keskmised lapsed: esmaspäev, teisipäev ja kesknädal, suuremad ja vähemad lapsed - neljapäeval ja reedel. Laupäeval kooli pole peetud.

EKLA, f 199, m 24, 65/7 (III, 6) < Rõuge khk. - Linda Vilmre (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Peale mitmekordset kohamuutmist ehitatud uus koolimaja Nooska talu maa peale. Kolme aasta pärast hävinenud koolimaja tules. 1884 ehitatud uus maja Ala-Horsale. Vahepeal töötanud kool mõisa vanas majas ja vallamajas. 1844 valitud kooliõpetajaks Raudsepp, kes olnud tuntud kurja kasvatajana. Oli õpetajaks kuni 1912 a. 1916 põles Vana-Nursi koolimaja. Kool asus ajutiselt endisesse vallamajja, kuid ei töötanud tegelikult. 1917 avanud keegi Ferdinand Angelberg venna talus (Jugul) omal initsiatiivil kooli, mis pärast ametlikuks tunnistati. Engelberg valitud ametlikult õpetajaks. Palgaks määrati 60 rubla (valla nõukogu protokollist 12 dets. 1917 a.). 1919/20 olnud kool Vana-Nursi härrastemajas, Vastse-Nursi kooliga ühendatud. Valitud ka teine õpetaja. Kool muudetud neljaklassiliseks. Hiljem töötatud jälle Jugu talus. Töötatud kahe vahetusega ühes ruumis. 1921/22 viidud kool Vastse-Nursi kõrtsi, kuhu nüüd ka Vana-Nursi lapsed pidanud käima. 1 oktob. 1921 lubatud Vana-Nursis jälle kool avada, kuid ainult kaks esimest klassi. Kooli tulnud 46 õpilast, kuid mitte üksi kahe esimese, vaid nelja klassi õpilased. Kooliõpetaja, Alide Laats, kes informeeritud pole olnud, et ametlikult lubatud on kaks klassi, töötanud jõuluni nelja klassiga. Lastevanemate soovile vastu tulles töötanud ta ka järgmisel aastal kolme klassiga, kuigi ametlikult kaks klass olnud lubatud. Õpilasi olnud 51. 1925/26 a. muudetud kool 4-klassiliseks ja valitud veel teine õpetaja. Praegu on koolis õpilasi 60-65. Kool töötab viletsais oludes. Klassiruumid (neid on kaks) on väikesed, õhu- ja valgusevaesed. (Kooli kroonika andmeil.) Haridusseltse on kirjeldatavais valdes 2: Pindis "Koidula", asutatud 1921, ja Kasaritsas, asutatud 1917 aastal. Rahvaraamatukoguseltse on 3. Pindi - Pikakannu - asutatud 1921; Nursi, asutatud 1921; Saaluse, asutatud 1920.

EKLA, f 199, m 24, 67/8 (III, 7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sammuka algkool - Linda Vilmre < Visnapuu (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamisaeg ei ole Võrumaal sugugi nii intensiivne olnud kui näiteks Viljandimaal. Põhjuseks võiks olla kohalikkude juhtide puudus ja majanduslik kitsikus. Laulukoore asutatud, kuid alles sajandi lõpul, ainult paar koori olnud varem. Nii olla Kasaritsa Ivani kooliõpetaja Jaan Tolga (1860-1885) laulukoori asutanud, mis olnud kuulus üle Võrumaa. Ka olla Kasaritsa Sammuka kooliõpetaja Sarapuu laulukoori asutanud. Hiljem võtnud pottsep Jakob Orav koori üle, käinud Tartu laulupidul ja saanud esimese auhinna.

E 55471/2 (2) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teine katuliku kirik ja klooster olla Vasteseliina valla Kirikumäel olnud. Ka looja suure järve ligidal mäe otsas. Ühes aga olevat tingimata kiriku kõrval ka klooster olnud - kummas õiete - ei teata. Ka Kirikumäe järves huugab kirikukell kui paha ilmade prohvet.

E 17162 (23) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
/Noodid/

EKLA, f 199, m 24, 46/7 (III, 6) < Rõuge khk., Pindi algkool - Linda Vilmre < Friedrich Peters, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ 1870 põlenud Rusima koolimaja maha. 1872 ehitatud uus, Pikakannu koolimaja. Koolis käidud 6 päeva nädalas. Endiseile õppeaineile tulnud lisaks rehkendamine ja kirjutamine. Kooliõpetaja palka ei saanud. Tal olnud mõni vakamaa maad kasutada ja ei ole vallamaksu maksnud. Hiljem määratud kooliõpetaja palgaks 100 rubla aastas. Kuid tihti jäetud suvekuude eest palk maksmata ja kooliõpetaja pidanud suvel Rõuges maalritöös käima. 1919. aastal avati koolil IV klass, 1924 - V klass ja 1926 - VI klass. Käesoleval ajal töötab kool 150 õpilasega kolme õpetaja juhatusel. Koolimaja on vana (1872 ehitatud), madal ja äärmiselt kitsas. Klassitube on kolm; igas neist asub kaks klassi, so. 50 õpilast. Talvel asub osa lapsi ööseti koolimajas. Et magamistuba puudub - magavad lapsed klassis. Õhtul tuuakse õlekotid sisse ja hommikul viiakse jälle hangeotsa, sest kohane ruum nende hoidmiseks puudub.

EKLA, f 199, m 24, 36/7 (III, 4) < Rõuge khk., Pindi vallamaja - Linda Vilmre < Alfred Oja, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Õigusline elu vanemast ajast peale/ Kui katkeliselt vallakohtud esialgu tegutsesid, näitavad Vana-Nursi kogukonnakohtu protokollid. 1885. aastal on ainult kaks kohtuistangut peetud: jaanuaris ja augustis. 1856. ja 1857. aastal ei ole kohus üldse koos käinud. 1858 on kolm kohtuistangut peetud: märtsis üks ja juulis kaks korda. 1859 - 9 kohtuistangut, 1860 - on 9 korda kohus koos olnud, 1861 - 15 korda; peale selle kasvab see arv kiiresti. Vastse-Nursi vanematest kohtuprotokollidest paistab silma, et enamail juhusel on härra kaebaja ning harilik otsus - mõistetakse härrale vastuhakkamise pärast 15 kuni 20 hoopi vitsu. Väiksem protsent on varguse- ja tüliküsimusi kohtus otsustamisel. Öeldu on maksev ainult Nursi valla kohta, teistes erineb see palju. Nii selgub Kasaritsa kogukonnakohtu protokolle lugedes, et enamalt jaolt on arutatud väikesi tüliküsimusi ja vargusi. Ihunuhtlus on seal võrdlemisi harva mõistetud; enamasti - mõni päev kinni ehk väike rahatrahv, mis maksetakse valla- või vaestelaekasse. Sellevastu olla Pindi vallas ihunuhtlus alles 1896. aastal viimast korda antud.

EKLA, f 199, m 24, 47/9 (III, 6) < Rõuge khk., Saaluse v., Vanamõisa - Linda Vilmre < Taniel Leosk, 90 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Saaluse vallas on kaks algkooli - Künda ja Siksali. Künda kooli asutamisaega ei teata. Umbes 100 aastat tagasi asunud Künda kool Vana-Saaluse mõisas, mõisaomaniku parun Maydeli ruumes. Parun Maydel olnud kooli asutaja ja ülalpidaja. Esimene kooliõpetaja olnud keegi Pent. Oskanud vähe lugeda ja kirjutada. Palgaks olnud mõisa jahuveski tarvitamise õigus. Vaheajal teinud oreleid. Kooliskäimine olnud vabatahtlik ja käidud kolm päeva nädalas. Õppeained olnud katekismus, laulmine, lugemine ja kirjutamine. Õpilasi olnud umbes 20. 1846. aastal viinud mõisaomanik kooli üle Vanaste külla ühte rehetuppa. Kooliõpetajaks valinud vald paruni nõusolekul Jakob Udra, Rõuge kihelkonnakooli haridusega isiku. Kooliõpetaja olnud kohustatud iga laupäeva õhtul palvetundi pidama. Ta palgaks olnud 8 taalri suuruse maa-ala kasutamine. Kooliskäimine olnud ikka vabatahtlik, kuid nüüd juba 4 päeva nädalas ja hiljem 5 päeva. Koolitöö algas kell 8 hommikul ja kestis õhtuhämaruseni kahetunnilise lõunavaheajaga. Selles ruumis asetsenud kool 30 a. 1877 ehitanud vald uue koolimaja. 1879 a. valitud kooliõpetajaks Jakob Udras, kes oli Tartus Hollmanni seminari lõpetanud. Õpetus kestis kolm talvet (15 okt. - 15 apr.) ja oli sunduslik. 1886 aastal rahvakoolide seadmisega Vene haridusministeeriumi alla saab õppekeeleks vene keel. Õppeaineiks olid: vene keel, eesti keele lugemine, rehkendus, laulmine, piiblilugu, katekismus, ilukiri ja maadeteadus. Viimast õpetatud ainult kolmandas klassis. Tunde olnud päevas 6, laupäiviti 3. Laupäeval käinud koolis ka koduõppijad ja kordajad. Viimastega võetud läbi piiblilugu, katekismust, peatükkide seletusi, testamendi lugemist ja kirikulaulu. Kooli revideerisid rahvakoolide inspektor ja kirikuõpetaja. Õpilasi olnud umbes 25. 1919 a. sügisel viidud kool Saaluse Vanamõisa herrastemaija. Samal aastal avatud ka IV klass ja valitud veel teine õpetaja. Praegu töötab kool 60 õpilasega. (Andmed võetud Künda kooli kroonikast.) Saaluse valla teine, Siksali kool on asutatud 1810 a. Koolis käidud alguses üks, hiljem kolm päeva nädalas. Koolis käimine olnud väga korratu. Kooliõpetaja olnud laisk ja pannud lapsed oma tööle, selle asemel, et õpetada. 1860dal aastal ei olevat kirjatähtigi veel õpitud.

EKLA, f 199, m 24, 50 (III, 6) < Rõuge khk., Saaluse v., Siksali algkool - Linda Vilmre < Oskar Nagel (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Kooliõpetaja palk olnud 4 vakka rukkid ja sama palju kesvi. Peale selle 8 taalri suuruse maa-ala kasutamine, mis härra koolile oli kinkinud. Peale koolitöö olnud õpetaja kohustatud igal laupäeval mõisa rahvale palvetundi pidama (Saaluse kog. kohtulepingu raam. 1865). 1916. aastal ühendatud osa Loosi valda Saaluse vallaga. Sellega tuli ka nn Poksi kool Saalusega ühendusse. 1922. aastal avatud Siksali algkoolil IV klass ja valitud veel teine õpetaja. Nüüd ühendati Poksi ja Siksali koolid nii, et I ja II klass Siksalil, kuna III ja IV klass Poksil asuvad. Õpetajad peavad muidugi kahte-vahet käima, sest mainitud koolimajad asuvad üksteisest kilomeetri kaugusel.

EKLA, f 199, m 24, 50/1 (III, 6) < Rõuge khk. - Linda Vilmre < Peeter Orav (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Kasaritsa vallas on 4 algkooli: Sammuka, Kolepi, Ivani ja Võrusoo. Sammuka algkool olevat asutatud 1840. aastal, Räppo külla. Koolimajaks olnud õige ruumikas maja. Kooli läksid lapsed 9-11-aastaselt. Kooliskäimine kestnud 3 talve: mardipäevast maarjapäevani, nädalas üks päev. Tunnid alganud hommikul, kui pimedus enam ei takistanud ja kestnud õhtuvidevikuni. Õppeaineiks olnud usuõpetus, lugemine, peastarvamine ja laulmine. Raamatuid pole olnud; lapsed korranud õpetaja ütelust seni, kui meelde jäi.

EKLA, f 199, m 24, 51 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra t. - Linda Vilmre < Peeter Udras, 58 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Räppolt viidud kool Palometsa külla, Timuski rehte, kus kool umbes 1844-1854ni asunud. Õpetajaks olnud Hagevang. Ta palgaks olnud 6 sülda puid ja kooli maade kasutamine. Kooliaeg kestnud 20. oktoobrist 24. märtsini. Hagevang õpetanud testamendi lugemist ja laulmist. Kool olnud kihelkonna koolivanema ja kirikuõpetaja järelvalve all.

EKLA, f 199, m 24, 51/2 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Holopi t. - Linda Vilmre < Jaan Siidra, 71 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Umbes 1854-1856 ehitatud koolimaja Sammukale ja kool asunud sinna. Kooliskäimise aega suurendatud: esialgu kahe ja varsti kolme päeva peale nädalas. Koolipäevad olnud esmaspäev, teisipäev ja kesknädal. Õpilasi olnud umbes 20. Koolile muretsetud ka ühekeeleline mänguriist laulmise õpetamiseks. Kooli majanduslised kulud kandnud Kasaritsa vald. Õpetajal rahalist palka pole olnud, ainult maa kasutamine. Kooli käinud revideerimas Rõuge õpetaja Hollmann ja köster Sperling.

EKLA, f 199, m 24, 52 (III, 6) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Katri Tamm, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Koolis olnud tarvitusel ka ihunuhtluse andmine. Puudunud päevade eest olnud trahvirahaks 3-5 kopikat. 1860-1870 aastate vahel muudetud koolinädal nelja-päevaliseks.

EKLA, f 199, m 24, 52/3 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sammuka algkool - Linda Vilmre < Visnapuu (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ 1878 ehitatud praegune koolimaja Sammukale. Õpetajaks olnud Sarapuu. Asutanud laulukoori ja muretsenud koolile pidude abil oreli. Ta kõrvalametiks olnud põllutöö. Tarvitanud koolis väga ohtrasti kehalist karistust. Olnud venestusajal hädas keele mitteoskamise pärast. Koole revideerinud õpetaja Hollmann ja rahvakoolide inspektor; esimene revideerinud eesti keelt ja usuõpetust, inspektor muid aineid. Koolis käidud nüüd juba 6 päeva nädalas. Päevas olnud 6 tundi; ainult laupäeviti olnud kolm tundi, sest siis käinud ka kordajad ja väikesed lapsed (nn näitajad). Kõik õppeained peale eesti keele ja usuõpetuse olnud vene keeles. Juba esimeselt klassilt nõutud vene keele oskamist. 1919. aasta sügisel avatud koolile IV klass ja valitud veel teine õpetaja. Käesoleval ajal töötab kool umbes 100 õpilasega kahe õpetaja juhatusel.

EKLA, f 199, m 24, 25 (III, 3c) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Raharendi ja talude ostu aeg/ Raharendi aeg kestnud Vastse-Nursis kuni 1870 aastani ja Vana-Nursis kuni 1872 aastani. Talude ostmine Nursi valdes sündinud krediitkassa abil. Mõisnikul olnud suur rahapuudus, võtnud sellepärast krediitkassast kohtadele raha välja ja talupojad pidanud mõisniku võla 45 a. jooksul 6% tasuma. Nursi valdes olnud peremehed võrdlemisi vaesed ning olid sellepärast sunnitud kohtade ostmise ajal lahkuma, kuna väljast tulnud inimesed, kes kohad ära ostsid.

EKLA, f 199, m 24, 53/4 (III, 6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Aia t. - Linda Vilmre < Jakob Aia, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Haridusline olukord/ Kasaritsa Kolepi kool olevat asutatud ligikaudu 100 aasta eest Vadsale (seal olla veel praegugi esimese koolimaja ahjuvared). Vadsa Peep olnud esimene õpetaja ja ühtlasi ka kirikuvöörmünder. Koolilapsed jagunenud kolme jakku: I - väike jagu, II keskmine jagu ja III suur jagu. Keskmise ja suure jao lapsed käinud ühe päeva nädalas koolis, kuna väikese jao lapsed 1 päeva üle kahe nädala käinud. Kooli mindud peale rehtede peksmist, s.o. sagedasti peale jõulu, ja käidud kuni maarjapäevani.

EKLA, f 199, m 24, 26 (III, 3c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi algkool - Linda Vilmre < Jaan Kõiv, 63 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Raharendi ja talude ostu aeg/ Kuid, et rent võrdlemisi odav oli, ei ostnud suurem osa peremeestest üldse kohte päriseks, vaid jäid rentnikkudeks. Seepärast on mainitud vallas praegugi õige suur protsent riigirentnikke.

EKLA, f 199, m 24, 37/40 (III, 4) < Rõuge khk. - Linda Vilmre (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Õigusline elu vanemast ajast peale/ Toon lisaks mõned näited kohtuprotokollest. Vastse-Kasaritsa kogukonnakohtu protokoll 1864. a. 13 juulil. Kogukonna kohtu een omma olnu Rein Sillaots kaibaman, et tema niit om ära põimet, ja om seda põimjat lännu takan otsma, ja om arvanu, et Jaan Järve naine Liise oles olnu. Siis om see Liise Järv seda peremeest Rein Sillaotsa tõuganu. Kogokonna kohus om mõistnu selle tõukamise eest peap Liise Järv Rein Sillaotsale üts rubla trahvi masma esimese augusti kohtupäivani sel aastal. Vana-Nursi kogokonna kohus sel 8dal mail 1859. Kubja nõudmisele - tööle tulla, vastab peremees, et nädala tööpäevad tehtud olevat. Peremees antakse kohtu kätte. - See kogokonna kohus on teda § 696 perra trahvinu see vasta pandmise eest 15 viza lööki ja tema om kaivanu, et tal om sadamise tõbi, sis om tal trahvis pantu kolm rubla massu. See trahv om massa 14 päiva peräst. Vana-Nursi kogokonna kohus sel 7mel apr. 1861. Vana-Nursi mõisa olliva kaubajuudi ja olliva valitseja taren kauba müünu. Nüüd olliva kõrralise Mari Karlson, Ann Karlson ja karjanaine kaupa kaubelnu. Nüüd om ütelnud karjanaine Annele: kae üte vähempat pakki. Nüd om Ann võtnu üte paki kon olli 12 rätti. Nüüd nakati neid rätte taga otsma ja saise kätte kuus tükki karjanaise käest ja 4 tükki Anne käest ja kaits köögitüdrüku käest. Selle pääle mõistis kogokunna kohus Annele 20 vitsahoopi ja karjanaisele 20 hoopi ja köögi Katrile 10 hoopi. Nüüd pallel karjanaine raha massa 4 rubla vaestelaikasse (Nursis ei ole nähtavasti sellest hoolitud kas süüalune oli naine või mees - ihunuhtlust anti mõlemale soole. Koguja märkus.). Vastse-Nursi kogokonna kohus sel 2 mai 1859. Mattei Kallab sai mõistetus selle eest kui tema ilma passilda olliva ümber hulknu 15 hoopi vitsaga. Pindi kogokonna kohus sel 30 nov. 1873. Etteaste Peter Loos ning tema vöörmündre Andre Saar ja kaivas, et peremees Hindrik Kikkas temale kooli minna sööki üten es anna, kui ennegi lõunas kuiva leiva palokese, ja koolimaja saisap 8 versta kaugel, kost tema ega õdango läbi mõtsa pimmega peab kodo käima ja jälle hommongo tagasi minema. Mõisteti: et kuna Hindrik Kikkas koolilatsele tarvelist sööki ei ole üten andnu ja päälegi kogokonna vöörmundrit trotsno, sis saap tema üks ööpäivas türmi ehk massap 2 rubla 14 päiva sisen vaeste laadikasse. Jaep Piho kaibsi kui Ants Soi olliva petnu hinde manu tema karjusi. Selle eest sai mõistetus 5 hoopi vitsaga. (Prot. 29. juulil 1860 Nursi kog. kohus.)

EKLA, f 199, m 24, 41 (III, 5) < Rõuge khk., Rõuge 6-kl. algkool - Linda Vilmre < Assur (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
Usulised liikumised Möödunud sajandi neljakümnendail aastail hoogsalt arenev veneusku minek andis end ka Rõuge kihelkonnas tunda. Selle liikumise tõukepõhjuseks olnud raske majanduslik seisukord teoorjuse ja eelnevate ikaldusaastate tagajärjel ühelt, ja halb vahekord luteriusu pastoritega teiselt poolt. Rõuge kihelkonnas olnud rahva ja pastori vahekord palju halvem kui rahva ja mõisnikkude oma. Sellepärast ei olevat ka pastoril mingisugust mõju olnud mainitud liikumise takistamiseks. Kuid selles suhtes olla vennastekogudused palju suutnud ära teha. Viimaseid olnud Rõuge kihelkonnas kolm - Haanjas, Viitinas ja Pindis. Vennastekoguduse liikmed vöörmünder Kaup ja kooliõpetaja Hagevang oma isikliku mõju tõttu rahva seas suutnud paljuid veneusku minekust tagasi hoida.

EKLA, f 199, m 24, 41/2 (III, 5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Aia t. - Linda Vilmre < Jakob Aia, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Usulised liikumised/ Praegu on apostliku-õigeusulistel kaks kirikut Rõuge kihelkonnas: Vana-Roosa vallas - Püha Kolmainuse kirik ja Haanja vallas Plaani kirik. Et mainitud vallad ning ühes sellega need kogudused ja kirikute arhiivid, käesoleva kirjelduse piirkonda ei kuulu, ei ole võimalik siinkohal nende koguduste arenemise juures lähemalt peatuda. Esitan veel suusõnalist traditsiooni üksikute valdade kohta. Kasaritsa vallas olnud veneusku minejaid võrdlemisi palju. Pappide kihutustöö veneusu kasuks olnud väga äge. Suurem protsent usumuutjaist olnud sulased ja maatamehed. Papid lubanud maad anda, mõisa orjusest vabastada ja peale selle veel pool pütti heeringaid. Inimesed läinud papi käest heeringaid otsima - saanud mõisas aga selle asemel peksta. Hiljem tulnud paljud luteruseusku tagasi.

EKLA, f 199, m 24, 42/3 (III, 5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Andre Liiv, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Usulised liikumised/ Jutustaja vanemad rääkinud, et veneusku minejaile lubatud pool pütti silku. Riiast tulnud piiskop rahvast ristima. Peale ristimist läinud rahvas piiskopilt heeringaid nõudma. Ei ole midagi saanud. Ka lubatud maad anda ning mõni saanudki paar vakamaad.

EKLA, f 199, m 24, 43 (III, 5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kivi t. - Linda Vilmre < Ann Pedras, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Usulised liikumised/ Vana-Kasaritsa vallas läinud ühes külas kõik vaesemad inimesed poole püti silkude lootusel veneusku.

EKLA, f 199, m 24, 43 (III, 5) < Rõuge khk., Saaluse v., Vanamõisa - Linda Vilmre < Taniel Leosk, 90 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Usulised liikumised/ Saaluse vallas lubatud veneusku minejaile priiust, pool pütti silku, kirikumaksust vabastamist. Ka lubatud pühapäivi juurde teha. Kuigi lubadused väga meelitavad, olnud salvidalaskjaid ometi võrdlemisi vähe. Ka needki ei olevat ei vabadust ega silku saanud.

EKLA, f 199, m 24, 43 (III, 5) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Usulised liikumised/ Nursis teinud papid väga agaralt kihutustööd, lubanud maad ja mõisa orjusest vabastamist. Kuid mõisnikkude ähvardused mõjunud tagasihoidvalt. Ainult üksikud perekonnad lasknud salvida.

EKLA, f 199, m 24, 43 (III, 5) < Rõuge khk., Pindi vallamaja - Linda Vilmre < Alfred Oja, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Usulised liikumised/ Pindi vallas läinud ainult üksikud perekonnad veneusku. Siin mõjunud tagasihoidvalt vennastekogudus. Viimastel olnud veel 30 a. tagasi Paidra külas oma palvemaja.

EKLA, f 199, m 24, 35/6 (III, 4) < Rõuge khk., Pindi v., Türgi t. - Linda Vilmre < Jaan Miina, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Õigusline elu vanemast ajast peale/ Naisterahvastele pole tohtinud vallakohtu ajal enam ihunuhtlust anda. Kord varastanud naine meesterahvaks riietunult teomehe leivakoti ja riided. Kohus mõistnud vargale 15 hoopi vitsu ja kohtuotsus täidetud. Hiljem aga selgunud, et varas oli naisterahvas. Senaator(?) oma küsimusele, kas varas oli mehe riides jaatavat vastust saades, lasknud kohtu sama palju hoope veel anda riiete vahetamise pärast. Peremees omanud õiguse kõrgemasse talurahva kohtusse edasi kaevata ja võinud seega vitsanuhtlusest pääseda; mõistetud selle asemel kinni. Sulane pidanud aga igal juhusel vallakohtu otsusega leppima ja vitsad vastu võtma.

E 54858 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virtsoos räägitakse, et kui ühest kännust üheksa pihelgaharu kasvab ja neist ära lõigatakse, et niisugusel pihelgal esal iseäralik vägi (nõiajõud) juures on.

EKLA, f 199, m 24, 26 (III, 3c) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Linda Vilmre < Jaan Leimann, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Raharendi ja talude ostu aeg/ Kasaritsas, kui riigi vallas, olid rendi ja müügitingimised teised kui mujal valdes. Nii raharendi kui ka kohtade müümise aeg algas siin palju varem. Esimesed kohad Kasaritsas antud rendile 80 a. tagasi, s.o 1847. aastal.

E 54993 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Samuti ei tohi herneid vanakuu kuival külida, et neist mõned üksikud naglaks* ei saaks. * kõvad, et ära ei kee.

EKLA, f 199, m 24, 44/6 (III, 6) < Rõuge khk. - Linda Vilmre < Jaan Uibo (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
Haridusline olukord Rõuge kiriku visitatsiooni protikollidest selgub, et 1786 a. oli mainitud kihelkonnas 7 mõisa- ja 6 külakooli. Osa koolidest asub mõisa-, osa talurehes. Õpetajaks on talupoeg, kes ühtlasi ka kirikuvöörmündri ametit peab. Õppimisaeg kestab vaevalt mõne kuu. Koolis käidakse korratult. Põhjuseks on kehakatte ja toidu puudus. Kooliskäijate nimekirjas on: Vastse-Kasaritsas 140, Vana-Kasaritsas 132, Saaluses 140, Vastse-Nursis 75, Vana-Nursis 66, Pindis 42 ja Leevis 23 last. Kuid koolis käivat nendest vaevalt neljandik. 1801. a. kirikuõpetaja aruandest selgub, et mainitud valdest ainult Vastse-Nursis on kool, kuna Vana-Nursis, Vana- ja Vastse-Kasaritsas, Saaluses, Pindis ja Leevil ei ole enam mitu aastat kooli olnud. Seega on koolide arenemises samm tagasi mindud. 1819. a. talurahva seadus loob rahvakoolile kindla õigusliku põhja. Siit peale algab visa aga järjekindel areng rahvakoolide ajaloos. Umbes selle ajani ulatavad ka rahva mälestuses säilinud teated koolide kohta. Püüan selle põhjal iga kooli ajaloost eraldi niivõrd pidevat ülevaadet anda, kui need andmed seda võimaldavad. Pindi valla algkool 1765 (Rahvakoolide inspektorile saadetud on ka märgitud 1765 a. Inspektor tõmmanud selle maha ja kirjutanud asemele 1865 a. Koguja märkus.). Esimene asukoht olnud Võhandu jõe ääres, Virve külas. Koolmeistriks olnud Jaan Grossberg. Kooliskäimine olnud väga korratu. Tihti alganud õppetöö jaanuaris ja lõppenud maarjapäevaks. Õppeaineiks olnud lauluraamatust ja katekismusest lugemine. Umbes 80. aasta eest ehitatud uus koolimaja Rusimale mõisa valla ja veliste (Vennaste kogudus. Koguja märkus.) ühisel jõul. Kõige suurem ja parem ruum jäänud veliste palvepaigaks. Koolis käidud 3 päeva nädalas (esmaspäev, teisipäev ja kesknädal). Kursus kestnud kolm talvet. Koolis käis 30-50 last. Loeti testamenti, lauluraamatut, piiblilugu ja katekismust. Igal talvel õpitud 28 kirikulaulu pähe. Kiriku vöörmünder Hindrik Sabe hoolitsenud kodukooli eest. Pärast päriskooli olnud kordamiskool, mis kuni leeriajani kestnud. Igal suvel kutsutud lapsed üle kihelkonna Rõuge kiriku juurde kokku - "katsumiseks". Lastud lugeda, laulda ja peatükke vastata.

EKLA, f 199, m 24, 31 (III, 3f) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kivi t. - Linda Vilmre < Ann Pedras, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
f. Majanduslik seisukord Teoorjuse ajal elatud rehetoas. See olnud suitsu täis ja külm. Lapsed ahjust tulnud ja ahju läinud - sest mujal olnud külm. Ahju kütmise ajal tehtud uksed lahti, et suits välja läheks. Kuid suitsuga ühes läinud ka soojus - sellepärast suletud uksed niipea kui võimalik. Nii olnud tuba alati vingu ja suitsu täis. Pealegi keedetud koldel nii inimestele kui loomadele, mis omajagu vingu tekitas. Talvel toodud isegi vasikad, lambad ja põrsad külma eest rehetuppa varju. Kanad, need olnud alalised kaaselanikud. Seinte ääres olnud polutid ja voodi, kus magati. Suvel magatud aitades ja küünides. Hiljem ehitatud rehetoa otsa üks kamber. Sinna asunud perenaine ja peremees, kuid pere elanud endiselt rehetoas. Umbes 30 a. tagasi hakatud esimesi rehest eraldi asuvaid elamuid ehitama.

EKLA, f 199, m 24, 31/3 (III, 3f) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa k. - Linda Vilmre < Andre Liiv, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Majanduslik seisukord/ Praegu näeb veel õige harva rehega ühenduses asuvat talumaja. Igas vallas olnud kõrts ja viin väga odav. Jutustaja noorespõlves ostnud isa kord kiriku juures kopika eest viina ja sellest joonud mõlemad endid purju.

EKLA, f 199, m 24, 32/33 (III, 3f) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa t. - Linda Vilmre < Andre Liiv, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Majanduslik seisukord/ Ka olnud toitmisolud teoorjuse ajal viletsad. Terve pere olnud kogu aeg mõisas teol, talu põllu eest ei ole kellegil olnud aega hoolitseda. Loomi olnud vähe, põllud jäänud rammutamata ja lahjaks. Sellepärast saadud taludes vilja väga vähe. Seitse korda jatkunud hobuse päitsetega aita kanda (nii pikad aganad olnud vilja sees, et päitsetega olnud paras kanda). Ahju pannes seotud leibadele vitsaväädid ümber - muidu pole kannatanud. Tulega pole tohtinud leiva ligi minna - sest agan võis tuld võtta. Oad, herned ja tangud - need olnud harilikud toiduained. Peale selle silgud ja veega segatud piim. Liha olnud väga vähe - sest millegiga ei olnud siga sööta. Ja seegi natuke antud teolistele mõisa kaasa, sest kui teolisel halb toit kaasas oli kutsutud peremees mõisa ja antud mõnikümmend hoopi. Ikalduse aastail segatud leivale lisaks linaseemne aganaid ja ohakaid. Majanduslikku elu raskendanud veel alkoholi tarvitamine. Igas vallas olnud kõrts ja viin väga odav. Jutustaja noorespõlves ostnud isa kord kiriku juures kopika eest viina ja sellest joonud mõlemad endid purju.

EKLA, f 199, m 24, 33 (III, 3f) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa k. - Linda Vilmre < Jaan Toots, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Majanduslik seisukord/ Vaatamata sellele, et riigivallas halvem maa ja väiksemad kohad olid, elatud seal ometi paremini kui mõisavallas. Põhjuseks olid eespool loetletud soodustused nagu vähemad kohustused, odav rent, võlgade kinkimine jne. Selle kohta püsinud on rahvasuus ütelus: "Mõisavallas oli vereleib, mis kroonuvallas viga elada."

EKLA, f 199, m 24, 33 (III, 3f) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra t. - Linda Vilmre < Peeter Udras, 58 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Majanduslik seisukord/ Üldiselt paranenud majanduslik seisukord raharendi ajal. Peremees saanud rohkem aega oma põllu eest hoolitsemiseks ja oma töö tegemiseks. Loomi hakatud rohkem kasvatama, põllud saanud paremini väetatud ja viljasaak tõusnud. Osa peremeestest pole suutnud küll rahaga renti tasuda ja olnud endiselt sunnitud tegu tegema ja mõned pidanud isegi kohtadelt lahkuma. Neid olnud aga võrdlemisi väikene protsent.

EKLA, f 199, m 24, 34 (III, 4) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Henrik Liiv, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
Õigusline elu vanemast ajast peale Pärisorjuse ajal olnud talupoeg täielikult mõisniku meelevalla all ning pidand leppima selle õigusega, mis mõisnik talle määras. Mõisnik oli piiramata isand ta elu ja varanduse üle. Teoorjuse ajal ei olnud asi palju parem. Oli mõisa kohus. Valitseja olnud kohtu esimees ja vallast määratud kolm kohtunikku. Kuid viimased ei ole tegelikku tähtsust omanud, olnud ainult moe pärast. Mis mõisavalitsus tegi, see olnud tehtud. Ehk küll talupojal edasikaebamise õigus olnud, aidanud seegi vähe. Kui talupoeg, kellele mõisakohus mõistis 30 hoopi, edasi kaebas kihelkonnakohtusse, mõistetud talle 40 hoopi: kümme hoopi edasikaebamise eest.

EKLA, f 199, m 24, 34/5 (III, 4) < Rõuge khk., Pindi v., Türgi t. - Linda Vilmre < Jaan Miina, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Õigusline elu vanemast ajast peale/ Valdade omavalitsuse seadusega asutati vallakohtud. Need piirasid küll mõisniku kohtumõistmise õigust - mõisas võidi ilma kohtuta talupojale nüüd ainult 15 hoopi anda, kuna varem oli mõisnikul ses suhtes piiramata voli - ja andis talupojale suurema appelatsiooni õiguse, ometi ei olevat see olukorda kuigi palju parandanud: vallakohtud jäänud esialgu suuresti mõisa mõju alla. Vallakohtus jäänud alati härrale õigus ja kohtuotsus vastanud tema soovidele. Vallas mõistetud küll karistus, kuid mõisas viidud see täide. Ning olenenud jällegi mõisniku tahtest, kui täpselt kohtuotsusest kinni peeti.

E 54858 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaarmas hiie kohas vanasti hiie pihelgas, väga vana, sammaldunud, pool kuivanud; ajas juurtest 27 tugevat puud välja. Peeti iseäranis pühaks. ?

EKLA, f 199, m 24, 26/7 (III, 3c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sibula t. - Linda Vilmre < Peeter Tamm, 77 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Raharendi ja talude ostu aeg/ Need kohad, mis osteti, osteti Kasaritsas omal jõul, krediitkassa abita. Peale kohtade hindamist hakatud protsente maksma ning 39 a. jooksul pidanud võlg tasutud olema. Kuid mõningate tähtpäevade puhul keisrikojas kingitud harilikult riigi valdele riigivõlad. Nii kingitud Nikolai II kroonimise puhul Kasaritsa vallale 12000 rublaline võlg. Sellega omandanud mitmed peremehed kohad üsna odavasti.

EKLA, f 199, m 24, 27 (III, 3c) < Rõuge khk., Saaluse v., Vanamõisa - Linda Vilmre < Taniel Leosk, 90 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Raharendi ja talude ostu aeg/ Saaluse vallas alanud kohtade müümine 60 kuni 62 a. tagasi, seega 1865-1867dal aastail. Raharendi aeg enne seda kestnud ainult kolm kuni neli aastat. Üks pool rendist tasutud rahas, teine orjusega. Kes ei jõudnud renti ära maksta, aetud kohast välja. Viimane nähtus esinenud Saaluses õige sagedasti. Ja siin, vastupidi eelmistele valdele, loetakse raharendi aega väga halvaks ajaks. Orjuse ajal saadud ikka kuidagi nõuetava orjuse ära teha, kuid rendiks ei ole raha olnud kusagilt saada. Kohtade ostmisel olnud esialgne sissemaks 20 kuni 100 rubla. Kohtade müümine kestnud kuni 1877. aastani.

EKLA, f 199, m 24, 27/8 (III, 3c) < Rõuge khk., Pindi v., Türgi t. - Linda Vilmre < Jaan Miina, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Raharendi ja talude ostu aeg/ Pindi vallas kestnud raharendi aeg 1860. kuni 1865. aastani. Ka siin makseti osa renti rahas, kuna suurem osa teopäevadega tasuti. Olnud nn "orjuse pulk", millest üks pool olnud härra, teine peremehe käes. Sellele pulgale märgitud tehtud päevad. Kes rohkem kui tarvis oli teinud, sellele makseti päevad rahaga tasa. Tööpäev hinnatud 35-40 kopikat.

EKLA, f 199, m 24, 28 (III, 3c) < Rõuge khk., Pindi vallamaja - Linda Vilmre < Alfred Oja, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
/Raharendi ja talude ostu aeg/ Talude ostmine alanud 1865. aastal ja kestnud kuni 1882. aastani. Kohad ostetud krediitkassa abil. Ostjad olnud enamikus oma valla mehed, ainult üksikud tulnud teistest valdadest.

EKLA, f 199, m 24, 28 (III, 3d) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Andre Liiv, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva
d. Rahvarahutused päris- ja teoorjuse ajal Kolmkümmend aas