[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA I 3, 23 < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis Haanja miis vedi lubjakivve, Kats, kolm päiva Võro turulõ. Haanja miis läts Tiganiku puuti oma kolme kopkaga. Haanja miis näk silgupüttu Tiganiku leti iin. Haanja miis pallõl poodi säksa: "Esänd, lupa tsjorgada!" "Tsjorkanu, tsjorka, Haanja miis, oma leivapalakeist!" Laul om, laul om otsa lõpnu, lää ei inämb edesi. /iga rida korratakse/Õpitud õpilasena Võrus ja lauldud.

ERA I 3, 24 (1) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema tegi mulle suurõ laia põlle, põll oli piki paeltega.

ERA I 3, 24 (2) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kilumaril olivad väga pikad hambad, ära sei karjamõisa vasikad ja lambad.

ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse, ära mine kaali kallale! Kui lähed kaali kallale, siis lasen koerad valla.

ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).

ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike, sind mina ikka armastan. Palju aega mööda läind, kallikeist ei ole näind.

ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.

ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Su juures viibida on hea. Sa sulad minu südames kui suhkur kuuma kohvi sees. Mis ta sihtis, mis ta vahtis, mis ta muud kui musu tahtis.

ERA I 3, 39 (1) < Vaivara khk., Peetri v. - Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Põhjendusi keelu ja käsu puhul. Kui sa ei lase pääd sugeda, viivad mommod (lastekeeli täid) su juuksepidi kaevu! Ära mine õue, vilisuu tuleb! Ära mine kaevu juurde, näkk tõmbab kaevu! Ei tohi serva poole magama heita, paskerid (arvatavasti ba¨kiirid) tulevad ratsahobustega ja viivad minema; seina poole ei tohi ka heita, teevad oherdiga seina sisse augu ja viivad ikkagi minema.

ERA I 3, 41 (7) < Vaivara khk., Peetri v. - Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lastehirmutiste asukohti Näkk asub kaevus, koll lakas, marras pimedas toas või kojas, vilisuu tuulise ilmaga õues, õigemini tuules, metsas või põõsastikus, tont partel, rehetoas ja rehealuses, verihammas ahju pääl või ahju taga. Teisil hirmutisil pole kindlat asupaika, sest juba nende nimetust kardavad lapsed. Kristlikke ega piiblilisi lastehirmutisi pole tarvitusel. Sõna öök ei tunta. Laste oheldamiseks ja hirmut. tarvitatakse veel järgmist laulu: Hunti jooksis unda-runda, pää kärises tända-rända. Mina savast pidelin, sava ruadu ropsatin. Tubakale tuadi naine, sarvest saadi minia. Tubakas on turult tuadud, viharohu Viiburist. Mäletatakse ainult majahaldjat, kes oli suur kurjategija, muugistas (st. pigistas) pahameele puhul kõik, mis ette juhtus, kohe pihuks ja põrmuks. Kalevipojast ega mardusest ei mäletata midagi. Külmtõve nimetusena ei esine sõna ork. Pusa tähendab kotike, kuid ei esine lastehirmutiste puhul. Mumm tähendab sitasitikas, aga ei esine lastehirmutisena.

ERA I 3, 95/6 (6) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse sel juhul, kui keegi haige on, et näha, kas on lootust paranemiseks. Salmid võetakse sel juhul lauluraamatust. Võetakse raamat lahti juhuslikust kohast ja loetakse need salmid, mis jäid just sõrmede kohale (mõlema käe pöidla kohale). Kui sõrm jääb kahe salmi vahekohta, siis tuleb lugeda mõlemaid salme. Salme võetakse ka siis, kui keegi perekonnaliikmeist või mõni muu lähedane inimene viibib kaugel. Kuid ka omale võib võtta salme, kui tahetakse teada saada, kas tulemas hääd või halba. Murede puhul - et leida tröösti.

ERA I 3, 96 (7) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse peale lauluraamatu veel laulikutest (mittevaimulikkudest). See on aga mõeldud teatava mänguna. Võetakse üksteisele salme näiteks niisugusest salmikust, kuhu on igale kuupäevale vastavad salmid märgitud. Praegult vaadatakse salme ka kalendritest. Näiteks kui mõni tähtpäev ees on, siis vaadatakse sellele vastavat salmi. On see hää, on hääd loota, halb - siis pole rõõmu sellasele päevale vastu minna, arvatakse pettumusi tulevat.

ERA I 3, 96 (11) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Seitsme Moosese" raamatuga võivat teha imetegusid.

ERA I 3, 97 (4) < Tartu l. < Ambla khk. - Helene Neuman < H. Klaar (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse ka piiblist.

ERA I 3, 97 (5) < Tartu l. < Ambla khk. - Helene Neuman < H. Klaar (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Seitsme Moosese" raamatuga saab teha nõidusi. "Seitsme Moosese" raamat olevat peidetud seitsme luku taha.

ERA I 3, 97 (7) < Tartu l. - Helene Neuman < E. Suvi (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Ülikooli arhiivis olevat üks raamat neljarattalisel vankril seina sisse müüritud ja ahelatega kinni. See olevat üks tarkuse raamat.

ERA I 3, 98 (1) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
a, b, hakka pähe, kui ei hakka, viskan lakka, annan labidaga takka! Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002/ul/Maali, Maali, sa ei tea, ERA I 3, 98 (2) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv/ll/Kui õppida ei taheta, siis öeldakse: Laiskus, laiskus, lase mind lahti! Peremees peksab mind ja sind, kui ei jäta rahul mind.

ERA I 3, 103 (12) < Kärla khk., Kärla v., Kiriku k. - Erm. Laussen, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kurati nimetusi: vana kuri, vana õelus, vana must j.n.e.

ERA I 3, 103 (14) < Kärla khk., Kärla v., Kiriku k. - Erm. Laussen, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Viluhaigus - laiskus.

ERA I 3, 105 (5) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kõue nimesid? "taevataat taob rauda"

ERA I 3, 107 (7) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Misa teatakse katkust? Katku aegu käib keegi kole luukere ringi ja niidab vikatiga inimesi surnuks.

ERA I 3, 107 (11) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? "võlud vihtlevad", "surnud pesevad"

ERA I 3, 109 (12) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahjupeale ja öeldakse: "Kilk, kilk võta vana hammas ja anna uus vastu jälle."

ERA I 3, 109 (13) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kurati nimesid? "Kuramus", "pühkani jeevel", "kurit", "kuri vaim"

ERA I 3, 111/3 (5) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Näkk elab vees, tuleb säält tihti mingi looma, harilikult hobuse, või inimese kujul välja. Sagedasti noore neiu kujul, kes istub laintel, mängib kannelt või laulab, meelitades noorimehi laintesse. Looma, hobuse kujul. Ükskord olnud karjapoisid karjas. Korraga tulnud üks hobune veest välja, karjapoisid kõik hobuse selga. Mida rohkem poisse hobuse selga läind, seda pikemaks venind hobune. Üks karjapoiss aga ei mahtund selga. See ütelnud. "Ma istun näki näsa peala. Sellepeale hakand hobune kohe jõkke minema ja kadund vee alla ühes poistega. Tähendab, kui näki nime öelda, kaob ta kohe ära.

[ Eelmine lehekülg  1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]