Pikne Kama
Kuid eestlased ei söandanud omade nii suure tapmise tõttu tulla lätlasi jälitama, vaid mitu päeva korjates kokku ja põletades õnnetuid surnukehi, mis lätlased olid neile jätnud, pidasid oma kombe järgi peiesid rohkete itkude ja jootudega. (HCL XII, 6). Niimoodi kirjeldab Läti Henrik eestlaste matmiskombestiku 13. sajandi alguses. Ta kirjeldab põletusmatuseid, mida uurivad tänapäeval arheoloogid ning ta kirjeldab laulmiskultuuri, mida uurivad folkloristid. Ometigi on laulud matusest ja matused olnud üks tervik ning see vääriks ka terviklikku uurimist.
Mina vaatlen regilaule läbi arheoloogilise vaatepunkti. Keskendusin regilauludele, mis kirjeldavad matuseid. Regilauludes on säilinud mineviku ideed ja kombed, mida uurivad ka arheoloogid kasutades selleks materiaalseid jäänuseid. Minu soov on ühendada omavahel regilauludesse talletatud vaimne kultuur ja arheoloogiliste leidude näol materiaalne kultuur. Neid kahte allikaliiki ja eriala omavahel ühendades loodan ma saada terviklikuma pildi mineviku matusekultuurist.
Esimene probleem uurides arheoloogina regilaule on küsimus, kui vanad on regilaulud? Sellega seoses olen proovinud dateerida regilaule, otsides olustiku ja vaimse maailma kirjeldustest vasteid arheoloogilistele leidudele. Valisin just matuseteemalised regilaulud, kuna matmiskombestik on aja jooksul palju muutunud ning selles saab eristada erinevaid perioode. Lisaks on matuseid palju uuritud ning seega on rohkelt arheoloogilist materjali, millega regilaule võrrelda. Juba uurimise alguses sai selgeks, et ühte laulu tervikuna dateerida on keeruline, sest see sisaldab elemente erinevatest ajaperioodidest. Nii jagasin laulud elementideks ning võrdlesin elemente süstemaatiliselt arheoloogilise ning üldise ajaloolise taustaga. Praeguseks olen nii läbi analüüsinud 1545 laulu oma bakalaureuse- ja magistritöös, mis on valdav enamus kõigist eesti matuseteemalistest regilauludest. Lisaks elementide analüüsimisele olen proovinud selgitada erinevate matuseteemaliste laulutüüpide algusaega.
Mõnede laulutüüpide idee ja elemendid näivad sobituvat noorema rauaajaga, samas kui teised võiksid olla tekkinud alles Rootsi ajal. Erinevad laulutüübid sisaldavad erinevate aegade aktuaalseid ideid ja uskumusi. Tänu arheoloogiale on võimalik regilaule dateerida ning seeläbi nendest ka paremini aru saada. Samas annavad regilaulud arheoloogilistele leidudele tähenduse, näidates inimesi ja nende emotsioone seoses matusega. Veelgi enam annavad regilaulud arheoloogidele ideid, millist informatsiooni nad üldse peaksid analüüsima ja otsima.