Andreas Kalkun
Peagi pärast seda, kui rahvaluule- ja keeleteadlased olid setod n.ö avastanud, hakati setode vastu huvi tundma ka laiemas kultuurihuviliste seltskonnas. Üheks sellise huvi väljenduseks olid seto laulikute kontserdid ja seto kultuuri etendused väljaspool Setomaad. Juba 19. sajandi lõpus korraldas J. H. Schmaltz Räpina kihelkonna Toosikatsi/Tooste koorile ülesastumisi, kus koori lauljad olid setodeks riietatud. Seto mees- või segakoorina esinemine tõi koorile kuulsust ning näiteks 1886. aasata Wanemuise seltsi korraldatud rahvapeol sai Toosikatsi „setode“ koor meeskooride kategoorias kolmanda koha. Schmaltz plaanis pärast Vanemuise ja Estonia edukaid esinemisi ka koori reisi Peterburi. Kirjas Jakob Hurdale teeb ta ettepaneku, et Hurt organiseeriks setode koorile esinemise ühes Peterburi tsirkuses.
Aastatel 1922-1939 korraldas August Pulst 18 rahvalaulikute ja pillimeeste ringreisi erinevate muuseumide toetuseks. Pulsti poolt välja valitud muusikud esinesid neil aastail 436 saalis 901 kontserdiga. Ringreisidel osalesid kuulsatest seto laulikutest Hilana Taarka ja Stepanida Vahvik oma kooridega. Kõige pikemalt tegi Pulstiga koostööd Anne Vabarna, kes olevat esinenud rohkem kui 400 kontserdil.
Vaatlen oma ettekandes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses toimunud seto kultuuri ja laulu meelelahutuslikke või kommertslikke demonstratsioone väljaspool Setomaad. Keskendun Toosikatsi koori setodeks kehastumisele ning August Pulsti mälestustes esitatud setode representatsioonidele. Muuhulgas tutvustan uusi leide Anne Vabarna pärandist, kahte lauluimä saadetud postkaarti Pulsti ringreisilt.