Hariduslik olukord - kohalikud koolid

(vt. ka J. Elken „Väike-Maarja koolide ajalugu“. Eesti Kirjandus 1928, lk. 494-501; 550-561; 591-598. J. Elken „Väike-Maarja kihelkonna...“)
Sootaguse kool oli enne Raba talu keldri kohal. Kooliõpetajaks oli Muda Märt. Suur jutluse mees ta ei olnud, aga luges selgesti. Õpetaja käis külas lapsi loetamas ja kuulis, et vanemad inimesed ei oska laulda, siis tegi Märdile ülesandeks hakata rahvale laulu õpetama. Iga neljapäeva õhtu oli koolimajas "laulupidu", teenijad lasti sel õhtul vabaks. Hiljem hakkas Märt jooma ja lasti lahti. (Ann Ots)
Kui koolimaja asus ühes küla otsas, siis kooliõpetaja pidas kooli pool nädalat koolimajas ning teine pool ühes talus, teises küla otsas (Ann Ots).
Minu ajal oli Jakobi kihelkonnas üks kooliõpetaja, see käis meie külas iga nädala tagant ja andis tükid üles.
Kirikuõpetaja käis lapsi katsumas ja andis parematele õppijatele kingitusi. Kui minule kingitus anti, andsin ma õpetaja käele suud, siis ütles õpetaja: "Vaata, eks kümme ole puhtaks saanud, aga üks on ära tunnud". Siis tulid kõik lapsed õpetaja kätt suudlema. (Otsa vanaema)
Kui Väike-Maarjas asutati tütarlaste kool, siis oli õpetaja tige: "Kust siis nüüd saab teenijaid tüdrukuid!" (Kaaber)
Käisin seitse talve Assamalla koolis. Siis oli ikka usuõpetus peaaine, aga mis nüüd - õpetatakse lastele mutte ja hiiri, ei midagi sellist, mis nende hingele tarvis läheb. Kirja järele on see enne teist Kristuse tulemist. (Jakob Siisverk)
Enne peeti Triigis iga reede koolikohut. Koolivanem tuli vitsakimbuga ja õpetaja oli kaebaja. Kaotasin selle ning määrasin koolist puudumise eest rahatrahvi. Koolivanem käis siis ikka iga reede kooli asju ajamas, aga lapsi ei tohtinud puutuda. (Jakob Liiv)
Kirikust ütles õpetaja kõikide kihelkonnas asuvate koolide hinnangu. Kord kiitis minu kooli kõige paremaks, sain selle tõttu koha Pandiveres. (Jakob Liiv)
Väike-Maarjas olid tublid kooliõpetajad. Jakob Liiv virgutas rahvast lapsi koolitama, ta ütles: "Nõnda kui talled on lõukoerte söök, nõnda on rumalad tarkade söök". Elken, Peeter Jakobson, Kõrv ja kõik selleaegsed tegelased tõstsid Väike-Maarja haritud maanurgaks. Kui asutati kihelkonnakool, hakati saatma lapsi ka linna koolidesse, alul küll ainult kreiskooli. (Jakob Kuusler)
EKLA, f 199, m 58, 62/4 (172-180) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)