Ajalooline traditsioon: V�ike-Maarja.

Usulised liikumised - vene usk


Rahvas kaebas, et orjus on raske - läheme vene usku, siis pole vaja teha tegu. Ärksamad mehed töötasid selle vastu ja suurt usuvahetust siin ei olnud. (Jakob Kuusler, Juhan Elken, Mihkel Ausendorp, Johann Kotli, Jüri Erikson)
Jõemõisa ehitati vene kirik ja rahvas käis end üles kirjutamas, et saab Saratovi. Vabad mehed Ants ja Kusma lasid end ka üles kirjutada ja rändasid Venemaale. Tulid tagasi puupaljalt ja said armust ühe saunahüti liivakünkal, kuhu jäid elama. Rahvas laulis: “Siin on, armas Ants ja Kusma, teie isamaa…” (Juhan Elken)
„Koduvenelasi” oli üks pere Triigi mõisa juures (Kaaber).
Maamõõdu ajal tuli kaks peret veneusulisi Aburi, kui härra sai teada, et nad on „venelased“, saatis nad ära (Joosep Hüübner).
Kodaveres elas lesk veneusuline naine tütrega. Tahtis tütart tagasi luteri usku. Õpetaja võttis küll tüdruku leeri, aga armulauale ei võtnud. (Juhan Elken)
Minu isa rääkis, vene preester tuli tema tallu Räpinas (1845. a) ja seletas: “Kui sina võtap usu vastu, annap keiser kuli odratangu ja hingemaa. Kui sina pöörap luteri usule selg ja sülgap kolm korda luteri usu pääle - siis mina votap sinu vene usku.”
EKLA, f 199, m 58, 56/7 (151-156) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!