Ajalooline traditsioon: V�ike-Maarja.

Arhiivid - märkmeid kirikukroonikast


Kroonika algab 1836. a visitatsiooniteatega. 1893. a on teade, et koolera siseriigist ei ulatunud siia hävitavalt. Porkunis oli 5 haigestumist ja 2 surmajuhtu.
1905. a on kihelkonda hoidnud Jumala arm. Ainult kaks varast on maha lastud. Äntus põles üks küün, süütajat ei leitud.
1914. aastast on sõja alguse ja kihelkonnast esimeste sõdurite sõtta saatmise kirjeldus. Kroonika lõpeb enamlaste ajaga 1917. a.
Pikemalt on kirjeldatud Rosenbaumi lugu aastast 1872. Jaan (?) Rosenbaum oli Porkunist, Võhmuta külast. Pidas jumalateenistust, kus hakkas aga varsti rohkem enda kui Jumala au taga ajama, mispärast õpetaja Knüpfer temal keelas jutlustamise. Keeld ei mõjunud ega aidanud ka õpetaja manitsused. Rosenbaum kuulutas enda teada õiget Jumalasõna ega mitte võltsitut, mida levitasid tema poolt nn preestrid ja papid. Ta sai prohvetiks, kes näinud Jumalat palest palgesse. Rosenbaumil oli suur poolehoid. Tema juures käis kuulajaid ka naaberkihelkondadest (Rakvere, Viru-Jaagupi). Lõpuks kaldus tema kogudus ebamoraalsele elule.
Knüpferi surma järel jutlustas kirikus ajutiselt prakt. adj. Beater, kes esimesel jõulupühal hakkas noomima Rosenbaumi pooldajaid. Rosenbaum läks altari ette ja sajatas õpetajat. Järgnes kohus, kus Rosenbaum mõisteti asumisele Siberisse.
Omas õpetuses kaldus Rosenbaum poliitilisele pinnale, märgib krooniker.
[Erinevad jutustajad on sama isikut nimetanud nii Rosenbaumiks kui Rosenbergiks - toim.]
EKLA, f 199, m 58, 9/10 (24) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!