Enamlased 1917/18. a

Salk sõdureid tahtsid minna Koonu mõisa röövkäigule. Kaks meest hakkas neile vastu laskma ning üks sõdur sai surma. Teised põgenesid öösel meie tallu, üks oli haavatud. Neil läinud kuulipilduja rikki. (Jakob Kuusler)
Enamlased viisid valla kassa ära, Vettik (Theodor Vettiku isa) oli talitaja. Põgenes ühes vanema pojaga Venemaale. (Jakob Blumfeldt)
Anna Köök oli kommunistide tegelane - nimetati Katariinaks (Jakob Blumfeldt).
Rakveres pandud gümnaasiumis sõdurid klassi valvele, et ei räägitaks midagi enamlastevastast (Jakob Blumfeldt).
Ööl enne sakslaste tulekut viidi kirikuõpetaja vangina Kaarma mõisa, seal vabastati (Martin Meos).
Põllumeeste seltsi instruktor Klettenberg oli rahvamiilitsa vanem, ka mina olin miilitsamees. Enamlased arreteerisid Klettenbergi ja ähvardasid ka mind. Avispea miilitsasalk tuli öösel meile kaitseks. Klettenberg vabastati. (Martin Meos)
Osa relvi võeti miilitsalt ära, osa saime aga peita (Martin Meos).
Pandivere mõisas oli minu äi valitsejaks. Mõis võeti enamlaste poolt üle, aga ei saanud mingit kahju. Kõik inventar anti allkirja vastu ustavatele inimestele, kes esinesid fiktiivsete ülevõtjatena. Hiljem anti kõik mõisale tagasi. Ei olnud kohapealse rahva hulgas veel mingit vaenu - aidati teineteist, kus aga saadi. (Einblau)
15. detsembril 1917. aastal (Võimalik, et jutustaja segab 1918. aastaga. (Traditsiooni koguja)) põgenesid kõik seltside tegelased (Meos, Elken, Lepik, Blumfeldt jt.). Tarvitajate ühisuse kassa jäi minu hoolde. Reola poisid tulid mind arreteerima ja kassat üle võtma. Mina maksin aga kassast iga päev kõik võlad kinni ning peale selle pidasin veel fiktiivse arveraamatu, kus näitasin tulu väiksemana. Suurem rahasumma hoidus aga minu puukuuris laastude all. (Johann Kotli)
1917. aastal ühe minu jutluse ajal tulid kirikusse kaks püssimeest, hallid mütsid kõvasti peas. Peale jutlust ütlesid minule: "Mis te pillute naistele liiva silma."
Karl Krahe tahtis minna kirikusse kõnet pidama, tema ema aga ähvardas: ”Kui sa peaks minema - tulen annan luuavarrega!” (Johann Kotli)
Enamlased tahtsid mind arreteerida. Ütlesin neile vallamajas, et lähen koju kasuka järele ja tulen siis kohe nendega kaasa. Põgenesin aga Simunasse ja tulin alles sakslaste ajal paost välja. (Johann Kotli)
Õpetaja Kaermann arreteeriti ja nõuti temalt (vangilt!) veel 30 rubla söögiraha (Johann Kotli)!
EKLA, f 199, m 58, 132/5 (331-343) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)