Ajalooline traditsioon: V�ike-Maarja.

Ärkamisaja ajalehed


Olin “Oleviku” tellimiste vastuvõtja ning Laiusele tuli minu nimele 20 eksemplari (Johann Kotli).
“Ristirahva Pühapäevalehte” soovitasid mõned saksad, arvates, et ta on rumalale rahvale küllalt hea, aga pastor Bidder ütles otsekohe: ”See on nii naiiv leht, et seda ei julge lugeda.” “Pühapäevaleht” tegi arveid Jumalaga, kui palju ta sel suvel vilja annab jne. (Johann Kotli)
Maarja-Magdaleenas olin “Sakala” tellimiste vastuvõtja, käis umbes paarkümmend eksemplari minu nimele. Pastor Mickwitz teatas minule, et “Sakala” on jumalavastane ja tema keelab selle lugemist. Vastasin: ”Olen noor, ei tea selle kohta midagi, aga pastor Hurt on ometi seal kaastööline (sel ajal oli veel) ega leht siis ei või olla jumalavastane!” Mickwitz ei teinud lugemisele siiski takistusi. (Johann Kotli)
Olin 12-aastane poisikene, kui õnnistati Pandivere koolimaja. Jäi meelde mõisnik Rennenkampfi kõnest: ”Sakalat ei tohi lugeda, kui mina seda näen - lasen talust lahti!” Ise põrutas rusikaga vastu kõnetooli nii, et lühtrid kukkusid maha. (Jakob Kuusler)
“Sakalat” loeti salaja, mõisnik ja õpetaja ei tohtinud teada (Aleksander Greenberg).
Laiusel ühel pühapäeva hommikul oli kõrtsituba rahvast täis, keegi hüüab rahva hulgast: ”Ärge sööge raisaliha ega ärge lugege seda roppu “Valgust”!” Ei saadud kätte, kes oli hüüdja. (Johann Kotli)
EKLA, f 199, m 58, 117/8 (291-296) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!