Suuline traditsioon - Sõjad - Okupatsioon

Saksa okupatsiooni aeg on tahtnud sakslased jutustaja üles puua. Ta olnud 1918. a veebruaris Sondas vene riigi metsatööstuses sepp. Ta olnud sääl ka mingis toidu komitees, kus zavodost olnud keegi Ong. Kui vene väed läinud, siis Ong on poe tühjaks vedanud kuni sakslaste tulekuni. Jutustaja on ütelnd, et Ong seda teinud. Ong on oma hädas ütelnud, et jutustaja olla punane. Siis ta võetud kinni, komisjon pidanud zavodosti järgi vaatama. Sellepärast jutustaja on teadnudki, palju kõike kraami oli. Tema kaitseks on keegi Tallinna sakslane leitnant Jürgens vahele astunud (hiljem põhja armees seersant). Siis on ta lahti lastud, kuna Ong on 12 tuhat trahvi saanud (Ongi trahv on ober-ostis arvatud). Kui ta trahvi poleks maksnud, siis oli ette nähtud kinniistumine. Jürgens sel ajal olnud saksa toitluskomitees. (Johannes Villo)
Pääle 1917. a. olnud siin suuri segadusi. Vähe enne saksa okupatsiooni läinud vene väed. Need peatunud ümbruskonnas pool talve. Mardipäeval tulnud. Asunud taludes - muidu olnud sel korral kõik rahulik. Põgenedes on läinud. Sakslased tulnud kevadel - läinud sügissuvel. Nad võtnud ära ühel Aarla mehel sea - andnud tseki vastu, mille peale on märgitud, et võetud ära 10 kanamuna ja kana. Mees pole sellest muidugi aru saanud ja läinud Ulvi mõisast komandandi käest raha saama - sääl on pakutud munade ja kana raha. Mees pole seda võtnud. (Karl Jurjev)
Jutustaja poeg olnud okupatsiooni ajal sakslastel teejuhiks, ta isa oli Ulvi mõisas kutsar ja poiss osanud selle tõttu hobustega paremini ümber käia - nii kui soovitud. Poiss saanud selle töö juures rõuged. Saksa ohvitserid tahtnud külgehakkamise kartuses ta maha lasta. Ema pikkade palvete pääle viimaks jäetud elama. (Anna Küüli)
Sakslased olnud Kabala ümbruses sees, 1918. a. veebruarist kuni sama aasta novembrini. Mõned üksikud olnud taludes korteris. Muidu ikka mõisas. Jaamas on olnud mõned raudtee vedu jm. kontrollivad ametnikud. Lahkunud vaikselt ja viisakalt. Rahvale on nad jätnud parema mulje, kui enne sees olnud väga korralagedad vene väed. (Johannes Kaav)
Saksa okupatsioon oli Sämi talu küla puutunud nii, et sääl olnud sõjaväelased sees - väikekohapidajate juures ei ole olnud. Midagi erilist nende ajal ei ole olnud - külast võetud neile süüa. (Eduard Tompson)
Saksa okupatsiooni ajal pole sõdurid Metsavälja külas elanud - mõned asjad on küll sel ajal kadunud, arvatakse, et võib olla viisid need sõdurid. Muidu oli täitsa vaikne - välja arvatud mõned andamid ja kohustused, mis üldiselt nõuti. (August Kullassepp)
1918. a. kui saksa okupatsioon oli - ei tea just kui kaua, sest siin taludes sees pole väge olnud, võetud elanikelt palju mitmesugu tarbeid jm. Ühes Lila küla peres tahtnud sõdurid sea ära viia, kuid perenaine löönud kirvega köied katki ja päästnud sea lahti. Peremees tapnud siis ise sea ära. Öösel tulnud sõdurid uuesti ja võtnud selle tapetud sea ja kõik muu liha. Tukk pandud vastu rindu. Nii tehtud ka mujal. Hiljem on suure nõudmise pääle maksetud. (Eduard Naaskel)
Okupatsiooniväed, sakslased, tulnud Letipäle 25. märtsil ja püsisid siin 6 kuud. Enne tulnud jalavägi. See olnud korralik. Siis suurtükivägi - need olnud halvad, varastasid jne. Olnud külas taludes, käinud mõnikord tööl jm. Jutustaja kasvandik käinud alati soldatite seas - soldatite müts peas- laulmas. “Deutschland, Deutschland über alles!” See meeldinud sõduritele. (Kasvandik olnud väike poisike.) Saksa väe toit olnud nii halb, et leib päris suitsenud. Samuti ka mitmed uued toiduained, et ainult välja viskamiseks külvatud. Suurtükimehed varastanud siis kust saanud. (Joonas Uhlmann)
Saksa väed pole Adriku vabatkülas sees olnudki, kuid toiduaineid jm võetud palju, poolmuidu. (Evald Vahter)
Saksa okupatsiooni tulekust räägivad Viru-Nigula intelligentsemad kihid loo sakslaste vastuvõtust Nigula kirikus - kuid ükski ei taha tutvuse tõttu asjaosalisega seda teadet oma nimele - Sel ajal suvitanud läheduses Antu Kasemets. (Ta vend on praegu Kunda-Malla algkooli juhataja - siis vist ohvitser - oli ka läheduses.) Vastavad võimud käsutanud ta kirikusse orelit mängima, kuuldes tähtsa kunstniku lähedalolekust - Kasemets täitnudki käsku, kuid saksa sõdurite sissemarssides kiriku mänginud ta orelil ja laulnud ise ka “meie elu on siin ilmas - nii kui sitt mis pilpa pääl” - eestlased pole välja teinud - saksad arvanud, et vastuvõtt on kõigiti korras.
EKLA, f 199, m 49, 201/204 < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge < (1931)