Suuline traditsioon - Sõjad - 1917. aasta

Jutustaja vend läinud punaste kilda - ta nimi on nende seas üles kirjutatud, saanud püssi ja osa neist käinud loomi ja vilja üles kirjutamas. Jutustaja vend küll pole käinud. Valgete tulekul ta siiski lastud maha - Aseri Rannu mäel. Ta olnud Aseri vabriku tööline 15 aastat. Naine surnud ehmatusest mehe surma puhul. (Marie Kiil)
1917. a revolutsiooni aeg olnud ümbruses kaunis vaikne. Keisri kukutamine on tulnud teatava elevusega. Rahvas on siis grupeerunud vaba- ja vanameelseiks. Punasuse parteid on alles sama aasta oktoobris rohkem esile tulnud. Tekkinud klassivahed - bursui jne. Jutustaja olnud sel ajal politsei-urjädnik. Teda pole keegi puutunud. Kohalikud agitaatorid olnud väikese mõjuga. Üks mees on siiski hiljem sakslaste poolt punasuse pärast maha lastud. Ta ise pole tea mis punane olnudki, kuid pojad käinud Venemaalt ja ässitanud: üks poeg olnud Venes vabrikutööline, teine raudteel. Isa ise olnud pops. Suud pruukinud rohkem kui vaja. Kodus tapetud. Samal 1917. a. olnud vene väed sees - võrdlemisi tükk aega nad peatunud Pada mõisas - lahkudes nov/dets. sama aasta on nad mõisa põletanud. Üldse on palju tooremad olnud kui sakslased. Röövinud jm. Hiljem neid väeosi on enne sakslasi veel põgenejaid vene väeosi läbi käinud. Rahvas alul on ikka võtnud venelasi omana, kuid hiljem on neil rohkem sakslaste poolehoid tulnud, sest need olnud palju korralikumad. See mulje on vastavas ümbruses päris üldine. (Johannes Kaar)
1917. a. sügisel on tulnud vene sõdurid, vist eestlaste juhtimisel, kes ümbruskonnas elasid, jutustaja juurest lambaid viima. Rehealuse lukk kistud ära, säält otsitud vilja. Üks lammas on küll kinni püütud, kuid jutustaja läinud siis pojaga välja, mõlemal olnud püssid kaasas. Röövijad võtnud jutustaja kõige püssiga kinni ja viinud endaga ühes õueväravast välja - teel on hoitud tal püssi ots vastu rindu. Värava tagant läinud tal siiski korda koju tuppa tagasi joosta, kuhu poeg saanud enne isa kinnivõtmist juba. Röövijad ise sõitnud minema. Pääle selle on tükk aega rahulik olnud. Koht asub üksikult metsa sees. 1918. a. kolmekuningapäeval - kui videvik juba, tulnud salk sõdureid, venelased, ja hakanud sisse kippuma. Kell olnud õhtust kuus. Jutustaja on saanud puu uksele taha, sissepoole. Ühel aknal on luugid lahti olnud. Jutustaja öelnud seest, et sisse ei saa. Selle pääle hakatud väljast kohe laskma. Lastud kuni kella 11-ni õhtul. Terve pere on sees olnud, jutustaja kahe pojaga ja naise ja tütrega (viimaseid oli kaks). Olnud kõhuli põrandal - naise põllest läinud kuul läbi. Terve maja ots on sel korral auklikuks lastud. Siis löödud püssipäraga aken sisse ja üks hakanud sisse ronima. Jutustaja poeg on lasknud seestpoolt - siis jäänud see tulek katki. Taganetud kaugemale ja lastud edasi. Selle pääle mindud lauta, võetud kaks lammast kinni - sääl olnud ka sigudikke, kuid need olnud sitased ja libedad - need jäetud seetõttu järgi ja mindud minema. Selle järgi on neile kaitseks saadetud paar eesti meest - Sammu mõisast. Need olnud sääl organiseeritud grupina - neil olnud kuulipildujad jm. Jutustaja juures olnud nad kuni Saksa okupatsioonini (okupatsioon oli märtsis/aprillis tulnud). Kaitseks saadetud meestel olnud püssid - samuti ka antud need kohalikele meestele. Siis pole enam segadusi siin olnud. Jutustaja arvab, et tal olnud kui jõukamal mehel (Aansalu karjamõisa rentnik - siis ammust ajast, nüüd samas asunik) koht ka kenas korras. Omanikul on vaenlasi, kes teda kiusanud. Need vist juhtunidki sõdurid röövima. Ka oletatud, et tal raha on. Raha olnud küll, kuid mitte kodus. (Nicolas Tauk)
Enne sakslasi sel sügisel on käinud Põtri külas eesti mehed vene sinelites. Neid kutsustud “eesti kanderullid” - otsinud külas inimesi läbi, küsinud viina ja röövinud mitmel pool. (Liisa Laks)
Malla mõisast on enne sakslasi 1917/18 palju röövitud. Küla vabadikud viinud kuld- ja hõbeasju. Siiski jõutud mõisa poolt veel palju päästa, Tallinna viidud kraami 40 hobusega, kohapääl müünud valitseja 1/3 sellest (Kordne rüütelkonna peamehe mõis - viimasel ajal oli see poolaka kindral-major Lvovsky käes - ta olnud Soome kuberner). Saksa väed elanud hiljem sees. (August Kasemets)
Jutustaja on Vasta mõisa endine omanik (ta ostis mõisa Erich Samsonilt 1985 - mõis maksis kogu Unukse mõisa ja ehitistega 18 000 rubla - maa suurus oli 2000 tiinu).1917/18. a. nov., dets., jan. olnud vene väed Vasta ümbruses sees. Jutustaja viidud siis Anvelti ässitusel kinni, Siberisse. Anvelt öelnud talle ise, et peaks teda küll siinsamas nuiaga maha lööma, kuid seekord saatnud ta siiski veel Venemaale, ega ta säält tagasi niikuinii ei tule. (Jutustaja arvab, võib-olla oleks parem, kui siiski siis kohe oleks maha löödud, poleks seda vaeva näha olnud mis nüüd. Tal on vallavolikogu soovil 27-tiinuline krunt antud, ühes Vasta mõisa hoonetega. Mõisa kraam on enamasti sõjas hävitatud, samuti võetud loomad. Pääle selle on jutustajal kena maja Nigula kiriku juures.) Siberist saanud jutustaja ära siis, kui Vene ja Saksa vahel rahuleping tehti.(Reinhold v Winkler)
Enne Saksa okupatsiooni paistnud Vasta ümbruses oma saksa sõbralikkusega välja kohalik mõisnik v. Winkler ja Nigula pastor Krause. Nad võetud mõlemad kinni. Winkler viide Venemaale, kuna rahvas palunud Krause tagasi - ta õpetajana olnud korralik. Eestist läinud ta ühes saksa okupeeritavate vägede väljaminekuga - Aseris on ta korra neil segaduste aegadel tööliste poolt tahetud kotti ajada. Enne kui sakslased veel siia jõudnud, on mõisnikud katsunud rahva ärevust suurendada, et siis tugevamad kaitseväed sisse jäetakse. (Johannes Greenberg)
EKLA, f 199, m 49, 195/200 (7) < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge < (1931)