Ajalooline traditsioon: T�ri.

Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord Türi kihelkonna koolides - Türi kihelkonna koolide ajalugu - Teated Lõõla algkooli kohta


Lõõla algkooli asutamisaastaks peetakse 1826. aastat. Esimeseks õpetajaks oli Toomas Jeel aastast 1826 kuni 1842. Toomas Jeeli järele sai õpetajaks Jaan Jeel, kes püsis 2 aastat, s.o kuni 1844. aastani. Järgmine õpetaja oli Mart Pihlakas, kes õpetajaks oli Lõõlas 1844.-1860. aastani. Nende kolme esimese õpetaja hariduse kohta on nii palju teada, et nad ainult trükikirja mõistsid lugeda ja mida nad ka õpetasid. Järgmiseks õpetajaks oli Juhan Mikser, kes püsis kohal 36 aastat, s.o. kuni 1896. aastani. Juhan Mikser lõpetas Vahastu valla kooli õpetaja Kaarel Kirschbaumi juures, kes ise Kuuda seminaris oli omandanud õpetaja kutse. Ametisse astudes tegi Juhan Mikser Laupa härra ja kirikuõpetaja Grohmanni ees tarviliku eksami, mille järele esimese poolt kinnitati ametisse.
Peale Juhan Mikseri oli Lõõlas õpetajaks tema poeg Johannes Mikser, kes hariduse oli saanud venestamisaegsetes linnakoolides Paides ja Põltsamaal.
EKLA, f 199, m 39, 94/5 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Lõõla algk. kroonika (1929)

Johannes Mikser oli Lõõlas õpetajaks 1911. aastani. 1911.-1918. aastani oli õpetajaks David Köst. D. Köst õppis Põltsamaal E. Aleksandri linnakoolis, siis Sindis pedagoogilises klassis ja omas õpetaja kutse Pärnu gümnaasiumi juures.
Lõõla kooli seadis sisse Laupa mõisnik 1826. aastal, kelle omandus oli siis ka Lõõla küla. Algul asus kool küla palvemajas kuni 1894. aastani.
EKLA, f 199, m 39, 95/6 (III-8) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 (1929)

Palvemaja oli ehitatud küla kulul mõisa poolt antud materjalist. Samuti ehitati ka uus koolimaja 1894. aastal.
EKLA, f 199, m 39, 96 (III-8) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 < Lõõla algk. kroonika (1929)

Õpetaja sai tasuks algul mõisalt koolimaad, mille eest tuli teha siiski veel suvel teopäevi, kuna koolitöö arvati talviste päevade ette. Algul oli kooli koht tükati küla põldude vahel.
EKLA, f 199, m 39, 96 (III-8) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 (1929)

Juhan Mikseri ametisse astumisega muutus palk. Teopäevade asemele määrati raharent 40 rubla aastas. Kooliõpetaja palk oli nüüd 75 r rubla aastas. Mõisa poolt rendihind ja vallalt 35 rubla, peale selle veel küte ja valgustus. Kohtade müümise ajal ostis vald koolikoha ära 1700 rubla eest. Nüüd võttis vald renti 85 rubla aastas, ise maksis veel 15 rubla, andis kütte ja valgustuse ja ehitas tarvilikke hooneid.
EKLA, f 199, m 39, 96/7 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Lõõla algk. kroonikast (1929)

David Kösti ametisse astumisel makseti õpetajale palka 300 rubla aastas. (1911-1913), kuna maa renditi välja. 1913. aastal makseti juba riigi poolt palka 30 rubla kuus.
EKLA, f 199, m 39, 97 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Lõõla algk. kroonikast (1929)

Neli esimest õpetajat valis mõisahärra. Enne Juhan Mikserit ja ka tema teenistuse algul polnud koolisundust. Ainult soovitati küll kooliskäimist kohaliku härra ja kirkuõpetaja poolt.
EKLA, f 199, m 39, 97 (III-8) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 (1929)

Töö algas koolis lumetulekuga ja lõppes selle minekuga. Koolitöö algusest anti teada kirikust. Jaotamist õppeaastate ja klasside järele ei olnud. Õpetati lugemist ja laulma kirikulaule ja tundma usuõpetust. Koolis käidi 2-3 talvet, mõnikord ka rohkem. Kooli peeti alguses 3 ja hiljem 4 päeva nädalas. Reedeti käisid kordajad lapsed, s.o vanemad lapsed, kes kooli lõpetand. Juhan Mikseri ajal 1866. aastast tehakse valitsuse poolt kooliskäimine sunduslikuks 10-13 eluaastani kõigile talurahva lastele. Trahvi puudumise eest määrati 5-10 kopikat päeva eest. Trahvi nõudis sisse kooli vöörmünder (mõisahärra). 1894. aastast teeb seda vald.
EKLA, f 199, m 39, 97/8 (III-8) < Türi khk., Väätsa v., Lõõla k. - Linda Tamman < Kustas Ratassepp, s. 1855 ja Lõõla algk. kroonika (1929)

Koolisunduse maksmahakkamisega jaotatakse lapsed kolme jaoskonda. Kool algab 15. okt. ja kestab Lihavõtteni, või kuni lume sulamiseni. Rahvakoolide inspektorite ajal lõppes koolitöö 15. aprillil. 1878. aastast, Eestimaa Ülema Maakooli kohtu poolt välja antud seaduse alusel, hakatakse nõudma, et lapsed, kooli tulles juba oskaks lugeda. Õppekeeleks oli eesti keel 1894. aastani. 1923/24. õppeaastal töötas kool juba 4 klassiga. Teiseks õpetajaks valiti Hilda Odres, kes püsis 2 aastat, siis valiti teiseks õppejõuks L. Berjelbaum, kes oli õpetajaks kuni 1928/29. õppeaastani. 1928/29 õppeaastal valiti teiseks õppejõuks Amilde Akov. Eesti Vabariigi algusest peale töötab kool kahes kohas, nimelt on üks osa kooli Vissuveres.
EKLA, f 199, m 39, 98/9 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Lõõla algk. kroonika (1929)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!