Suusõnaline traditsioon - Haridusest

(Vaata haridusest ka lk 50–59)
Kui mina poisikene olin, kästi minul raamatud õppida, et siis lähan kirjutuskooli. Käisin ühe talve vallakoolis kirjutust ja reh[k]endust õppimas. Minu poeg siin ümbruses esimene haritum – tema studeeris tohtriks. Jaapani sõja aegu lõpetas ülikooli. Sõjaväljale oli tohtr[e]id vaja; meie ei tahtnud küll minna saske [lasta] pojal, aga tema vastas, et: „Mis ma siin teen. Mul vaja võlgu maksa,” jne. Siis sai ta kroonu käest reisi ja käerahaks 1500 rubla, sai võlad ära maksa.
EKLA, f 199, m 21, 106 (III-5) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Lepiku t. – Elmar Anton < Hans Tanilas, 82 a. (1926)

Käisin kihelkonnakoolis. Õppisin vene keelt, saksa keelt, geomeetriat, piiblilugu, usuõpetust, reh[k]endust, laulmist, joonistamist ja võimlemist. Kes kihelkonnakooli lõpetas, sai kroonuteenistust kaks aastat lühemaks. Koolis tegime ka eesti ja saksa keele kirjatöid ja kirjutasime vene keele diktaati. Algharidust on mõisnikud toetanud koolimaja ehitamisega ja toidumoona andmisega.
EKLA, f 199, m 21, 106/7 (III-5) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Sälgo t. – Elmar Anton < Laats, 66 a. (1926)

Minu isa oskas kirjutada – kust õppis – ei tea. Isa oli tiisler, mind õpetas isa höövlilaaste pääl tähti kirjutama. Olin 11-aastane, kui kooli läksin. Käisin koolis ühe aasta. Kuus aastat oli vahe, siis läksin kohalikku kihelkonnakooli. Olin sääl kaks aastat, kuni eksami ära tegin. Meie ümbrusest peremehed kõik umbes kihelkonnakooli haridusega.
EKLA, f 199, m 21, 107 (III-5) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Õmbleja t. – Elmar Anton < Johan Mägi, 72 a. (1926)

Mina käisi koolis kaks talve. Olin koolmeistri juures poiss üks aasta, säält sain tarkust rohkem kui koolist. Koolmeistriks oli talupoeg Hans Ronimus. Kui ma Soonel poiss olin, siis oli koolmeistriks Paulmeister. Minu isa oli ka koolis õppinud. Siis oli tahvli asemel olnud liivaruhi, sinna kirjutati tähed. Üks vana naine oli olnud kooliõpetaja. Sundus oli olnud ka koolis käia, kuid mitte suur.
EKLA, f 199, m 21, 107/8 (III-5) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Soone vstm. – Elmar Anton < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Kool oli talutares, kes numbrid oskanud teha, see oli ehk võis olla kooliõpetaja.
EKLA, f 199, m 21, 108 (III-5) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., V. Roosi t. – Elmar Anton < Johan Liiv, 68 a. (1926)

Isa oskas lugeda, aga kirjutada ei osanud. Kust lugema õppis, ei tea. Ise õppisin Soonel mõisa poolt ehitatud koolimajas. Igale, kes sääl koolis käisivad, said igaüks kaks vakka kartulaid, tange, liha jne. Moon anti koolmeistri kätte. Mõnikord sõid lapsed kokku, mõnikord võtsid välja. Minu tundmise järele oli too kool parem kui praegune. Sundus oli küll, et üks tali pidi koolis käima, kuid päris suurt nõudmist polnud.
EKLA, f 199, m 21, 108 (III-5) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Nuki t. – Elmar Anton < Jaak Purk, 80 a. (1926)

Käisin Rennite (kooliõp[etaja] nimi) koolis. See oli kuri mees. Kahte last lõi ta ka. Teisel poisil laskis kaltsa [püksid] maha tõmmata, kuid poiss oli mitu-mitu sõlme püksidele ette köitnud, nii et lahti ei saanud – küll vihastas.
Ema oskas lugeda, isa ka kirjutada. Kirjutamise oli ta köstri juures õppinud.
EKLA, f 199, m 21, 109 (III-5) < Tarvastu khk., Kuressaare v., Vaigu t. – Elmar Anton < Anu Loos, 70 a. (1926)

Mikvitsi [Mickwitzi] aegu oli kool Mustlase talus. Minu onu oli olnud koolmeister. Koolmeister andis teiseks päevaks tüki üles, poisid kiskunud aga raamatust lehe välja. Kui õpetaja neid lööma läinud, siis ütelnud poisid: „Kulla koolmeister, jäta veel see kord.”
Kui mina koolis käisin, oli mõisa poolt suuremalt jaolt moon. Rahvas ei osanud kirikus alles minu aegugi veel laulda. Kirikus köster mängis orelit ja koolmeistrid pidid vääre pääl eest laulma. Leerilapsed olid päeval köstri ja õpetaja tööd teinud, kuid õhtu laulu õppemise juures olid kirikusse magama jäänud.
EKLA, f 199, m 21, 109 (III-5) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Kantsi t. – Elmar Anton < Johan Kask, 84 a. (1926)

Minu aegu oli vene kool Tuhalaane Varesel. Alguses koolis käimine polnud sunduslik, pärast tuli juba sunduslikuks. Õpetus oli nõrk. Kirjutust ei saanudki hästi õppida. Mina ei õppinudki kirjutust ära.
EKLA, f 199, m 21, 110 (III-5) < Tarvastu khk., Tuhalaane v., Jõksi t. – Elmar Anton < J. Saabas, 85 a. (1926)

Meie koolimaja oli 16 versta kaugel, sellepärast käisin koolis ainult ühe talve. Isa oli lugemise ise õppinud alles pääle naise võtmist. Vanast, enne mind, olla mõisa poolt lastele hernesuppi jne antud. Minu aegu oli koolis käimine juba osalt sunduslik
EKLA, f 199, m 21, 110 (III-5) < Tarvastu khk., Loodi v., Toosi t. – Elmar Anton < Hans Kurvits, 77 a. (1926)