Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Mõisnikkudest ja talupoegade ning mõisnikkude vahekorrast

Uue-Suislepi ja Tarvastu mõisnikud olnud hääd. Kui mõnele vitsu antud, siis läinud nemad ära toa juure. Riidaja, Lõve ja Aakre mõisnikud olevat halvad olnud. Isa kõneles ise, et meie ja Tarvastu mõisnikud olevat armulised olnud. Vanast lõigati kaerad ja kesvad sirbiga. Kadunu isa niitnud kord aga vikatiga. Kord härra tulnud nurme. Kubjas jooksnud kohe isa juure ja karjunud: „Pane vikat käest ära, härra tuleb,” kuid isa pole pannud. Härra tulnud isa juure ja ütelnud, et: „Miks sa nii teed?“ „Aulik härra, mul ristluud valutavad,” öelnud isa. „Noh, niida pääle, aga korja sa pääd üles.”
EKLA, f 199, m 21, 84 (III-3d) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Lepiku t. – Elmar Anton < Hans Tanilas, 82 a. (1926)

Meie härrad on hääd härrad olnud. Isa jutustas, et kord olnud ühel mehel hobune viljas. Mees nägi korraga, kuid hilja juba, et härra tuleb. Mees teinud, et ta justkui magaks. Härra tulnud juure ja ütelnud: „Mees, tule üles, aja hobune viljast välja!” Nii ütelnud ta mitu korda, kuni natukene oli härra teda kepiotsaga torganud. Mees pannud jooksma metsa poole, härra aga lausunud, et: „Tule tagasi, ega ma midagi ei tee.“ Kutsunud pärast veel mehe mõisa, et rohtu anda – vahest on ehmatanud.
Viimane härra on palju vaesemaid koolitanud jne. Viimase härra vanaisa oli oma pojale, tol korral, kui ta kihelkonnakohtunikuks oli alganud, ütelnud: „No nüüd oled sa omale timukaameti kaela võtnud. Niisugust rahva nuhtlust ja karjumist ma oma õues ei salli.” Vanaisa oli Moorits [Moritz] von Krüdener – poeg sai baroniks.
EKLA, f 199, m 21, 84/5 (III-3d) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Sälgo t. – Elmar Anton < Laats, 66 a. (1926)

Isa seletas, et kaugelt pidi müts härrade ees maha võtma. Ise olen näinud, kui talumees talvel külma ilmaga baroni ees on palja pääga seisnud. Baron Krüdener oli võrdlemisi armuline ja inimlik. Kadunu isa ütles, et Voorus on ainult kaks peremeest peksmata jäänud, muidu on kõik peksa saanud.
Umbes 70–80 a. tagasi, vanaisa aegu on olnud nälg. Siis on meie baron kõigile Uue-Suislepi rahvale vilja ostnud. Pärast muidugi makseti tagasi.
EKLA, f 199, m 21, 85/6 (III-3d) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Õmbleja t. – Elmar Anton < Johan Mägi, 72 a. (1926)

Minu ristiisa oli härra Moorits [Moritz Reinhold von Krüdener], praeguse härra vanaisa. Kui ma Õmblejal karjas olin, tuli Moorits ja nägi, kui mul lehm viljas oli. Ta ütles ainult: „Katsu, et sa, poiss, vitsu ei saa.”
Minu isa oli kutsar, ema oli härrade juures. 200 a. tagasi oli siin küla. Härra andis minule selle koha, kus ma praegu olen, ja järve, mis väga kuulus kalade poolest, kuni surmani tarvitamiseks. Baron lubas mu kooli saksa keelt õppima panna, nagu ta 10 poissi pani. Muidu oli kõik prii, ainult ema pidi kuue andma. Ema aga ei annud ja nii jäin mina koolitamata. Sedaviisi koolitas tema 10 poissi, mõnest sai aidamees jne, mõnest mõni muu härra ametnik.
EKLA, f 199, m 21, 86 (III-3d) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., (Järv[e]küla) Siidre t. – Elmar Anton < Moorits Liimeon, 90 a. (1926)

Koolilastele andis baron prii söögi. Ta andis kartulid, kapsaid, rasva jne. Baron käis ise kooli vaatamas. Kui koolist lahti lasti, siis laskis ta rehkendada jne, kuni ülesande valmis said, siis kinkis ta mõnele tahvli ja mõnele raha.
EKLA, f 199, m 21, 87 (III-3d) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., Saadre t. – Elmar Anton < Kadri Latik, 91 a. (1926)

Kärstna, Tuhalaane ja Pahuvere perekonnast ehk vamilist jäi üks vana preili järele. Selle surma järele kinkis see oma varanduse Paistu luteruse koguduse Tuhalaane valla vaestele.
EKLA, f 199, m 21, 87 (III-3d) < Tarvastu khk., Tuhalaane v., Anikatsi – Elmar Anton < Johan Ots, 56 a. (1926)

Ühe härra õde kinkis ehk pärandas oma surma järele Tuhalaane luteruse usu vaestele 500 rbl. Enne kui graf Poola sõtta läinud, kutsunud ta jumalaga jätmiseks talupojad kokku. Graf läks ühes väega ära. Ta läks Poola mässu vaigistama. Enne oli igas mõisas kasarmu. Soldatitele oli talu poolt supp, mõisa poolt leib. Pääle Poola sõja jäid talud soldatitest tühjaks. Enne oli iga kahe talu pääl mees – mõnel kohal ka igas talus üks soldat.
EKLA, f 199, m 21, 87/8 (III-3d) < Tarvastu khk., Tuhalaane v., Jõksi t. – Elmar Anton < J. Saabas, 85 a. (1926)