Rendiaeg

Rendiaeg kestis sega- kui ka raharendina ühest kuni kahe rendiajani (6–12 aastani), kuidas kusagil kohti ostma hakati. Teoorjuselt üleminek raharendile toimus pikkamööda. Esimene rendiaeg oli segarendiga, s.o osa harilikult 1. pool renti rahas, teine töös. Ammutast toome ühe selgema näite.
EKLA, f 200, m 11:1, 78 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Minu isal oli Uuetoa talu, sel oli ainult 6 tiinu põldu ja paar tiinu karjamaad. Selle eest pidi ta maksma renti 60 rubla aastas. 30 rubla rahas ja 30 rubla eest arvestatud järgmine töö:
4 vakamaa sõnnikuvedu ja lahutamine,
2 tülpa teha põlluheinu,
1,5 tülpa rukist = 6 vakamaad,
1,5 tülpa tõugu = 6 vakamaad,
10 kartulinoppimise päeva hobuseta,
10 rehepäeva,
1 lambaniidu päev.
Umbes nii toimis kogu küla, muidugi proportsionaalselt oma talu suurusele. Raharenti kõiges summas mõis ei võtnud, kuna peremehed olid kehvad, tööjõudu lahtise ja tööta rahva tõttu oli odavalt saada, siis tehti teorenti hea meelega.
EKLA, f 200, m 11:1, 78 < Peetri khk., Ammuta k., Uuetoa-Lombi t. – Rudolf Stokeby < Kaarel Tauden, 70 a. (1929)

Rentnikkudeks jäid tavaliselt vanad peremehed või kui neil puudus majandusline jõud, siis otsis mõis koha peale mõne pisut jõukama mehe. Tal pidi olema vähekese hädatarvilist inventari ja raha. Joodikuid tavaliselt rentnikkudeks ei soovitud (see loosung oli maksev kõikjal).
EKLA, f 200, m 11:1, 79 < Peetri khk., Müüsleri k. – Rudolf Stokeby < Jaan Roos, 58 a. (1929)

Viiso külas maksis talupoeg koha eest, millel põldu 14 tiinu ja karjamaad-heinamaad soised, kokku ca 30 tiinu, renti puhtas rahas 225 rubla.
EKLA, f 200, m 11:1, 79 < Peetri khk., Viisu-Vedruka k.– Rudolf Stokeby < Juhan Reinhold, 70 a. (1929)

Koigi pool kuuleme, et orjus või „abbiteggu” ei olnud just sunduslik, kuid see oli hinnatud nii kõrgelt, et oli kasulikum teha tükke. Sigapusma külas Arjaka talu, mille suurus oli:
Õue ja aiamaad, põllud – 17 [tessatini] 1904 [ruutsülda].
Heinamaad – 22 [tessatini] 864 [ruutsülda].
Karjamaad ehk muud kohta, kus kari käib – 13 [tessatini] 160 [ruutsülda].
Metsa-, raba- ja nõmmemaad – 1664 [ruutsülda].
Kokku – 53 [tessatini] 2192 [ruutsülda].
Selle talu rent oli 1879. a. kuue aasta peale tehtud kontrakti järele 190 rubla ja muud väiksemad jooksvad kohustused. 42 rubla 25 kop eest pidi rentnik tegema igal aastal nn abitegu.
Rendile andmine toimus selle talu juures esimest korda 1873. a. kuue aasta peale. Käesolevad tingimused on teisest lepingust.
Arjaka talu abiteo raha peale hinnang:
4 vakamaa rukkilõikus – 4 rbl,
4 vakamaa nisulõikus ehk herneid niita ja panna kubitsasse – 4 rbl,
4 vakamaa herjapead niita – 1 rbl,
2 vakamaa kartulaid üles võtta ja mõisa juure viia – 6 rbl,
10 sülda puid Laimetsa metsas raiuda ja Koiki vedada – 10 rbl,
21 kartuli- ja masinapäeva – 5 rbl 25 kop,
2 sui päeva – 1 rbl,
1 sui voor – 4 rbl,
2 talve voori – 6 rbl,
1 süld puid Arus murda ehk Nurmsist vedada – 1 rbl,
Kokku – 42 rbl 25 kop.
Nii olid töö hinnad õieti kõrged ja raha nende tükkide eest ei soovinud maksa keegi. Nii nolens volens [tahes-tahtmata] pidi abitegu tehtama. Lepingus on 2 suvipäeva (jala) = 1 rubla. Niisugust palka ei makstud päivilise[le] kunagi. (Üle piiri Viljandimaal Imavere mõisas maksti veel 1905. a. 24–30 kop läbi aasta päev.) Päälegi oli vaba tööjõudu saunadest saada õige odavasti küllalt.
EKLA, f 200, m 11:1, 79/80 < Peetri khk., Sigapusma k., Arjaka t. – Rudolf Stokeby < Jüri Grünthal, 48 a. (1929)