Ajalooline traditsioon: Peetri.

Mõisad ja härrastemajad - Esna mõis


Esna mõis, üldsuuruses 1403 [tessatini] 2320 [ruutsülda], omanik Walter von Grünewaldt. Esna nimi olevat tuletatud endise von Hesseni omaniku nimest. Päris vanaaegne eesti nimi olevat tal Orrisaar, Orjasaar või ühenduses orjaga.
EKLA, f 200, m 11:1, 33 < Peetri khk., Viiso m. – Rudolf Stokeby < Eugen von Harpe (1929)

Esna tarvitatakse nüüd ainult eesti keeles, kuna Orrisaar saksa ja vene keeles.
Härrastemaja on ise ühekordne puuehitus. Ehitatud aastal 1821, milline arv on mõisa esikukse päälses aknas prošidena [prossidena]. 1888. a. ehitati härrastemaja põhjapoole otsa kiviosa, ka ühekordne nagu muugi ehitus. Ka endise katuse asemele on pandud kivikatus plekkaartega.
Mõisahoone ei sisalda eneses mingit kunstilise väärtusega eset.
Vana mõis, mis asetas mõisa härrastemaja enne 1821. a., on praegu alles põhja pool praegust maja ühekordse peakiviehitusena, kus asusid hiljem mõisateenijad.
Härrastemaja kasutavad praegu riigirentnikuna h[obu]postijaama pidaja ja teisel pool otsas jaoskonnaarst.
Mõisamaad on asunikkudele jagatud, ainsa sihtkohana hobupostijaama põllud.
EKLA, f 200, m 11:1, 33/4 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!