1905. aasta

1905. aasta sügisel olnud tunda rahva seas rahulolematut käärimist. Liikumise kandjaiks osutunud enamikus väikemaapidajad ja vallalised töölised.
Erilisi rüüstamisi ega põletamisi Lüganusel üldse pole olnud. Hilissügisel põletatud revolutsioonilise elemendi poolt ära kolm mõisa küüni. (Iisküll, Arnold; Kippar, Otu) Püssi valla popsid käinud mõisaväljadel endile maad mõõtmas ja asetanud põldudele piiritikke. (Kaldesuu, Juhan; Uueküla, Aleksander) Vallamajades peetud koosolekuid, kus tehtud alati ühine otsus, et rahvas peab hoiduma mõisa põletamisest ja rüüstamisest, seni kui pole teada midagi üldise mässu lahtipuhkemisest. (Männi, Marie)
Hoopis hoogsama pöörde võtnud revolutsiooniline liikumine enne jõulupühi. Nimelt tulnud Narvast keegi Tamme-nimeline noormees ning ässitanud inimesi. Ta kõnelnud Püssi ja Maidla vallamajades ning ka külades, kästes rahval sõjariistu kätte võtta ja asuda mõisate vallutamisele, kuna suurem relvastatud sõjavägi olevat Narvas ootel, et maale appi tõtata. (Kippar, Otu; Tagamaa, Jaan jt)
Mõlemais vallamajades peetud kõne saanud müriseva kiiduavalduse osaliseks ning koosolijad, sattununa päädpööritavasse ekstaasi, hakkanud samas lõhkuma. Kõige esmalt rebitud seintelt keisri ja tema suguvõsa pildid ning trambitud puruks. Püssi vallamaja katusele asetatud ülesse punane lipp. Korraldatud rongikäik mööda maanteed Maidla suunas ning lauldud revolutsioonilisi laule. (Kaldesuu, Juhan; Tagamaa, Jaan; Uusküla, Aleksander)
Pärast Tamme agitatsiooni läinud Maidla ümbrus nagu põlema. (Männi, Marie) Vallamajas peetud järjest kõnekoosolekuid ja ühel neist võetud vastu otsus valla volikogu poolt, mis keelanud ära Vene riigile nekrutide saatmise. Eriti võimas olnud mässuline liikumine paar päeva ennem pühi, nagu juba tähendasin. Sest Tamm käinud Unikülas ja Kestla külades, kus ta leidnud oma kõnedele väärika kõlapinna, kuna nimetatud külis elavad päämiselt väikemaa mehed. (Põld, Jaan; Lümat, Mihkel) Uniküla mehed olnud ka südikamad väljaastujad ja revolutsiooni tegijad ühtlasi. (Männi, Marie)
Kuna rahva meeleolu oli juba isegi viimase võimaluseni üles ässitatud, aidanud meelepaha tõstmiseks sakste vastu kaasa veel õpetaja Valteri kõne. Nimelt pidanud Valter enne pühi kirikus rahvale mõjuva jutluse, milles tähendanud, et rahva kurjus ülemuse vastu oleneb sellest, et puudub vitsahirm. (Põld, Liisa; Teedlaus, Juhan jt) Selline rumal kõne õpetaja poolt ajanud osa kuulajaist päriselt marru ning samas lahkunud osa inimesi kirikust demonstratiivselt ja liikunud rongikäigus kirikuväravast Püssi vallamajja. Vallmajas sunnitud kojameest punast lippu katusele viima, mida viimane ka ähvarduste hirmul teinud. (Kaldesuu, Juhan; Teedlaus, Juhan; Tagama, Jaan)
Revolutsionäärid vangistanud Erra mõisniku poja (sest viimane olnud mässu ajal mõisas). Viimane asiolu tekitanud sakste ja punaste vahel verevalamise, kus keegi võõras mees revolutsionääride seast saanud surma. (Iisküll, Arnold; Innus)
Kestla koolimajas käinud ka mõned noorukid Tallinnast rahvast agiteerimas ning paljud, eriti nooremad, süttinud ja läinud kaasa. (Männi, Marie; Iisküll, Arnold)
EKLA, f 200, m 19:1, 106/10 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)