Asustamisküsimus

Lüganuse kiriku ja kihelkonna asutamise kohta ei ole mul võimalik esitada andmeid, kuna kirikukroonika ja arhiivi jälgimine kuulusid teisele stipendiaadile. Esitan siin mõningad legendaarsed andmed üksikute külade tekkimise kohta nii, kui seda mulle jutustati.
Aruvälja küla tekkinud lepiku sisse, kus alul elanud ainult kolm peret. Hiljem kogunud teisi juure ja umbes 90 aastat tagasi sundinud mõisnik perekondi tühjadele maa-aladele kolima. Praegu elab Aruväljal 19 peret, nendest 4 talupidajat. (Vahmann, Mihkel)
Jalastu külas asub samanimeline perekond, kes olevat juba väga mitmendat põlve samas kohas. Alul olnud Jalastu üksik talu kesk metsi, kuid Püssi krahv Ernst Stackelberg sundinud inimesi metsamaid harima ja esimesed asunikud Jalastusse olnud 70 aastat tagasi. (Jalastu, Jaan) Ning praegu kannab kogu küla esimese asuniku nime.
Kestla küla olevat tekkinud redukülana. Alul olnud küla asemel suur mets. Keegi Miku (Sajor, Mihkel) nimeline mees läinud metsa redusse ja asutanud omale pikkamööda talu. Mikule järgnenud ka teisi asunikke ja nii tekkinud küla, mida hakati hüüdma Kestla. (Tedlaus, Juhan; Tamm, Maarja)
Liimala küla saanud nime samanimelise perekonna järgi, kes asunud esimesena Liimala randa elama. Liimala perekond ja talu on veel praegugi olemas. (Liimal, Mari)
Vanasti elanud Lümatu külas ainult kolm peret, neist olnud üks talupidaja. Talus elavat juba kuuendat põlve Lümatu-nimeline perekond. Alles hiljem Eesti valitsuse ajal hakatud jagama kännustiku maad inimesile ja nimetatud kolmele perele siginenud alles hiljuti uusi asujaid juure. (Lümat, Juula)
Praegune Purtse küla asunud enne orduaega mere ääres Hiiemäe kaldal. Kui asutatud Purtse mõisa, siis toodud küla viimase praegusse asupaika – Sarapiku väljadele. Nimetatud koht on maapinna poolest paene ja väga vähese mullaga, kuna Hiiemäe ümbrus selle vastu on hää põllupinnaga maa. Ka asuvat praeguse Purtse küla heinamaad Sonda ümbruses, mis umbes 6–7 km külast eemal, kuna Hiiemäel heinamaad asuvad ligidal. (Teedlaus, Juhan; Kaldesuu, Juhan)
Küla asumine Hiiemäe kaldal näib olevat tõenäolik, sest nimetatud kohal on veel tänaseni säilinud varesid, mida hüütakse Tenisvaredeks.
Rahvajutu järgi elanud Hiiemäel keegi Tenise-nimeline mees, kes olnud jõukas ja hoolimata mõisniku käsu vastu. Ta ei olevat ennem oma kohalt välja kolinud, kui ta suri. Ning alles pärast tema surma lammutanud mõis talu ja saanud Hiiemäe kalda mõisa külge. (Kaldesuu, Juhan)
Tagamaa küla nimi olevat tekkinud samuti Tagamaa-nimelise perekonna järgi, kes olnud nimetatud kohas esimeseks elanikuks. Vanaperemees Jaan jutustab, et praegu elavat Tagamaa talus üheksas põlv Tagamaid.
Tagamaade esiisa olevat tulnud Rootsist kolme vennaga. Üks vendadest asunud elama Kantkülla, teine Aidusse ja kolmas Tagamaale. Jaani jutustuse järgi olnud Rootsist tulijad väga rikkad. Praeguse Tagamaa perekonna esiisa olevat peitnud oma varanduse kuhugile talumaile ning tähendanud, et kes kord tema varanduse leiab, sellel ei pruugi tööd teha üldse. Varanduse peitja olnud kord krahvi käsutusel Narvas ja tagasi jõudes surnud oma talu lakka, ilma teatamata kellegile varanduse asupaika. (Tagamaa, Jaan)
EKLA, f 200, m 19:1, 11/5 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)