Arhiivid - Kuusalu kiriku arhiiv

Üle antud Tartu. Kõik, mis järel on, asub õpetaja maja eeskojas kapis koos vanade laululehtedega. Osa asju olevat pööningul. Nimestik on, kuid selle järgi raske midagi üles leida.
Arhiivis on:
• Kirikuraamat pergamendis aastast 1735.
• Kirikuraamatud 1770, 1793, 1817 – ka konvendiprotokollid.
• Kommunikantide nimistud alates 18. sajandist.
• Kirikuraamatud Loksa kabeli visitatsioonide kohta.
• Gerechtichkeitsbuch aastaist 1774–1836.
• Õpetaja Hirschhauseni jutlus a 1830.
• Kihelkonna kaarte 18. ja 19. sajandist.
• Visitatsiooniprotokollid aastatest 1798, 1821, 1843, 1848.
• Nimistu vabadikkude poolt tehtud lõikusepäevade kohta alates aastast 1846.
• Koolide aruanded alates aastast 1899.

Eesti Kirjanduse Seltsile üle antud G. Vilbergi kaudu osa materjali:
Õpetaja Hirschhauseni käsikirjad ja kirjavahetus õpetaja Knüpfleriga.
• Jõelehtme õpetaja Schüdlöffeli keelelised tähendused.
• Kreutzwaldi käsikirja „Über den Charakter der estnischen Mythologie“.
• Stahli „Leyen Spiegel“ ja veel mõned vähema tähtsusega raamatud ja kirjad.

Arhiivis leidub veel käsikiri, mis saadetud praost Voldemar Kentmannile taluperemehe Mart Kööseli poolt Tõstamaa kihelkonnast sooviga avaldada see Ristirahva Pühapäeva Lehes (Kentmann [oli] selle toimetaja). Käsikirjale tehtud Kentmanni poolt märkus, et tsensor pole avaldamist luband 1879. Selles käsitatakse vene usku siirdumist Tõstamaa kihelkonnas. 1845 lubatud veneusulistele priimaad ja kingitusi. 1862 Tõstamaa vallas oli 150st peremehest luteriusulisi 17, väiksemais vallus ainult 4–5. Siis algas tagasi soovimine. Artikli kirjutaja on hakand ristima segaabieluliste ja ka päris veneusuliste lapsi luteri usku. Köösel kutsutakse mõisa ja nõutakse asja uuriva kindrali juuresolekul senisest tegevusest loobumist. Hiljem Köösel aga seda siiski jatkab ja hakkab isegi inimesi laulatama ja tõestab pühakirja põhjal, et tal seks täieline õigus.
Edasi räägitakse, et Kihnu saarel luteri usu kabel on maha kistud ja vene usu kirik asemele ehitatud. Luteriusulisi olevad vaid paar vana soldatit. Veneusulised ei tohtivat kartusest ühestki luteriusuliste koosolekust ja ettevõttest osa võtta.
M. Köösel vangistatakse aastal 1863 koos õpetajaga usulisil põhjusil. Sillakohtus ja hiljem kohtunikkude ees Viljandis ta seletab, et valjult piibli lugemine polevat keelatud ja näitab koha piiblis, kus on öeldud, et Jumal ei tahtvat suitsetamise ja põletamise ohvreid, mida aga toimetavad veneusulised.
Köösel hiljem siiski vabastatakse karistuseta.
Kuusalu kiriku kroonika alustatud 17. sajandil. See koosneb aga esialgu pea ainult lühikestest märkustest kiriku ehituste ja paranduste kohta. Kuusalus on olnud 22 luteriusulist õpetajat. Viimased neist:
Christian Knüpfer 1777–1806.
Karl Magnus Knüpfer 1807–1808.
Jacob Johann Anton Hirschhausen 1809–1837.
Praost Eduard Ahrens 1837–1863.
Praost Voldmar Kentmann 1863–1899.
Kroonika muutub üksikasjalisemaks Ahrensist alates. Järgmised õpetajad on Voldemar Kentmann 1901–1907 ja selle järgi Ney, Luther ja praegune õpetaja Karl Kentmann.
EKLA f 200, m 16:1, 9/12 (II) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)