Asjalisi mälestusi - Kirikud ja kirikuis leiduvaid esemeid - Kadrina kirik

Kadrina kihelkond on asutatud Taani valitsuse ajal 13. sajandi algul. Taani hindamise raamatus nimetatakse nüüdist Kadrina kihelkonda Porochia Torvesaevaera – Torvastvere. Aastal 1596 kirjutatakse kiriku kroonikas – Kadrina kirik Tristveres (Kirchenbuch zu Tristfer S. Catharinae Kirch genannt). Tristveres nimi on tulnud vastavast küla nimest, kus kirik asus.
EKLA, f 199, m 55, 1 (I-1a) < Kadrina khk. – Linda Vilmre (1931)

Rahvasuus on säilinud mitu variatsiooni Kadrina nime tekkimise ja kiriku ehitamise kohta. Nii olevat mõnede teadete järgi leidnud Kadri nimeline naine kiriku metsa keskelt. Leidja nimi jäänud ka kirikule.
EKLA, f 199, m 55, 1/2 (I-1a) < Kadrina khk., Undla v., Sootaguse k. – Linda Vilmre < Jakob Taltsepp, 47 a. (1931)

Teiste andmete järgi müüritud Kadri nimeline isik kiriku ehitamisel selle müüri sisse.
EKLA, f 199, m 55, 2 (I-1a) < Kadrina khk., Undla v., Võduvere k. – Linda Vilmre < Mari Viise, 65 a. (1931)

Kõneldakse ka, et Kadri nimeline naine toonud oma põlles esimese kivi ehituse kohale.
EKLA, f 199, m 55, 2 (I-1a) < Kadrina khk., Undla v., Salla k. – Linda Vilmre < Joosep Neidek, 86 a. (1931)

Alguses kavatsetud ehitada kirikut Variste mäele (Imatu kogukonna piirides), aga kukk laulnud: „ei mitte Variste mäele, vaid Kadrinasse“. Nii ehitatudki kirik praegusele kohale. Keegi vana Kadri nimeline naine olnud kiriku ehitaja, sellest saanud kirik nimegi.
EKLA, f 199, m 55, 2 (I-1a) < Kadrina khk., Undla v., Võduvere k. – Linda Vilmre < Tiina Steinfeldt, 85 a. (1931)

Kadrina kiriku täpset ehitamisaega ei teata, kuid ehitustehnilisil kaalutlusil võiks arvata, et see on ehitatud 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algul. See on kodakirikute tüüpi, kolmelööviline gootistiilne ehitis, mõningate romaanistiili elementidega.
Nähtavasti on kiriku ehitamisel alustatud romaanistiili põhimõtete järgi, kuid hiljem on mindud üle gooti stiilile. Ehitusmaterjaliks on lõhkumata raudkivi ja paas.
Kiriku pikihoone on kolmelööviline, nelja neljakandilise samba kantav ehitis, veidi madalama ja kitsama otselõpulise kooriga. Massiivne nelinurkne torn pääehitise läänepoolses otsas ja käärkamber koori põhjaküljel on ürgelised ehitised. Hilisem juurdeehitis on ainult sandikoda kiriku põhjapoolse sissekäigu ees.
Keskmine lööv on vähe kõrgem ja laiem kõrvallöövidest. Nii pikihoonet kui ka koori katavad ristvõlvid. Pikihoone võlve kannavad neli neljakandilist ja väga massiivset sammast, kusjuures üleminek võlvideks toimub lihtsa simsikujulise kapiteeli kaudu. Aknaid on kiriku pikihoones kuus, kooriruumis üks. Koori otsmine aken on müüritud kinni.
Kiriku juures ettevõetud ümberehituste ja paranduste kohta on säilinud teateid 17. sajandist alates.
1684. aastal ehitati kirikule uus katus ja torni tipp. Ehitusmeistriks olid Sinnipallo Andres ja Valgma Johann.
Põhjasõja ajal põletas venelane kiriku ja torni katused (1702). Kuigi tuli tungis ka kiriku siseruumi, jäid omati terveks altar, kantsel ja pingid. Samuti põletasid venelased õpetajamaja ühes kõrvalhoonetega. Õpetajamaja ehitati küll varsti uuesti, kuid venelased põletasid selle enne 1711 aastat jällegi.
Alles 1734 aastal tehti algust kiriku parandamisega. Kõigepääl parandati käärkamber, ehitati sellele uus katus ja uued aknad. 1741. aastal võeti ette kiriku sisemine ja väline reparatsioon. Kirikule ja tornile tehti uues katused, pandi uued aknad, uksed ja torni luugid. Tööd juhatas keegi saksa müürsepp Tallinnast. 1745. aastal ehitati sandikoda kiriku põhjapoolse ukse ette. 1752. aastal jõuti kiriku parandamisega lõpule.
Samal ajal rikastus kirik ka inventaari poolest. 1745. aastal laskib kiriku patroon Stael von Holstein teha uue kantsli ning parandada altari. 1729. aastal osteti kirikule kaks kella. 1727. aastal annetas Palmse mölder Arend Burchardz [Burchardt] suure kroonlühri.
1797. aastal muretseti kirikule orel. 1794 a. tehti kirikule uus põrand, uued aknad ja värviti seinad uuesti. 1818. aastal tehti kirikule jälle uus katus.
Õpetaja Hellenikse ajal (1844-1864) põles torni katus ja ehitati uus. 1918 tehti kirikule uus katus.
1922. aastal võeti kiriku juures ette põhjalikum remont. Muuseas hävitati kiriku vanaaegsed kitsad gootistiilsed aknad ja tehti need laiemaks ja pikemaks. Ehitusmeistriks oli Georg Adoff.
EKLA, f 199, m 55, 2/5 (I-1a) < Kadrina khk. – Linda Vilmre (1931)

Kirikus leiduvaid esemeid.
Altar on päris 19. sajandist. Altari pilt kujutab Kristuse mahavõtmist ristilt. Pildiraam on gootistiilne, puust nikerdatud. Pildi all on kiri: „Karistus oli tema peal, et meil pidi rahu olema. Jes 53,5.“
Eriti huvitav on peen puust nikerdatud krutsifiks, mis on paigutatud triumifikaare kohale pikihoone otsa seinale. Nimetatud krutsifiks on pärit keskajast. Keskajal asetsenud krutsifiks triumfikaart läbistava põikpuu keskel, kuna sellest kahel pool asetsenud Maria ja Johannese väiksemad puukujud. Kunas see ristpuu triumfikaarest kõrvaldati ja krutsifiks paigutati seinale, ei ole teada. Kuid arvatavasti on see sündinud peale usupuhastuse. Kumbagile poole krutsifiksi on triumfikaare kohale pikihoone otsaseinale maalitud barokkstiilsed inglikujud, kes hoiavad käes lehte piiblisalmiga. Kristuse paremal käel: „Jummala Tal kannab mailma patu ärra. Joh. I 29“. Kristuse pahemal käel: „Kes usub, mõistetakse Kristuse sees õigeks. Ap. Teg. 13, 39“.
Orel Kadrina kirikusse on ostetud 1895. aastal Peterburist Jeesuse kirikust.
Kellasid on kaks. Ühel neist on kiri: „ St. Catharinae Kirchelein Wirland gehörig. Anno 1729 D. 19. Mai. Lahorem praestitit. Er. Näsmanholm. Teine kell on samast aastast.
EKLA, f 199, m 55, 5/7 (I-1a) < Kadrina khk. – Linda Vilmre (1931)

Kiriku riistad.
1. Hõbedast ja üle kullatud karikas kinkijate vappidega.
2. Hõbedast karikas keskaegsete ilustustega.
3. Hõbedast ja üle kullatud armuleivakarp kinkijate vappidega.
4. Hõbetaldrik (kullatud) kingitud Fabian von Tiesenhauseni ja Gerdrut Taube pool aastal 1753.
5. Hõbetaldrik üle kullatud.
6. Hõbekann, kinkijate vappidega ja nimetähed: F. v T: G. T.
7. Pronksist lühtrid aastast 1720.
8. Hõbedast armuleivakarp, aastast 1893. Leerilaste kingitus.
9. Hõbedast veinikann, aastast 1873. Koguduse kingitus.
10. Hõbe ristimisvaagen. 1879.
11. Hõbekrutsifiks.
Kiriku kroonika andmeil on Kadrina kihelkonna talupojad 17. sajandil kinkinud kirikule järgmisi asju: 1659. aastal kinkis üks kohalik peremees kirikule kella, kuid see varastatud hiljem ära; 1651. aastal Jaan ja Jüri Micko Jüri pojad Huljalt, Vando Pallo Mart ja Jürgi Mart, Medtstak ja tema pärijad kinkisid kirikule vask kroonlühtrid; samuti kinkisid 1898 a. Wasse mölder Mart ja Loksa Jüri kirikule kroonlühtri; kirikule pinke kinkisid Vahakulmu peremehed Jaan ja Jaak; Wasse mölder Mart Amblast; Saksi valitseja Hans Stein; Walter v. Dedwig Hõbedalt kinkis 1651 a. hõbekarika, Tõrma küla peremehed kinkisid väikese hõbekarika 1683 a.
EKLA, f 199, m 55, 7/8 (I-1a) < Kadrina khk. – Linda Vilmre (1931)

Kirikus leiduvaid haude.
Varemail ajul maeti surnuid kiriku põranda alla. Kadrinas on isegi talupoegadel olnud kirikus oma matmisekohad, kuna see tavaliselt oli mõisnike eesõigus ja talupoegi maeti kiriku ümber. Kadrinas on mõisnike matmisepaigad koori põranda all, kuna talupoegade omad olid keset kirikut ja pinkide all. Kiriku kroonikas on loeteldud järgmised peremehed, kelle matmiskohad olid kirikus:
1. Jürri Mik aus Sootack u. seine Anverwandten.
2. Lars Hansens seine Nachkommen.
3. Huljelsche Müller Jaan mit seinem Anverwandten.
4. Weski Tomas von Wahhakulm u. seine Anverwandten.
5. Muicke Tõnnu von Palmus.
6. Undelsche Müller Abram mit seinen Anverwandten.
7. Fohnalsche Müller Hans.
1744. keelas kirikukonvent matmised kiriku pinkide alla ära, kuna matmise juures tavaliselt lõhuti pinke. Matmise paikadeks jääti kooriruum, käigud ja orelivääri alune. Hauad kaevati ja müüriti varem valmis, surnud maeti sinna üksteise peale.
Praegu on säilinud ainult paar üksikut hauakivi. Üks neist asub torni all põrandas ja kannab pealkirja:
DIESER STEIN UND STAETE GEHÖRET
MUICKE TENNO UND SEINEN BRUDER
JÜRRI [mingi ilukaar] SAMPT IHREN DEN (kulunud)
ANNO 1699.
Kiriku peasissekäigu ees torni all põrandas on teine peakivist hauaplaat, kuid niivõrra kulunud, et kirjad osutuvad arusaamatuiks.
Väljas kiriku seina najal on umbes 1,5 x 0,5 meetri suurune paetahvel. Plaadi keskel on vapp, millel on kujutatud kolm kätt. Plaadi nurkades asetsevaid sõõrides on ristikheinalehekujulised kaunistused.
EKLA, f 199, m 55, 8/10 (I-1a) < Kadrina khk. – Linda Vilmre (1931)