Ajalooline traditsioon: J�rva-Madise.

Suuline traditsioon - Rahva majanduslik elu- Teoorjus


Kevad, suvi ning sügis läbi olnud ikka põllutöö pea alati mõisa põllul, harva mõned päevad saadud olla ka oma põllul. Talvel kedratud ja kujutud mõisale kangaid. Mõisast antud toores materjal, aga palka mitte kopikatki.
EKLA, f 199, m 48, 53 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Venevere k., Otsa t. – Elfriede Änilane < Leena Tammets, 77 a. (1930)

Jutustaja ema pandud ühte tallu teenima ja pidanud säält käima Orina mõisas korra nädalas. Jõulu esimesel pühal saadetud ta allika päält jääd võtma viinavabriku tarvis. Kord oldud jälle mõisas kartulit võtmas, iga korra tüdruk võtnud mõne kartuli ka leivakoti põhja. Kubjas aga otsinud kõigi kotid välja, teinud põllule tule ja visanud kotid tulle. Jutustaja ema tõmmanud aga kähku koti tulest ära, olnud perenaise kott ja oleks kodus peksa saanud. Siis kubjas löönud kepiga mööda sääri ja reisi.
EKLA, f 199, m 48, 53 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Kruusimäe t. – Elfriede Änilane < Anna Õlm, 63 a. (1930)

Jutustaja olnud tüdrukulaps. Ema elanud ühe pere kõrvulisena. Ema pidanud Albu mõisas jüripäevast mihklipäevani ühel aastal igal nädalal ühe päeva tegema selle eest, et ta lapse oli muretsenud. Neid päevi pidanud tegema siis, mil laps juba ema taga saanud vantsida. Sellest ei olevat keegi küsinud, kas emal ja lapsel midagi süüa oli või ei.
Jutustaja teinud juba 13-aastasena peremehe eest Albu mõisas vaimupäevad.
EKLA, f 199, m 49, 54 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Ageri k., Tõnise t. – Elfriede Änilane < Jaan Karjust, 80 a. (1930)

Jutustaja olnud Alliku mõisas lapsest saadik sulaseks. Seitsmepuudalisi viljakotte pidanud tõstma, millest on sõrmed jäänud päris kõveraks. Ööseti kella 12 ajal aetud ülesse nuumhärgi söötma. Põllul kündmas pidanud juba päevatõusul olema.
EKLA, f 199, m 49, 54 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Kuksema v., Oeti moonamaja – Elfriede Änilane < Mihkel Tammkõrv, 92 a. (1930)

Käravete mõisa lähedal olnud keegi kahe lapsega tüdruk, kes pidanud mõisale kummagi lapse pealt tegema ühe päeva igal nädalal.
EKLA, f 199, m 49, 54/5 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Soosalu k., Ravastiku t. – Elfriede Änilane < Miina Liibert, 68 a. (1930)

Kibedal tööajal saatnud mõis taludele käsu, et pered mõisa tööle tuleksid. Mitmest perest ei olevat aga mindud, sest oma vili pudenenud päris ära ja siis töötatud oma põllul. Pärast antud mõisas iga tegemata päeva eest peremehele üks kepihoop. Jutustaja isa saanud kaheksa hoopi, olnud mõisale kaheksa päeva tegemata.
EKLA, f 199, m 49, 55 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Saare k., Saaresauna t. – Elfriede Änilane < Leenu Eidmets, 72 a. (1930)

Kuueteistkümneaastase poisikesena olnud jutustaja Ageri mõisas sulaseks. Kord kannud ta rehealt küüni aganaid. Olnud suur tuul, milline talli ukse eest maha löönud. Kubjas käskinud tal ust ette tõsta. Tema öelnud, et ta ei jõudvat ja ei olevat ka aega, sest pidavat aganad eest ära viima. Kubjas kaebanud härrale ära ja kohe lastud talle 25 hoopi vitstega anda.
EKLA, f 199, m 49, 55/6 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Mõnuvere k., Kobina t. – Elfriede Änilane < Peeter Pilve, 87 a. (1930)

Kui teomeestel mõisa töö olnud halvasti tehtud, siis antud peremeestele peksa, mõnes talus olnud lesed perenaised, need saanud ka peksa.
EKLA, f 199, m 49, 56 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu as. – Elfriede Änilane < Mai Tammets, 76 a. (1930)

Neitla külast Ansu perest lastud Jäneda haagrehil peksta sulasepoissi Hansu, kes peremehelt oli natuke vilja varastanud. Kaks peremeest saanud selle eest haagrehilt peksa, et nad sulaseile olid silgud mõisa teole minnes ühes pannud – soolast oleks küllalt aidanud, või sulasele veel silku tarvis.
EKLA, f 199, m 49, 56 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Hansujaagu t. – Elfriede Änilane < Madis Maal, 76 a. (1930)

Laupäeviti aetud kõik süüdlased mõisa õuele kokku ja tõllahoones pekstud. Seitsme teomehe hobustel olnud kaelad katki, selle eest antud igale teomehele 25 hoopi. Üks teomees pidanud ka härralt nahapeale saama. Ta istunud põllul äkke peale veidiks puhkama, äkitselt kuulnud põõsaste kahinat, karanud hirmuga püsti ja seisnudki otse härra ees. Teomehel ei olevat pastlaid olnud ja valetanud, et tallanud naela jalga. Siis ei olevat härra löönud, vaid õhtul antud mõisast paar pastlaid.
EKLA, f 199, m 49, 56/7 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Alliku t. – Elfriede Änilane < Madis Lääts, 80 a. (1930)

Igast talust käinud vaimutüdrukud mõisas rehel. Õhtul raputatud kõik õlekood läbi ja kui mõni viljatera välja tulnud antud kohe tüdrukule reheõlgedel peksa.
Mõned peremehed meelitanud opmanni ja rehepappi andes vaimudele viinapudelid kaasa, et need mõisa ametmeestele edasi annaks meelehääks.
Neli päeva olnud ikka teomees ja kaks päeva vaim iga nädal mõisas.
EKLA, f 199, m 49, 57 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Marie Sillaots, 48 a. (1930)

Jutustaja ämmale tulnud Albu mõisast käsk, et ta pidavat mõisale nn kohtulamba tooma. Ämm viinudki lamba mõisa, kuid saadetud jalamaid lambaga tagasi, sest ei olevat sakstele kõlbanud. Et ämmal teist lammast ei olevat olnud, siis läinud kahe nädala pärast, enesel nahk hirmu täis, jälle sama lambaga mõisa. Mõisas öeldud kohe, et miks ta esimesel korral seda lammast ei olevat toonud, nii kiuslikud olnud saksad.
EKLA, f 199, m 49, 57/8 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Venevere k., Otsa t. – Elfriede Änilane < Leena Tammets, 77 a. (1930)

Jutustaja vanemad käinud Alliku mõisas teol. Talveti naised kedranud ja kudunud mõisale, kuna mehed käinud vooris. Olnud kehvad riided ja jalatsid, kui voorist koju tuldud, olnud varbad külmanud. Viinavooriga käidud koguni Jamburgis, mille peale läinud seitse päeva ära.
Mitu meest surnud viinavooriga Jamburgi minnes teel viina[surma] ära. Joodud tee peal aam viina ära ja Narva jõest pandud tühi vaat vett täis. Härra kiitnud veel pärast: „Näe, kus kanged mehed, veel pärast surma tegid seitse teevoori päeva ära.” Päevad võetud muidugi arvesse, olgugi, et mehed elusalt Jamburgi ei olevat jõudnudki.
EKLA, f 199, m 49, 58 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Kuksema v., Oeti k., Jüra t. – Elfriede Änilane < Adu Kolnes, 80 a. (1930)

Ageri mõisa viin viidud Vasknarva. Jutustaja isa käinud sageli vooris, kõik küla pered aetud korraga mõisa kokku ja siis läinud voor minema – pikk nagu keisri matuserong.
EKLA, f 199, m 49, 59 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Venevere k., Otsa t. – Elfriede Änilane < Kai Purk, 82 a. (1930)

Vasknarva viidud ka vilja. Kui teel mõni saks vastu tulnud ja küsinud, kust voor olevat, siis pidanud vastama, et suure härra vallast.
Albus lõhutud palju talusid ära. Olnud Kodruküla, Aruküla ja Nõmme küla, kus olnud hulk talusid, millised lastud maha lõhkuda. Inimesed saadetud rabaküngastele majasid ehitama ja elama. Põllud liidetud mõisa maa külge.
EKLA, f 199, m 49, 59 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Hans Sommer, 70 a. (1930)

Albu mõisa ja Madise kirikmõisa vahel olnud Aruküla, Kodruküla, Nõmmeküla ja Albuküla. Neis külades olevad talud lastud kõik maha lõhkuda ja mõis võtnud maa. Neist küladest välja aetud inimesile antud praeguse Saare küla ja Mõnuvere küla jao pääle kannestikku [kännustikku] ja lepistikku maad, kus siis võsa lõhkudes ja kände kaaludes vaevastviisi põldu tehtud. Pidanud omale põldu tegema ja selle kõrval hoolega mõisas teol käima.
EKLA, f 199, m 49, 60 (IV-3b) < Järva-Madise khk., Albu v., Saare k., Saaresauna t. – Elfriede Änilane < Leenu Eidmets, 72 a. (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!