Ajalooline traditsioon: J�rva-Madise.

Suuline traditsioon - Ajaloolised isikud - Kooliõpetajad


Eriti vihase mehena kooliõpetajate hulgast tuntakse läinud sajandi 80-ndate aastate paiku Ahula kooliõpetajaks olnud Ernst Muhelit. Peksnud lapsi iga vähema süüteo eest. Poisid pidanud ühe jala pääl õue keksima, hammastega haopinust vitsad võtma ja koolmeistri juure jälle tagasi keksima.
Koolis käinud leeriealised inimesed ka. Keegi Kürsi Kata olnud leeriealine tüdruk, kuid ei olevat osanud kirjutada. Muhel võtnud tüdruku enese põlve najale, tõmmanud riided üles ja peksnud tüdrukut kõigi koolilaste nähes. Kui Muhel poiste käest tüdrukuile kirjutatud kirjad kätte saanud, siis sundinud poisse neid kirju ära sööma. Lapsed õppinud hirmuga, suure häbi kartusel.
Kätt andes pidanud Muhelit alati jumalaga jätma ja tal kätt suudlema. Üks poiss, kes pea iga päev peksa saanud, õmmelnud omal hirmuga särgi pükste külge kinni, et siis vahest jääb ilma nahatäieta. Ei olevatki siis Muhel läinud ka noaga poisi pükse harutama.
Jutustaja pidanud ka kord peksa saama, ei olevat osanud kaardil näidata Prantsusmaa pealinna. Kohe käskinud Muhel tüdrukut minna lehelise seest tünnist vitsu tooma, öeldes et ta ei olevat veel saanud kriibust-kraabust, küll ta siis maateaduse ära õppivat. Jutustaja härda palumise pääle jätnud imekombel peksmata. Kõik lapsed vabanenud nagu vangist, kui õhtul koolitööst lahti saanud. Lastel olnud koolmeistri ees nii suur hirm, et ei olevat öösel saanud rahulikult magada.
EKLA, f 199, m 48, 40/2 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Lepiku t. – Elfriede Änilane < Kata Uljas, 61 a. (1930)

Aravete kooliõpetajaks olnud keegi Murakas, ka väga kuri mees. Tema peksnud ka lapsi sageli, aga mitte kõigi koolilaste nähes, vaid viinud lapse oma tuppa, vits olnud ka ühes ja muudkui karjunud lapsele: „Tee püksinööbid lahti sa kõlvatu loom!”
EKLA, f 199, m 48, 42 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Soosalu k., Ravastiku t. – Elfriede Änilane < Miina Liibert, 68 a. (1930)

Kolmanda valju kooliõpetajana tuntakse Ageri kooliõpetajat Toomi. See tahtnud kord leeriealist poissi peksta. Poiss ajanud aga vastu. Siis hakanud kooliõpetaja toorelt poissi pingist välja kiskuma ja poisi jalaluu murdunud. Koolmeister ise saanud purjus peaga rongi all surma, lapsed päris rõõmustanud seda sõnumit kuuldes.
EKLA, f 199, m 48, 42 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Ahula k., Tiisfeldti t. – Elfriede Änilane < Eva Tiisfeldt, 75 a. (1930)

Eriti hää kooliõpetaja olnud Oeti külakoolis keegi Juhan Lehter. Ei olevat lastele kunagi halba sõnagi ütelnud, vaid noominud lapsi kelmuste pärast ilusate, viisakate sõnadega. Lastel olnud häbi ja nad ei olevatki teinud palju vallatust.
EKLA, f 199, m 48, 42/3 (IV-2) < Järva-Madise khk., Albu v., Kaalepi as., Lauri t. – Elfriede Änilane < Anna Kalajõgi, 76 a. (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!