Ajalooline traditsioon: J�rva-Madise.

Arhiivid - Järva-Madise kiriku arhiiv


Järva-Madise kiriku arhiivi tõelist vanust ei saa üldse määrata, sest vanemad arhivaalid on enamikus hävinud ja osalt saadetud Tallinna. Kõige vanem praegu arhiivis olev dokument on pärit aastast 1693. Arhiivil puudub nimestik, samuti on arhiivis kiriku kroonika ainult 1907–1925. aastani, vanemad kroonikad olevat kõik Tallinna saadetud.
Kirikuõpetajalt hr Wieckmannilt kuuldub arhiivi kohta järgmist. Nimelt olnud 1731. a. kirikmõisas tulekahi, mis hävitanud pea kogu arhiivi. 1916. a. tulnud konsistooriumilt käsk kõik 1863. aastast vanemad raamatud Tallinna konsistooriumi saata, millised arvatavasti läinud rüütelkonna arhiivi. 1911. a. koostanud praegune õpetaja arhiivi sisalduvuse kohta nimestiku, milline läinud aga enamlaste ajal kaotsi. Enamlaste ajal olevatki arhiiv niivõrd segi aetud, et seda senini ei ole saadud vajalisel määral korraldada. Õpetaja Wieckmann leidnud, pärast enamlaste rünnakust kirikmõisas, arhiivikapid lahtimurtuna ja paberid ning raamatud kõik segamini ja lõhutult põrandalt. Ühte raudkappi ei olevat saadud lahti ja sääl olevad paberid – väike osa – on säilinud. Tähendab, siis neist arhivaalest, mis pärast 1731. a. arhiivi tulid, hävitati paljud enamlaste poolt. Arhiivi pikkus on vaevalt kolm jooksvat meetrit ja arhivaalid asetsevad: üks osa ühes suuremas kapis, siis osa raudkapis ja uuemad kirikuraamatud on lahtisel riiulil. Ruum, kus arhiiv asub, on paekivist (kihelkonna toas), olles seega tule vastu teataval määral kindlustatud.
Kõige vanema ja tähtsama dokumendina figureerib arhiivis aastast 1693 pärit olev Rootsi kuninga Karl XI allkirja ja pitseriga varustatud dokument, millega on kinnitatud Madise õpetajaks keegi Volmar Pancovius ja vallandatud endine õpetaja Jeremias Rublach.

A. Mitmesuguse sisaldusega dokumendid ja kirjad, mis asuvad kaustades läbisegi ja millised loendan allpool kaustade läbivaatamise järjekorras:
1. Kirjavahetus kingitud maade ja nende korraldamise kohta a. 1739–1765
2. Pakk lahtisi lehti sisaldades perekonnateateid 1736–1757; 1808. a. on säilinud dokument, millega kirikõpetaja Bloschkus sai loa ära müüa Miiakse Jaani perekond, kes olla väga võlgadesse sattunud.
3. Kaust kiriku visitatsiooni protokolle 1834–1902. a.
4. Kaust kiriku aruandeid 1810–1882
5. Kaust kooli komisjoni kohta pabereid. Näitena oleks ärakiri ühest dokumendist kooliõpetaja palga üle 1873. a.

Arravette kooli palga arro.
Mõisa härra poolt on antud ülepea 8 tündrimaad põldo ja üks heina Koppel kust 2 koormad heino saab.
Walla poolest maksetakse magasist 6 tündrid rukid, 6 tündrid odre ja heinamaa eest 6 tündrid kaero ja 10 Rubla raha, üle Seidla ja Orgmetza vallas Põllud arvatud 20 Rubla rendi alla, mis peale on kontrakt kirjutud
Arravettel Koolmeister
12mal Jaanuar J. Ahrenschildt
1873

6. Kaust mitmesuguse sisuga pabereid 18. sajandi keskpaigast (aruanded sissetulekute kohta, revisjoni lehed jne – kaustas läbisegi).
7. Kaust, mis kannab pealkirja „Docum. N 1–9 Wichtige Papiere”. Teiste igasuguste arhivaalide seas on sääl lesknaiste ja vaeslaste kassa aruanded 1834. a. pääle, mõned konsistooriumi kirjad õpetaja Nerlingile 1894. a. jne.
8. Kaust kihelkonna põldude kaarteid.
9. Kaust mitmesuguse sisaldavusega.
10. Riigiasutusilt sissetulnud kirjad 1919–1926.
11. Sissetulnud kirjad 1925–1927.
12. Perekonnaseisuametniku (vaimuliku) kirjavahetus 1928– käesoleva ajani.
13. Ristimise sedelid 1918–1921.
14. Ristimise sedelid 1922–1925.
15. Ristimise sedelid 1926– käesoleva ajani.
16. Andmed personaalraamatu tarvis sündinute, laulatatute ja surnute kohta 1918–1921.
17. Sama sisuga paberid 1922– käesoleva ajani.
18. Konsistooriumi ja keskkassa ringkirjad a. 1922 alates kuni käesoleva ajani.

B. Mitmesugused kiriku raamatud:
I Kiriku konvendi protokolliraamatud
1. 1829–1857.
2. 1858–1902.
3. 1903–1915.
4. 1916. ja 1917. a. kohta lahtiseil lehil.
5. 1918–1926.
6. 1926– käesoleva ajani.
II Kiriku kassaraamat
1. 1834–1919
2. Raamat kirikuvarandusi 1907
III Perekonna raamatud:
1. 1834–1843 Ahula, Ageri, Roosna-Alliku, Purdi.
2. 1834–1843 Seidla, Orgmetsa, Kurisoo, Kigomõis, Kaalepi, Albu.
3. 1834–1843 Albu (järg).
4. 1844–1856 Albu, Seidla, Orgmetsa, Kaalepi, Roosna-Alliku, Kigomõis, Purdi, Ahula, Ageri, Kurisoo, Madise.
5. 1856–1861 Albu, Seidla, Orgmetsa, Kaalepi.
6. 1862–1874 Roosna-Alliku, Ageri, Kigomõis, Kurisoo, Madise, Orgmetsa.
7. 1875 Orgmetsa.
8. 1876 Kaalepi.
9. 1870–1900 Albu.
10. 1874–1900 Seidla.
11. 1881 Ahula ja Kurisoo.
12. 1888 Ageri.
13. 1891–1906 Roosna-Alliku (Oeti küla).
14. 1900 Albu.
15. 1902–1906 Kaalepi.
16. 1901–1906 Seidla.
17. ja 18. 1906–1. juulini 1926 kõik külad koos.
19., 20. ja 21. 1926– käesoleva ajani kõik külad koos.
IV Surnute nimestikud:
1. 1834–1844.
2. 1844–1862.
3. 1862–1875.
4. 1875–1891.
5. 1892–1900.
6. 1900–1913.
7. 1913–1926.
8. 1926– käesoleva ajani.
V Ristimise raamatud (Sünniraamatud)
1. 1834–1837.
2. 1837–1853.
3. 1853–1862.
4. 1862–1870.
5. 1870–1886.
6. 1886–1891.
7. 1891–1898.
8. 1898–1922.
9. 1922–1926.
10. 1926– käesoleva ajani.
VI Abiellumise raamatud (kihluse ja laulatuse raamatud)
Kihluse raamatud:
1. 1834–1860.
2. 1860–1876.
3. 1876–1892.
4. 1892–1901.
5. 1901–1914.
6. 1914–1926.
7. 1926– käesoleva ajani.
Laulatuse raamatud:
1. 1849–1871.
2. 1871–1905.
3. 1905–1926.
4. 1926– käesoleva ajani.
Kõige uuemaid perekonnaseisu raamatuid on neli.
EKLA, f 199, m 48, 19/27 (III-1) < Järva-Madise khk. – Elfriede Änilane (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!