Ajalooline traditsioon: Jõhvi.

Suuline traditsioon - Okupatsiooniaeg


Sakslaste sissetulekul olla Sompa jaama juures veike lahing olnud. Sinna olla Narvast vabrikutöölistest moodustatud punaväe osad sakslastele vastu tulnud ja neid püssitulega vastu võtnud. Sakslasi olnud algul vähe (jalgratturid). Neist olla 3–4 meest surma saanud. Varsti tulnud sakslastele aga suurem salk järele ja punaväelased pidanud taganema. (Jüri Eiskopp, Julius Griina)
Sagedased vilja, või, liha, munade jt nõudmised olnud rahvale okupatsiooniajal väga tülikad. Jõhvis tahetud mõisarahvale ka tsekileiba andma hakata, aga mõisa aidamees ja valitseja pole seda siiski läbi viia lasknud. (Leena Tamm, Juhan Vaabel)
Mäetaguses olla sakslaste tulekul maha lastud neli kohalikku meest ja palju vene sõdurid, kes olnud Venemaale põgenemas ja teel tabatud. (Miina Tamm, Daniel Reisberg)
Järvel olla sakslaste poolt maha lastud neli meest. Kaks neist, Valaste kooliõpetaja Verner Simm ja Juhan Mill, kui tähtsamad kohalikkude punaste juhid, viidud Tallinna ja lastud sääl maha, kaks teist, Martin Simm ja Karl Pääro, lastud Järvel maha. Viimane olnud ainult suur hoopleja ja salakütt. Mingisugust kindlat süüd pole tal olnud. (Aleksander Juhku)
Vokas olla kooliõpetajad Karl Pajupuu ja preili Ertsen põgenenud sakslaste tulekul Venemaale, kuna olnud segatud ka poliitikasse. (Jüri Oronok)
Vokas lastud ka maha kaks meest, Annus ja Vauja, süüd pole neil keegi teadnud olevat. (Anna Vanker)
EKLA, f 200, m 17:2, 201/2 < Jõhvi khk. – E. Tensmann (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!