Ajalooline traditsioon: Jõhvi.

Suuline traditsioon - Ärkamisaeg


Ainsaks nurgaks Jõhvi kihelkonnas, kus ärkamisaegne liikumine on kajastunud, on Toila ja Pühajõe ümbrus. Tähtsamate ärkamisaja tegelastena Toilas peaks nimetama kooliõpetajaid Mihkel Rentikut ja Hans Glasi. Rentik tegutses küll ainult lühikest aega Toilas (1864–1868). Ta oli Toila endise kooliõpetaja Jüri Rentiku poeg ja von Wilcken olla teda oma kulul Tartu seminaris koolitanud, et tast teha Toila kooliõpetajat. Mingisuguse konflikti tõttu aga lahkunud ta juba varsti Toilast, kuid ta pannud aluse juba Toila laulukooridele, asutades segakoori “Concordia” 1867. aastal ja tehes ettevalmistusi muusikakoori ja meeskoori asutamiseks. (Juuli Otto)
Tema järeltulija Toila koolis, Hans Glas, viinud ellu ta kavatsused, asutades juba järgmisel aastal pääle oma ametisse astumist (1869) meeskoori ja mõni aasta hiljem pasunakoori. Kõik koorid kokku moodustanud ühise Toila Laulu ja Mängu Seltsi. Pasunakoori esialgseks juhatajaks kutsutud Taavet Wirkhaus, kes mitmel korral Toilas käinud, koorile esialgset juhatust andmas. Koor käinud mitu korda mängimas Narvas, Rakveres ja ka Tallinnas ning saanud ühel laulupeol (1896. aastal vist) auhinna. (Mihkel Otto)
1869. aasta laulupeol pole Toila koorid käinud täies koosseisus, vaid ainult mõned lauljad ühises Jõhvi kihelkonna laulukooris, mis mitmest koorist koostatud. (Juuli Otto)
Ka oma näitetrupi asutanud Glas kohalistest külanoortest. Algul mängitud näitemänge koolimajas. Esimene näitemäng olnud “Tartlase tarkus ja mulgi mõistus”, sellele järgnenud “Oksjon”, “Säärane mulk” jmt. Õpetaja Kristoph aga keelanud koolimajas mängimise ära, siis ehitanud üks kohalik taluperemees, Abram Siimon, kes ka ise olnud laulukoori liige ning ärksam tegelane, omal kulul oma krundile teatrimaja. Maja valminud 1882. aastal. Esimesena mängitud uues majas “Muru Miku meelehaigus”. (Aliide Siimon)
Varsti aga tulnud tegelaste vahel ilmsiks lahkhelid. Nimelt nõudnud Abram Siimon, kes olnud ka hää ärimees, omas teatrimajas mängimise eest üüri. See pahandanud Glasi, kes olnud suur isamaalane ja idealist, ning ka teisigi seltsiliikmeid. Lõpuks astunudki Abram Siimon ühes oma vendadega (neid olnud 4 venda, kõik hääd lauljad) koorist ja ka Laulu-Mängu Seltsist välja. (Peeter Siimon)
Pääle nimetatud Siimonite olnud veel kohalisteks ärkamisaja tegelasteks ja kooride liikmeiks vennad Ottod (Mihkel ja Nigulas), siis veel Mart Otto, Hans Kalle, Jüri Sarap, Juhan Sarap jmt. (Juuli Otto)
1892. aastal, juba pääle Glasi lahkumist on asutatud Toilas karskusselts “Kiir”, mille liikmeiks olnud kõik Laulu-Mängu Seltsi liikmed. (Mihkel Otto)
Toilas on ka ajalehti kaunis palju loetud. Juba “Pärnu Postimeest” loetud, seda küll vähe. Hiljem aga on loetud “Eesti Postimeest”, “Valgust”, “Virulast”, eriti palju aga “Sakalat”. (Jüri Eljas)
Jakobsoni matuse puhul olla peetud Toila koolimajas leinakoosolek. (Mihkel Otto)
Ka Vokas on 1870. aastatel kooliõpetaja Jüri Sarapi eestvõttel asutatud pasunakoor ja Järvel 1882. aastal kooliõpetaja Aleksander Pääro juhatusel. Neidki koore on käinud Wirkhaus juhatamas. (Jüri Sarap, Samuel Samuel)
Selleaegseist laulukooridest on olnud veel üks suurem ja tähtsam Kukruse koor. Parun Toll olla koorile kinkinud lauluraamatud ja noodid. Selle eest koor käinud talle igal sünnipäeval laulmas. See komme püsinud kuni Ilmasõjani. (Mari Oru)
Ajalehti on üldsiselt loetud väga vähe. “Pärnu Postimees” käinud ainult mõnel kooliõpetajal. (Mart Lindemann)
“Eesti Postimeest” olnud Võrnu külas 3 eksemplari, “Sakalat” paar eksemplari, viimasest aga peetud eriti lugu. (Abel Maasik)
Kohtlas loetud “Valgust”, “Virulast”, “Sakalat” ja “Eesti Postimeest”, aga neid kõiki olnud vahest üks eksemplar külas. Türgi sõja ajal loetud lehti rohkem. (Jüri Käärd)
Puru külas (Jõhvis) tellitud mitme talu pääle kokku “Eesti Postimees”. (Joosep Vildenau)
Kurtnas kooliõpetajal käinud “Eesti Postimees”, säält toodud ka külla lugeda. (Jakob Hindreus)
Pagaris olnud “Pärnu Postimees” ainult Atsalama kooliõpetajal. Hiljem olnud külas juba paaris talus “Eesti Postimees”. Üks mees tellinud omale ka “Sakala”, kuid Schwebs (Pagari mõisa rentnik) pole lubanud seda mõisasse tuua, nii et pidanud sel ise Jõhvis järel käima. (Mari Vender, Joosep Alaküla)
Kalinas olnud terve küla pääle ainult üks “Virulane”. (Jaan Taalmann)
Konjus olnud terves külas üks “Pärnu Postimees”. (Jüri Oronok)
Rohkem, kui teisi lehti, loetud “Ristirahva Pühapäevalehte”. Seda õpetajad iga pühapäev kantslist soovitanud, siis tellitud ka selle järeldusel. Teisi lehti aga, eriti “Sakalat”, olla õpetaja Kristoph mõistnud hukka. “Pühapäevaleht” tulnudki kiriku juure, kust siis igal pühapäeval kirikust tulles ära toodud. Eriti vanemad inimesed ja ka vaesemad lugenud “Pühapäevalehte”. (Juhan Kruuse, Jaan Paurmann)
EKLA, f 200, m 17:2, 168/174 < Jõhvi khk. – Emma Tensmann (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!