Suuline traditsioon - Hariduslik elu

Enne, kui koolid asutati, olnud nn küla loetajad, kes paar korda aastas käinud lapsi loetamas. Need olnud harilikult mõned vanemad taluperemehed, kes ise lugeda oskasid. Kui mõni laps loetamisel pole lugeda oskanud, siis öeldud, et talle pannakse vitsad aastaks kasvama. Kui ka järgmisel aastal ei oskanud, siis saanud vitsu. (Miina Tamm)
Ka õpetaja käinud kord aastas loetamas. Kui ta tulnud, siis olnud saiakorv ja vitsakimp kaasas, kes hästi oskas, sai saia, kes ei oskanud, sai vitsu. (Maria Klemets)
Ka vanemaid inimesi loetanud õpetaja. Praost Meier olnud muidu õiglane ja tubli mees, aga kui vihastanud, siis sõimanud. Kui loetamise ajal mõni vanem inimene lugeda pole oskanud, siis saanud sõimata. (Abel Maasik)
Kord tulnud Meier küünlapäeval Kukrusele loetama. Just selleks päevaks olnud aga naised mõisa kutsutud ketrust võtma. Meier vihastanud, läinud mõisa, kärkinud sääl, öeldes, et mõisal on terve aasta otsa inimesed käes, temal on neid ainult selleks üheks päevaks tarvis ja siiski ei lasta neil prii olla. (Mari Ots)
Enne ametlikkude koolide algust on mõnes kohas juba tehtud katseid kooli asutada. Nii olla Kalina külas üks taluperenaine, kes lugeda oskanud, omas talus külalastele lugemist õpetanud. Selle eest vabastatud ta mõisaorjusest. (Maria Klemets)
Mäetaguses olla parun Rosen kord kutsunud ühe mehe, Joosep Reisbergi, mõisa. Mees arvanud, et nüüd saab millegi eest karistada, aga parun öelnud, ta olla kuulnud, et Reisberg lugeda oskavat ja käskinud tal hakata lapsi õpetama. Reisberg olla siis omas talus asutanud midagi koolitaolist, kus need, kes tahtsid, lugemises õpetust said. (Daniel Reisberg)
Jõhvis olla parun Girard asutanud oma teenijate lastele kooli. Üks vanapreili olnud õpetajaks. Ka talulapsed, kes maksnud, võinud sääl õpetust saada. (Mari Pärnik)
Kohtlas olla üks vanamees, Jaan Ops, oma sugulaste ja lähemate tuttavate lastele omas talus lugemist õpetanud. (Mihkel Laur)
Vanemad koolid Jõhvi kihelkonnas on Sompa (1827 aastal), Kukruse (asutamise aeg pole täpselt teada, aga olla umbes 1830 aasta paiku), Kohtla (1837) ja Konju (1832). Nende koolide alguspäivist teab rahvas väga vähe rääkida. Teiste, hilisemate koolide kohta teatakse juba rohkem.
Kohtlas asunud kool alguses ühe talumaja otsas kambris, sääl pole olnud ahju sees, lapsed käinud ikka peretoas ahju ees end soendamas. Esimene õpetaja olnud Überi-papa. Hiljem, kui ehitatud koolimaja, siis tulnud ka uus õpetaja. See olnud juba seminaris õppinud ja hakanud lastele ka laulu õpetama. Algul pole lapsed oskanud ühtegi häält viiulile järele teha. (Juhan Laur)
Järvel olnud ka kool algul ühes talumajas, ja esimene õpetaja olnud üks lesknaine. (Kadri Saaluste)
Päites olnud kool algul kahe küla pääle, ühel päeval olnud Päite, teisel päeval Künnapää külas. (Jaan Paurmann)
Toila esimene õpetaja Mart Eljas olnud Pühajõe köstri juures vähe lugemist õppinud ja avanud omas talus kooli. (Jüri Eljas)
Voka esimene õpetaja Mart Traavel oskanud vähe lugeda ja oma nime kirjutada. Õpetaja kutsunud ta oma juure ja käskinud tal oma nime kirjutada. Mart oskanud seda, siis õpetaja pannudki ta Voka koolmeistriks. (Rein Mustassaar)
Kalinas olnud esimene õpetaja keegi Rätsepa-Juhan, kes ise pidanud rätsepa ametit.
Ta ise istunud laual ja õmmelnud, lapsed istunud ümberringi pinkidel ja lugenud kõva häälega. Kui mõni vaikinud, siis õpetaja tulnud laualt maha ja tutistanud teda. (Liisu Klemets)
Illukal ja Kurtnas olnud kool kahe valla pääle kokku. Koolmeistriks olnud mõisa toapoiss Treilmann, sest pole kedagi teist leidunud, kes lugeda oleks oskanud. (Madis Pappa)
Algul, kui polnud koolisundust, siis käidud väga korratult koolis. Kohtlas Jaan Kruuse olla õpilaste kooliskäimist sellega ergutanud, et hakanud üles kirjutama, kes kõige rohkem päivi koolis olnud. See äratanud õpilastes huvi ja igaüks katsunud rohkem päivi saada. (Jaan Kruuse)
Vanemad pole tahtnud, et tütarlapsed õppinud kirjutamist, öeldes, et neil pole sellega midagi teha. (Toomas Käbin)
Neli päeva nädalas käidud koolis, kesknädal ja laupäev olnud puu- ja heinaveopäevad, siis kooli pole olnud. (Leenu Kaup)
Jõhvi kihelkonnakoolist tulnud enamus Jõhvi ümbruskonna kooliõpetajaid. See kool olnud kuulus oma lauluga, kuna köster Saar ise olnud väga hää laulja. (Jüri Trümberg)
Umbes 60. aastail olla ka külakoolis pea igalpool asutatud esiteks õpilaskoorid ja hiljem ka täiskasvanute koorid. Olnud kombeks, et õpilaskoorid käinud iga pühapäev kirikus laulmas. Ka täiskasvanute koorid käinud mõnikord kirikus laulmas. Samuti käidud mõisas laulmas. (Daniel Reisberg, Joosep Vildenau)
EKLA, f 200, m 17:2, 161/7 < Jõhvi khk. – E. Tensmann (1931)