Suuline traditsioon - Majanduslik seisukord ja töö- ning elatamisvõimalused

Peaaegu kuni teoorjuse lõpuni tarvitatud toiduks aganaleiba. Kui vilja tuulatud, siis pandud rehealuse väravad kinni, et tuul teri liiga puhtaks ei teeks. (Joosep Ploom)
Mõnikord pandud leivale ka veel samblaid sisse, et teda rohkem saaks. Selleks korjatud soost hästi ilusaid valgeid samblaid. (Joosep Alaküla)
Väga tihti söödud kaeraleiba, aga ka see olnud aganane. Töölistel kuivanud ja purunenud ta märsis nii ära, et pihuga pidanud suhu panema. (Mihkel Laur)
Kui see leib mitu päeva seisnud ja tuul ta väljal ka veel läbi puhkunud, siis olnud nagu kuuseokkad. (Juhan Laur)
Harilikult hoitud leib ikka teolistele, ise oldud kodus ka ilma. Mõnikord pole aga teda teolistelegi jätkunud, siis pandud leiva asemel keedetud oad märsiga kaasa. (Maria Klemets)
Magasiaidast võetud niipalju ette, et sügisel, kui see tagasi maksetud, omale pole jäänudki. (Mihkel Laur)
Ka kartulid olnud väga vähe. Neidki pole osatud õieti harida ega talvel hoida, nii et nad ei kasvanudki. Kartulid kupatatud kõige koorega ja tambitud siis puruks ning see pudru pandud töölistele kaasa. (Maria Klemets)
Mõnes talus pole kartulid üldse söödud, vaid selle asemel olnud naerid. (Juhan Tamm)
Leivakõrvaseks olnud kaerakeesa [kaerajook] või hapupiim, millele jahukörti juure segatud ja kiisapuru ning silgud. Teomehed, kes terveks nädalaks välja läksid, valanud iga söögi ajal piimale ikka vett juure, et ta otsa ei lõppeks. (Jaan Taalmann)
Liha antud ainult pühapäeva hommikul või kui keedetudki suppi, siis ühest lihatükist pidi kolm korda keedetama. Üks kord keedetud ära, siis hoitud liha alles ja teine kord pandud uuesti supi sisse. (Madis Kreen)
Hilisemal ajal, kui aganaleiva söömine juba olnud peaaegu kadunud, siis mõned vaesemad veel söönud, neid naerdud siis. Iisaku köster öelnud kord ühele vanamehele, et tal tulevad teises ilmas rängalt vastutada selle eest, et ta härja aganad ära söönud. (Jakob Hindreus)
Elamuteks olnud suitsutared, millel kahekordne uks. Seesmine uks olnud kahest osast. Kui ahi küdenud, siis tehtud välimine uks ja sisemise ülemine pool lahti, et suits välja läheks. Lapsed viidud ahjukütmise ajaks lauta sooja. Ka kanad elanud talvel toas. Hommikul tõustud kukelaulu järele üles. (Maria Klemets)
Korstnaga majad ehitatud 1870. aasta ümber. Atsalama külas kogu külas tehtud suvel majadele korstnad. Härra lubanud igaühele, kes majale korstna teeb, anda omast käest 10 rubla. Selle järele teinudki kogu küla peremehed majadele korstnad ja saanud ka härralt raha. (Kaarel Veski)
Ka esimesed rautatud reed ja vankrid tekkinud 1860. aastail. Kohtlas olnud esialgu terves külas ainult üks rautatud regi. See olnud Niko peremehel. Teised külamehed, kui Narva läinud, siis laenanud talt rege. Ühe reisi eest maksnud kuli (5 vakka) kaeru. Teisel peremehel, Sepa Aadul, olnud jälle esimene rautatud vanker. Vankrirattad olnud nii libedad, et vanker veerenud ikka õuest välja (olnud kallak õu). (Mihkel Laur)
Peatööandjaks ka pääle teoorjuse kaotamise olnud ikka mõis. Sääl maksetud suvel 50 kopikat, talvel ainult 20 kopikat päevast. Suuremaid töövõimalusi pole aga enne kusagil olnud, kui raudtee ehitamine alganud, siis avanenud võrdlemisi soodsad teenistusvõimalused paljudele. (Anton Välja, Mihkel Laur)
Läinud sajandi lõpupoole on olnud väga levinenud, eriti rannaäärsetes külades, salajane soolavedamine Soomest. Siin olnud sool palju kallim kui Soomes, sellepärast siis katsutud teda salaja säält tuua. Talvel käidud hobustega, harilikult ikka 3–4 hobust vooris, suvel aga toodud paatidega. Kaup peidetud salaja randa ja öösel toodud säält üles. (Rein Mustassaar)
Kui rannavalvurite (reitlid) kätte satutud, siis jäetud hobune ja koorem sinnapaika ja ise põgenetud. Harilikult istunud mehed, keda kätte saadi, 2–3 kuud kinni. Kord olla aga ühel mehel püss kaasas olnud. Ta langenud ka rannavalvurite kätte ja need läinud teda Narva viima. Teel aga astutud ühte kõrtsi sisse. Kõrtsimees, kes kinni võetud meest tundnud, olla püssi ära varastanud ja ära peitnud. Narvas ütelnud mees, et tal püssi üldse pole olnud ja pääsenud nii kergema karistusega. (Jüri Eljas)
Ka soomlased käinud siin rannas kartulid viimas. (Kadri Saaluste)
Mõisnikud saatnud Soome salaja piiritust. Mõnikord läinud terved voorid. Kord olla üks mees Ontikas rannavalvureile teatanud, millal voor läheb ja need läinud randa vastu. Mehed põgenenud koormaid ja hobuseid maha jättes. Ühe põgeneja lasknud valvurid aga maha. (Mihkel Siitas)
EKLA, f 200, m 17:2, 138/144 < Jõhvi khk. – Emma Tensmann (1931)