Suuline traditsioon - Väljarändamine

Väljarändamise suuremaid hooaegu on olnud kaks. Esimene neist oli läinud sajandi kuuekümnendail aastail, siis rännatud peaasjalikult Lõuna-Venemaale, Krimmi, Kaukaasiasse ja Samaariasse. Enne saadetud kohakuulajad ette vaatama, kas kõlbab minna. Mõned neist kiitnud tagasi tulles küll säälset olukorda, aga ise pole siiski läinud. (Joosep Vildenau)
Järvel üks niisugune kohakuulaja olla võtnud teerahaks kogutud raha vastu, pole aga kuhugi läinud, vaid istunud omas keldris ja teinud atra. Mõne aja pärast ilmunud ta uuesti päevavalgele ja rääkinud, et ei kõlba rännata välja, säälsed olud polla midagi väärt. Rahvas aga läinud siiski. (Aleksander Juhku)
Olla olnud kuuldused, et kui Peterburi ära jõuab minna, siis säält valitsus viib omal kulul edasi. See tiivustanudki paljuid minema. Peterburis aga pandud nad ühte pollagunenud vanasse suhkruvabrikusse korterisse. Sääl vaevelnud nad külmas ja poolnäljas mitu kuud, paljud, eriti lapsed, haigestunud ja surnud. Pikapääle saanud selgeks, et jutt valitsuse abist on vale, siis alganud tagasirändamine. Poolnälginuna ja külmununa surnud paljud veel teelgi. Paljud saadetud ka vangitapiga koduvalda tagasi, sest pole ise enam suutnud tulla. Tagasitulejaist paljud jäänud Jõhvi ja Toila peatuma ja asunud lõpuks sinna elamagi, sest pole jõudnud enam edasi minna (ainelistel põhjustel) ehk pole neil olnudki enam kuhugi minna, kuna talud ja kohad käest ära andsid. (Joosep Vildenau, Mihkel Laur)
Jõhvist läinud terved väljarändajate voorid läbi. Vaesemad, kel pole olnud hobust, ladunud kraami kelgule, lapsed asetatud kraamikoorma otsa ja ise naisega kelku vedades alganud teekonda. Kraam, mida kaasa pole saanud võtta, taotud puruks. Enamasti olnudki väljarändajad just vaesemad inimesed, aga olnud siiski ka palju taluperemehi. Kiikla Nõmme külast olla läinud peaaegu pool küla ära. (Madis Pappa, Jakob Hindreus)
Pagari Atsalama külast läinud 7 perekonda. (Kaarel Veski)
Kohtlas talitaja kirjutanud minejaid üles. Väga paljud lasknud end üles kirjutada. Isegi üks naine, kelle mees olnud pime vallasant, tulnud üles kirjutama, öeldes, kui kõik lähevad, kuhu siis temagi oma pimeda sandiksesega jääb. (Juhan Laur)
Ka Toilas kirjutanud minejaid üles koolmeister ja talitaja. (Jüri Eljas)
Enne minekut saadetud aga mehed maad kuulama, need aga tulnud tagasi ja öelnud, et ei kõlba minna. Selle tõttu küll paljud jätnud minekunõu katki, suurem hulk aga läinud siiski. (Juhan Laur)
Sakstele pole meeldinud väljarändamise heaks kihutustöö tegemine ja üleskirjutamine. Talitajad, kes üles kirjutanud, pandud pärast kinni. Jõhvist viidud üks talitaja läbi, jalad pakus. Ka Toila talitaja ja kooliõpetaja, kes rahvast üles kirjutasid, mõistetud kolmeks kuuks kinni. (Maria Klemets, Mart Lindemann)
Üks mees läinud kevadel, kui teised juba tagasi tulnud, ka käsivankriga minema. Ta rännanud terve suve otsa ja jõudnud sügisel õnnelikult Samaariasse. (Madis Klemann)
Rahva seas olnud jutt, et Peterburist pole sellepärast edasi saadud, et Jõhvi uräätnik olla passid ära rikkunud. (Jüri Trümberg)
Hiljem (üheksakümnendail aastail) olla rännatud Volagdasse ja Siberisse, aga sinna pole olnud enam nii suurt tungi. Ka Krimmi läinud sel ajal veel mõned vähesed. (Jaan Paurmann, Liisa Toost)
EKLA, f 200, m 17:2, 133/7 < Jõhvi khk. – E. Tensmann (1931)