Suuline traditsioon - Külade ja talude lammutamine

Jõhvis on umbes 80 aastat tagasi Puru külast üks talu ära lõhutud ja maad mõisa külge võetud. Mõni aasta hiljem hävitati Kose küla terveni ja asemele asutatud Kose karjamõis. (Mari Pärtel, Joosep Vildenau)
Vokas on juba pärisorjuse ajal, kui mõisat teisele kohale ehitatud, terve küla eest hävitatud. Hiljem on aga ainult üks talu lammutatud. (Rein Mustassaar)
Edises on terve Revinu küla umbes 90–100 aastat tagasi mõisa külge võetud. Talupoegadele antud uued kohad Vasavere metsast (praegune Vasavere küla). (Joosep Vildenau)
Kurtnast on Ediverest algul ainult kaks talu (umb 85–95 aastat tagasi) mõisa külge võetud. Hiljem aga on terve Edivere küla saadetud metsa asuma (praegune Nõmme küla) ja asemele ehitatud Edivere karjamõis. (Jakob Hindreus, Jüri Blumthal)
Ontikas olla umbes 1840.–50. aastail võetud mõisale poole küla maad. Hiljem need maad jäetud kuuendikuks. (Mihkel Siitas)
Pagaris olla 1835.– 40. aasta paiku] üks küla lammutet ja maad võetud mõisale. (Jaan Kaev)
Tammikus on 1830.–40. aasta vahel Valleaugu soo äärest terve küla lammutatud. Hiljem, 1850.–60. aastail on pool Kahula külast võetud mõisa kuuendikuks. Selle asemel aga on Kalina mõis tehtud kruntideks ja talupoegadele antud. Kalina asunud Tammikust kaugel, von Stryck aga tahtnud, et mõis oleks ühes tükis, sellepärast ta teinudki selle vahetuse. (Joosep Peedu, Maria Klemets)
Järvel on 1840.–50. aastail lammutatud Amula küla (olnud väga suur küla). Hiljem, 1880.–90. aastail olla Friedrich von Arnoldt kolm vabadikuonni, mis asunud mõisa piiri ääres, maha lõhkunud ja võtnud maad omale. Neil vabadikel olnud oma ehitatud majad ja nad pole mõisas tööl käinud, see aga pole härrale meeldinud. Ta toonud haagikohtuniku juurest soldatid ja lasknud onnid maha lõhkuda. Pärast ehitatud sinna asemele moonameeste majad. (Gustav Busch, Paulus Võhma)
Konjus on 1850. aasta paiku neli talu lammutatud. (Jüri Oronok)
Päite ja Türsamäe kuulunud vanasti ühte. Olnud Päite mõis ja Türsamäe olnud küla. 1830. aasta paigu aga lammutatud Türsamäe küla ja asemele ehitatud mõis.
Vaivinas on aga vastupidi harilikule kombele – mõisast on tehtud küla. Vaivina mõis on kuulunud ühele venelasele, kellel on Peterburis olnud mingisugune ettevõte. See läinud pankrotti ja ka Vaivina mõis müüdud ära. Mõisa ostnud Kiikla von Dehn ja et ta Kiiklast liiga kaugel olnud, siis von Dehn pidanud paremaks teda kruntideks teha ja talupoegadele rendile anda (umbes 1860. aastail). (Jaan Paurmann)
EKLA, f 200, m 17:2, 120/3 < Jõhvi khk. – Emma Tensmann (1931)