Suuline traditsioon - Karistused

Kiiklas olla vanaproua von Dehn andnud kõik õigused karistamiseks opmannile, ise pole end asjasse seganud. Opmann olla aga väga tige mees olnud, hommikul olla ta kupja ja kiltri värava juurde säädnud, kes siiis tööleminejaid “läbi lipu” lasknud, andes neile juba enne tööle asumist esimese sauna. (Jüri Meesak, Abram Kalle)
Opmann Rosenbaum (Rosenberg) ise kui väljale tulnud, siis peksnud kõik korrast läbi. (Mari Pärnik) Ta ise olnud suur palvevend ja vennastekoguduse ettelugeja. Laupäeval ta valmistanud ennast ette palvetamiseks, siis pole enam kedagi löönud ega öelnud kellelegi halba sõna. Pühapäeval käinud järjekindlalt palvemajas, esmaspäeval aga olnud kõik unustatud, siis olnud jälle nagu kurat. Üks poiss, keda ta eriti kiusanud, läinud ise teise eest nekrutiks, öeldes, et ega säälgi hullem ei ole, kui siin põrgus. (Leenu Toomel)
Von Dehn ise (vanaproua poeg) olla kord sepa poja juures ühe mehe pääle vihastanud, võtnud säältsamast vankriratta vitsa ja peksnud sellega meest. (Abram Kalle)
Üks vabadikunaine võtnud kord rehe juures kamaluga teri ja pannud leivakotti, et neist kodus leiba teha, sest tal pole olnud leivaraasugi. Opmann näinud ja talle antud 50 hoopi. Pärast ta pole jõudnud enam oma jalal koju minna. (Liisu Tartu)
Illukal von Tiekoff (vana Tiekoffi poeg) peksnud jalaga inimesi. Hiljem, kui ihunuhtlus juba keelatud olnud, siis kutsunud ta mehed, kes midagi süüd teinud, oma kantseleisse ja sääl vennaga kahekesi tõmmanud mehe maha ja peksnud. Pärast andnud kausiga vee, öeldes: “Pese end puhtaks, lontrus!” (Madis Pappa)
Eredal üks mees sattunud valitseja viha alla ja saanud iga päev peksa. Ta selg pole enam üldse saanud paraneda. Teised andnud talle nõu, kui opmanni tulemas näeb, siis härjad sinna paika jätta ja metsa joosta. Mees teinudki selle nõu järele, jooksnud metsa, teinud omale kuuse otsa lava ja elanud sääl mitu päeva. Öösiti ainult käinud kodus toitu otsimas. Paari päeva pärast, kui meest pole tagasi ilmunud, opmannil olnud juba hirm, et ehk poos end metsas üles, siis ta naine ja lapsed jäävad tema toita. Ajanud siis terve valla kokku ja saatnud meest otsima. Otsimine olnud aga tagajärjeta, kuna need, kes mehe leidnud, sellest valitsejale ei teatanud. Nii elanud mees terve nädala metsas, kuni selg paranenud, siis tulnud jälle välja. Valitsejal olnud hää meel, et ta üldse veel tagasi tuli ja jätnud ta ka karistamata. (August Villmann)
Ka Kurtnas olnud üks väga tige valitseja. See peksnud ka mõnda meest, kelle pääle ta viha kandnud, iga päev. (Madis Pappa) Kord olla väejooksikud talle metsas andnud niisuguse nahatäie, et ta selle tagajärjel surnud. Valla mehed ostnud neile selle eest toobi viina ja andnud 3 rubla. (Mihkel Mamun)
Pagaris üks mees vedanud metsast hagu. Ta raiunud ka ühe kuiva kuuse maha ja pannud koormasse. Metsast välja minnes aga tulnud talle metsaülem vastu. See tahtnud tal koormat maha võtta, mees pole aga lasknud. Rabeluse juures tõmmanud ta metsaülemal maniski puruks. Teisel päeval kutsutud ta mõisa ja antud 100 hoopi. Mees toppinud omale kasukakäise suhu ja pole ainustki häält teinud. Krahv Stackelberg kiitnud pärast, et on küll kange mees, isegi saja hoobi juures ei karju. (Jaan Kaev)
Harilikult ikka, kui kedagi pekstud ja ta karjunud, siis Stackelberg löönud talle saapaga vastu nägu, öeldes: “Mis sa, kurat, karjud, härra õpetab sind!” (Mart Niin) Ta seisnud ikka ise peksmise juures ja pärast peksmist tõstnud jala üles ning peksetav pidanud jalga suudlema selle eest, et krahvihärra teda õpetanud. (Gustav Kiur)
Kui maamõõtja tulnud mõisa- ja talumaade vahele piire ajama, küsitud Atsalama meestelt (Pagaris), kus mõisa ja küla heinamaade vaheline piir asub. Nad pole julgenud öelda, kartes, et tuleb orjust juure. Heinaajal teinud nad heina ikka endise piirini, pärast aga kutsutud mõisa ja antud igaühele 30 hoopi, et nad mõisa heina olla ära teinud. Heinad võtnud mõis ka omale. Uus piir olnud aetud sügavalt talumeeste heinamaa seest. (Jaan Kaev)
Pagaris olnud aida ees viina-aam, sellele tõmmatud peksetav pikali ja siis löödud. Mõnikord valatud ka veel soolveega üle. (Mart Niin)
Jõhvis pidanud minema ka pääle peksmise härra juure, ta põlvede ümbert kinni võtma ja teda õpetamise eest tänama. (Miili Liru)
Harilikult pea igas mõisas olnud ikka laupäev peksupäevaks, Mäetaguses pole seda kommet olnud, sääl antud iga päev süüteo eest kätte. Kubjas käskinud ainult süüdlasel lõuna ajal või õhtul mõisa minna ja siis teatud juba, mis oodata oli. Kord üks mees öelnud ainult: “Küll on kõva maa, hobune ei jõua atra läbi vedada.” Kubjas kuulnud, käskinud minna õhtul mõisa ja sääl antud 35 hoopi. (Joosep Ploom)
Kord läinud kutsaripoiss laupäeva õhtul oma koju sauna. Härrat pole olnud kodus. Hommikul aga olnud härra kodus ja poisi tagasi tulles küsinud, kus ta käinud. Poiss vastanud, et saunas käis. “Siis sa pead saama külma sauna ka,” öelnud härra ja lasknud anda 30 hoopi.
Ühel mehel (Mäetagusest) olnud poeg Jõhvis kingsepa juures õppimas. Mees läinud talle kodust puid viima. Läinud küll öösel, aga härra tulnud teel vastu. Mees keeranud küll teelt kõrvale väljale, härra aga lasknud hobused kinni pidada, kutsunud mehe enda juure ja küsinud, kes ta on. Teisel päeval kutsutud ta mõisa ja antud 60 hoopi, pääle selle pandud ta ka veel kinni. (Liina Meesak)
Kord läinud Mäetaguselt kuus meest teistesse mõisatesse paremaid kohti kuulama. Kui tagasi tulnud, olnud see mõisas juba teada ja igaüks saanud 80 hoopi. (Madis Kreen)
Kui Mäetaguse von Rosen haagikohtunik olnud, siis sõitnud ta ikka, kaks soldatit vitsakimpudega kaasas. Kord sõitnud ta jälle nii. Mõisamaa kõrtsi juures olnud teomehed kündmas. Kõik võtnud mütsid pääst, ainult üks poolpime vanamees pole teda näinud ja kündnud rahulikult edasi. Härra lasknud hobused kinni pidada, vanamehe oma juurde tuua ja soldatitel talle säälsamas anda 60 hoopi. (Gustav Kiur)
Sompas olnud üks väga tugev mees, see pole ennast kodus peksa lasknud, siis viidud haagikohtuniku juure, aga ka sääl pole keegi tast jagu saanud. Lõpuks läinud haagikohtunik ise teda maha võtma. Mees aga võtnud temalgi kraest kinni ja viskanud ta nagu koti minema. Selle järele pole teda enam katsutudki peksa, vaid mõistetud kolmeks aastaks kinni. (Madis Klemann)
Edisel olnud ühel valitsejal kombeks igal hommikul enne tööle minekut igaühele anda ära 5 hoopi. Kui mõni katsunud kõrvale hoida, siis hüüdnud: “Kuhu sa poed, tule aga siia, või sa, kurat, tahad ilma jääda!” (Juhan Joel)
Tammiku von Stryckil olnud igas külas oma spioon, kes igal pühapäeval käinud talle aru andmas, mis nädala jooksul külas räägitud või tehtud. Kes juhtunud härra kohta midagi halvasti ütlema, või muidu midagi talle vastumeelset tegema, see kutsutud järgmisel nädalal mõisa ja saanud oma süüle vastava arvu hoope. (Madis Krauss)
Päites üks kubjas peksnud üht meest nimega Värtna Juhan iga päev. Kord olla ta jälle hommikul juba oma sauna ära saanud, pärast aga mõisa pereemand käskinud talle ka veel mingi süüteo eest anda 30 hoopi. Mees pole seda enam ära kannatanud, vaid läinud ja hüpanud kõrgelt paekaldalt alla. (Jaan Paurmann)
Kord otsustanud Päite rahvas heinamaarjapäeval mitte tööle minna. Teisel päeval aga aetud terve vald mõisa ja hakatud peksma. Mõned mehed langenud siis härra ette põlvili ja palunud ta põlvi kaapides armu. Pika palumise järele härra käskinudki peksmise lõpetada ja andnud neile, kes veel peksmata olid, andeks. (Jüri Sarap)
Vokast üks mees saadetud haagikohtuniku juure peksa. Kui ta peksu järele püsti tõusnud, öelnud, et ta enam Voka mõisa, sinna põrgu, küll tagasi ei lähe. Ta tõmmatud uuesti maha ja peksetud nii, et pole jõudnud enam omal jalal koju minna. (Rein Mustassaar)
Järvel üks mees varastanud rehe juurest õlgi, ta saadet mõisa ja kästud anda 100 hoopi ja andnud esimesele tulejale selle sauna. Õlevaras aga, kes hiljem tulnud, saanud teisele määratud 50 hoopi. (Kadri Pääro)
Aidamees olnud Järvel väga tige, teda hüütud Muntaks. Ta peitnud end mõnikord põõsastesse ära ja kuulanud, mis töölised tema kohta räägivad, pärast tulnud välja ja peksnud nad, kes midagi halba juhtusid ütlema, kohe läbi. Kord teinud töölised omavahel maha, et kui teda keegi näeb kaugelt juba tulevat, siis hüüab teistele ka, siis teised teavad. Munta aga kuulnud ka hüüdu, tulnud väljale ja peksnud kõik läbi. (Paulus Võhma)
Kord läinud üks mees Järvel teole, saapad jalas. Härra tulnud väljale ja küsinud, kust ta saapad saanud. Kuuldes, et ostnud, andnud talle 10 hoopi, öeldes: ”Või sa oled nii rikas, et tuled saabastega tööle.” (Mari Keremann)
Kukruse von Toll, kui inimest peksetud, siis seisnud ise juures ja vaadanud kustkohalt veel verine pole, siis sinna käskinud lüüa.
Kord olnud töölised kabeli kuusiku juures lao katust panemas. Olnud laupäeva õhtu ja üks mees öelnud, et päike on juba alla vajunud ning tarvis koju minema hakata. Toll ise olnud aga kabelis ja kuulnud seda. Ta tulnud meeste juure ja küsinud, kes seda ütles. Kubjas öelnud küll, et ta ei kuulnud, mees aga ise avaldanud ära, et tema ütles. Parun lõiganud säältsamast põõsast kepi ja lasknud kupjal anda mehele 35 hoopi. Pääle peksmist käskinud meestel koju minna. (Anton Välja)
Kohtlas krahv Stackelberg kord käskinud anda ühele mehele 20 hoopi, et mees aga pole karjunud, siis käskinud juba viieteistkümnenda hoobi juures järele jätta. Mees tõusnud püsti ja öelnud: ”Oh sa heldeke, härra ei anna sedagi kätte, mis ta lubanud on.” “Ära karda, teinekord saad seda rohkem,” vastanud härra.
Üks mees, Vedruska Jaan, olnud tusane ja kartlik mehike, see saanud kupja ja kiltri käest iga päev peksa. Kohtlas on mõisa õuest tulles värava lähedal suur sild. Ühel hommikul asunud kubjas ja kilter sellele sillale ja lasknud rahvast “läbi lipu”, andes igaühele 4-5 hoopi juba enne tööle minekut. Mõned, kes pärast tulid, pole läinudki üle silla, vaid otse üle kopli heinamaale, kuhu sel päeval tööle mindud. Vedruska Jaan läinud ka üle kopli minema, aga kubjas jooksnud talle järele, toonud tagasi ja andnud talle jälle tubli keretäie. Mõisa puusepp vaadanud ehituse katuselt kõike seda pealt ja läinud lõpuks härrale ütlema, et ta selle oma lõbu pärast inimeste peksmise ometi ära keelaks. Härra saatnud toapoisi järele vaatama, mis sääl sillal siis õige sünnib. See tulnud tagasi ja öelnud, et peksmine sündinud täiesti ärateenitult. Sügisel härra andnud puusepa nekrutiks. Sel aga olnud pime isa ja veike õde toita. Ta võtnud need Rakverre kaasa ja rääkinud sääl oma olukorra ära, ning ta saadetud koju tagasi. (Mihkel Laur)
Kord olnud teomeeste hobused mõisa kaera läinud, härra ise juhtunud nägema. Ta saatnud mehed ühes talitajaga talli juure, käskinud talitajal peksmist alata ja lubanud ise varsti järele tulla. Talitaja lasknud vahimehel vitsakimbu vastu pinki narmendama peksa, ise aga vahtinud uksel, kui näinud härrat tulevat, käskinud ühel mehel karjuma hakata. Mees karjunud, nagu oleks ta parajasti peksupingil. Kui härra talli juurde jõudnud, vaikinud kisa ja mees kohendanud parajasti riideid, nagu oleks ta just peksupingilt tulnud. Talitaja teatanud, et kõik juba oma karistuse saanud, härra nikutanud rahuldatult pääd ja öelnud: ”Noh, see oli teile koertele õpetuseks!” (Juhan Laur)
Kui Kohtlas uut reht ehitatud, siis kubjas käskinud töölistel leiva märssidest välja võtta ja märssidega rehe laele mulda kanda. Üks mees julgenud öelda, et ega ta siga pole, et oma leivamärsi poriseks teeb. Ta saadetud mõisa ja saanud 50 hoopi.
Kohtla kubjas olnud ise suur joodik, mõnikord lasknud ta vahimehel peksmise pooleli jätta ja läinud viina võtma. Peksetav pidanud siis pingil nii kaua ootama, kuni ta tagasi tulnud, siis lasknud jälle edasi anda. Kes juba 1000 hoopi oli saanud, seda pole enam peksetud. Kohtlas olnud üks niisugune mees, kui teda peksa tahetud, siis härra öelnud ikka, et ta on juba “peavitsad” saanud, teda ei tohi enam peksa. (Mihkel Laur)
Ka Sompas olnud kaks vana meest, Peedu Madis ja Saareoks, neid pole enam kunagi peksetud, sest olla juba “peavitsad” saanud. (August Villmann)
Ontikas olnud üks mees nimega Suur Mart, see olnud väga tugev ja pole end lasknud kunagi peksa. Pannud selja vastu seina ja lubanud igaüht maha lüüa, kes lähedale tuleb. Et tast oma mõisas jagu pole saadud, siis saadetud ta haagikohtuniku juure. Sääl pole ka soldatid talle suutnud midagi teha, siis aga kutsutud härjasöötjad venelased, nende ülemvõimu all murdunud ka Mardi vastupanu. Ta võetud maha ja antud 100 hoopi. Mart aga tõusnud üles ja öelnud: “Tänan, haagrehi-härra!” (Mihkel Siitas)
Haagikohtuniku juures olnud peksupäev iga neljapäev. Kui mõisates peksmine juba ära keelatud, siis saadetud iga vähema süüteo eest haagikohtuniku juure. Kui näiteks keegi juhtus teel koormaga härrale vastu tulema ja ei saanud küllalt kiiresti kõrvale keerata, siis saadetud varsti kirjaga haagikohtuniku juure. (Toomas Käbin)
Peksmiseks seotud harilikult kolm keppi traadiga kokku ja sellega löödud. Hommikul toodud ikka metsast seljatäis keppe ja õhtuks olnud need kõik läbi peksetud. (Anton Jõepere)
Pagaris olnud kombeks, et igal hommikul metsavaht toonud seljatäie keppe mõisa. (Gustav Kiur)
Järvel pidanud laupäevadel iga töölemineja viima 10–15 keppi kaasa. Kui härra von Arnoldt Järvel abiellunud, siis noor proua, kes pole kannatanud peksetavate karjumist, lasknud teha vitsakimbud peksmiseks, nendega lüües pole inimesed nii karjunud. (Mari Keremann)
EKLA, f 200, m 17:2, 97/116 < Jõhvi khk. – Emma Tensmann (1931)