Suuline traditsioon - Talupoegade kohtlemine mõisas

Eredal ühel saunanaisel pole olnud leiba teole minekuks kaasa võtta, ka olnud tal väike laps, ja ta pole mõisa läinud. Talitaja saadetud talle järele ja see viinud ta kõige lapsega mõisa. Sääl pandud ta sealauta kinni ning lastud tal terve päev ja öö kinni olla. Teisel hommikul lastud välja ja kästud mees mõisa saata. Mees kartnud, et nüüd saab tema ka veel oma sauna, aga härra käskinud talle vaka rukkeid anda. (August Villmann)
Mäetaguses ühel mehel olnud väga suur pere, aga kõik alaealised lapsed, nii et tal pole olnud kedagi mõisa saata. Saatnud siis oma 10-aastase tütre korratüdrukuks. Lapsel olnud väga raske. Pidanud kandma rasket praagakoppa, millest kuum praak tihti kandjale jalgadele loksunud. Tüdruk põgenenud koju. Isa aga viinud ta tagasi, kartes, et muidu ta kohast välja aetakse. Mõisas antud tüdrukule 5 hoopi ja pandud ta karjatuppa kolmeks päevaks kinni. (Madis Kreen)
Kord üks mees olla teretanud härrat ja pannud mütsi uuesti pähe, kui härra vaevalt paar sammu edasi saanud. Ta pööranud ümber ja löönud mehele mitu korda kepiga pähe, öeldes: “Kas sa, lontrus, nii austad oma parunihärrat!” (Joosep Ploom)
Kiiklas üks teomees jäänud haigeks ja saatnud venna oma asemele. Von Dehn aga nõudnud, et ta peab ise tulema. Mees toodudki siis kodust välja ja kündnud kuni adra taha maha langenud ja surnud. (Jüri Eljas)
Vokas jutustaja vanaisa tahtnud poega linna kooli viia ja läinud selleks härralt luba küsima. Härra lasknud poisi oma juure tuua. Poiss olnud aga kõhn ja veikest kasvu, siis öeldnud, et sellest töömeest ikka ei saa ja andnud luba. (Jüri Sarap)
Ontika Clapier de Colongue pannud oma sohinaised mõisateenijaile ja talumeestele mehele. Kes nõus ei olnud abielluma, selle ajanud kohalt minema. (Taavet Mänd)
Mäetaguses saadetud kord vallarahvas Tartumaalt Vana-Kuustest kartuleid tooma. Mõnedel olnud kehvad hobused, need pole läinud. Järgmisel kevadel ajanud härra nad kohalt minema. (Taavet Mänd)
Kui teomeestel olnud kehvad hobused, kes kündes ära väsinud, siis mehed saanud selle eest peksa, sellepärast mehed käinud ikka öösel salaja mõisa viljas hobuseid söötmas. (Joosep Ploom)
Kiiklas, kui teomees või vaim hommikul vähe hiljaks jäänud, siis pole enam tööle võetud, vaid pandud karjatuppa selleks päevaks vangi. (Mari Pärnik)
Sompas olla valitseja hiljaksjäänud tagasi saatnud, öeldes et tal neile enam tööd ei ole. (August Villmann)
Kui lõikajad jätnud kõrge kõrre, siis saanud säälsamas kupjalt kepiga, samuti kui rehepeksul õlekubudesse teri jäeti. Valitseja puistanud kood läbi ja kui teri leidnud, siis rabaja saanud kepiga ja pidanud õled uuesti läbi rabama.
Tammikus von Stryck käinud ise kartulinoppijail taga ja sorinud kepiga mullas. Kui leidnud kartuli, siis andnud kohe kepiga, mõne poisi tõstnud aga juuksetutti pidi üles. (Liisu Klemets)
Kui voor saksale teel vastu tuli, siis pidi terve voor – mõnikord mitusada hobust – kõrvale keerama. (Gustav Kiur)
Vokas peetud alati pääle viljakoristamist suured talgud, millest terve valla rahvas osa tohtis võtta. Mõisa koplis olnud suured tõrred supiga ja viina-aamid valmis säetud. Sääl söödud, joodud ja tantsitud niipalju kui keegi tahtis. Mõisnik oma perega ja külalistega vaadanud seda nalja päält. (Rein Mustassaar)
Ka Kiiklas korraldatud samasuguseid talguid. Selleks puhuks tapetud mõisas ikka mõni loom ja antud ka viina. Kõik pidanud tantsima ja rõõmsad olema. Saksad lõbustanud end sellega, et rahva sekka õunu ja kompvekke loopinud ja siis vaadanud, kui inimesed neid üksteise eest püüdes hunnikusse maha kukkunud. Härra öelnud neil talgutel ikka: “Ma olen nüüd otsekui Jumal.” (Abram Kalle)
EKLA, f 200, m 17:2, 92/7 < Jõhvi khk. – Emma Tensmann (1931)