Suuline traditsioon - Teoorjus - Kohustused ja andamid teoorjuse ajal

Jõhvi mõisas olid kuue päeva kohal järgmised kohustused.
Teomees pidi terve aasta otsa hobusega mõisas olema, vaim jüripäevast mihklipäevani, lõikuse ja heinateo ajal pidi veel keegi kolmas inimene ka olema ning talvel igast talust tüdruk 4 nädalat korral. Peremehel olid külvipäevad ja viinaköögipäevad. Viinaköögis olnud väga raske, pidid olema tugevad mehed, kes sinna läksid. Perenaistel olid teha perepäevad, lambaniitmise-, sulenoppimise- ja mitmesugused teised säärased päevad.
Pääle selle oli perenaistel teatud arv villu, linu ja takku kedrata ja osalt ka riideks teha. Lõng pidi olema nii peen, et võrge sõrmusest läbi tulnud. Kui lõng pole olnud küllalt peen, siis proua peksnud rusikaga vastu nägu ning pääle selle pidi veel omast materjalist uue lõnga tegema. (Joosep Vildenau)
Kiiklas aga proua säärasel korral võtnud ketraja sõrmed pihku ja peksnud vitsaga mööda sõrmeotsi. (Abram Kalle)
Mõnes mõisas olnud kangur, kes kudus, mõnes kohas aga kudumisetuba, kus naised, kes kududa oskasid, käisid kudumas. (Joosep Ploom)
Ka korratüdrukud pidanud pääle loomatalituse veel ketrama kuni kella üheksani, siis veel kedratud lõnga ära aspeldama, siis alles võisid magama minna. (Liisu Tartu)
Mäetaguses pidanud perenaised käima talvel 4 nädalat mõisas ketramas. Takud antud koju kedrata ja riideks teha. (Tiina Miilberg)
Kukrusel olnud kedrata ühel aastal 10 naela takku ja 5 naela linu ja teisel aastal villu niipalju, et sellest 25–30 küünart riiet sai, mis siis ka tuli kududa. Peale selle pidi veel oma linadest 5 naela lõnga talu pääle tegema. (Leenu Laasberg)
Öösel peksetud reht. Tulenäitajaks olnud kas mõni poisike või vanamees. Et ta magama ei jääks, siis rehepapp sundinud teda laulma. (Miili Liru)
Sageli juhtunud öistel rehepeksudel tulikahju. Kord olla ühe niisuguse tulikahju ajal Mäetaguses sisse põlenud 8 hobust ja üks mees. (Joosep Ploom)
Vooriskäimise ajal pidanud teomehele kodust reheline asemele saatma.
Voka mõisas on olnud suvise viljakoristamise suhtes veike erinevus. Nimelt antud sääl igale talule teatud tükk vilja koristada. Seda käidud siis terve perega koristamas. Samuti tehtud kartulinoppimise ajal. Järel noppima saadetud igast talust jälle üks inimene. (Katariina Ploom)
Sügisel viidud mõisa veel andameid. Need pea igas mõisas olnud erinevad. Jõhvis on viidud kubu peergu, üks kana, 10 muna, lammas, kott, linu ja villu. (Juhan Vaabel)
Kiiklas viidud 2 kubu peergu, lammas, kana, köis, loomakütked. (Joosep Ploom)
Kukrusel viidud kana, lammas, kott, loomakütked ja veel muud (jutustaja ei mäleta enam hästi). (Leenu Laasberg)
Edisel olnud viia lammas (kui hästi suurt ja tugevat lammast pole olnud, siis mulli-kas), paar vihtu, 4 loomakütked, 2 naela linu (margalinad). (Anton Välja)
Vaimudeks saadetud vanemate inimeste puudusel sageli 10–15- aastased lapsed. Üks jutustaja olnud 12-aastane, kui olnud vaimuks ja pidanud Peterburi härgi ajama minema. 17 päeva oldud teel kuni jõutud linna. (Kristjan Kiur)
Teise jutustaja ema olnud 10-aastane, kui saadetud vaimuks. Seni kui ema tal hommikul pastlaid jalga sidunud, ta tukkunud pingil. (Anna Vanker)
Kohustused segarendi ajal
Tammikus on kuue päeva koha eest nõutud 300 rubla raharenti, 1 postivahe ristikheina, 1 postivahe suivilja ja 1 postivahe rukist kokku panna, 10 kartulipäeva, 10 heinapäeva ja 3 sülda puid lõigata ja umbes 30 versta tagant vedada. (Joosep Peedu)
Kukrusel nelja päeva koha eest olnud raharenti 60 rubla. Siis veel 6 sõnnikupäeva, 15 kartulipäeva, 6 heinapäeva, 4 künnipäeva, sambavahe rukist, teine suvivilja lõigata ning veel 3 sülda puid raiuda ja vedada. (Leenu Laasberg, Juhan Adermann)
Ontikal olnud raharendi korral tegu: sambavahe rukist lõigata, teine suivilja. Sambavahe pidanud küll olema 8 vakamaad, aga tegelikult olnud palju suurem. Pääle selle 10 heinapäeva, 15 kartulipäeva ja 7 sõnnikupäeva. Talvel pidanud ka 14 päeva hobusega mõisas olema. (Taavet Mänd)
Vokas olnud 30 rubla raha, sambavahe suivilja, teine rukist, 6 kartuli päeva sügisel, 4 kevadel ja 5 sõnnikupäeva. (Jüri Oronok)
Pagaris kolme päeva koha eest 40 rubla raha, postivahe suivilja, teine rukist, 10 heinapäeva, 15 kartulipäeva, 6 sõnnikupäeva. (Mart Niin)
Järvel nelja päeva koha eest raharendi kõrval veel 6 heinapäeva, 12 kartulipäeva (6 kevadel, 6 sügisel), sambavahe rukist, teine suivilja, 5 sõnnikupäeva. (Paulus Võhma, Liisu Pärnits)
Kurtnas olnud segarendi algul nelja päeva koha eest 50 rubla renti, 10 heinapäeva, 10 kartulipäeva, sambavahe rukist, teine suivilja lõigata. Iga kuue aasta pärast aga veel kontrahi puhul pandud renti juure. (Madis Pappa)
Mäetaguses antud ikka päevas nii suured tükid lõigata, et päevaga vaevalt ära jõuti. Kui aga ei jõutud, siis pole ka päeva arvestatud. Puud olnud vedada 20 versta tagant. Vedamise ja lõikamise eest antud 1 rubla, kui aga puud olnud halvasti lõhutud, siis pole antud sedagi. (Joosep Ploom)
Vabadikunaised käinud ka veel segarendi ajal mõisas villu ja linu ketramas. Mõnes mõisas antud koju kedrata. (Marie Tamm, Miina Ooter)
Kohustused õpetajale
Ka õpetajatele oli iga aasta teha 2 hobuse- ja 2 jalapäeva. Pääle selle oli veel viia kana, mune, heinu, linu, villu jne. (Liisu Tartu)
Olnud harilik komme, et leerilapsed õpetajale tööd tegid. Oldud ikka 2 päeva tööl ja üks päev toas õppimas. Iga hommiku köster tulnud leerimaja juure ja lugenud ette, kes kuhugi tööle läheb. Poisid käinud rehel, metsas puid raiumas, sõnnikut tõstmas jne. Tüdrukud kedranud, kudunud ja noppinud sulgi, ehk teinud midagi muud kergemat tööd. Pärast leerist lahkumist antud tüdrukutele veel ka koju linu kedrata. (Joosep Ploom, Liisu Tartu, Taavet Mänd)
Kord olla Mäetaguse mõisa (teise jutu järele Kukruse mõisa) (Mihkel Laur) toapoiss leeris olnud. Tal olnud härra poolt antud riided seljas. Poiss lõhkunud teistega kakeldes riided ära, kodus aga öelnud, et õpetaja saatis metsa puid saagima ja sääl lõhkusin riided ära. Härra vihastanud ja keelanud õpetajal ära leerilapsi tööle saata. Pääle selle olnud töötegemine vabatahtlik, kes tahtnud, see läinud tööle, aga palju minejaid pole leidunud. (Madis Pappa, Mihkel Laur)
EKLA, f 200, m 17:1, 83/91 < Jõhvi khk. – E. Tensmann (1931)