Ajalooline traditsioon: JƵhvi.

Suuline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Pärisorjus


Pärisorjuse ajast midagi olulist enam ei teata rääkida. Teatakse vaid veel mõne mõisniku hirmutegudest ja talupoegade kohtlemisest mõisus.
Üks Kiikla härra saatnud oma teomehe kord kusagile teise mõisasse kirjaga. Naabermõisnik olnud parajasti jahile minemas ja tulnud püssiga õue. Ta käskinud võõral teomehel puu otsa ronida ja sääl käo viisil kukkuda. Mees roninudki puu otsa, härra aga lasknud ta säält maha. Pärast andnud ta teisele 10 meest asemele. (Kristjan Kriin)
Inimeste koerte ja hobuste vastu vahetamisest teatakse pea igas mõisas. Nii ühe jutustaja ema-ema olla Kurtnasse kusagilt teisest mõisast jahikoera vastu vahetatud. (August Villmann)
Samuti olla Pagaris Atsalama külas Veskite perekonna esiisa koera vastu vahetatud. (Gustav Kiur)
Ontikas olla üks poiss Avinurmest tõlla ratta vastu vahetatud. Poiss olnud siis 7-aastane, algul pandud ta hanekarja, siis saanud tallipoisiks, hiljem abiellunud mõisa juustumeistri lesega ning tema järeltulijad ostnud hiljem Türsamäe mõisa. (Mart Lindemann)
Vokas olla ühe perekonna esiisa vahetatud jahikoera, teine varsa vastu. (Jüri Eljas)
Kurtnas olnud kaks tüdrukut Saaremaalt koera vastu vahetatud. Nad olnud alati väga kurvad, istunud ikka nurgas ja nutnud. Kui saksad sõitnud, siis jooksnud ees ikka mees, kes väravad lahti teinud, teda hüütud lööper ja tal olnud sääremarjad ära lõigatud, et ta kiiresti joosta saaks. (Mihkel Mamun)
Edisel ehitanud mölder jõele uue veski ja kord vaadanud ta veski paisul seistes, kuidas vesi veskirattale voolab. Sääl olnud ta hääks märklauaks aknast väljavaatavale härrale. See toonudki püssi ja lasknud ta maha. (Ants Välja)
Jõhvi mõisas pidanud igaüks, kes abiellus, sellest härrale teatama. Härra saatnud siis koorma pulmakraami, pruut aga saadetud õhtul mõisa. Kord abiellunud talitaja vend. Ta pole oma abiellumisest härrale midagi teatanud, see saanud aga siiski teada ja saatnud pulmakraami. Pruut pole aga õhtul mõisasse tulnud. Küll saatnud härra mitu kutset järele, aga ta pole ikkagi ilmunud. Hommikul kutsutud peigmees mõisa ja viidud keldrisse, kus teda peksma tahetud hakata. Ta vend aga tulnud mõisa järele. See olnud väga tugev mees, löönud keldriukse maha ja peksnud kõik keldrisolijad säält välja. Mõisniku, kes ise ka peksmise juures olnud, löönud ta maha. Ta saadetud aga ise pärast Siberisse.
Illukal pidanud ka iga pruut õhtul mõisa tulema. Hommikul tulnud talle pulmalised järele ja toonud härrale ka pulmaõlut. Proua kinkinud pruudile siis veel kaks takust põlle. Üks pruut aga põgenenud härra juurest läbi akna välja. Hommikul kutsutud peigmees mõisa ja antud talle 50 hoopi. Mees läinud aga Riiga konsistooriumi kaebama. Sellest saadik keelatudki esimese öö õigus ära. (Madis Pappa)
Kukruse mõis olla enne asunud teisel kohal ja teda nimetatud Paate mõisaks. Pääle Põhjasõda kingitud mõis taanlasele Tollile, kes Vene sõjaväes teeninud. Tollile pole mõisa asukoht meeldinud. Ta lasknud praeguse Kukruse mõisa kohalt talud ära hävitada ja ehitanud mõisa. Mõisa ehitajale püstitatud mälestussammas mõisa parki tiigi kaldale. (Jüri Oronok)
Ka Voka mõis olla enne teisel kohal asunud. Enne Wilckeni olnud mõisa omanikuks keegi proua, selle ajal olla rahval palju kergem põli olnud. Kui mõis Wilckeni kätte läinud, siis ehitatud mõis teisele kohale. Mõisa ehitamise ajal olla rahva orjus eriti raske olnud. Kaks meest olla paekaldalt alla hüpanud. Mõned olla katsunud üle lahe Soome põgeneda. Ühel või kahel olla see ka õnnestunud. Tüdrukud pidanud palja jalgadega ehituse juures lupja tampima, nii et jalad olnud verised. (Mihkel Mamun)
Pühapäeval pidanud kirikus olema talust vähemalt üks inimene. Väsinud inimesed jäänud kirikus tihti tukkuma. Nende ärkveloleku eest hoolitsenud nn unekubjas, kes mööda kirikut käinud ja tukkujaid kepiga torkinud.
Kiriku ees seisvas häbipostis peksetud inimesi. Suuremate kurjategijate seljast lõigatud ka nahajutte. Need jutid olnud kastiga kiriku pööningul. Kui kirikule uus kell pandud, siis olla see kast alla toodud ja löödud uut kella ning maetud ta maha. (Miili Liru)
EKLA, f 200, m 17:1, 77/82 < Jõhvi khk. – E. Tensmann (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!