Ajalooline traditsioon: JƵhvi.

Suuline traditsioon - Ajaloolised isikud Riigivalitsejad, kubernerid


Nikolai I olla kord läbisõidul Voka mõisas ööbinud ja Voka mõisaomanikule Wilckenile lahke vastuvõtu eest von-i tiitli annetanud. (Jaan Oronok)
Mäetaguse mõisast olla ajal, kui veel raudteed ei olnud, paljud suursugused isikud läbi sõitnud ja sääl ka peatanud ning sageli ööbinud. Kord olla üks saksa printsess (vist Darmstadti) Peterburi sõites ka Mäetaguset külastanud. Kui külalise tõld pargist nähtavale ilmunud, kogunud vastuvõtjad kõik härrastemaja trepile. Enne härrastemaja juure jõudmist viib pargitee aga üle veikse oja. Oja sild pole reisivankri raskust välja kannatanud ja langenud sisse. Vanker läinud ojasse ümber. Printsess roninud vankrist välja ja teinud oma märjas krinoliinis ojas seistes suurepärase kummarduse trepilseisjatele. Vahepääl olnud ka abi kohale jõudnud ja kõrge külaline aidatud ojast välja. (Daniel Reisberg)
Õige palju teatakse rääkida Jõhvis kuberner Šahhovskoist ning ta on sääl päris hääs kuulsuses. Šahhovskoi käinud iga aasta kuremäepäeval (28. august) Pühtitsal. Sageli sõitnud ta sinna ka muulgi ajal. Neil käikudel ta külastanud ka vallamaju ja Jõhvi ministeeriumikooli. Mõnikord ta peatunud Kuremäel kauem ja tutvunud ka ümberkaudsete talupoegade eluga. Sakstele olnud ta väga vihane, et need rahvast rõhuvad. Kõik palvekirjad, mis talle esitati, võtnud ta vastu ja katsunud rahvale vastu tulla. Nii kaotanud ta postimaksu ära. Pärast ta surma aga säetud maks uuesti sisse. (Joosep Vildenau)
Saksad pole Šahhovskoid sallinud. Nad nimetanud teda Vene Punaseks Härjaks (ta punase habeme pärast). Ta polevatki õiget surma surnud, vaid saksad mürgitanud ta ära, arvab rahvas. (Kaarel Veski)
Kui Šahhovskoid Kuremäele viidud (ta on Kuremäele maetud), siis Jõhvist kuni Kuremäele pidanud kohalikud talupojad teda kandma. Iga valla piirides olnud kandjaiks selle valla peremehed. Pagari mõisa juures olnud vastas Atsalama pasunakoor, mis leinarongi kuni Kuremäele saatnud. (Jaan Kaev, Jüri Trümberg)
Ainuke asi, mis Šahhovskoi tegevuses rahvale ei meeldi, on, et ta ei lubanud Kuremäele luteriusu kirikut ehitada. Kiriku ehitamiseks antud algul luba ja kirik olnud juba peaaegu valmis, siis aga näinud üks vana naine (venelane) unes, et Jumalaema käinud ümber luteriusu kiriku ja nutnud. (Kuremäelt olla kord leitud üks puust Jumalaema kuju ning arvatakse sellest saadik seda kohta Jumalaema erilise kaitse all olevat. On ka terve rida legende Jumalaema ilmumisest Kuremäel.) Selle unenäo järele otsustati, et Jumalaemale ei meeldi luteriusu kiriku ehitamine Kuremäele. Järgmisel kuremäepäeval tehtud vist asjaolu ka Šahhovskoile selgeks, sest varsti pääle selle keelatud kiriku ehitamine ära, öeldes, ehitamiseks polla kuberneri luba. Luba pole ka antudki, vaid luteri kirik lastud maha kiskuda ja selle asemele ehitatud vene kirik. Enne olnud mäel ainult puust kabel. (Madis Pappa, Jakob Hindreus)
EKLA, f 200, m 17:1, 57/60 < Jõhvi khk. – E. Tensmann (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!