Mõningaid andmeid koolide asutamise ja esialgse töö kohta kroonikate põhjal

Järve kool on asutatud 1846 aastal. Esialgu tegutsenud kool suitsuonnis, 1853. aastal ehitatud koolile maja. Esimesed õpetajad olnud väga viletsad. Siis saatnud Järve mõisaomanik Arnoldt ühe külanoormehe, Aleksander Pääro, oma kulul Vändrasse õppima. Sellest saanud siis ka tublim õpetaja Järve koolis. Tema ajal asutatud laulukoor ja muusikakoor. Ka muusikakoori asutamises on teeneid Järve härra Reinhold v. Arnoldtil. Nimelt pärandanud ta surres Järve koolile 200 rubla, määrates, et kool seda oma äranägemise järele mõneks kasulikuks otstarbeks võib tarvitada. Järve agaramad mehed eesotsas Pääroga otsustanud asutada pasunakoori ja annetatud 200 rubla ja vabatahtliku annetuse teel juurde kogutud summa eest osta pille. Koori esialgseks õpetajaks ja nõuandjaks on olnud Taavet Wirkhaus, kes mitu korda kooride (Toila koor ka) õpetamise otstarbel Jõhvis viibinud. Järve kooli õpetaja härra Unti käes on veel praegu pasunakoori asutamise protokoll ja põhikiri. Koor on asutatud 1882. aastal. Samuti on tema käes mõned kirjad Wirkhausilt tolleaegsele koolijuhatajale, kes arutab ja seletab pillide ostmise küsimust.
Konju kool on asutatud 1832. aastal, seega üks vanimaist koolidest Jõhvis. Algul asunud kool saunakambris, Konju-Hiie krundil. 1835. aastal on ehitatud uus maja, see aga on varsti maha põlenud ning kool on vahepeal isegi ajutiselt suletud olnud. Alles 1863. aastast on saadud uuesti korralikult töötama hakata.
Toila kool on asutatud 1843. aastal. Kool avatud talumajas ja sama talu peremees Mart Eljas, kes ise lugeda ja vähe kirjutada oskanud, olnud õpetajaks. Hiljem on küll ehitatud koolile uus kivimaja, aga see pole nõuetele vastanud. 1860. aastast on Toila ja Voka mõisate omanik von Wilckeni eestvõttel otsustatud uus koolimaja ehitada, see on mitmesuguste takistuste tõttu valminud alles 1864. aastal. Uude majja asudes muudetud kool saksa keelega elementaarkooliks ja kooli ülalpidamise kulud kandnud von Wilcken. Õpetajaks koolitanud von Wilcken omal kulul (Tartu seminaris) endise õpetaja poja Mihkel Rentiku. Millegipärast on aga M. Rentik Toilast varsti lahkunud ja tema asemele tulnud Hans Glas, kes, olles ligi paarkümmend aastat Toila kooli õpetajaks, on kogu Toila hariduselu arengule suuresti kaasa aidanud.
Voka kool. Ka selle kooli jaluleaitajaks on olnud von Wilcken. Ta on algul kinkinud koolile asukohaks ühe vana kõrtsi. Hiljem aga (aastal 1876) on tema kulul ja tema krundil ehitatud uus maja. Ka siin avatav kool olnud saksa keelega elementaarkool, von Wilcken kinkinud koolile veel tiibklaveri ja seinakaardid. Igal kevadel 24. juunil olnud koolis lipupäev, mil korraldatud õpilastele eksameid mõisniku enese ja kutsutud külaliste ees. Pääle Nikolai von Wilckeni surma muutunud mõisa ja kooli vahekord halvaks ja koolilt võetud toetus ära. 1893. aastal ostnud vald mõisnikult kooli koha omale päriseks.
Vasavere kool on asutatud 1860. aastal Edise omaniku von Roseni poolt, kes ka kooli omal kulul üleval pidanud.
Võrnu kool on asutatud 1840. aastal. Esimene õpetaja olnud Hans Klement. Tema poeg Aleksander Klement õpetanud koolis ka vene keelt. See aga pole õpetaja Kritophile ja mõisaomanikule krahv Stackelbergile meeldinud ja nad sundinud ta, kui mittekutselise õpetaja, koolist lahkuma.
Peeri kool on asutatud aastal 1850. Kuna aga Peeri küla on praegugi veel kaunis omapärane mahajäänud nurk (asub metsa sees teistest küladest lahus), siis pole ka tol ajal haridusest suurt hoolitud ega muretsetud ka koolimaja eest. See olla niivõrd lagunenud, et ei õpetaja ega õpilased pole julgenud sääl sees asuda. 1899. aastal lõpetanudki kool tegevuse kohase ulualuse puudumisel. Mõisaomanik von Toll võtnud kooli krundigi mõisa põldudeks ja lagunenud koolimaja seisnud nagu nõialoss kesk mõisa põldusid. Koolile antud küll teine krunt, aga see asunud soo ääres külast eemal, rahvas pole sellega rahul olnud ja koolimaja jäänudki ehitamata. Pole tuntud suuremat tarvidustki kooli järele. Mõned saatnud oma lapsed kaugemale kooli, teised pole aga üldse saatnud. Alles 1920. aastal on küla saanud jälle kooli.
Illuka kool on asutatud 1889. aastal Kuremäel vene kiriku koolina. Eesti iseseisvuse ajal on ta muudetud eestikeelseks ja 1923. aastast üle toodud Illuka mõisa. See on ka ainuke kool, kus kooli kroonikat on kirjutatud juba kooli asutamisest saadik (1903–1914 aasta puudub).
Päite kool on asutatud 1855. aastal. Algul on kool asunud sõjaväe korteri hoones. Esimene õpetaja olnud Madis Strauch. Ta olnud ise põllumees ja müürsepp (praegune Pühajõe kirik olla ka tema ehitatud). Igal õpilasel olnud oma raamat, ühel testament, teisel lauluraamat jne ja sellest siis lugenud igaüks kõva häälega. Kirjutamist pole õpitud. Ainult üks poiss olla õppinud ja sedagi peetud narriks. Õpetaja pannud lasped lugema ja ise läinud teise tuppa, kus ise vist ahjul maganud. Kui lugemine vaikinud, siis ilmunud ukse vahele ja käratanud: “Lugege, poisid!”
Sompa kool on vanim kool Jõhvi kihelkonnas. Ta on asutatud 1827. aastal. Esimene õpetaja olnud keegi Kooli-Mart. Kirjutada ta pole oskanud. Ta olnud ise ametilt sepp ja kui ta ise sepatööd teinud, siis ta poeg Kristjan õpetanud lapsi. Teine õpetaja olnud Mart Õunapuu, teda nimetatud Mustlase- Mart. See olnud juba haritud mees, olnud “kolme keele pääl koolitatud”. Ta pidanud rahvale palvetundi ja asutanud õpilaste laulukoori. Ta olnud aga kangekaelne mees, pole rahvaga läbi saanud ja pidanud Sompast varsti lahkuma. Nüüd olnud Sompa jälle kooliõpetajat tarvis. Kord kohanud praost Meier kiriku juures Jaan Karafini, kes olnud Jõhvi kirikukoolis käinud. Meier öelnud: “Kuule Jaan, sa mine õige Sompa koolmeistriks, sääl on koolmeistrit tarvis.” Jaan olnud nõus ja sellega olnudki õpetaja valitud. Karafin asutanud Sompa juba laulukoori ja olnud tuntud ka tubli seltskonna-tegelasena.
Kukruse mõisa arhiiv, mis olla sisaldanud palju huvitavat materjali, asuvat praegu Tallinnas Tollide perekonna käes.
EKLA, f 200, m 17:1, 42/50 < Jõhvi khk. – E. Tensmann (1931)